.
.
<P align=center><IMG src="/images/files/kinnisvara.png" border=0></P><P align=left>Kuidas USAs kinnisvaraga lood sellest annab umbkaudse pildi ka antud graafik, eriti viimasel aasta jooksul on kinnisvarasektori aktsiad üsna järsus tõusus.</P>
Ühes USA traderite vestlusringis kerkis üles kinnisvara teema ja nemad on seisukohal, et USAs on üsna koleda mulliga tegu. Laenuandmine tundub seal muidugi hulga lihtsam kui Eestis, seega ei ole vist väga paslik seda kohe ka Eesti turu kohta ka arvata.<br /><br /><br />Jason Goepfert : Anecdotal "evidence" of trouble brewing --- I have married friends, three kids, who make a combined $80,000/year and have little savings. They have several thousand in c.c. debt and two relatively new vehicles (neither of them paid for). They just qualified for a no-money-down mortgage for $360,000. Makes me shiver.<br /><br />John Succo: A young fellow I know has no savings and just switched jobs. He just bought a house for $300,000 with no money down.<br /><br />Is it any wonder housing sales are strong? This says nothing about risk.<br /><br /><br />
$300,000.- see on alla 4 miljoni EEK... ot, palju meil siin Eestis majad maksavad?
See $300 000 maja on arvatavasti kas mingi selline standardprojektiga, sita ehituskvaliteediga peldik nagu Tiskre 1. raund kuskil Suburbia Hellis või mõni vähe korralikum elamine Nevadas kohas, kus suvalisel kellaajal netronpommi katsetades oleks mõjudele avatud ühekohaline arv inimesi.<br /><br />Eestis ehitab korraliku maja kindlasti ka alla 2mio, ehitada lastes saab umbes 3-ga hakkama. Seda, tõsi küll, kui maa hinda ei arvesta.
To: suffix<br /><br />deffineeri - korralik maja.<br />Kas 120 m2 maja ei ole maja? Tahaks näha peret, kes peab ilma abiliseta üle 160 m2 maja korras hoidma. st. tolmu tõmbama, -pühkima, aknaid pesema jne.<br />Kivimaja ja norm kvaliteediga ehitab 1-1,5 milj eest. kõrgem ots tähendab juba kallimaid materjale, mis ei tähenda alati kvaliteeti vaid on nt. uhkemad. + krunt ja liitumised.<br /><br />
300k USD eest saama igati korraliku keskmise maja ükskõik kus Ameerikas va. California "kuumades paikades" : http://money.cnn.com/best/bplive/cities_table/
Ärge siin jurage suffiksil 100% õigus. <br />Keskmisi korterite 1m2 hindu arvutatakse ka mägede järgi, uued nn. eriprojektid e. korterelamud ei kuulu sinna .<br />Sama kehtib ka eramute kohta. Ja eriti kuidas arendatakse kinnisvara nn. usas või nii. Ja just nimelt on selle parimaks näiteks nn. vaeste Tiskre. Usas antakse sulle veel vähem maad kaasa, elad ikka konkreetselt naabriga pea ja perse koos.
Mis te arvate, kust see vaeste Tiskre äriplaan pärit on?<br />Kust eestisse imporditi mõiste puitkarkass maja?<br />Kipsplaat?<br />Arvake ära, mis on saanud 70ndatele ehitatud analoogsetest majakestest Soomes, millega on hea nn. prügikala püüda?
