siin lisaks üks kinnisvara mulli lõhkemise teooria<br />kuidas kaubeldakse "kinnisvara optsioonidega"<br /><br />kõik uued korterid on enne valmimist broneeritud, defitsiit - kas pole<br /><br />uus business on broneeringute müük!<br />puhas maksuvaba tulu, see tehing liigub käest kätte <br /><br />päris huvitav<br /><br />kahjum on piiratud broneeringu maksega <br /><br />mis saab siis kui broneeringu tähtaeg läheneb - "optsiooni" väärtus langeb<br /><br />praegu on see ehk tulus äri, enamus "optsioonid" lõpetavad rahas<br /><br />mis saab edasi ?<br /><br />arendajad peavad broneeringute suurt hulka petlikult turunõudluseks<br />kui nõudlus langeb, siis "optsiooni" omanikud lõpetavad mingi kahjumiga<br />aga ehitajal/arendajal on "optsioonide" tähtaja saabumisel hunnik kinnisvara peos<br /><br />selline huvitav stsenaarium siis<br /><br />mis te arvate ?
Carlos,<br /><br />Teooria õige, kuid unustad ära, et täpselt samamoodi nagu väärtpaberiturul, on ka kinnisvaraturul optsioonist tulenev kahjum piiratud ehk siis broneeringu alla pandud raha (tavaliselt mingi 5-15% korteri maksumusest).<br /><br />Ehk siis optsiooni ostnu ei saa seda edasi müüa ja jääb rahast ilma. Who cares? Pealegi - ega neid spekulante ikka nii palju ka ei ole. Pigem isegi tundub, et see äri on mingi kinnisvaraajakirjaniku järjekordne müüt. Uskusin seda müüti isegi kuni viimasel ajal hakkasin natuke sellesse protsessi süvenema ja avastasin, et enamiku korteritest ei broneeri siiski mitte spekulandid vaid lõpptarbijad. Mingis Maakri või Admirali majas jah võib-olla, kuid need on tilk meres.
nii ka vist kirjutasin,<br />et "kahjum on piiratud broneeringu maksega"<br />huvitav ei olegi see, mis juhtub nendega, kelle optsioonid kaotavad väärtuse<br />vaid see, mis juhtub nendega, kelle broneeringud ühel hetkel üles öeldakse<br /><br />igaljuhul paralleelid optsioonidega on huvitavad<br /><br />eks selle tegevuse ulatus on teadmata<br />samas võib see mulli võimendada kui see laieneb<br /><br />hetke kinnisvaraturu arenedes on see suht easy money<br />broneeringu tähtaeg on vähemalt 6kuud kui mitte rohkem,<br />seega jutt ei käi mitte broneeringu vahendustasust, vaid on ka kinnisvara väärtuse kasvult teenimine<br /><br />
Mis mõttes nendega, kelle broneeringud üles öeldakse? kuidas see protsess käib? Palun selgita!
Või mõtlesid et spekulandid ostavad optsiooni/broneeringu, lasevad selle ära tiksuda, ei müü maha ja ei realiseeri ning arendajale jääb kinnisvara kätte? No huvitav, mis siis juhtuda saab? Erakordselt ebahuvitav küsimus, kuna juhtuda saab ainult üks asi - see kinnisvara pannakse lihtsalt odavamalt müüki ja hinnatakse senikaua alla, kuni leidub ostja. Tasakaaluhinnaga.
Tulles tagasi Arco Vara juurde, tekib küsimus...Arco Vara oli vähemalt varem tihedalt seotud Ühispangaga, peas kobab mõte, äkki mingis osas selle taga ka Hanschmidt? Aga see ainult spekulatsioon...<br />Kesklinna korteritest nii palju -> <br />what goes up must come down vs. the bigger they get the harder they will fall :)
velikij<br />just seda ma mõtlesin<br /><br />lihtsalt üks väike abistsenaarium mulli lõhkemiseks<br /><br />sinu sõnadega:<br />see kinnisvara pannakse lihtsalt odavamalt müüki ja hinnatakse senikaua alla, kuni leidub ostja.
samas peaks kv investeerimine olema suht <i>foolproof</i>. uus elamurajoon. esimene maja. kahe - kolme aasta pärast teed, haljastus olemas, teised majad välja ehitatud, transport käib. vähemalt ootaks 10% tõusu aastas. nagu IPO-ga, 8 juhul 10-st on esmane hind pandud selline et ühe kuuga tõuseb turul üsna palju. <br /><br />btw. kesklinna korterite kohta see ei kehti, kuna seal on olemasolev rajoon üldjuhul välja kujunenud.
