CNBC on asunud reklaamima ettevaatliku investori (defensive investor) strateegiat.<br /><br />Konspektiivselt edasiandes tähendab see:<br />1.Investeerimisportfelli diversifitseerimist erinevate sektorite vahel(s.t. mitte ainult Nasdaq ja kõrgtehnoloogia)<br />2.5-10% portfellist toorainetele ja futuuridele.<br />Tooraineid kaubeldaksegi muideks futuuride näol. Futuure (põhiliselt indeksifutuure) soovitatakse hinnakaitse investeeringuna.<br />3.Soovitatakse kinnisvarasse investeerivaid fonde<br />4. Ja lõpuks pole paha ka osta kunstiväärtusi<br /><br />Ise kommenteeriks soovitusi järgnevalt: 1.Diversifitseerimine erinevate sektorite ahel tõenäoliselt aitab vähendada kaotusi küll.<br />2.Kogemuse korjamise mõttes võib proovida ka kukkuvaid aktsiaid katta put-optsioonidega.<br />3.Kinnisvarafondidega pole kogemusi, kuid kinnisvara investeeingud on oluliselt mittelikviidsemad kui aktsiad.<br />4.Kunstivärtustesse investeerimine on ka justkui investeerimine mittelikviidsessse sektorisse.<br />
Diversifitseerimisele peaks Eesti investorid küll rohkem tähelepanu pöörama. Üsna levinud on seisukoht, et fondid on jama - igaüks suudab 10% tootlust ise saavutada. Kuid mida rohkem vastu näppe saadakse, seda rohkem erinevate investeerimisvõimaluste populaarsus kasvab. <br /><br />To Graafik: kinnisvarafondide üks eesmärke ongi suurendada likviidsust s.t. nende osakute ost-müük on üsna likviidne. Seetõttu ei saagi neid päris võrrelda investeeringutega kinnisvarasse.
Ma saan aru küll, et üht tellist majast on lihtsam müüa ,kui kogu maja. Ma võrdlesin kinnisvarafonde teiste investeeringutega kasvõi teiste fondidega ja ma arvan, et mul on õigus kui ma ütlen, et kinnisvarafondide osakuid on raskem tagasimüüa. <br /><br />Eestis on püütud ja püütakse kinnisvara üle väärtpaberituru müüa, aga siiani ilma eduta. <br /><br />Barklay kinnisvarafond oli ERA-panga juures ja sai otsa koos Erapangaga.<br /><br />PRO Kapital on ka sisuliselt kinnisvarafond, mis ei ole investorite seas erilist populaarsust võitnud.<br /><br />Umbes aasta tagasi lubas Oberschneider börsile tuua kinnisvaraga tagatud väärtpaberid, mis pole veel teoks saanud.
See paremuse hindamine söltub kriteeriumitest. Aktsiatega on vöimalik suuri varandusi teenida ja seda tehakse. Fondidega vaevalt. Kui tahad palju raha teha siis on need diversifitseerimise ja vara säilitamise eesmärgid tagaplaanil ja tuleb täie rauaga ja agressivselt tegutseda. Ajastamine on oluline.
to graafik: minule teadaolevalt USAs on kinnisvarafonide osakud üsnagi likviidsed, seda eelkõige aktiivse järelturu tõttu. Kuid võin ka eksida. Eesti kipub vist liialt väikseks jääma kohalike kinnisvarafondide jaoks. <br /><br /> to 9007: nõustun, et aktsiatega on võimalik suuri varandusi teha, kuid sama suuri varandusi ka kaotada. Sellest võikski otsida diversifitseerimise mõtet, sest pikaajaliselt turgu lüüa on ülimalt raske. Ja kuivõrd tagaplaanil on diversifitseerimine sõltub juba sellest kui riskialdis on investor.
To beast: seda ma väidangi, et köik söltub eesmärkidest ja kriteeriumitest, ehk kui tahad keskmisest rohkem raha teha, siis pead arvestama ka keskmisest suurema kaotusevöimalusega arvestama. Minu jaoks on näiteks üks kriteerium veel pönevus. Minu jaoks on fondid igavad ja nad ei paku pinget. Sinu aseml oleks ma veidi ettevaatlikum selliste arvamusavaldustega et "eesti investorid on sellised ja sellised ja nad peaks oma käitumist selles ja selles suunas muutma". Arvan et:<br /><br />1. üldistada ei saa, s.t. et eesti investorid ei ole mingisugune homogeenne grupp, nad on piisavalt intelligentsed, et ise enda jaoks sobivaid otsuseid teha.<br /><br />2. Sina pole end töestanud mingisuguse investeerimisguruna kellel oleks öigust "rumalaid, kogenematuid ja täiesti valesti käituvaid eesti investoreid" öigele teele juhtida.
