To Offf<br/>(((Kalevile korraldati sihuke määratu sirkuse-etendus e. illusioon - Nõukogude Liidu majandus elas ja õitses - Kalev jäo seda uskuma ja jäigutab nüüd, et POLE võimalik, et need varad niisama ära lagunesid ja mädanesid ja kokku varisesid - PIDI olema riisumine. )))<br/><br/>Oli jah suur tsirkuseetendus riisumise ja sabotaaži varjamiseks ja selle varjamise taga hiiglasuur riisumine ja sabotaaž. See varjamise ja valetamise tsirkuseetendus kestab jätkuvalt edasi, ja selle näideteks on ka viimased raadiosaated „Eesti lugu”. Näiteks eilses selles raadiosaates rääkisid ajakirjanikud sellest, kuidas siis alates aastast 1987olevat hakkanud toimuma ajakirjanduse vabanemine suukorvist ja lõpuks saanudki see ajakirjandus nii vabaks nagu see on praegu. Ometi varjas-valetas seesama „vabanenud” ja „vaba” ajakirjandus kõige olulisemaid asju nagu riisumisi ja sabotaaže majanduses ja teeb seda jätkuvalt. Nüüd aga veel ka teie! Terve rahvas riisuti paljaks aastasadade jooksul kogutud hiislasuutest varandussest, millistest varadest osa vee ka hävitati rahva ehk ühiskonna vastase sabotaaži teel, ajakirjandus aga sellest vaikib ja aina jätkuvalt valetab ühes igasuguste „teadlastega”.<br/>Muidugi arenes Nõukogude Liidu majandus kogu aeg jõudsalt edasi kuni suure perestroikariisumise alguseni, ja seda vaatamata selles kogi aeg riiklikult kõige kõrgemal tasemel teostavatele riisumistele ja sabotaažidele. Perestroika ajal aga muudeti see riisumine ja sabotaaž nii hiiglasuureks, mis põhjustas majanduse taandarengu ja viis selle näilise kokkuvarisemise ääre peale. Kuidas toimus perestroikariisumine ja sabotaaž ja millised olid selle mehhanismid, sellest olen ma pikalt-laialt juba kirjutanud ega hakka siinkohal seda uuesti kordama. Valgustan aga seda, kuidas toimus see riiklikult teostatav riisumine ja sabotaaž Nõukogude ajal enne perestroikat. Toon selle kohta vaid ühe näite, mis rajaneb võltsi akadeemilisele majandusteaduse fundamentaalsele võltsingule tõlgendada varade vahetamine raha vastu ostmiseks-müümiseks ja hoiused rahaks. <br/><br/>Majandamine Nõukogude Liidus käis järgmiselt. Riiklik tehas või ettevõte „müüs” oma toodangu riigile ja vastu sai raha temale omale vajalike varade riigilt „ostmise” ehk saamise joks, nagu tootmise toorainete, masinate-seadmete jne ning töölistele palkade maksmise jaoks. Kuid riik kõige kõrgemal tasemel tegi kuritahtlikult sellise kuritegeliku triki, et andis riigiettevõtetele raha riigilt 1X hulga varade saamise jaoks, varasid aga selle raha eest vähem nagu näiteks 0,9X hulk. Sellisel moel tekitas riik ühiskonna kauba-raharingluse süsteemis ehk turul kohutavalt ränkade tagajärgedega kaupade defitsiidi, mis oli ühiskonna ja selle majanduse vastane sabotaaž. Ühtasi oli see veel ka riisumine, sest riigiettevõttelt riisuti 0,1X suurune temale lubatud ja tema vähegi normaalsema majandamise jaoks hädavajalik varade hulk. Kuipalju riik varasid omale veel maksudena ära võttis, see on iseasi ega tule antud juhul arvesse, aga ära riisuti ettevõtte majandamiseks hädavajalikest varadest üks osa. Lühidalt, oli riisumine ja sabotaaž, mille tagajäjeks oli peale kunstlikult tekitatud hiiglasuurte muude hädade veel see, ettettevõttel jäi raha üle, mille eest polnud võimalik kusagilt midagi „osta”, ja see ülarune raha tuli panna igaveseks ajaks järjest kuhjuma riigiettevõtte pangakontole ehk hoiuarvele pangas, millised pangakontod ehk hoiused tõlgendati võltsilt rahaks. <br/>See 0,1X hulga