Ma arvan, et nad püsivad veel 20 aastat ja siis lükatakse buldooseriga kokku, sest tsiteerides tuntud kinnisvaraarendajat "...on 50 aasta pärast moodsa kodu käsitlus hoopis teistsugune" :-)
to: Tyyp<br /><br />Ilmselt panin liiga umbmääraselt. Kindlasti on ka 120 m2 maja korralik maja, kui ehitet korralikult. Üldiselt pean siiski olulisemaks sellest kui suur on maja, seda kui suur on krunt, millel see maja on. Kohutavalt labaselt mõjuvad majad, mille aknad on naabri akendest 5 või 10 meetri kaugusel. Samuti on eksklusiivelamurajoonide (riqi väljendit kasutades;P) puhul üks ülimalt tõsine probleem see, et reeglina puudub kõrghaljastus. Minu meelest arendajad on põhimõtteliselt sellised luftivennad, kes teavad, et kliendid lasevad endale hea meelega koti pähe tõmmata. Tüüpprojekt (eriti seksikas on võimalus "valida" 2-3 p vahel), puuduv haljastus, madal ehituskvaliteet ja teadmine, et 90% tõenäosusega elavad su kõrvalmajades teised samasugused "huvitavad" MBAga (võib olla omandamisjärgus) osakonnajuhatajad või divisjonijuhid, kelle hobid on samuti lumelauasõit, muusikalide vaatamine, Huntingtoni tsiteerimine sobival hetkel laupäevastel grillipidudel ja kelle ainsad liisinguvabad sisseostetavad teenused on juukselõikus ja kinopiletid.<br /><br />Pagan, sattusin nats hoogu, mitte isiklikult võtta. Aga mis ma ütelda tahan, on see:<br />Mina ostaks ennem ise krundi ja ehitaks või remoks seda kui usaldaks igasuguseid arendajaid. Olen elanud arendatud majas, praegu elan kesklinnas (kuna olen noor ja raha on kolossaalselt vähe siis maja ei plaani veel niipea ehitada) korteris. Mulle meeldis kunagi üks Kain Kalju poolne ütlus (see võis olla tema poolt tsiteeritud, kuid igal juhul tema suust ma neid ülitabavaid sõnu kuulsin), mida parafraseerin:<br /><br />Eestis on võimalik rikkaks saada lollidele sitta müües.<br /><br />Minu kommentaar: miks peaksid KVarendajad olema erilised?
<br /><br />.... ja kelle ainsad liisinguvabad sisseostetavad teenused on juukselõikus ja kinopiletid.<br /><br />See mulle meeldis. Kusjuures seda aitab ka teha ego/magnet. Igal palgapäeval ei saada mitte raha vaid krediitkaardi limiit taastub.<br /><br />Tegelikult tähendab see tohutut ostujõu vähenemist. Väga suur osa sissetulekutest kulub pankadele....<br /><br />
hansa tegi 1 miljard plussi,<br />siis 1 ettev6te teeb 1% sktist plussi.. usas miski microsoft?<br /><br />inimse oma valik.<br />ma hommikul pissil olles just m6tlesin,et on inimesi kes riskivad ja ostavad stuffi ja neid eriti detailid ei koti<br />ja on inimesi kes elavad säästlikutl loevad investeeringuid arvutavad ja on pidevas stressis.<br />et ahnus ja hirm.<br /><br />teistel on ainult tarbimisr66m.<br />ja kui tarbimine pekki laheb, siis on vist 6nnelikeks hoopis teised.<br />aga kukkuvat nuga pyyda ei tohi,<br /><br />deem, elu on keeruline..
TO: riq Mis selle kukkuva noaga on?<br /><br />Kusjuures mina olen vist see viimane aga kohati olen avastanud ennast ka selles esimeses pooles. (loe riq'i pissil olles mõeldud mõtteid eelmisest kommist.)<br /><br />Võib-olla tõde ongi kuskil seal vahepeal.<br />Tegelikult ei tohiks olla elu eesmärk midagi enamat, kui võimalikult huvitavalt ja meeldivalt see reis/seiklus siin maises elus läbi elada. <br />Õnneks selliseid palju ei ole sest kes siis elu edasi viiks. :))
kukkuv nuga=C#
To: Tyyp<br />... reis/seiklus siin MAISES elus läbi elada... <br />Kas peale maise surma elab inimene edasi, taevas või põrgus?