Arvan, et küsimuse üle "kas ainult aktsiad on parim investeering" vöiks päris pikalt vaielda ja igal arvamuseavaldajal on ilmselt öigus. Küsimust tuleks veidi täiendada, et konkreetsemaid vastuseid saada. Näiteks kui küsida "kas ainult aktsiad on parim investeering vara säilitamiseks ja selle riskivabaks suurendamiseks", vöiks üheselt vastata ei.
Debati alustamise idee tekis sellest, et seoses mitmeid aastaid väldanud aktsiaturu üleminekuga on enamus ameeriklasi moodustanud ühekülgsed ainult tehnoloogiaaktsiaid sisaldavad portfellid. Nüüd, kus volatiilsused ja määramatus Nasdaqi börsil on tohutult kasvanud on tekkinud arutelu kuidas portfelliriske maandada.
Ehk küsimus vöiks olla: "Kas ainult kas ainult aktsiad on parim investeering portfelliriskide maandamiseks?"
to 9007: väidan endiselt, et keskmine Eesti väikeinvestor pöörab diversifitseerimisele liiga väikest tähelepanu. Tuleks diversifitseerida erinevate investeerimisvõimaluste kui ka erinevate turgude vahel, kuid siiamaani on paljude jaoks ainus võimalus Eesti aktsiad. Ja ei üritagi guru olla, avaldan lihtsalt arvamust.<br /><br />Kui enamus Eesti väikeinvestoreid (sarnaselt 9007-le) hoiab raha ainult aktsiates, siis turu crash'ides on jälle nutt ja hala nagu '97 Eestis.
To beast: Tänan muretsemast minu raha ja heaolu pärast. Paraku tuleb Sul sellega arvestada, et crashi saabudes tulen jälle (sarnaselt 1997 aastaga) Sinu ölale nutma ja halama.
to 9007: Ei mõelnud personaalselt. Kui Sa lauset vaatad, siis võrdsustasin Sinu ja Eesti keskmise väikeinvestori raha ainult aktsiates hoidmist. Või väidad, et '97-'98 ei toimunud üldine nutt ja hala?
To beast: Kui mind vördsustada eesti keskmise investoriga, vöib küll väita et nuttu ja hala ei toimunud. Mina ei nutnud ega halanud. <br /><br />Minul on piisavalt tegemist oma edu ja heaoluga, aga ilmselt peab keegi olema, kes üldsuse ja keskmise eesti investori pärast südant valutab ning ettevaatlikkusele manitseb. Beast, Sa sobid selleks. Jöudu!
Tänan 9007, hakkan nüüd lips ees ja Eesti väikeaktsionäride nimekiri näpus mööda Eestimaa kodusid käima, missioonitunne kaasas :)<br /><br />Tegelikult ei näe sellises arutelus midagi halba, kui suudetakse ka investorite teadlikkust tõsta. 9007, küsin uuesti: kas väidad, et '97-'98 ei toimunud <b>üldine</b> nutt ja hala? Aga, kas 9007 oli '97 väheste võitjate poolel või ei tegutsenud üldse?
To beast: Ei väida, et mingit hala ja nuttu ei toimunud. Küll aga oli see minu jaoks normaalne tagajärg, üks vöimalikke stsenaariume, mis toimuda vöis. Seetöttu ei näe ma nutu ja hala vältimist eriti suure omaette eesmärgina. <br /><br />Mina kuulusin nende hulka, kes piisavalt vara börsil alustasid, 97 aastaks suhteliselt korralikult kasumit olid teeninud ja 97 aastal samuti kaotasid, aga kes 20-30% kaotust kui loomulikku nähtust riskide vötmise juures vötsid ja seetöttu turult ei pögenenud.
to 9007: Kui Sa 97-98 turult lahkumata vaid 20-30% kaotasid, siis oskasid küll väga osavalt aktsiaid valida. Kuid arvan, et keskmine väikeinvestor kaotas rohkem ja mitmed nendest siiamaani aktsiaturust eemale hirmutatud. Arvan endiselt, et keskmine väikeinvestor, kelle jaoks aktsiatega tegelemine pole põhitegevus, ei tohiks oma portfelli moodustada vaid aktsiatest. Sind 9007 ei võrdsusta ma keskmise väikeinvestoriga.
