Tänan Indrek sind komplimendi eest!<br />Isiklikult mulle meeldib see kuidas kod. Warren käsitleb spekuleerimise ja investeerimise vahelist erinevust.<br />Investeerimine on see, kui investor püüab säilitada oma raha ostuvõimet ajas. st kui sul on täna x krooni, siis 10 aasta pärast on sul x*y krooni, mille ostujõud on sama.<br />Spekuleerimine on lühiajaliste positsioonide võtmine lootuses , et nende positsioonide väärtus lühikese ajavahemiku jooksul tõuseb oluliselt.
to beast: investeerija on see, kes ostab ettevõtte osaluse selle kõige otsesemas mõttes. Ta on ettevõtte omanik e. ta on väga huvitatud ettevõtte käekäigust ja teeb kõik mis tal võimalik seda käekäiku juhtida ja suunata. Spekulant aga spekuleerib e. püüab ära arvata kuidas börs käitub lähiajal ja siis selle järgi oma rahakest paigutada. Teda ei huvita niivõrd ettevõtte käekäik kuivõrd väärtpaberi oma. Ja need ei ole mitte alati kattuvad. Keegi Warren Buffett linnasaunas teadis rääkida.
Arvestades küllaltki madalaid inflatsiooni numbreid ja prognoose, pole riskivaba spekuleerimine probleem: ka võlakirjade tootlus ületab märgatavalt tarbijahindade kasvu (eestis ja praegu!). Järelikult enamus investoreid TVB-l on spekulandid! Sõltub muidugi sellest, kuidas keegi tõlgendab.
USA-s on veel selline investori tüüp nagu <br /><i>retail investor</i>, kes ostab aktsiaid hoiab neid aastaid. <br /><br />Tänane MSNBC kirjutab kuidas sellised <b>jaeinvestorid</b> on Interneti IPO-dega hirmsal kombel lüpsta saanud, sest enamik neist aktsiatest kauplevad madlamatel tasemetel kui esimesel päeval välja tulid ja kolmandik isegi märkimishinnast madalamal tasemel.
ap707 mötteavaldus veidi ülevalpool esindabki järjekordselt seda naiivset teooriat, mis mind veidi häirib, et EESTIs on köik lollid vörreldes välismaaga, EESTI ajakirjandus ei kölba kuhugi, kusjuures AMEERIKA ajakirjandus tegeleb investorite väljaöppega ja erinevalt EESTI investoritest on AMEERIKA investorid önnelikud. Kusjuures esile töstmist väärt on seisukoht et ajakirjandus peaks tegelema investorite öpetamisega (mul on veidi teistsugune ettekujutus ühiskonna erinevate osade funktsioonidest).<br /><br />Minu seisukoht on endiselt, et selline teooria ei vasta töele. Pole EESTI keskmine investor ei targem ega rumalam VÄLISMAA keskmisest. Mingite arvandmetega ma oma väidet töestada ei saa. Tuginen oma isiklikule kogemusele. Olen piisavalt kaua elanud Eesti ühiskonnas ja piisavalt kaua lääne-euroopa ühiskonnas (siin elan ma ka hetkel), et suuta neid kahte vörrelda.
to: graafik Just-just, olen isegi eesti ajakirjanduses kohanud mõistet nagu jaeinvestor. Piisavalt kohutav termin. Vaene tädi Maali punase baretiga, nüüd on ta lausa poodi müüki pandud! Ole ikka väikeinvestor parem edasi!