varade ärariisumine riigiettevõttelt ei pruukunud üldse olla riisumine tegelikult, sest need ühest riigiettevõttest ärariisutud varad võidi investeerida teistesse rajatavatesse ja laoiendavatesse riigettevõtetesse, mis ka toimus tegelikult. Varad selle raha eest „riisuti” ära sellest riigiettest teise riigiettevõttesse, kuid raha mende riisutud varade eest jäeti alles selle riigettevõtte pangakontole selle raha sealt kustutamise asemel, milline raha seal pangakonjtol muutus sellise riisumise ja saotaaži tagajärjel katteta rahaks, erinevalt „kattega rahast”, mille eest oli võimalik „osta” samapalu varasid nagu oli ära „müüdud”. Selline katteta raha aga järjest kogunes riigietevõtete pangakontodele, ja selline oli see osa riisumisest ja sabotaažist Nõukogude ajal, mis väljendus defitsiidina, esmajoones riiklike tootmisetevõtete jaoks, mis oli defitsiidi põhiosa defitsiidi kõrval eraisikute ehk rahva jaoks.<br/><br/>Edasi, kui tuli perestroika, siis selle suure perestroikariisumise esimene samm oli selline. Riigiettevõtete pangakontodeol olnud ja sinna kogunenud katteta raha anti kommertspankade kaudu selle „laenamiseks” maskeeritult mffiale, maffia paiskas selle katteta raha turgu ja „ostis” ehk tegelikult riisus selle eest turu kaupadest tühjaks, hakates niimoodi ära riisuma riigiettevõtete toodangut, ehk niimoodi neid riigiettevõtteid paljaks riisuma. Tagajärjeks oli siis enneolematult suur defitsiit, riigiettevõte katastroofiline vaesumine, tühjad poeletid, hüperinflatsoon, rahva enneolematu vaesumine ja lõpuks rahva ja terve majanduse paljaksriisumine ja kohutavasse majanduskatastroofi tõukamine. Rahva paljaksriisumine aga jätkus veel paljudel meetoditel. <br/><br/>Sellest riisumise mehhanismist parema ettekujutuse saamiseks toon ma järgmise näite. Kujutame, et majnanduses on ainult teie ja teie tööandja --- riik. Tööd tehes laenate oma tööandjale varad, millised varad riisub tööandja teilt ära, kannab aga raha nende ärariisutud varade eest teie pangakontole. Selle raha eest ta teile mitte midagi ei „müü”, vaid „müüb” midagi natukene-natukene ainult tema poolt kehtestatud jotuskava või tsekisüsteemi järgi, sest ta on tekitanud niimoodi turul sellise defitsiidi, et raha teil hoiuarvel on, aga selle eest te midagi „osta” ei saa. Niimoodi jätkab teie tööandja kuust kuusse, te jääte järejest vaesemaks kuni näljasurma piirini, teie pangakonto pangas aga järjest suureneb, mis on võltsilt rahaks tõlgendatud, aga milline raha on nüüd katteta raha. Kui te olete nüüd viimasesse hädasse aetud, annab tööandja teile sellise võimaluse, et laenake nüüd see teie pangakontol olev sinna kuhjunud raha temale, mida te oletegi sunnitud tegema ja teete. Teie tööandja, olles saanud müüd selle teie raha „laenuks”, „ostab” selle eest veel teie viimased allesjäänud varad teilt ära ehk riisub teid täielikult puupaljaks. <br/><br/>Sama toimus ka antud juhul, kui riigiettevõttelt riisuti tema varad, aga riigittevõtte pangakonjtole kuhjati katteta raha selle riisumise varjamiseks. Pärast aga sunniti riigiettevõte see tema pangakontolmolev raha „laenama” kommertspangale ehk maffiale, kes siis riisus selle raha abil riigiettevtte täielikult kuni laostumiseni puupaljaks. Kogu see riisumine ja selle varjamine-valetamine rajanes võltsi akadeemilise majandusteaduse kuritegelikele võltsingutele, et raha on hoiusatv ja laenatv asi, et hoiused on raha, et raha eest vara saamine on ostmine ja äraandmine müümine, et raha on vara.