Beast ja 9007!<br /><br />Sissejuhatuseks lühike meenutus, teie omavahelised jutud ei pruugi alati kõige laiemale lugejaskonnale huvi pakkuda. Pealegi, olete teemast kõvasti välja läinud - aga sedavõrd huvitavamasse valdkonda.<br />Lugeja võiks kogu debati kokku võtta hoopis küsimusega, kas eesti väikeinvestor halas '97 või mitte? Tegelikult pole sel ju kõige väiksematki tähtsust! Halas, siis halas, oma viga! Ükski seadus ei käskinud tal aktsiaturule investeerida (spekuleerida :-). Küsimus on hoopis selles - mida olakse sellest ajast õppinud? Julgen 99% kindlusega väita, et diversifitseeri palju tahad või pane kõik munad ühte korvi, '97 ei kordu eesti turul niipea! Pole kapitalisatsiooni, pole käivet, pole raha, pole riske! Ameerikas, seal on tõesti teine tera! Aga eesti turul on lihtsalt üliraske aktsiainvesteeringule alternatiivi leida...ja märgusõnaks jälle mõistagi likviidsus. Ahjaa, investeering kunsti :-))) neile, kes kadunuke Klimovit mäletavad, ja Eesti kunsti toetavat investeerimisfondi :-) , neile mõistagi palju õnne! Lühike on see mälu, pole midagi öelda!<br />
Nõustun Indrekuga, jutt kaldus teemast kõrvale. Kuid veelkord diversifitseerimisest - leian, et ka seoses Eesti turule mitmete uute fondide tulemisega on Eesti investori jaoks diversifitseerimise võimalused kasvanud, loomulikult pole võimalused sellel tasemel mis US-s, kuid siiski olemas. Internetiga hästi läbisaav investor saab lisaks osa ka US diversifitseerimise võimalusest. Pigem pole põhjus mitte diversifitseerimise võimaluste puudumises vaid investorite mõtteviisis. <br /><br />Kunsti siiski ei kasutaks :)
Vabandan isikliku jutu pärast, aga tahks siiski veel viimase märkuse lisada.<br /><br />Ma ei möelnud turult mittelahkumise all seda, et ma oma aktsiaid ei müünud.<br /><br />Minu meelest on selline kaotuskogemus, et lausa nutma ajab, väga öpetlik kogemus. Kaotustel on oma väga head küljed.
to 9007: Kaotuskogemuse olulisusega täiesti nõus. Mind need ajendavadki diversifitseerima. Ja pealegi saab väärtpaberite kahjumit lõputult järgnevatesse aastatesse kanda :)
Mina küll eesti inimese taibukuse suhtes nii optimistlik poleks. Julgeks pakkuda, et mõne aja möödudes kui börs jälle tõuseb, tulevad nad robinal börsile tagasi (ja nimelt kohalikule, mitte ei lähe ameerikasse) ja ilma mingi diversifitseerimiseta. 97 a tõenäoliselt siiski ei kordu, kuna nemad üksi ei ole võimelised mulli nii suureks ajama. Kui kusagil raha niisama jagatakse, siis eestlane sellest kaua eemal ei püsi. Ja huvitav oleks teada kui paljud eestlased kohaliku telekomi erastamisest kannustatutena läksid Leetu sama tegema?
Eestlased osalesid Telekomase kuldkalakese püüdmisel vist üsna aktiivselt, osad isegi finantsvõimenduse abil. Mitmed ilmselt võrdustasid Telekomast ka ETL-ga, vaevumata erinevusi märkama.
Mina ei arva, et eesti inimene kuidagi eriline on. Sellised massipsühhoosi ilmingud on igal pool maailmas k.a. ameerikas, ainult mulli löhkemine on rikkamates riikides veidi raskem. Juurde voolav raha ei saa nii lihtsalt otsa. Kui kuskil raha niisama jagatakse, ei ole ainult eestlane see kes seda meeleldi vastu vötab. Ma arvan et see on ratsionaalne käitumine ja iseloomustab pigem taibukat kui rumalat inimest.
