Mix mitte kasutada selleks tegevuseks mingit "palmisaarefirmat", kellel puuduvad Eestiga igasugused "vastastikused kokkulepped" ?
Mix mitte kasutada selleks tegevuseks mingit "palmisaarefirmat", kellel puuduvad Eestiga igasugused "vastastikused kokkulepped" ?
Eratatarbimiseks pole eriti palju pappi vaja, piisab söögi ja riiete ja maksude jaoks natu kõrvale panna.Kõik muu-auto, auto juurde kuuluv, kontor pluss kõik, mis sinna mahub ja kuulub.<br />olen 2 aastaga nii hullult tänu firmale kokku hoidnud, et lausa lust.<br />Makstes autoerisoodustusmaksu võid sõita ja autole kulutusi teha palju süda lustib, peaasi, et maks makstud.Keda kotib kütuse hind kui firma hoiab 24% tulu ja 18% käivet kütuse arvel kokku.<br />Ikka poole odavam hind kui tuleb eraisikule.<br />Pole ühtegi elektroonilist vidinat mida firma ei võiks otstarbekohaselt kasutada.N'iteks ma filmin kaameraga monitoriekraani, et hiljem kiireid äksioneid analüüsida.Ja autos peab olema dvd sellepärast, et seda salvestatud materjali iga kell, autoski olles, vajadusel uurida.<br />Ja auto vajadus treiderile?Kes siis arvuti jubinaid linnast liinibussiga toomas käib või uusi kinnisvara- objekte jala külastab.Jne, jne...
Ma saan aru, et Kuldar loobus vaidlemisest - kahjuks - sest tal oli igasmõttes õigus.<br /><br />Iseenesest puudub seadus, mis kohustaks äriühingu juhatuse liikmele tasu maksma. Siin ei<br />ole isegi oluline miinimumpalk, sest juhatuse liikmega töölepingu sõlmimine on juhindudes töölepinguseadusest problemaatiline. Kui keegi soovib olla nn sotasiaalselt kindlustatud, siis piisab 700 eegust kuus juhatuse liikme tasu.<br /><br />Võimalik on ka see varjant, et keegi teine on juhatuses vms ja omanik on töölepinguga, siis peab maksma miinimumpalka jah (kas osalise tööajaga v täistööajaga vahet pole)<br /><br />Samuti puudub seadust, mis keelaks kogu firma kasumit välja võtmast. Kasumit võib välja võtta ka mitmekordsete maksetena (kuid kuulutada võib kasumijagamist üks kord aastas) - st nt otsustan, et võtan välja 200 000 eek aasta jooksul kahes osas teatud kuupäevadel.<br /><br />Ühesõnaga enamus ideid mis siin välja on käidud kuidas teha ja kuidas raha välja võtta,<br />on kõik võimalikud ning neid võimalusi on veelgi, aga enamus kes siin arvamust avaldasid peale Kuldari ja võibolla oli keegi veel "UNUSTAVAD" selle, et nn. maksuõigus elab kogu õigussüsteemis mõnesmõttes oma elu, mis ei lähe kokku äriseadustikuga, võlaõigusseadusega jne. Ainukene seadus millega hästi kokku sobib on karistusseadustik :))<br /><br /><br />Maksuõiguses - ja kui rääkida sotsiaalmaksust antud juhul - kehtib printsiip, et sotsiaalmaksu tuleb maksta tasudelt, mida makstakse isikule nn aktiivse tegevuse eest (põhiliselt mahub siia alla töötamine töölepingu alusel v töö tegemine tööettevõtte raames) aga mitte ainult.<br /><br />Seega keerutada võib igat moodi ja vaadata kitsalt äriseadustikku ja põhiseadust (seda küll kaldutakse väga kitsalt tõlgendama oma kasuks, mis on vale) ja käidakse välja just neidsamu ideid nagu siin.<br /><br />Tegelikult tuleb hiljem maksuamet ja ütleb: "kõik on korras, ega me ei ütle et sa ei tohtinud saada juhatuse liikme tasu 700 eek kuus ja ülejäänud dividendides... aga me leiame, et kuna sina oled ainuke inimene, kelle tegevuse tulemusena on saanud see äriühing kasumit ja sina oled inimene kes sai selle eest tasu = dividende, siis sellelt pead sa maksma ka sotsiaalmaksu eelpoolt toodud arutelu alusel".<br /><br />Sisuliselt jah on tegemist teeseldud tehinguga - kuna oli tegevus ja tasu selle tegevuse eest, kuid sots maks taheti jätta maksmata.<br /><br />Nüüd on vaidluse koht, kas sots maks kogu dividendidelt või osalt sellelt - kindlat reeglit ei ole, ja loogiline ei oleks maksustada kogu kasumit, sest võib ju öelda, et nt minu investeeringud teenisid tulu kuskil USA-s kuna aktsia nt tõusis, aga aktsia ei tõusnud ju minu tegevuse tulemusena. Teiselt poolt aga oli minu tegevus see aktsia välja valida, osta jne.