Kas investoritel peab olema Rahapesu Andmebüroo luba?
Postitusi kokku 7
kasutaja901

Avalik kiri Rahapesu Andmebüroole RAB-i kodulehel (https://fiu.ee/tegevusluba-ja-jarelevalve/finantseerimisasutus) on kirjas lai valik tegevusluba vajavaid finantseerimisasutusi, kuhu kuuluvad muuhulgas “muud finantseerimisasutused krediidiasutuste seaduse tähenduses”. Ilmselt viitate Krediidiasutuste seaduse § 5 ja § 6-le (https://www.riigiteataja.ee/akt/KAS). Selle põhjal kuulub finantseerimisasutuse alla iga ettevõte, kelle majandus- või kutsetegevuseks on investeerimine: aktsiate ja osaluste omandamine ja hoidmine, võlakirjade soetamine, laenude andmine, äritehingute finantseerimine, jne. Kui seda sõna-sõnalt tõlgendada, siis tähendaks see sisuliselt, et RAB-i loakohuslane on:  iga OÜ, mis saab peamise sissetuleku kaubeldavatest väärtpaberitest või kes ka ainult hoiab ja haldab väärtpabereid peamise majandustegevusena,  iga SPV, mis on loodud ühe (või mitme) idufirma või projekti finantseerimiseks,  iga holding-ettevõte, mille põhitegevus on osaluste omamine, varade haldus  iga riskikapitali või äriingli OÜ, mis teeb investeeringuid laenude või osaluste kaudu,  enamus raamatupidamisbüroosid, kui nad nõustavad oma kliente majandustegevust puudutavates küsimustes. Ülaltoodu viib selleni, et isegi kaunis tavaline investeerimistegevus võib olla käsitletav krediidiandmisena, mis eeldab tegevusluba. Eestis on praegu registreeritud 213 finantseerimisasutuse tegevusloaga äriühingut, ilmselt on finantseerimisasutuse definitsioonile vastavaid ühinguid kõvasti rohkem. Tegevusloata tegutsemine võib kaasa tuua 3 aastat vanglas või suured trahvid. Sama loogika laieneb Teie kodulehe sõnastuse järgi ka teatud füüsilistele isikutele. Kui pensinär on andnud madala intressiga laenu tuttavale, mille regulaarsetest tagasimaksest teenib suurema osa oma tulust, siis kas ta on nüüd finantseerimisasutus? Kas ta peab taotlema RAB-i loa (kui intress on madal) või tõstma intressi turutingimustest kõrgemaks (siis peaks taotlema Finantsinspektsiooni loa)? Kui lubade bürokraatiaga ei taha tegeleda, kas peaks ta siis „turvalisuse mõttes“ Eestist ära kolima? Kui see tõlgendus vastab tõele, siis on tulemuseks absurd, sest Eestis on tuhandeid investeerimis OÜ-sid, holdinguid ja SPV-sid, kelle valdav enamus ei tea, et nad oleksid justkui loakohuslased. RAB-i tegevusloa riigilõiv on ~3300 eurot. Lisandub pidev aruandlus, seega väikeste ja keskmiste investeeringute tegemine muutub sisuliselt mõttetuks. Investorite vaates tähendab see, et Eesti on muutunud jurisdiktsiooniks, kus kapitali on riskantne hoida või investeerida, sest iga tehing võib tagantjärele osutuda „ilma loata finantseerimiseks”, näiteks juhul kui OÜ muud tulud vähenevad ja investeeringute kasum on üle 50% tulust. Ilmselt tähendab see juba täna, et raha liigub Eestist välja ja positsioonide hoidmist Eesti ettevõtete kaudu pigem vähendatakse. Lihtsalt liiga suur õiguslik ebamäärasus ja risk.

Praktikas tähendab see seda, et Eestis ei tohiks ükski investor ilma RAB-i loata investeerimistegevusest põhitulu saada. Konkreetsed küsimused RAB-ile Palun andke avalik ja üheselt mõistetav vastus järgmistele küsimustele:

  1. Kas iga OÜ, kelle põhitegevus on investeerimine (aktsiate/osaluste ost-müük, võlakirjad/laenud) või raamatupidamislik nõustamine, on RAB-i mõistes finantseerimisasutus?
  2. Kuidas RAB defineerib majandus- ja kutsetegevust? Kui OÜ saab investeerimisest rohkem kui pool tulust, samas kulutades sellele vähem kui pool ajast, kas siis ta on majandus- ja kutstegevuses finantseerimisasutus?
  3. Mida RAB-i tõlgenduses tähendab KAS § 6. lg 1. “kolmandatele isikutele osutatavad teenused”. Kas oma OÜ raha investeerimine Nvidiasse või drooniarendus start-up-i (eraisik vs OÜ?) on OK seni kuni ei ole kaasatud teiste investorite raha? Aga kui investeeritav raha tuleb osaliselt laenuna sama omaniku teistest OÜ-st või sõbralt?
  4. Kas riskikapitali ja äriinglite investeeringud (nt. osaluste omandamise või konverteeritavate võlakirjade kaudu) on Teie hinnangul krediidiandmine, mis eeldab tegevusluba?
  5. Kas füüsiline isik, kes teenib põhitulu investeeringutest või laenudest, peab taotlema RAB-i või finantsinspektsiooni tegevusloa või pole luba vaja?
  6. Kui vastus eelnevale on „jah”, siis kuidas on see kooskõlas Eesti eesmärgiga olla idu- ja investeerimissõbralik riik? See kiri on avalik. Paluks RAB-ilt avalikku vastust, et kogu investorite kogukond saaks aru, kas ollakse massiliselt tahtmatult seaduserikkujad või on RAB-i kodulehel olev sõnastus lihtsalt ohtlikult segane. Kas tuhanded Eesti OÜ-d on tegelikult RAB-i loakohuslased?