Vaidlen vastu 9007, vähemalt '97 oli Eesti keskmine investor üsna rumal. Ja ap707 mõttest said natuke valesti aru - eestlane tõttab sinna kus ta kuuleb, et <b>teised</b> kõvasti teeninud on ja kui TALSE 100 punkti tõuseks, oleks jälle taksojuhid börsil ja Erkki Erilaid kirjutaks Postimehes, et TALSE <b>on</b> (mitte võib tõusta, vaid on) aasta lõpuks 1000 punkti.
Ma ei soovigi mingit hinnangut tarkusele vöi rumalusele anda, ma lihtsalt väidan et see "Eesti" igal pool (eesti keskmine investor, eestlane jne.) on täiesti ebaadekvaatne. Eestlane ei erine muu maailma investoritest mitte millegi poolest, pole ta targem ega rumalam. <br /><br />Mulle tundub, et vöib olla on eesti turul hetkel tegutsejad keskmisest targemad, kuna rumal raha on pikaks ajaks eemale peletatud ja alles on jäänud tegutsejad, kes teavad mida teevad. Asjad vöivad aga muutuda (taksojuhtide stsenaarium). Keskmise inimese kohta ma küll mingit hinnangut anda ei saa.<br />
Vaene Erkki Erilaid! Ega's tema siis ainuke polnud, minu mäletamise kohaselt küündisid TALSE ennustused lausa 6000 punktini. Kes nimelt ennustas, täpselt ei mäleta :-)<br />Olen nõus, et '97 oli eesti investor üsna rumal. Kuid samas leian, et ega ta '07 kindlasti oluliselt targem ei ole! Vihjasin pigem sellele, et praegu puuduvad sedavõrd ahvatlevad finantsvõimenduse võimalused, kui kolm aastat tagasi ning välisraha sissevool pole võrreldav. Seetõttu jääb ka analoogne krahh tulemata! <br />Teiseks on 97. aasta jätnud siiski päris paljudele templi mällu - igaveseks. Liiga valusad olid need kaotused - ja seda just taksojuhtidele, mitte proffidele. Ka neile, kes diversifitseerisid oma portfelli Maapanga, Forekspanga jms kvaliteetinstrumentide vahel.<br />Tegelikult olid ka siis diversifitseerimise võimalused olemas - erinevad deposiidid ja erineva tootlusega fondid s.h Hävitusfondi obligatsioonid. Aga see kõik oli kurtidele kõrvadele ning nõustun täiesti mõttega, et kuna keskmise väikeinvestori käitumine pole muutunud viimase 500 a jooksul, siis vaevalt, et ta seda ka järgmise 5 jooksul teeb!
Minu matemaatika oli lihtne, et kui börsiindeks jõudis aastaga 100 punktilt(1996,suvi) 400-ni(1997,suvi),siis neljakordne kasv jätkub ja aasta pärast püüame kinni Nasdaqi (oli tookord 1600 p tasemel ja kahe aasta pärast püüame kinni Dow (oli 7700 p tasemel). Ma mõtlesin ennustusega näidata aktsiahindade tookordse tõusu absurdsust, aga kõik lugejad võtsid nalja ülimalt tõsiselt. Hansapank müüs isegi mingit Talse indeksi toodet koos ennustusega. Ka hiljem on mulle korduvalt meelde tuletatud fantastilist prognoosi.
Erkki Erilaid jäi ette seetõttu, et tema artiklid ei kannata kohati mingisugust kriitikat (pealkirjad a la "Suvel aktsiahinnad tõusevad" =bs.). Analüütikudki ei julge kohati selliseid avaldusi teha, mingi suvaline ajakirjanik ei tohiks seda ammugi teha.<br /><br /> Äripäev ennustas üsna tõsiselt ÄP indeksile '97 lõpuks 1600 pt. ja '98 lõpuks 2500 pt. Täna ÄP indeks 397,62 pt.<br /><br />Artikkeli ise - a href="http://www.mbp.ee/cgi-bin/disp?1997/09/16-ajuht">kliki siin.<</a>
To Graafik: Ju jäid siis naljamärgid panemata ;)<br />Lugesin ka seda kunagi, ja kui hea pärl on see mul siiamaani meeles. Sellest moraal, kui teed nalja, siis tee nii, et kõik (ka HP) aru saaksid, muidu jääbki sulle fanaatiku märk külge.