<br /><br />Seega mõte maksta keskmist "mingisugust" tasu on siin ainuke normaalne lähenemine.<br />Väiteid on mõlemasuunalisi - oleneb nüüd sinust endast kuidas enda eest suudad hiljem seista.<br />Selge on see et see liiga lihtne a´la "äriseadustik lubab" jutt kaugele ei vii.<br /><br />ÜLDISEMALT äriühingu kasutamisest minu arvates<br /><br />mõtlesin ka ise sellele, aga loobusin praeguseks vähemalt.<br /><br />plussid - siin juba põhiliselt välja toodud<br />miinused - siin veel mainimata miinused oleks minu arvates järgmised<br /><br />- kui mingi hetk on vaja raha enda kasutusse, siis võib tekkida probleem, sest dividendide väljavõtmiseks oleks vaja oodata järgmist aastat (ok on skeeme kuidas seda teha kiiremini, kuid need on siiski jälle "skeemid")<br />- kui tahad kogu sissepandud raha tagasi, siis oled supi sees, sest mainitud minimaalne omakapital ei lase osa- või aktsiakapitali osas välja võtta - seega oled sissepandud rahast minimaalselt 40K st ilma (või siis jälle "skeemitad"), või siis likvideerid<br />- ära ei saa unustada ka asutamiskulusid ning käimashoidmise kulusid ning eelmises punktis nimetatud likvideerimiskulusid<br /><br />Asutamiskulud (juhul kui ise ei asuta) ca minimaalne 7000 eek (keskmine 10 000 eek)<br />Likvideerimiskulud (minimaalne) ca 10 000 eek<br />Käimashoidmine ma arvan ca minimaalne 500 eek kuus<br /><br />Minu rahasummade juures igaljuhul ära ei tasu ja kõige halvemaks pidasin just seda et kui reaalselt on raha vaja siis hakka skeemitama - praegu aga lihtsalt kannan oma kontole ja vsjo.<br />Teiseks "riski ja tulu suhe", mis on siin lemmikteema - võtta riski ja raisata enargiat et maksukohustust (mis tuleb niikuinii) lihtsalt edasi lükata ja/või mõne arvuti osust kokku hoida, ei tasu minu arvates seda ära et maksta tulumaks suhteliselt kohe (tegelt aasta lõppedes) ja olla kindel et sa ei pea kunagi nendelt tasudelt sots maksu maksma.<br /><br /><br />Parimat!<br />Jürgen<br /><br /><br /><br /><br /><br />
... veel lisan .. nagu halb uni..<br /><br />et küsimus tehtud case´idest on iseenesest väga asjakohane küsimus kuid minu arvates veel tehtud asju ei ole KUID<br /><br />tean isiklikest allikatest, et nn maksuametis on ettevalmistamisel protseduuri reeglid ja põhimõtted kuidas seda sama (minupoolt ülal) analüüsitud põhimõtet rakendama hakata.<br /><br />RÕHUTAN, et tegu ei ole mitte seaduse muudatusega vaid juba olemasoleva sätte rakendamisega. Seega võivad maksu alla sattuda ka 6 aastat vanad tehingud JA MÄLETAGE, et sellised asjad lähevad juba koos intressiga, mis teeb summa veel suuremaks, ja mitte vähe.<br /><br />Mingisugust analoogiat võite leida mitmest äripäeva artiklist kui hansapanga omanikud aktsiaid müüma hakkasid ning enne isiklikult kontolt need äriühingute kontole kandsid.. siis kisas maksuamet samale paragrahvile (teeseldud tehing) viidates. Ega seadust ei muudetud vaid lihtsalt tõlgendust muudeti. JAH ka need asjad ei ole veel kohtusse jõudnud kuid karta on, et järgmise aasta keskel kuskil esimesed kanged on kohtus oma asjadega.<br /><br />JA LÕPETUSEKS - mina ei ole maksuametnik ning ka mina ei ole õnnelik, et MA sellist mõtet viljeleb või õigemini soovib viljelema hakata ja südamest loodan et see ei lähe läbi, vähemalt mitte nii kergelt AGA soovisin lihtsalt jahutada neid mõtteid, et NII LIHTNE see ongi.<br /><br />Parimat<br />Jürgen<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />
Noh eks riigi kohustus on omad maksud kätte saada, kuid minu kohustus on endal mitte nahka üle kõrvade lasta tõmmata. Kahjuks ka maksuamet peab meie riigis seadusi järgima ja niikaua kui seadused võimaldavad ühte koma teist siis tuleb seda kasutada.