to marek: Hr. Buffet'i teoorias oma loogika. Mina käsitleks ikkagi asja nii, et investeerimine jaguneb laias laastus lühi- ja pikaajaliseks. Kuid erinevaid käsitlusi muidugi palju.<br /><br />to indrek: riskivaba spekuleerimist ei eksisteeri. <br /><br />to 9007: OK. Mina eeldan, et investori haritust mõjutavad eelkõige kaks tegurit:<br />1) omandatud teoreetiline baas;<br />2) reaalses elus kogemuste läbi õpitu.<br /><br />Väidan:<br />1) Eestis omandatava hariduse tase (majandus)pole võrreldav näietks US-s saadavaga;<br />2) Eesti investorite kogemustepagas on lääne kolleegist tunduvalt madalam. <br /><br />9007, äkki oled kodust kaugel liialt patriootiliseks läinud? See oli heatahtlik märkus :)<br /><br />
to beast: mingi eriline patrioot ma pole, pigem arvan et suudan tänu siin olemisele asju veidi objektiivsemalt hinnata.<br /><br />Ameerika haridust ei saa minu arvates nii absoluutselt üles kiita, st. nii väga oluliselt suur vahe seal ei saa olla. Ka eestis öppides vöid lugeda samu öpikuid, mida ameerikas kasutatakse. Arvan et olulisem on isik, kes öppimisega tegeleb. Mingit eriliselt salastatud know-howd ameerikas ju ei öpetata. Pole sellel eesti haridusel nii väga häda midagi.<br /><br />Vöin tuua näiteid siinsete (mitte ameerika) inimeste rumalusest. Näiteks üks professor (tegemist oli küll naisprofessoriga ja tema erialaks oli müügipsühholoogia, aga sellegipoolest majandusega seotud) ei suutnud ühe tudengi küsimusele " kas ettevöte saab kasumit kui tema aktsia börsil töuseb?" korralikku vastust anda. Nii et tavainimene (keskmine inimene) ei tea nendest asjadest eriti midagi.<br /><br />Kui lugeda välismaa analoogseid foorumeid nagu LHV oma eestis, leiab sealt pidevalt ja massiliselt selliseid lollusi et naerma ajab. Ometi vöiks eeldada et seal vötavad söna keskmisest aktiivsemad väikeinvestorid, kes peaks asja jagama. LHV-s pole kunagi midagi ligilähehedaseltki nii lolli kirjutatud, kui seal pidevalt lugeda saab.<br /><br />Arvan et eesti investoril pole mötet mitte ühelgi pöhjusel alaväärsust tunda. Suurel osal eesti investoritel on börsikriisi kogemus olemus, mis lääne keskmisel investoril puudub ja mis on minu arvates väga oluline.
Sõbrad, kas teil on väga igav või väga palju raha börsil teenitud, et sellisel teemal vaielda viitsite?<br /><br />
9007 on õigus. Börsikriisi kogemus on hea asi. Ainult et ma otsustasin pärast börsikriisi, kui aktsiad uuesti tõusma hakkasid huvi pärast läbi Interneti Hansapanga aktsiaid osta. Jäin aga tsipa hiljaks ja ostsin hoopis 99 Forekspanga aktsiat hinnaga 102 kr/aktsia, sest HP aktsia oli juba ca' 110. Nüüd ma siis mõtlen, et kas müüa need maha, kui tehakse pakkumine makse vastu (-50krooi) või jätta need alles ja käia kord aastas aktsionäride koosolekul lõunat söömas ;-)<br />Mida teie teeksite?
Tere!<br />Päeval oli muud tegemist.<br />Beast'i poolt toodud tegurid head.<br />1. Väikeinvestori puhul on teoreetiline pagas niivõinii populaarteaduslikust või muidu ajakirjandusest omandatud või praktiliselt puudub. <br />Seda igal maal.<br />Majandusharidusega väikeinvestorid on üks omaette segment.<br />2. Praktiline kogemus on lääne investoril aastates pikem, kuid siin on määrav läbitud majandustsüklite arv. USA-maal näiteks on kasvanud peale terve investorite põlvkond, kes pole tõsist langust näinud.<br />Arvan, et teeme siin tõesti paljusid asju arenenud maadest kiiremini läbi.<br />Vaadake, kuidas ameeriklased siiamaani arveldamiseks tshekke kirjutavad. Paljud inimesed ei kujutle ette, kui palju totrat (käsitsi)tööd nendega on, et lihtsalt raha kontolt kontole liiguks.<br />Ilmselt mõjutab ka minu suhtumist see, et olen nagu 9007 kunagi teise rahva seas pool aastat elanud. Sellest ajast põhimõtteline arvamine, et eestlased pole teistest põrmugi halvemad, ikka etemad. Eestlane on vintske ja töökas, stabiilse heaoluühiskonnaga kaasnevast rikkumata.<br /><br /><br />