To: Anette<br /><br />Ei oska seda mõelda/öelda. Kipun uskuma vaid fakte. <br />Mõned räägivad, et sõltub sellest kuidas maine elu elatud. (põrgu vs taevas). <br />Igaks juhuks hoidun teistele tegemast seda mida ei taha, et endale tehtaks. Eks see aita ka maises elus rahuliku südamega elada. Kuna kergelt müüginimene, siis kohati olen dilemma ees aga püüan endale kindlaks jääda. :))<br /><br />Aga teemast juba päris möödas.<br />Või ei ole?<br />Eks kinnisvara ostjad (kodu ostjad) teevad oste emotsioonidest lähtuvalt ja lootuses<br />oma maine elu ilusas kohas ning kvaliteetselt veeta.<br />
TO innar:<br /><br />Mida mõtlesid kui kirjutasid "kukkuv nuga=C#"? kas saaksid põhjendada? Tänud<br /><br />
kukkuv nuga on kristjan.lepiku väljend kukkuval turul p6rke pyydmise kohta.<br />ma ei tea mis on sellel pistmist c#?<br /><br />minuarust on euroopa sydames ainult paarkend % kallim elada kui eestis,<br />aimiin kui tarbida kvaliteeti, mitte turul käia. seega, mis point on oodata välismaalasi<br />maarjamaale? selleks et nad ei peaks 300hj masina eest 1000 euri aastas maksma?<br />v6i et oleks rohkem parkimiskohti? v6i tahavad väga minna kylma koledasse pohjala linna kus teed on v*ttus ja inimesed kurjad? <br /><br />eestis ei toimu midagi, vaikne rahulik loik. arvatavasti oleks euroopas ehk natuke k6le ja yksik olla, aga igasugu asju on käejala juures, ja niipea igav ei hakka. kui ainult raha oleks..<br /><br />kinnisvarahaid peaks natuke ehk euroopas ringi reisima..<br />siis saavad ehk aru et maarjamaal ei tohiks asjad niipalju maksta kui euroopas.<br />ehki koik kes on reisinud, arvavad et eestis on ikka parem!<br /><br />seega maksad kodumaisuse eest, mitte kvaliteedi :(
Ja nagu ma mõistan ei ole loota , et kuskile uus asfalt pannakse. Valimised ka mägede taga.<br />Raisk, mul pooled veljed kõverad ja tegu on originaalidega ja 16-sed.<br />Ma olen ikka väga kuri.
me siin meestega arutasime, et kui kalliks siis ikkagi meie teedeehituse puudujäägid lähevad?<br />et vähegi normil autol veljed + 66tshoovad puksidega balljoint etc miski 40 keeku laks..<br /><br />kas t6esti naastrehvid?<br />samas pole see ime - naiteks lumekoristajad ei korista lund, vaid lykkavad selle tee äärde kokku. inimene teeb mis kästud - lumi pole enam k6nniteel, aga ta ei nae big picturet_ lumi on nyyd soiduteel, murul ja koikjal on yks pask. miks keegi kunagi ei astu step further?<br /><br />kahjuks ei suuda olla igas asjas asjatundja et öelda kas viga on valituses, teetöölistes, naastrehvides voi meie ilmades.<br /><br />utopia anyone?
tnt, siin yhes foorumis ju öeldi, et ei tohi osta kallimat autot, kui et oled rahulikult pealt vaatams kuidas valuveljed surevad, puksid p6ruvad, sillad lähevad vildakaks ja masin lendab teelt. ja siis p6leb.
Mina ütlesin, selles samas foorumis ja arvamus püsib. Põlemise näide oli küll piltlik aga mõte on sama: kui sinu auto õõtshoobade, pukside, amortide, velgede (siit edasi minnes ka karterikaane ja varastatud udutulede) äkkriknemine verd kusema paneb, sõidad liiga kalli (või liialt tuunitud ;P) masinaga. Ja see jutt, et sul on vaja mingit autot "klassi" näitamiseks või suure "äri" ajamiseks, on täielik mäda. Wannabe jutt või siis eneseõigustus (mul on seda autot "vaja").
Tü...pea.<br />Ma räägin, et mul läksid veljed kõveraks lihtsalt seetõttu, et ma sõidan Tallinna linna tänavatel. Ja ,et ei ole tegemist eriti nn. madalaprofiilsete kummidega. Ja tegemist on auto nn. originaalvelgedega.<br />Kas tõesti ei jõua kohale mida ma öelda tahan? See, et sa ei saa linna tänavatel sõita ilma, et see rikuks su auto. See, et sa pead jagelema kuskil kindlustuses ja midagi tõestama. Ma isegi ei räägi siin auto sildadest vaid velgedest.