Loodan siiralt, et olen millestki valesti aru saanud.

Lugupidamisega, Murelik potentsiaalne investor

mancik

avalikud kirjad on üldjuhul avalikud just sellepärast et nii kirja saaja kui ka kirja kirjutaja mõlemad on avalikud ja kirja kirjutaja tahab avalikku diskussiooni alustada ning avalikustamisega soovibki teemale suuremat tähelepanu saada.

minuarust ei saa olla avalik kiri avalik kui allakirjutaja ei ole avalik. st. viimasel juhul ju tegu tavalise neti kommentaariga.

just my 5 cents.

kasutaja901

Sooviks samas avada LHV foorumi kasutajate seas ka diskussiooni – mida siis antud kaasuses teha, kui ikka endiselt tahaks investeerida? Millisesse jurisdiktsiooni luua investeerimisega tegelev ühing, nii et saaks ikka rahulikult näiteks Nvidiaga spekuleerida ja laenu anda droonide tegemiseks?

Kindasti on siin inimesi, kellel antud teemas on kogemusi. Mis oleks mõistlik lähenemine ja kuidas asjad kuluefektiivselt organiseerida? Juriidilise keha loomine, pangaarve avamine, jne? Ei pea olema OÜ, võib olla ka trust, mingi muu varade haldamiseks sobiv keha. Võib-olla on kellelgi ka praktilisi kogemusi RAB-iga, järsku nad tegelikult ei tegele selliste bürokraatlike idiootsustega nagu seaduses kirjas ja investori hirmul on liiga suured silmad? Eks võimalik on ka see, et valitakse menetlemiseks pigem neid reeglitest üle astujaid, kes RAB-ile pinnuks silmas. Näiteks, kui mõni poliitik RAB-i eelarvet või volitusi tahab vähendada, siis võetakse fail kapist välja (vaatas ju RAB 1800 isiku pangaarve väljavõtet õiguskantsleri hinnangul ebaseaduslikult). Karmid reeglid toovad kaasa selle, et paljud rikuvad neid kogemata või teadlikult (raske oleks neid jälgida). Need, kellel on seaduse rikkumise faktile ligipääs (nt pangaarve vaatamise kaudu) ja samas võimekus kedagi menetleda, saavad seda kaunis lihtsalt oma eesmärkideks ära kasutada. Kuna pole teada kui tihti RAB-i töötajad Eesti juhtivat finantsfoorumit jälgivad, siis oleks tore kui ka mõni julge kaasfoorumlane, kes RAB-i kättemaksu ei karda, edastaks RAB-ile palve osaleda selle lõime arutelus.

Krista

Mäletan sarnast kirja RAB'ile, millele tuli vastus a la - lugege seadust, meie ei konsulteeri.

ttrust

Pigem oleks see küsimus mitte RAB-le vaid juristidele, et vajadusel teha kõva kisa seaduse muutmiseks ja seadus ära muuta, kasvõi seaduses selgema sõnastuse saamiseks. Iga ametkond toimetab just niisuguses ulatuses kuhu maani seadus lubab neil ulatuda. Seetõttu käitub RAB täiesti arusaadavalt, et nad ei selgita ega seleta midagi, vaid igalühel tuleb valmis olla "üllatusteks" kus selgub, et RAB-i arvates ollakse äkitselt seadust rikutud.

RT   →  Krista

:D Kui RABi eesmärk on finantskuritegevuse ennetamine ja tõkestamine, siis peaks nad just konsulteerima, selgitama, tegema teavitustööd jne.

Tencent

See siin ei ole raamatupidamisalane nõuanne, aga mina saan asjast aru nii, et ettevõtte tegevusalaks tuleb valida see, millest ettevõttele tekib MÜÜGItulu. Investeerimistulu ei ole müügitulu. Ettevõtte tegevusalaks oleks investeerimine vaid sel juhul, kui ettevõte müüb teistele investeerimisteenust (a la Blackrock). Nii nagu reklaamiettevõte müüb reklaamiteenust jne. Seega endale sisuliselt invest ettevõtte loomisel tuleb tegevusalaks valida midagi muud, soovitatavalt midagi, millega sa saaksid müügitulu teenida, kui tahaksid. Enamus valib vast kõige üldisema tegevusala “ärinõustamine”. Ettevõttel siis majandusaasta aruandes majandustegevust ei toimunud (müügitulu ei tekkinud), aga varahaldus toimus. Aga vast ei teki ka probleemi, kui tegevusala on investeerimine, aga maj. aruandes ei ole selles valdkonnas olnud müügitulu, st sa ei ole müünud investeerimisteenust.