to 9007: Arvan siiski, et Eesti maj. haridust US maj. haridusega võrrelda ei saa (kuigi ka seal igasuguseid koole on). Kuigi Eestis võid samu raamatuid lugeda mis US-s, siis kõrghariduse puhul peaksin oluliseks hoopis õppejõu poolt edastatavat nägemust ja kontakte tudengitega. Muidu võiks ju anda lihtsalt paki raamatuid ette mis teatud arvu aastatega läbi tuleb lugeda. täpsemalt võiks kommenteerida erinevaid kõrgharidusi näinud.<br /><br />Foorumid - nõustun, et paljud US foorumid sisaldavad üsna kõrgel tasemel lollusi. See paneb arvama, et ka US-s aasta jooksul tuleb nutt ja hala. We'll see. LHVDirecti lolluste vähesuse kohta arvan, et osalejate hulgas on keskmiseid investoreid suhteliselt vähe.<br /><br />Ja börsikriisi kogemus oli väga õpetav, tulevikus tunneb ehk sarnase <i>patterni</i> ära.<br /><br />to pitsat: tsekid US-s täiesti omaette teema, meil jäi õnneks see etapp vahele. Kuid tegelikult pole ka mina "eestlase" suhtes väga pessimistlik, andke talle 10 aastat ja äkki isegi muutuvad toitumisharjumused - teise eestlase asemel rahvustoiduks tagasi mulgipuder :)
to: beast<br />esiteks, riskivaba spekuleerimist tõesti ei eksisteeri, kui asja täht-tähelt võtta. Pidasin silmas valitsuse võlakirju, millel lihtsalt hästi madal risk.<br />teiseks, US-is aasta jooksul EI TULE nutt ja hala! Suure tõenäosusega muidugi, tuumasõja eest pole me ju kaitstud :-) Aga status quo püsimajäämisel tuleb halval juhul soft landing ja heal juhul mitte sedagi.
Teema oli algselt: kuidas maandada oma investeerimisriski? <br />Iidne vastus on sellele: jaga oma raha kolme ossa.<br />Esimese osa eest osta aktsiaid, teise osa eest osta kinnisvara ja kolmanda osa eest naudi elu.<br />Olen oma tegevuse viimase pooleteise aasta jooksul selliselt ümber korraldanud ja tunnen end täna päris hästi. Rantjee elu ei ole küll kerge (maksuamet, laenuküsijad ja muud hullud)aga päris talutav.
Teen ettepaneku testida väikeinvestori rumalust küsimusega: Kas loodusseaduste kohaselt on võimalik, et Moore seadus kehtib ka 40 aasta pärast? <br /><br />Moore'i seaduse kohaselt kahekordistatakse transistorite arvu mikroprotsessori pindalaühiku kohta iga 18 kuni 24 kuu tagant. (Praeguseks on seadus kehtinud 40 aastat
to: heisenberg Ära unusta, et Moore seaduse kohaselt mitte ainult IT võimsus ei kahekordistu teatud aja tagant, vaid ta teeb seda ka konstantse hinnaga! Moore kui Inteli asutaja võib vist päris rõõmus ja rikas olla kui viimast pingerida vaadata.
Beastil vöib öigus olla LHV directi foorumi kasutajate suhtes, sest LHV directi reklaam hirmutab eemale tegelased, kellel 1 kolmest komponendist (möistus, julgus ja raha) puudub, vöi kes lihtsalt on tagasihoidlikud ja arvavad et siin oodatakse miljonäre ja geeniuseid.
kaurkenderlik reklaam töötab siiski shoki põhimõttel.<br /><br />Väga raske on ettekujutada mõistusega inimest, kel puudub julgus. Minu arust mõistus on eeltingimuseks julgusele ehk:<br /><br />KÕIK MÕISTUSEGA INIMESED ON JULGED, MIS EI TÄHENDA MUIDUGI SEDA, ET KÕIKIDEL JULGETEL INIMESTEL ON MÕISTUST.<br /><br />Seega, reklaamis võiks olla ainult sõnad: mõistus ja raha.
Mina vöiks väga vabalt ette kujutada inimest, kellel on möistust, aga kes ei julge mingitel pöhjustel investeerida . Kui jätta julguse möiste körvale jäävad veel möistus ja raha (geniaalsus ja miljonär olemine). Köik ei pruugi tunda Kaur Kenderit ja sellest shokist aru saada.<br /><br />Tegelikult ei taha ma sellel teemal vaielda, kuna LHV tunneb oma sihtgruppi ja eesmärke köige paremini ja tähtis on, et LHV jaoks on reklaam end öigustanud ja nad on sellega rahul ja önnelikud.