Ja see, et mitte ainult sa ei maksa omavastutuse vaid ka pead pool päeva jaurama kindlustuse + autoremontnikutega. Mul on ajaga muud ka teha.
to: TNT<br /><br />MA ei tea, kellega sa räägid, kas minu või riqiga, aga juhul kui minuga, siis arvata võib, et ajab närvi siuke asi. Mind ajab ka närvi, kui aken sisse lüüakse ja stereo ära viiakse või auto tartu maanteel puruks sõidad, sest mingi mees ei oska koormat pakkida, aga ega selle pärast sõitmata veel ei jää. Ja loomulikult võiksid tänavad kõvasti paremas korras olla, aga tegu on ju poliitikutega. Nii et ega elu seepärast seisma ei jää. Mina sõidan oma praeguse auto linnas romuks, lükkan maha ja sõidan järgmise romuks. It's the Circle of Life :).
poisid poisid,<br />peen huumor ka enam ei tööta :(<br /><br />osta hummer!<br />varsti ei tohiks muud masinad enam tyybikinnitust saadagi, <br />kuna nad ei suuda siinsetel teedel soita..
no bull..<br />Kiahjuks on sul riq jälle õigus. iseasi kas see just hummer peab olema.
Ma valisin autot põhiliselt selle järgi kui kõrge on põhi maast - kodumaiste teeolude võlud. Hea meelega lähtuks teistes kriteeriumitest.<br /><br />Me võime küll hõisates Euroopasse minna, aga meie pealinna teed on nagu Siberis.
Asi on proosalisem.<br /><br />Tallinna linnas on kevadiseks aukude lappimiseks (mitte sentimeetritki uut teed tegemata) vaja veits peale 90 milli. Linnaeelarves on selle jaoks raha veits alla 40 milli. Nuta või naera.<br /><br />Ammu on välja arvutatud, et 1 talv naastrehvidega sõitu tähendab umbes (see on summeeritud ja keskmine) 200kr per auto/talv. Selle raha võiks maksude näol kokku koguda ja sihtotstarbeliselt teede remondiks kulutada. Vähemasti suured lained/vaod jääksid ära. <br /><br />Aga seda ei saa teha, sest enne valimisi räägitakse ainult maksude alandamisest. Ka seal, kus seda teha ei tohiks! Mootorsõidukimaks oli kõige paremini laekuv maks linnaeelarvesse, aga see kaotati ka ära :-(<br /><br />Mina teeks nii, kel pärast 01. dets on 200.- maksmata, saab politsei käest 10x200. Ja laekuvad summad lähevad riigieelarvesse eraldi reale ning kasutamine AINULT teede korrarshoiuks. raha jagataks piirkonniti vastavalt liiklusintensiivsusele.<br /><br />Kõige tagasihoidlikemate arvutuste järgi tuleks 200x200 000 = 40 000 000 ainult naelade kahjustuste likvideerimiseks. Täpselt puuduolev osa.<br /><br />Lihtne ju - aga miks nii raskesti teostatav? <br />
velikij sa unustad ära selle maksu administreerimise kulud <br />aga noh teisest küljest jälle tööpuudus jälle väheneb :)
Mootorsõiduki maksul oli suur osa selles, et Tallinna elanike arv langes alla 400 000, st tegelikult vähendas ta väga tuntavalt maksubaasi ja Tallinnast lahkujad olid just keskmiselt rikkamad maksumaksjad.<br />
No ei usu mina seda, et see 3-kohaline aastamaks kedagi elukohta muutma pani. Pigem ikka selge, euroopalik trend linnast välja, eksklusiivelamurajooni, kolida.
Jälle see jutt kuidas naastrehvid asfalti lõhuvad??? <br />Kuidas te aru ei saa, et see naastrehvi poolt tekitatav kulu on minimaalne. Põhiprobleem on teekatte alusmaterjalis ja teedeehituse kvaliteedis. Vaadake kevadel neid asfaldi rööpaid - neid nüüd küll mingid naastrehvid ei tekita. Seda naastrehvi juttu räägivad linnaametnikud kes need teeehitusfirmad välja valisid kes selliseid teid ehitavad. USA-s kontrollis (kontrollib??) maffia nii teeehitust kui autotranspordi äri. Kokkuvõttes äri mis ei saa pankrotti minna kuna suurte masinatega lõhutakse teid ja teiselt poolt tuleb riigi raha kogu aeg peale, et neid enda poolt lõhutud teid uuesti üles ehitada.<br />Eestis on midagi analoogset, need KINDLAD firmad kes teeehituses osalevad teevad meelega "odavalt", et järgmine kord u. 3 aasta pärast uuesti "odavalt" ehitada.<br />
Jurmala, great point!<br /><br />Velikij - peaksime maksudest koguma ilmselt umbes 60 mln, sest konkursi võitja peab päris palju ka "vasakule" maksma ja kasumit ka teenima, seega reaalselt teid saame 40 mln. eest. Linna juhtivad ametnikud võiksid küll pika pilgu peeglisse heita.