Ei usu,et asi nii hull ka on,et maksuametnik jälgib,kas sa ehk ei tee autoga erasõite,ei vaata arvutist filme,mängi mänge,ei pane kontoris orgiaid,ei söö "ärilõunaid" jne<br />Kõik on siiski tõlgendamise küsimus.
Jürgen, see hansapanga asi oleks sellises tõlgenduses ikkagi väga absurdne! Kuidas saab eraisik maksta tulumaksu tulult mida ta pole saanud? Ja kui vaadatagi seda, et äriühingu omanikuna on see tema tulu, siis ikkagi tuleb maksud maksta juhul kui raha äriühingust välja võetakse. Topeltmaksustamine? <br />Või kui pretsedent on juba loodud, kas siis peavad eraisikud, kes on teinud äriühingu osakapitali sissemakse väärtbaberites maksu hirmus värisema, et juhul kui tuleb väljaostupakkumine, siis on vaja maksu maksta..
Isiklikult leian, et see kantimise võimaldamine ei ole võrdne kohtlemine.<br />Võrdse kohtlemise savutab ühel juhul kahest:<br />1) nagu ÄP soovitas kapitalitulult (reinvesteeritud) maksu ei küsita olenemata sellest, kas tegu firma või eraisikuga.<br />2) kapitali reinvesteerimine(ja ümberpaigutamine teistesse kapitalivahenditesse) maksustatakse sarnaselt eraisikutega kord aastas kapitali väärtuste vahelt ehk siis realiseerunud tulult.
Olen täiesti nõus sinuga fjot, <br /><br />et maksuameti arvamus nn "hansapanga case´is" on absurdne nagu see on absurdne ka mitmes muus cases ning loodan et see ei lähe läbi, nagu ka juba mainisin, kuid selgitan:<br /><br />1. viitasin sellele casile, mitte tulumaksu seisukohast lähtuvalt vaid sellepärast, et näidata maksuemti kavalust/tarkust/lollust vms.. seoses selle nn. "teeseldud tehingu sättega", ehk siis, et seda saab justkui kasutada paljudel erinevatel juhtudel<br /><br />2. topelt maksustamist ilmselt ei tuleks, sest arvatavasti läheks käiku põhimõte, et sellelt summalt maksid tulumaksu ja investeerisid oma äriühingusse ning kui see summa teenib kasumit siis pead maksma tulumaksu ainult kasumilt aga mitte sellelt summalt enam.. ehk siis justkui maksad tulumaksu ette ära ning siis võid selle sama summa välja võtta ilma maksuta (teisisõnu saavutad just selle olukorra mida tahtsid vältida - st siis maksu maksmist viivitada)<br /><br />3. pretsedendist niipalju - et maksuamet ei taha ilmselt seda case nii laiaks lüüa, et igasugune väärtpaberitega tehtud sissemakse läheks füüsilise isiku maksustamiseni (noo mingu nad ka...) aga nad tahavad ilmselt hakata tegema vahet sellel:<br /><br />a) kes asutas firma pärast teadmist et müüb aktsiad ja asutas selle justnimelt maksude viivitamiseks ja<br />b) sellel kes pani aktsiad (v mis iganes väärtpaberid) äriühingusse muul eesmärgil ning "juhuslikult" v "normaalse äri korras" need siis võõrandas<br /><br />Hansapanga puhul tegi keeruliseks asja just see, et kellel enne juriidilist isikut ei olnudki,<br />asutas selle pärast ülevõtmispakkumist - st oli juba selge et PEAB müüma ja müüakse.. siis<br />on maksuametil suht lihtne öelda, et näe sa ju teadsid et läheb müügiks järelikult<br />tahtsid maksu maksmist vältida (tegelt edasi lükata)<br /><br />Kes tegi seda enne seda või kellel vähemalt juba enne oli juriidline keha olemas, kes investeerimisega tegeles, sellel on lihtsam vastuargumente otsida.<br /><br />Veelkord rõhutan - ka minuarvates on see JAMA ja ma loodan et see ei lähe läbi, sest <br />senine praktika analoogsetes asjades on olnud ristivastupidine.. nüüd aga nägid suurt<br />raha tulemas ja muutsid oma juttu.<br /><br />
