Kuna eesriide taga on minult teema kohta rohkem kui korra informatsiooni küsitud, teen siis juba foorumisse teema kuivõrd on tegemist huvitava (kuigi üsna vastuolulise) sektoriga.<br/><br/>Karusnahkade hinnad on peale paari väga rasket masu-aegset aastat alates eelmisest aastast püstloodis tõusmas, mis sektorisse ka kõvasti raha sisse toonud. Seda küll peamiselt ettevõtjatele, kuna investeerimisvõimalusi on valdkonda vähe. Siiski olen paar leidnud ning need võimalused ka ära kasutanud, sellest aga allpool. Mõneti on karusnahaäri selgelt negatiivse oreooliga, peamiselt tänu PETA jms organisatsioonide kihutustööle, kuid kindlasti ka ebatervetele loomakasvatuspraktikatele, mida eelkõige Hiinas esineb. Tänu sellele oli mul ka enne investeerimisotsuse tegemist teatud eetiline dilemma. Kindlasti ei kujutaks ma ennast selles rollis ettevõtjana enne, ajutise aktsiainvestorina on lihtsam.<br/><br/>Samas on karusnahk olnud inimeste jaoks vajalik tarbeese (täna küll pigem luksuskaup, kuigi täiesti reaalse kasuteguriga) väga-väga pikka aega, seega tegu ei ole mingi neoindustriaalse snoobindusega nagu näiteks vasikaliha. Loomakasvatus on loomakasvatus - ilmselt ei olnud enamikel analoogset dilemmat Rakvere Lihakombinaadi aktsiaid ostes, kindlasti läheks edukalt ka Talleggi müük. Siiski on survegrupid maailmas oma tööd selliselt teinud, et valdkonna maine on nigel ja regulatsioonid tugevad. Seetõttu on ka Põhjamaade oksjonimajades zero-tolerance poliitika oma tarnijatele. Halvasti opereeritud farmid annavad hagu sektorivastastele ning see on tervele sektorile kahjulik, mistõttu ei jää nulltolerantsi poliitika vaid sõnadesse.<br/><br/>Peamiselt on karusnahaäri toetumas naaritsakasvatusele, vähem rebast ja muud. Traditsiooniliselt jooksvat ask-demand spot turgu on karusnahaäris vähe, peamine osa turust toimub perioodilistel oksjonitel, millest ühed olulised asuvad Soomes (Turkistuottajat, noteeritud ka Helsingi börsil) ning Taanis (Kopenhagen Fur). Antud oksjonite mahu, külastusaktiivsuse ning muidugi ka kujunenud hindade põhjal saab üsna hea ettekujutuse karusnahasektori hetkeseisust. Oksjoneid ise on aastas üldiselt 4-5 tk.<br/><br/>Traditsiooniliselt on karusnahaäri olnud väga tsüklilise iseloomuga. Ei tasu langeda lõksu arvamaks, et "this time it's different", kuid on mõningaid tegureid, mis antud tsüklis rohkem tooni annavad, mis võiks põhjustada hindade püsimise suhteliselt kõrgel tasemel veidi pikemalt. Nimelt on viimase pooleteise aasta jooksul enim oksjonitel mõju avaldavaks jõuks Hiina ning Hong Kongi ostjad, mis Hiina üldise keskklassi tõusuga võib hoida demandi tavapärasest kauem kõrgel tasemel. Kõrged energiahinnad toetavad ka Venemaa nõudlust, kuskohast samuti olulised ostjad pärinevad. Ilmselt on ka teatud ilmarisk, kuna oksjonitel kujunevad hinnad sõltuvad väga palju jaekaubanduse aktiivsusest ning 2 viimast talve on olnud päris karmid. Samuti on ühed traditsiooniliselt aktiivsed kliendid Euroopast kreeklased ja itaallased, mis peaksid esindama peamiselt rahvusvahelist tippmoodi, kus väidetavalt tänapäeval karusnahk väga popp element.<br/><br/>Globaalselt on karusnaha suurim tootja ning tarnija Hiina, kuid ühelt poolt ei suuda nad sisemaist nõudlust rahuldada (2010 kasvas naaritsate supply 5%) ja teisalt on neil probleeme kvaliteediga, mis on luksuskauba puhul andestamatu. Tänase seisuga on niisiis Põhjamaade ning Kanada tootjad nišis, kus nad saavad Hiinale müüa seda, mida neil vaja on. See valem on päris pikalt toorme müüjatele hästi sisse toonud, olenemata, mis toormega tegu on.<br/><br/>Olen otsinud ka reaalseid investeerimisvõimalusi börsil, kuid leidnud olen ainult 2 ettevõtet, üks on Helsingi börsil noteeritud Turkistuottajat, mis korraldab Soomes karusnahaoksjoneid ning teine on Läti vabaturul kauplev väga väike ettevõte Grobina, mis on ise tootja. Mõlemad praeguse seisuga atraktiivse hinnaga, kuid eelkõige Grobinal on Läti turule tuttav (ekstreemne) likviidsusprobleem. Võimalik, et sektori ettevõtteid on noteeritud ka Hiinas või Kanadas, kuid konkreetne informatsioon puudub.<br/><br/>Kindlasti jääb sektori ebapopulaarsuse ja tsüklilisuse tõttu aktsiatesse sisse teatav täiendav preemia, kuid minu arust väärib valdkond natuke süvenemist. Sisuliselt on kogu sektori tees see, et Hiina ning Venemaa nõudlus jääb veel vähemalt paariks aastaks tugevaks tänu valitsevatele makrotrendidele. Toorme hinnad on tõepoolest juba oma poolteist aastat tõusnud ning praeguseks sealmaal, kus ka teatav ülekuumenemisoht. Kui hinnad stabiliseeruksid praeguste tasemete ligiduses, teenivad sektori ettevõtjad ilmselt väga head kasumit, seega edasine hinnatõus poleks sisuliselt isegi vajalik, kuid praegu käimas Soome oksjonimaja müük on näidanud järjekordselt võrreldavate toodete hinnatõusu võrreldes eelmise oksjoniga 2010 detsembris.<br/><br/>Oma rolli mängib ka regulatiivne oht, kas peamiste importijate tollitariifide tõstmise või farmeritele kehtestatavate raskemate tingimustega. Näiteks Rootsis on kasvatajate elu päris raskeks tehtud. Samas Soomes on karusnahad ka mahult ekspordiartikkel, mis päris sente sisse ei too, seega praeguses võrdlemisi häguste perspektiividega majanduslikus olukorras, ei usu Soomes küll sektorile mingit surmahoopi tulemas.