linna juhid on targad mehed, pärast järgmisi valimisi on teed ribadeks ja rahvas mäletab, et kyll savipätsi (ets) ajal olid ikka head teed.
Ma unustasin täpsustamata, et tegu peaks olema üldriikliku maksuga, mis ei oleks sõltuvuses sellest, kus maakonnas kodanik elab. Haldusüksused saaksid aga pappi proportsionaalselt selle maakonna registris olevate autode arvu järgi.<br />See ei peaks olema ilmtingimata 200, see oli lihtsalt ühe konkreetse avalikustatud uurimuse tulemus. Ja kui dough arvab, et peaksime koguma poole rohkem, siis ma ei vaidle vastu, kuid tunnen ainult huvi, millel põhineb väide, et 40 milkut läheks teedehitusse ja 20 altkäemaksudeks? Mina nimetan seda demagoogiliseks lahmimiseks.<br /><br />Jurmala, väide, et teedehituse kvaliteet on jama, on kahjuks liiga üldsõnaline ja ebakonstruktiivne. Olen ise "linna juhtiva ametnikuga" tuliselt vaielnud selsamal teemal - tema kaotaks naastrehvid ära, mina olen nende veendunud pooldaja. Paku parem lahendus välja, kuidas neid asfaldi rööpaid kaotada!<br /><br />
Velikij, kuidas oleks näiteks sellise lahendusega, et kütuseaktsiisist laukuvaid summasid kasutataks teedes, mitte muudes sektorites aukude lappimiseks?
Jõudsin ka äripäeva artikli läbi lugeda sellel teemal - seal keegi mainis, et Eesti teeehitusnormid on kõvemad kui Soomes kuid teed lagunevad sellegipoolest meil kiiremini. Seal artiklis mainiti veel ka seda, et tegelikult pidid lagunema vene ajal ehitatud teed mitte uued??? See on muidugi paras jama - minge vaadake või Tallinn-Tartu maanteel mõnda paar aastat tagasi teeehituses kasutatava tipptehnoloogiaga remonditud teelõiku. Probleem pole mitte naastude poolt kulutatud asfalt vaid roopad mis on teekatte sisse vajunud. Sõitke Järvevana teed pidi mida vist eelmine aasta parandati ja leiate sealt rööpad jne. Soomes kasutatakse tee aluspadja valmistamisel hoopis teistsugu fraktsiooniga ja materjalist killustikku ja see on tegelik põhjus miks Soomes teed vähem lagunevad kui Eestis. Eestis sama killustikku kasutades teeks teeehituse poole kallimaks.<br />Velikij: rääkisid vist linnaametnikuga kes oli ehitajale vahva lepingu kättemängimise eest mõne milliku taskusse pistnud. Tallinna ametkond on poliitikast ja onupojapoliitikast nii läbi imbunud, et sealt mingit adekvaatset informatsiooni tegeliku olukorra kohta saada on küll täiesti mõtetu.<br />Kuna linna raha hulk on kogu aeg olnud piiratud (nagu meil kõigil tegelikult) siis on mindud lihtsama vastupanu teed ja pigistatakse ehituskvaliteedi ja standarditest (tegelikult Eestis polegi Eesti oludele väljatöötatud standardit) kinnipidamise koha pealt silmad kinni. Pealegi on see poliitiliselt kaval tegu - linnaametnik saab rusikaga rindu taguda ja öelda, et me ju ehitame. SideKick on teinud huvitava tähelepaneku - teeehituse aeg jõuab alati kätte enne valimisi. Probleem teeehituses pole ainult Tallinna probleem vaid kogu Eesti probleem.<br /><br />Tegelikult on see teema kinnisvarast kaarega mööda...<br />
jim, kahjuks Su ettepanek pole realiseeritav, sest need inimesed, kes selliseid otsuseid vastu võtma hakkavad kunagi riigikogus, pole veel sündinud... :-(<br /><br />Sellest asi alguse saabki. Väidan endiselt, et asi pole tee aluspadjas versus naelkummide kulutus - mõlemal juhul on tee korrastamiseks vaja raha. Ja et see vähene raha lükatakse vasakule kõrgemal tasandil kui linnaametnik ning linn/riik teeb kõik selleks et sedagi vähest raha mitte koguda.