ma optimistina esindaks seda seisukohta, et maksuametil pole midagi kobiseda kui saad miinimumpalka + dividende.<br /><br />- palka saad töötajana/juhatajana/koristajana<br />- dividende saad ettevõtte omanikuna<br /><br />need on täiesti eraldiseisvad rollid ja täiesti põhjendatud ja seaduslik on niimoodi toimida.<br /><br />dividendid on sinu preemia ettevõtlikuse ja riski eest. kui nüüd dividendid ka maksustada sotsmaksuga, milleks siis enam ettevõtlusega riskida? lähen parem palgatööle! aga... kelle juurde?<br /><br />p.s. ei propageeri maksupettusi, küll aga soovitan maksta makse nii vähe kui võimalik ja parasjagu vajalik. see on ettevõtte arendamiseks väga oluline. samas oma aluspesu pole mõtet ettevõtluskuluna näidata üritada.<br /><br />ettevõtja võib mõelda ka nii: maksan omale mitte 25000 aga 2500 krooni ja palkan 22500 eest hoopis ühe inimese juurde. riik saab samad maksud palkade pealt kätte (no ei arvesta praegu maksuvaba miinimumi), üks inimene rohkem saab tööd (äkki maksis riik talle enne töötu abiraha?), ta annab toodangut, ütleme, 200 tuhande eest kuus, millelt riik saab lisaks 18% käibekat! ning mina panen aasta lõpus kena dividendi taskusse.<br /><br />win-win-win?<br />
seemik<br /><br />sinu viimane näide on sisult õige ja sisuliselt ka peaks sobima maksuametile aga see näide<br />ei lähe hästi kokku eelneva jutuga - ei ole asjakohane <br /><br />Küsimus oli ju "kas kaubelda eraisikuna või firmana", ehk siis kas hoiaks raha kokku<br />kui mitte ei kaupleks füüsilise isikuna vaid juriidilise isikuna?<br /><br />Kui sa teed äriühingu et kellegile palka maksta siis kaob ju kogu mõte ära.<br /><br />Kaob ka maksuprobleem ära, kui sa nt palkadki kellegi sinu investeeringuid haldama.<br />Ega maksuameti jaoks ei ole probleem see, et sina ise palka ei saa, vaid pigem see, et mitte keegi ei saa sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu - kuid keegi siiski "tööd" teeb. Ja senikaua,<br />kuni sina oled dividendi saaja, oled nö "peamina kahtlusalune" :))<br /><br />.. aga muidugi maksame niivähe maksu kui võimalik!<br /><br /><br />
700 kroonilt sotsiaalmaks on 231.- Maksan ära. Selle raha eest tahan saada:<br />1. Et minu vanemad ja/või vanavanemad saaksid pensioni<br />2. Arsti juures käia (mina ise,lapsed,naine)<br />3. Õnnetuse, haiguse korral näiteks 3 kuud haiglaravi.<br /><br />Tunnen uhkust ja rõõmu selle üle et ma nii kaval olen ja seadust tunnen - las lollid maksavad sotsiaalse kaitse maksu. Kokkuhoitud raha eest saan palju suurema autoga sõita-- mõnus ju.
palk ja juhatuse liikme tasu on ikka erinevad asjad,palgasaajaga suhteid reguleerib tööleping ja juhatuse liikmega tavaliselt käsundusleping.<br />Kusjuures juhatuse liikmega töölepingut ei sõlmita.<br />Kui juhatuse liige tahab sotsiaalseid tagatisi peab sõlmima töölepingu mingile teisele töökohale mille eest saab töölepingu järgset tasu,nt direktor või koristaja või maakler. <br />
Juhatuse liige ei pea sotsiaalsete tagatiste saamiseks sõlmima töölepingut- juhatuse liikme tasult makstakse sotsiaalmaks, võetakse haigekassas arvele ja korras.<br /><br />http://www.haigekassa.ee/tooandjale/rvk/<br />Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kellele juriidiline isik on kohustatud iga kuu maksma tasu vähemalt 700.- krooni ja maksma sellelt tasult igakuiselt sotsiaalmaksu, tuleb Haigekassas alates 01.10.2002 võtta arvele eraldi. <br />Vajalikud dokumendid Haigekassale tuleb esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teenistuslepingu jõustumist. <br />Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel. <br />Juhul, kui dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. <br /><br />
jah on aga juriidiline isik ei ole kohustatud seda tegema.see nimetatud kohustus 700 krooni kohta tuleb juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahelisest lepingust ja juriidiline isik ei pea sellist kohustust võtma.<br />maksuameti selline tõlgendamine on muidugi kummaline.ei tea kas see on mõnes seaduses ka kirjas või ainult nende kodulehel.eks põhimõtteliselt võib igale väljamaksele sotsiaalmaksu otsa panna.venemaal väga levinud.