Nõustun täielikult 9007 arvamusega!
Ma olin väikeinvestor kuni käesoleva aasta veebruarini. Siis tuli likviidsuskriis ja värk vahetati raha vastu.<br /><br />Ma võin öelda, et olin rumal küll. Minu teadmised piirdusid ühe tänaseks haihtunud panga väärtpaberiosakonnast pärinevatega. Aga loss oli "ainult" kuskil 60 000.<br /><br />Tänaseks olen investeerimistegevusest distantseerunud, kuid siiatulek tekitas minus taas huvi. Ehk proovin veel. Põhiressurss, mis puudu, tundub olevat aeg.
Usun, et Asko sarnaseid väikeinvestoreid on mitmeid, kes üsna valusasti ka 97-98 vastu näppe said. Kuid ka oma õppetunnid on selleläbi saadud. Olen veendunud, et Eesti väikeinvestor@2000 on tunduvalt haritum väärtpaberibörsi koha pealt kui Eesti väikeinvestor@1997.
Kaotanuid võiks lohutada ka teadmine, et erinevalt enamikest riikidest on Eestis võimalik kaotatud raha tulevase tulumaksuga "tagasi võita". Vahepealset raha ostujõu vähenemist muidugi enam tagasi ei tee.
to enz: Kuidas see kaotus börsil tulumaksudeklaratsiooni kirja panna? On ju tehtud palju ostu - ja müügitehinguid. Kuidas dokumentaalselt tõestada kasum või kahjum? Kas TVK annab paberi näiteks 3 viimase aasta tehingute kohta? Kas teenustasud on kahjum?<br />Mina sel aastal deklaratsiooni ei täitnud, sest väärtpaberiarvelt raha välja ei võtnud. Võib-olla olen nüüd riigipettur?<br /> Palju küsimusi :-( Heaoleks kui keegi valgustaks põjalikumalt.
Tulumaksudeklaratsiooni kaotusi ei panda. Need lähevad spordiuudistesse. <br />Aga tõsiselt:<br />Kahjum läheb deklaratsiooni nagu ikka tulude ja kulude vahena.<br />Kui tegu TSE tehingutega, siis on Sul arvatavasti Pangas konto ja väärtpaberikonto, Vastavatelt väljavõtetelt saad ka info, muuhulgas tehingutasud, mis on kulud. <br /><br />Väärtpaberiarvelt raha välja ei võtnud - kui täpne olla, siis sealt ei saagi võtta. Kui müüsid, laekus raha arvelduskontole ja see on maksuameti jaoks tulu vara müügist. Soetushind ja tehingukulud maha, jääb kasum. Kui Sa ostsid hiljem jooksval aastal uuesti aktsiaid, siis see ei puutu asjasse ( puutub niivõrd, et kui jõoudsid ka need müüa, siis tuleb ka selle vara müük deklareerida).<br />Muide, maksuamet saab EVK-st andmeid küll ja seda võimalust ta ka kasutab.<br />
to MSM: Kui tulu said ja ei deklareerinud, siis oled tõepoolest riigipettur. Ja eelnevate aastate kohta hiljem ei saa deklaratsiooni esitada.<br /><br />Run Forrest, run :)
Minu mure on selles, et viimase aasta kasum läks 1997 ja 1998 aasta kahjumi katmiseks. Kasumit pöle. Pole midagi deklareerida.<br />to pitsat: kui müüa aktsiaid alla nende ostuhinna laekub raha samuti arvelduskontole ja kui võtan sularahas välja (ostan Ferrari), kas siis loetakse, et olen kasu saanud ja pean hakkama paberitega midagi tõestama?
to MSM: Kui Sa 97, 98 kahjumit ei deklareerinud ja 99 kasumit said ja ikka ei deklareerinud, siis oled ikkagi riigipettur. <br /><br />Kui müüd aktsiaid alla ostuhinna siis ei ole ju kasumiga tegemist. Võid selle eest kasvõi 2 Ferrarit osta. Tulumaks on ikka tulult (enamasti).