Teema tegelikult väga huvitav, kuid nagu Jurmala ütles, läheme algsest teemast siin veidi kaugele. Tegin uue foorumi, <a href="http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=61806">kliki siin</a> - jätkame seal.
<br />Äripäev<br />Tallinna elamuhind Euroopaga võrreldav,keskmine(!!!) kolme magamistoaga eramu soodsas rajoonis ca. 3,2 mlj.,Helsingi 3,9mlj..
mis siin imestada?<br />ehitsumaterjalid on ju samad..<br />cyproc paroc columbia kivi makroflex bla bla.<br /><br />samas on natuke imelik elada 260 ruuduses majas n6mmel, mille ymber on 600ruutu maad..<br />ma olen vist loll, et ei suuda sellises kinnisvaras väärtust näha! (mudu kui et bordell on yle aia)
Kopeerin ka siia Avalöögis kirjutatu :<br /></P><P><STRONG>Kinnisvara indeksaktsia (IYR)</STRONG> graafikult on näha suurepärane tõusutrend, väga ühtlases tempos on kinnisvarasektor pidevalt kõrgemale rühkinud. Kuid üle-eelmisel reedel tulid väga tugevad makroandmed (<A href="/news/index.cfm?id=981329" target=_blank>tööjõutururaport</A>) ja see tõstis koheselt võlakirjade intresse ja ühtlasi ka ohtu, et FED peab intresse tõstma. Kõrgemad intressid mõjuvad halvavalt kinnisvarasektorile ja antud indeks peegeldab hästi seda, mis juhtus kinnisvaraaktsiatega. </P><P>Kuid see näide sobib ka teiste väga tugevate tõusude kõrvale - tihtipeale lõppevad väga suured tõusud väga järsult. Selliste tõusudega tasub küll kaasa sõita, kuid stopid tuleks hoida tõusutrendi all.</P><P><EM><A href="http://www.sentimentrader.com"><IMG src="/images/files/ava_RE2_11_04.PNG" border=0></A></EM></P
Kristjan, kas selline tühine intresside tõus, mis VÕIB tulla mõjutab nii palju või on pigem tegemist ülereageeringuga ?
Eks turuosalistele jõudis kohale, et intresside tõus tuleb kindlasti, küsimus on vaid millal. Raske öelda, kas tegemist ülereageeringuga, kukkumisruumi tundub veel olevat.
USAs on kinnisvara laenu intress ca 3,4% (paar kuud tagasi), maja maksab 200-300K (laen on umbes sama suurusjärgus, kuna popp on nullomafinantseerimine). 1 punkt tõusu=200-300$ kuus rohkem. Alates 2000a on intresse alandatu 5%punkti võrra.
Tänases Financial Times-s <br /><br />A housing market collapse draws nearer <br />By Martin Wolf <br />Published: April 15 2004 19:14 | Last Updated: April 15 2004 19:14 <br /> <br /> <br />Since 1956, UK house prices have risen, in real terms, at a trend rate of 2.1 per cent a year. Over the long term, this has made housing an excellent investment. But house prices have also gone through huge cycles. At their peak in 1973, prices were 43 per cent above trend. In 1988, they were 36 per cent above trend. At the end of last year, they were 37 per cent above it. Given this history, it is reasonable to worry about a house price fall.<br /><br /> <br />
<br />kui www.city24.ee on hea indikaator tundub mulle et äärelinnades kasvab korterite pakkumine hetkel päris kiiresti. Kas keegi oskab rohkem sellest hetkeseisust öelda?<br />/Stefan<br /><br /><br />