Jurgen - ma läksin jah natuke algsest teemast kõrvaleja hakkasin juba ettevõtet laiendama ja inimesi palkama :-)<br /><br />isegi siis, kui piirdume selle esialgse variandiga - üks daytrader istub tooli peal ja maksab endale miinimumi ja aasta lõppedes võtab (eeldatavasti?) korralikult dividendi:<br /><br />- see (kasum ettevõtlusest) ongi minumeelest ettevõtluse mootor. kui tal igavaks läheb, palkab ta veel kellegi ja hakkab ise millegi muuga tegelema. paneb näiteks vanalinna restorani püsti nagu nüüd moes pidavat olema :-)<br /><br />ja muffik - ära unusta, et lisaks sellele 231 kroonile maksab firma dividendidelt ka tulumaksu (ja tavaline firma ka käibemaksu) ning see võib kokku olla palju suurem summa kui laekuks riigile siis kui see daytrader istuks kuskil õlletehases degustatsioonilaua taga.<br /><br />mis on minumeelest tegelikult taunitav - ümbrikupalgad, aktsiisi- ja käibemaksupettused, viioldamine ja hanschmittimine.<br />
... s.t. mitte dividendidelt ei maksa muidugi käibemaksu vaid kui ikka käibemaksustatavat käivet ka juhtub olema :-)<br />
Just tahtsin märkida, et ega väärt papritega treidimisest käibekat riigikassasse eriti ikka ei laeku küll. Seega üldise õigluse põhimõtteid järgides on matsuametil eriline põhjus seelaadi firmasid pitsitada.
Püsides nö teemas siis:<br /><br />Mille poolest "daytrader" oma isiklikus firmas erineb eraisikust selles, kui mõlemad oletatavasti kauplevad näiteks USA aktsiaturul alates 15.00-23.30 ???<br />Jyrgeni mõttest võib aru saada, et esimesel juhul (daytrader) on tegu nö töötamisega ja teisel juhul (eraisik) on tegu millegi muuga !!!<br />Esimesel juhul peka nagu mingeid sotsiaalmaksutamisi tegema jne<br />aga teisel juhul mitte.<br /><br />Kõige hullem on minu arvates ajada segi igasugused lepingulised suhted ja maksustamine.<br />Maksud on maksud, mõnede maksudega on seotud teatavad sotsiaalsed garantiid - seega ei ole vaja lepinguliste suhete juures vaadata seda, kes mida ja millise maksu arvelt saab. Ehk oluline on millistel alustel ja milliseid makse tasuda tuleb.<br /><br />Mul on meeles Riigikohtu lahend, kus on sõnaselgelt öeldud, et enne maksu ettekirjutuse tegemist on õigus maksumaksjal öelda, millise tuluga ja kuluga on tegemist - kas siis ettevõtluse tulu või palgatulu; ettevõtluskulu või muu kulu... (hetkel ei ole linki käepärast)<br /><br />Kriitika nö maksudega mangimises ongi õigustatud niivõrd kuivõrd käib trikitamine ka igasuguste näiliste tehingutega... aga lihtsaid seadusi ei ole meile ju vaja (juristid jäävad tööta) <br />Palju lihtsam on sätestada, et tulumaksu makstakse igasuguselt tulult välja arvatud seadusega ettenähtud erandid. <br />Maksustamise printsiibid ja arvutamise meetodid samuti alluvad peamiselt üksikutele kriteeriumitele.<br /><br />Seega ettevõtluses tuleb lähtuda, et tulumaksu arvelt saab ettevõte tagasi vähem, kui juhtumitel, millal ettevõtja tasub tulumaksule lisaks ka teisi makse nö sotsiaalsed maksud.
rakuc, vahe on ju väga kapitaalne. Ühel juhul on meil tegemist kolmepoolse suhtega:<br />[eraisik-börs-maksuamet]<br />teisel juhul KAHE kolmikuga:<br />[firma-börs-maksuamet] ja [eraisik-firma-maksuamet]<br />Kui vaadataks sisulist, mitte vormilist külge, oleks ju sama loogiline hoopis firmale tulumaksukohustus kaela keerata (sest eraisikul ju on ja sisuliselt toimub täpselt sama tegevus).