olen selline pisi-investor, kes käib ka ajaviiteks palgatööl. siit küsimus, et kas ma saan aktsiatehingute kahjumi kuidagi palgast võetud tulumaksuga siduda. noh, et ikka vähem riigile ja rohkem endale. ??
vastus rene222: ei saa.<br /><br />Laskumata siinkohal konkreetsetesse TMS paragrahvidesse, soovitan see siiski korra läbi lugeda, kasvõi <A HREF="http://www.ma.ee/maksud/tulumaks/tulumaksuseadus.shtml">klõpsates siin</A>.<br /><br />Vähemalt ühe korra tuludeklaratsiooni täitnu peaks ju ometi teadma, kuidas seal erinevate vormide ja nende lahtrite täitmine on sätestatud?<br /><br />Mis puudutab 1997 ja 98 deklaratsioone, siis neid sai MA "amnestia"-kampaania ajal ka 1999.a. lõpupäevadel ilma sanktsioone kartmata esitada, kel ka tollal see tegemata jäi, peab ootama kas tasumist nõudvat õiendit koos trahvidega või ... uut amnestiat ;)
Põhimõtteliselt vastas Beast Sulle ära.<br />Maksuamet on päris karm asutus.<br />Ühes ammuses äripäevas kirjutasid mehed, et kui sa oled aktsiaid müünud, siis seda müügitulu (kui oled jätnud deklareerimata) käsitlevad nemad kui 100%-list tulu ja esitavad vastava nõude. Kulude ja ostuhinna dokumentide otsimise ja esitamise jätavad lahkesti Sulle.<br /><br />Rene:<br />Saad küll. Kõik läheb ühte deklaratsiooni.<br />Eelnev on kirjutet vaid isikliku deklareerimiskogemuse põhjal.
Vabandust, Rene.<br />Kiirustasin.<br />Kui järele mõelda, siis seda kahjumi poolt ei tea hästi.
to pitsat & rene: siiski ei saa, väärtpaberitehingutelt saadava kahjum ikka eraldiseisev.
siis peaks ju saama maksuvaba miinimumi 2 korda (palk 9000,- ja väärtpaber 9000,-).<br />tuludeklaratsiooni pole ma enne täitnud, sest pole midagi täita olnud, see aasta olen esimest korda ametlikult tööl ja aktsiatega sai
sorry nüüd läks miskit nässu.<br />...tegelema hakatud eelmise aasta oktoobrist(s.o. 1999).
härrased, kas me pole teemast piisavalt kaugele läinud? Maksustamisest võiks teha eraldi foorumi ja maksustatava tulu teenimise (või mitteteenimise) oma peaks jääma eraldi. Seisukohad?
Maksuvaba miinimum väärtpaberitehingute puhul :) Vist ei ole sellist asja. <br /><br />Kui maksundusalaseid küsimusi mitmeid, siis võib uue foorumi teha küll.
Kui ma loen täna Postimehe onlineuudistest, et mobiiltelefonide arv on pooleteist aastaga kahekordistunud, siis mul tekkis mõte, et Moore seadust saab laiendada ka innovaatilise toote turuhõlvamise kiiruse mõõtmiseks.<br /><br /><b>Toote kasutajate arv kahekordistub iga 1.5-2 aasta tagant.</b><br /><br />Mobiiltelefonide arv maailmas:<br />1990 11M<br />1992 22M<br />1994 44M<br />1996 88M<br />1997 1/2 176 M<br />1999 352M <br />2000 1/2 704M<br /><br />Sobib hästi. Keegi võiks vaadata kas Interneti kasutajate kasvu arv mahub ka sama seaduse alla.
Maksuameti karmusest ra"a"kides oli tuttaval kogemus: 1998.a. saadud tulu, mis ja"i 1999.a. alguses deklareerimata jo~udis maksuameti huviorbiiti 2000. aasta juunis. Kutsuti lahkesti koos va"ljavo~tetega maksuametisse inspektori juurde 'vaibale'. Tuttav ra"a"kis oma raskest saatusest ja ma"ngis muidu sellist ullikest ja tagaja"rjeks oli see, et inspektor ei tahtnud ei trahve, viiviseid ega isegi tasumata ja"a"nud tulumaksu tagantja"rele saada. U"tles, et no esimene kord anname andeks. Summa polnud muidugi teab mis suur. Aga EVK inf paistab sinna majja jooksvat ku"ll, kuigi reageerimine vo~ib neil aega vo~tta kuid vo~i isegi aastaid.