Ka äripäev jättis tollal ajal oma "kindlate" väidetega tagantjärele vaadates rumala mulje. Muidugi, eks me kõik ole tagantjärele targad aga siiski:<br /><br />"Äripäev ennustab, et lähiajal Eesti pankade arv märgatavalt ei muutu ja aasta pärast on neid endiselt kümmekond. Praegune majanduslik areng tõotab piisavalt kasumit kõigile, kes kliente hoida suudavad."<br />ÄP 11. aug. 97<br /><br />22. augustil kirjutas Äripäev:<br /> "Nimekad majandusanalüütikud diagnoosivad eestlaste haigestumist ostupalavikku ja hoiatavad, et kui midagi ette ei võeta, lendab meie pöörase kiiruse tiibadesse saanud majandusareng ühel heal päeval uperkuuti.<br /> Äripäeva arvates pole aga suuremaks muretsemiseks põhjust... Inimesed muretsevad elementaarseid asju: eluase, auto, külmik, pesumasin..."<br /><br />jnejnejne.<br />
ÄP artikli link üleval ei saanud ilusasti - <br /><a href="http://www.mbp.ee/cgi-bin/disp?1997/09/16-ajuht">Kliki siin</a>
Parim saab ju olla ainult üks asi.<br /><br />Investeeringutest pole parimad kindlasti mitte ei aktsiad ega ka kinnisvara või kunst vaid sinu enda TERVIS.
Läheb küll põhiteemast kõrvale, aga:<br /><br />Mind paneb alati imestama ja häirib, kui keegi kirjutab eestlaste erilisest lollusest, vargakalduvustest(oli selline pealkiri ühes lehes hiljuti ), kadedusest vms, ehk Eestist kui banaanivabariigist.<br />Majandus ja börs hakkavad uuesti kasvama ja ükskord, kui areng jõuab küpsesse faasi, järgneb langus. See ei tähenda, et protsessis osalejad tervikuna lollid oleks.<br />Seetõttu pooldan antud küsimuses pigem 9007 seisukohti.<br />Vähem rahvusmasohhistliku enesenüpeldamist!<br /><br />Pitsat,<br />eestlane,<br />üsna tark<br />
Tänan, pitsat, toetuse eest. <br /><br />Ükskord vöiks töesti sellest veneaegsest suhtumisest üle saada, et kui tegemist on läänest tulnud välismaalasega (hetkel eriti ameeriklasega), siis on tegemist alati targa, rikka ja ülla tegelasega kelle ees peab lömitama. Rahvus pole oluline.
to pitsat & 9007: Natuke tuleks tausta ka vaadata. Kui näit. US-s on vanemad tegijad juba paarkümmend aastat börsil mänginud, siis Eestis ?? Ei kummarda "läänest tulnud välismaalast", kuid kogemused maksavad üsna palju. Teistes valdkondades (näit. viiskude valmistamine, turvavööde tootmine), ei pea eestlast keskmisest lollimaks. Vaadakem tausta, härrased.
to beast: See ongi see suhtumine, mis häirib. Loomulikult on ameerikas tarku ja kogenud tegelasi, aga üldistad selle ju köigi peaele ja räägid keskmistest eestlastest jne. Keskmine turul spekuleerijate ja investeerijate vanuseline ja seega kogemuste struktuur ei erine USA-s oluliselt Eestist.<br /><br />See tausta vaatamine sinu puhul sarnaneb sellisele lähenemisele, et näed telekast mingit ameerika filmi ja järeldad sellest, et USA-s on köik naised ilusad.
to 9007: Aaargh, kuidas Sa saad väita, et Eesti ja US investorite kogemuste struktuur on sama kui Eestis stock market alates aastast '96 tegutseb? Eeldan, et keegi enne seda oluliselt välisturgudel ei tegutsenud ka. <br /><br />Väidan, et kui NASDAQ praegu kolinal alla tuleks, siis keskmine US investor kaotaks vähem kui keskmine eesti investor '97.