üks võimalus on TÜ vormistada<br />kuid siis peab naise kampa võtma<br /><br />asutamiskulud on väiksed ning osakapitali suurus ei ole määratud<br />
Küsimus: kui aktsiad on eraisiku nimel ja on soov need kanda firma arvele, et hiljem kasum firmast välja võtta. Kas selles toimingus on ka midagi seaduse vastast või on see kõik lubatud.
indrekjarna, seadusevastast pole midagi, aga AFAIK ole valmis saama tulumaksunõuet aktsiate turuhinna ja soetushinna vahe pealt.
Lauris:<br /><br />Võrdse kohtlemis kohalt võtsin sõna juba varem ;))<br />Mind isiklikult häiribki see, et firmasid ja eraisikuid samalaadsetes tehingutes(finantsinvesteeringud) koheldakse ebavõrdselt ja ebavõrdsust ärakasutadades saavad suuremad kalad ebaproportsionaalselt rasvast suppi...<br />
Tere! Jälgin debatti huviga kuigi ise väärtpaberitega ei kauple. Siililegi selge et kui vaba raha, millega kaubelda on umbes 100 000 krooni, on mõistlk seda teha ettevõtte kaudu. Maksunduslikult kõige riskantsem on end vormistad Fie-ks, see mida riik Fie-ga teeb on selge röövimine. Eraisiku maksustamisega väärtpaberite juures pole kursis, kuid probleem võib tekkida siis kui isikul pole muid tuluallikaid ja riik võib kleepida külge ettevõtluse sildi ja proovida maksustada kui Fie-t. Ettevõtte kaudu asja teha on vast kõige riskivabam, kulud saab 100% ettevõtte arvelt teha, kui palk on veidi kõrgem miinimumist,ei näe probleeme. Palk ei tohiks vähemalt esialgu olla silmatorkavalt madal, kui kompaniil läheb hästi ja maksab dividende, pole ka palka vaja enam suurt võtta , ega keegi keela dividendidest elada. Tänan.!
Nagu kusagil ülalpool sai arvutatud, sõltub see kasulikkus eelkõige ikkagi sellest, kui odavalt õnnestub sul teha raamatupidamist ja kui palju kulusid kanda (ja millise riskiga) firma arvele. Miskipärast on mul tunne, et mida rohkem isiklikke kulusid läheb firmale, seda kulukamaks (raha või aja mõttes) muutub raamatupidamine.<br />Tõeliselt kasulikuks muutub firma ikkagi siis, kui registreerida ta käibemaksukohuslasena, aga siis arvesta kohe ka maksuameti tervadatud tähelepanuga.
Nõus Laurisega selles, et kogu isikliku krempli firmasse toppimine teeb firmaomanikust raamatupidaja ;)) või siis tuleb see raamatupidaja leida.<br /><br />Äriühing selles nn portfellinvesteerimisel on juriidiline keha ja aus viis maksustamise momendi edasilükkamiseks kuna eesmärgiks on esialgu kapitali kasvatamine(reinvesteerimine), mitte tarbimine, hiljem on arusaadav, et tahad ka tarbida ning maksad tulumaksu ära ja asjad korras.<br />Vahepeale ei ole vaja toppida seda trikitamist lepinguga. <br /><br />Lihtsa investeerimise juures jääb raamatupidamine lihtsaks ja ei käi kellegile üle jõu. Sellisel juhul on sobilik investeerimisportfelli suurus 100-500 tuhat krooni. Sellest üle võib ehk hakata mõtlema firma raamatupidamise keerukamaks tegemist nö kulude kandmise teel.
Eduka kauplemise puhul pole raamatupidamisteenuse kasutamine ka kuigi kulukas 1000.- kuu + 6kr. leht! Palju neid lehti ikka tuleb, aga süda on rahul. Tean soovitada!