Selle seaduse täitmiseks ei jätku mõne aasta pärast enam paraku inimesi
Moore seaduse rakendamisel mobiiltelefonide kohta oleks aastaks 2011 koguni 90 112 mio. kasutajat. Wow! Tuleks vist asukaid teistelt planeetidelt kaasata :) <br /><br />Algupärane Moore seadus (transistorite arv mikroprotsessori pindalaühiku kohta) ajaliselt kauem kehtinud ja suund on efektiivsuse suurendamisele, mitte mahtude suurendamisele. Siiski huvitav tähelepanek, Heisenberg.
Mõtlesin siin Moore seadust aga enz jõudis oma tulumaksuseadusega vahele :)
Lisasin uue maksutamisalase teema, kuid samal ajal jõudis seda ka rene222 teha :) Uus teema on muidu siin - <a href="http://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=15318">Kliki!"</a><br /><br />Aga bomulli kommetaar oli õige, et väärpaberi alase seadustiku täitmiseks ei jätku varsti inimesi :) Eriti TVB praegust loidust vaadates :)
keegi küsis foorumi alguses, kust pärinevad andmed ameeriklaste finantshariduse kohta? Ega minagi sellele vastata ei oskaks, aga kindlasti on Ühendriikides väärt nõu ja soovitus Eestiga võrreldes odavam ja kvaliteetsem.
Kui suur on väikeinvestor Eestis
mis see P/E mulle annab?<br /><br />koolitarkusest mäletan price/earnings ehk aktsiahinna ja sellest saadava tulu suhet.<br />samas maletan et suur p/e oli paha,<br />ja vaike p/e oli ka paha (aktsia allahinnatud?)<br />ja et firmade p/e saab v6rrelda omavahel ainult<br />siis kui firmad enamvahem samal alal on..<br />et riikide vahel vordleme siis seda kus saab koige rohkem pappi?<br /><br />seega, teema juurde tagasi tulles:<br />mul on tunne et eestlased teavad definitsioone, aga ei taju asja olemust.<br />nagu mina noh!
minuarust teeb lhv tänuväärset tööd..<br />ilma lhvta poleks ma vist niipea investeerima hakanud.. vähemalt ma nyyd alustan.<br />ja v6tabe veel aega kui teised ka hakkavad bemmide asemel ciscot ostma ;-)<br /><br />siiani on asi ysnagi huvitav. eks lhv ole ka m6nesid apse teinud, aga neil ka vist alguse asi :)<br /><br />minu jaoks on kogu investeerimine ikkagi eriti viimasel ajal olnud lollikarja mäng: ajuvabadel pohjustel hypetakse hinda. kas see teeb minust nyyd targa, et ma ei saanud vastu pykse, voi lolli, et ma ei lainud buumiga kaasa ja ei saanud rikkaks?<br /><br />teema juurde tulles, igasugu virtuaalportfellid jne on harimise juures ehk tahtsaimad. kaval oleks, kui lhv prooviks ka rahvast harida, koostades niiöelda listi teabest mida voib vaja minna. ise naiteks hakkasin uuesti makroökonoomikat uurima.. ja buffeti elulugu :p<br />ja firmade olukorda..<br /><br />huvitav, kuidas inimesed enne internetti elasid..<br />(iga uus asi on lyhikeses perspektiivis ylehypetud ja pikas perspektiivis allahypetud)
Stockholder Total Holdings of Equities <br /><br /><br />Households $5.74 trillion <br />Mutual funds 2.88 trillion <br />Pension funds 1.91 trillion <br />Foreign investors 1.75 trillion <br />State & local pension funds 1.23 trillion <br />Life insurance companies 0.94 trillion <br /><br />Total Market Capitalization = $15.22 trillion <br />
siit v6iks laksust järeldada, mis stock marketil toimuma hakkab kui kriis j6uab ka erasektorisse.<br />eriti kui housing cost langema hakkab.. stay sharp, here comes the hellfire!<br /><br />PS! tsekkige ka palju JP Morganil on derivatiivtehinguid yleval :)