Eestlase sõimamine toob päris toreda vastukaja. Mis on väga hea, mulle ka tegelikult Eestis meeldib. Ja klisheed ei meeldi. Aga beast on päris hästi aru saanud, mida ma mõtlen - tänu kommunismile ei oma keskmine (jee!) eestlane õiget arusaamist, mis on raha ja mis temaga teha saab. Ja mis on aktsia. Ja mis on pank. Jne. Lisaks usub eestlane ajakirjandust. Mis teeb igasuguse hype'i abil tema rahakoti tühjendamise suhteliselt lihtsaks. <br />Ja mis puudutab minu juttu, siis a) see on isiklik arvamus b) keskmine tähendabki seda, et teda tegelikult kusagil ei kohta.<br />
vöib olla on sul, ap707, öigus, et keskmine ameeriklane, sakslane, soomlane jne. ei usu ajakirjandust ja teab täpselt mida rahaga teha. Keskmist sa ei tunne, aga on sul mingi pöhjendus miks peaks näiteks 26 aastane sakslane neid asju paremini valdama kui 26 aastane eestlane?<br /><br />to beast: ilmselt on sul öigus. Mina vöin jälle väita, et 20-ndate börsikrahhi ajal kaotas keskmine ameeriklane rohkem kui 97. aastal keskmine eestlane, vöi kui NASDAQ kolinal alla tuleks ja TALSE kolinal alla tuleks, kaotaks keskmine eestlane vähem.
Nõus ap707. Aga kuna me siin teemast üsna kõrvale oleme kaldunud, siis tekitasin uue teema -<a href="http://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=15144">Kliki siin</a><br />
Mõned laenatud numbrid Jeremy Siegelilt eritüübiliste investeeringute kogutootluse kohta USA-s ajavahemikul 1802-1997. Kogutootlus tähendab, et vahepealsed kassavood nagu intressid, dividendid ja kapitalikasv on reinvesteeritud samasse aktivaklassi. <br />Tulemused on hämmastavad.<br />1 1802 AASTA USA DOLLAR INVESTEERITUNA VASTAVASSE INSTRUMENTI ON TÄNA VÄÄRT:<br /><br />KULD $11.17 <br />TARBIJAHINNAINDEKS $13.37 <br />LÜHIAJALISED VÕLAKIRJAD $3,679 <br />PIKAAJALISED VÕLAKIRJAD $10,774 <br />AKTSIAD $7,470,000<br /><br />Mõtlemapanev suurusjärkude vahe. Jääb üle veel lisada, et üle kümneaastase hoidmisperioodi jooksul on aktsaiad võlakirjadest ka vähemriskantsemad.
Kokkuvõtvalt võib vist öelda, et kõik sõltub ikkagi konreetse investori riskikartlikusest. Graafiku poolt alguses toodud strateegia oli ettevaatliku investori strateegia.
Tegelikult, kui sul kasvab varade maht "piisavaks", siis suure tootluse saavutamine on tunduvalt raskem, kui väikese portfelli puhul. Domineerima jääb soov säilitada oma vara kogumahtu ja saada sealt tagasihoidlikku tootlust, mitte aga tuplata investeerides kõik aktivad ühte kõrge riskiga varasse
Minu arvates on samuti nii, et kui varade maht on "piisav", siis hakatakse otsima võimalusi selle säilitamiseks ning stabiilseks kasvuks. Siis hakkavad huvitama ka terminid diversifitseerimine, varade jaotus jne. <br />Kuni "piisava" hulga saavutamiseni tegeletakse tavaliselt spekuleerimisega, selle mõiste heas tähenduses. Ainult spekuleerimine loob võimalused suurte varanduste tekkeks ning kaotuseks.. Mis puudutab eestlasi, siis arvan, et "keskmine eestlane" ei investeerinud vaid spekuleeris ning kas pole siis ükstaskõik, kuidas ta raha võitis/kaotas. <br />
100% nõus robertiga. <br />On selge, et suurimad varandused on teenitud investeerides kogu raha ühte aktivasse, kuid sellega kaasneb risk kogu rahast lihtsalt ilma jääda. <br />NB! Räägitakse tavaliselt mõnest võitjast, kaotajate kurvad lood aga ei huvita eriti kedagi. Nii, et.....<br />"Piisav" hulk raha on tavaliselt see, mis ennast ise ilam eriti rapsimata suudab toota ja millest sa lahedalt ära suudad elatada, ilma põhiosa kallale minemata.
100% nõus robertiga. <br />On selge, et suurimad varandused on teenitud investeerides kogu raha ühte aktivasse, kuid sellega kaasneb risk kogu rahast lihtsalt ilma jääda. <br />NB! Räägitakse tavaliselt mõnest võitjast, kaotajate kurvad lood aga ei huvita eriti kedagi. Nii, et..... <br />"Piisav" hulk raha on tavaliselt see, mis ennast ise ilma eriti rapsimata suudab toota ja millest sa lahedalt ära suudad elatada, ilma põhiosa kallale minemata.