rakuc<br /><br />sinu märkusele põhimõtteliselt Lauris71 vastas - tõsi, vahe on jah, vähemalt kapitaalne.<br />kui füüsiline isik ostab-müüb ja vahetab, siis tal tekib tulu vara võõrandmaisest, mis on väga lihtne ja selge asi ning sellelt tuleb maksta tulumaksu (kuna väärtpaberid ei lähe mingi erandi alla nagu nt "kodu võõrandamine")<br />Teisel juhul - dividendid - on aga tegemist samuti tuluga, mis maksustatakse tulumaksuga, kuid kuna siin on sisse segatud nüüd ka juba kolmas isik (või neljas või viies), kelleks on äriühing - ja ta on sisse segatud eesmärgiga "optimeerida makse", siis tulevad mängu ka sotsiaalmaks jne jne... nö ise ajad asja segaseks tegelikult.<br /><br />Kui oskad mängu mängida, siis on see sulle kasulik aga kui ei, siis saad "karistada" aga<br />veelkord rõhutan, et praktika näitab, et a´la "ei ole õiglane" ja "äriseadustik lubab" iseenesest on head väited aga meie kallist maksuametit vähe huvitavad.<br /><br />Mina näen ikka, et äriühing tasub ennast ära alates teatud summast ja peaks ka arvestama kuidas sa raha teed - nt päevas teed 10 tehingut vs aastas 10 tehingut. Suur vahe on siis ka sees sellel nö maksustataval "aktiivsel tegevusel", sest esimesel juhul tõesti teen pidevalt midagi et raha teha aga teisel juhul teen jaanuaris tehingud ära ja detsembris uuesti - maksuametil raske peaks olema öelda, et ma ei võinud nende paari tehingu eest saada sots maksuga maksustatavat miinimumi ja ülejäänut nn "preemiat"<br /><br />Seepärast ma ei nõustu fedja väitegs, et "Siililegi selge et kui vaba raha, millega kaubelda on umbes 100 000 krooni, on mõistlk seda teha ettevõtte kaudu". sest see oleneb ka paljudest muudest asjadest<br /><br />Teiseks ma ei nõustu fedja väitega, et kauplemine võiks viia FIE-na maksustamiseni sunniviisiliselt või registreerimiseni. Isegi kui viiks, siis VEHET EI OLE, sest<br /><br />väärtpaberitulu jääb ka FIE-l ettevõtluse tulu alt välja ja maksustatakse samamoodi nagu<br />füüsilise isiku tulu (tulumaksuga) - seega mingit täiendavat riski ei tule.<br /><br />Siililegi on selge see, et igaüks peab valima selle mis talle sobib, mis sõltub rahasummast ja veel paljudest muudest asjadest.<br /><br />Mis täisühingut puudutab, siis seda võid teha küll jah kui tahad. Siis aga ei ole mõtet laenu võtmisega hoogu minna ;) - isiklik vastutus<br /><br />aga kes tahab asutada, siis asutage - võin aidata ;)<br /><br /><br /><br /> <br /><br /><br />
Lähenevaid valimisi silmas pidades tuletaksin meelde, et firma kasutamisel on ka muid otstarbeid, kui ainult tulu optimeerimine. On ju ikka vahe küll, kas iga nädal pead esitama uue majanduslike huvide deklaratsiooni (sest aktsiad ja väärtused on muutunud) või näitad kord aastas vaid ühe firma osakuid.
Velvo:<br /><br />Deklareerimise kohustus on juhul kui varanduslik seis muutus 30% ... aga arvestades kõiki varasid, mida maj.huvide deklaratsioonis kajastatakse kinnisvara, sõidukid ja väärtpaberid on suhtkoht vähe usutav, et kogu varanduslik seis pidevalt muutub 30%<br />ja kui muutub siis on tegu ikka väga suure riskiga kauplemisega...<br /><br />Kuigi tõsi vähest varade olemasolul võib seda juhtuda, et 30% muutused on sagedased aga kuna deklaratsioon tuleb esitada kuu aja joksul siis kuuga võib muutus kahaneda nö 28%le ;) siis ei ole enam vaja deklareerida.
Väärtpaberite kohapealt tähendab majanduslik huvi näiteks seda, et Starmani aktsiate asemel ostad Tallinna Vee aktsiaid ja see pole üldse oluline milline on rahaline maht - oluline on, et su huvi on muutunud. Tõsi ta on, et seda ei ole keegi varem probleemina tõstatanud, aga nii ta on. Näen siin seaduse jäikust - tegelikult võiks majanduslik huvi hakata siis, kui omad mingist firmast näiteks rohkem kui 5%.
Kõik need, kes (ka siin foorumis) väga uljalt oma makse optimeerivad, võiksid uurida SEB-Dilencia-Maksuamet case'i. Kui praegune esimese astme kohtuotsus jõusse jääb, tähendab see, et Maksuamet on teinud edasi jõulise sammu tõestamaks asju üldise loogika, mitte kuivade faktide alusel.<br />P.S.Kusjuures mina ei usu, et SEB-l kehvad advokaadid oleks.
kuldar1<br /><br />on sul seda otsust kuskil ka käepärast?<br />mind see huvitab<br />
Dividende võib maksta ka kasvõi kord kuus, kuid sellisel juhul peab olema põhikirjas määratud, et dividendide maksmine toimub vastavalt osanikevahelisele lepingule. Täiesti legaalne võimalus.
to: Freshman <br /><br />Dividende võib maksta ka kasvõi igal täistunnil.<br /><br />§ 277. Dividendi maksmise kord<br />(2) Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega.
no ärge unustage, et dividende saab maksta ainult puhaskasumi arvelt, aga mitte tuludest. ja puhaskasumit sa arvestad ikkagi kord aastas. ei ole nii, et iga kuu teed uue aruande ja siis kuulutad uuesti välja puhaskasumi ja makstavad dividendid.<br />Aga tõsi, on mõeldav, et ettevõte tegutseb aasta ja seejärel määratakse dividendid, mille välja maksmine on ajatatud 12 kuu vahel. aga milles siis point on.<br />
tehvlon, point selles, et kasum ei tähenda automaatselt vaba raha olemasolu.<br />selle tekkimisel makstakse ka dividendid välja. lisaks tuleb arvestada ka seda, et järgmise kuu kümnendaks tuleb dividendi pealt riigile maksud maksta (ettevõtte poolt kinni peetud maksusumma üle kanda).
mis pagana ajast ettevõtte omanikule makstava dividendi pealt 23/77 maksu võetakse? Last time I checked, arvutati seda ikka sarnaselt füüsilise isiku tulumaksuga, kuid millegipärast nüüd on mingid keerulisemad valemid. Kui tahetakse dividendi pealt rohkem tulumaksu küsida, siis miks mitte seda loogilisemalt teha...<br /><br />kas 2005. aastal arvestati dividendi tulumaksu sarnaselt f. isiku maksule (brutosumma / 1,24), kuna muudatuse kuupäevaks nimetatud 01.01.06?
minul oleks küsimus millegi sellise kohta, mis küll antud teemat ei puuduta, kuid siiski.<br />kuidas vaadata suhtelise jõu indeksit (relative strenght index)
World B. Free,<br /><br />arvutataksegi täpselt samamoodi. Vahe ainult selles, et füüsilise isiku puhul on baasiks brutopalk ning dividendide puhul baasiks "netodividend" ehk see summa, mis omanik kätte saab.
jyri heero,<br /><br />tänan selgituse eest, kuid äkki saaks ka piltlikult? Oletame, et füüsiline isik on saanud väärtpaberite võõrandamise eest 10 000 krooni tulu, seega peaks tulumaksuna ära maksma<br />10 000 - (10 000 / 1,23) = 1870 krooni (netotulu 8130 krooni)<br /><br />kuidas oleks matemaatiliselt õige leida brutodividendi kui netodividendiks arvestada 8130 krooni? 23/77 suuruse maksu põhjal jagaks ise netodividendi 77-ks ning lisades sellest 23 osa, mis tähendaks 2428 krooni. Kokku brutodividend 8130 + 2428 = 10 558 krooni<br /><br />Ehk siis kas ongi alati maksutulu olnud väiksem füüsilisel isikul võrreldes ettevõtte kasumieraldisega dividendi näol? Seni arvasin, et need maksud on sama suurusega. Või tegin ma milleski vea?<br />
Tulumaks füüsilisele isikule on ikka 23% brutotulult. 10000x0,23=2300, kätte jääb 7700. Võttes 7700x23/77 saad samuti 2300. Seega klapib
vist ikka nii, et kui tulu on 10000.- siis TM sellest 23%, ehk 2300.- Kätte jääks 7700.-<br />Nüüd kui firma tahaks dividende 7700.- ulatuses maksta, siis TM sellelt 23/77 ehk sama 2300.-
Aitäh, siis oligi minu apsakas siin see, et leidsin füüsilise isiku tulumaksu valesti (summa / 1,23 vahele jääv kogus) ning õige valem on siiski summa * 0,23
Kas keegi on äriregistrile varem esitatud aastaaruandes kõrvaldanud puudust, esitamata müügitulu jaotus tegevusalade järgi.<br />Kas sel puhul võimalik puuduv lisa eraldi saata või terve aruanne uuesti täiendatud kujul?.<br />
Ise küsin, ise vastan: paistab, et ikka uuesti täiendatud kujul. Ei võtnud kaua aega.
Mina saatsin küll ühe lisalehe EMTAK koodidega
Vana 2005 aasta teema nüüd ülesse tulnud. :)<br />Hiljaaegu sai sama küsimuse üle juureldud. Tulemus siis: Eesti dividendiaktsiad eraisikuna, kasvuaktsiad firmana. Kõik muud aktsiad firmana.
eraisikuna on mõtekam kaubelda,eriti kui eelmise aasta miinused on MA ilusti edasi kandnud.<br />ei pea skeemitama ja saab ausalt kasumi tulevikus välja võtta!