Samas kui huvi vähene ja elamurajoon jääb välja ehitamata... praegu tundub utoopiline stsenaarium, aga kui mingi jama juhtub, siis või leida end üksinda suurest majast keset tühermaad :-/
see oleks ju ideaalne..<br />m6tle kui palju muruniitjaid tööd saaks!
Tänases äripäevas artikkel "Tallinna kinnisvaraturg jätkab tõusu vähemalt kümme aastat", autoriks Darren Goodson (http://www.aripaev.ee/2972/arv_kolumn_uus_297201.html)
Ma ei saa aru miks sellisel tüübil üldse arvamuslugusid lastakse kirjutada, enam rohkem subjektiivne ei saa ju olla. Või kujutab keegi ette teda ütlemas "kinnisvarahinnad on juba liiga kallid ja ostuga oleks veidi mõistlik oodata"?
kristjan<br />kas sa mu väikest kinnisvara optsiooni teooriat lugesid?<br />optsioonid nagu sinu eriala
Ei saa ka mina aru loogikast, et kui palgad tõusevad igal aastal 10% siis ka kinnisvara samas tempos 10% tõuseb :-)
Äripäevas oli ju selgelt kirjas, et kinnisvara hinnad tõusevad veel vähemalt 10 aastat. Nii aravas üks inglasest kodanik, kes kokkuvõttes tõi ainult sellise põhjenduse "vaadake mis on inglismaal kinnisvara hindadega 10 aasta jooksul juhtunud". Väga lihtsameelne lähenemine.
Järgmises ÄP-s võiks keegi kirjutada 10 põhjust, miks Darren selle loo kirjutas:<br /><br />a) Darren loodab sel viisil teenida veel rohkem vahendusest<br /><br />b) Darrenile meeldib käia klubis Hollywood<br /><br />c) Klubis Hollywood läheb välismaalasel niigi hästi, kuid kui pilt on ajalehes olnud, siis ..<br /><br />jne.
Ennustamine on üldse tänamatu töö.<br />Seda ongi kombeks suht-uduselt teha, muidu kutsud "kurja karja".<br />Tahaks näha mõnda kõvat ennustajat, kes midagi konkreetset lausub.<br /><br />Võtame näiteks "Biibli" . <br />Loe kust kohast tahad ikka ennustab täpselt seda mida soovid. <br />Jah tõsi küll kahjuks pole ise korralikult ühte lehekülgegi läbi lugenud.<br />(äkki teen veidi ülekohut talle)
Issand jumal Piibel kirjutatakse "P" `ga<br />
Mul tunne, et selle Darren'i puhul tegemist Tiina Joosu (ja hetkel ei soovi kuidagi Tiina Joosut solvata, lihtsalt tal Kapitaliga ikkagi eriline koht Eesti majandusloos) laadse fenomeniga, ainult tema räägib uudiseid brittidele, kes siia "miljoneid" teenima saabuvad.<br />Noh mul ei ole ühessegi tema toodud 10-st punktist niivõrd usku, toodud protsendid on ju paberil ilusad, aga tegelikkus... <br />Siin tekib mõte, et kas Äripäeva toimetuses on kaks leeri, millest üks usub sinisilmselt hinnatõusu jätkumisse ja teine näeb hinnataseme stabiliseerumist või langust, igatahes selline mulje jääb nende avaldatud artiklite/arvamuste põhjal.
Tundub et millegipärast ei meeldi Kristjanile klubi Hollywood :))
hollywoodi asemel peaks tegema kortremaja projekti.
Viimased aastad on kinnisvarahinnad tõusnud tunduvalt kiiremini kui palgad => Goodsoni järeldus peaks siis olema et tuleb krahh (ilmselt ta suhelisest ja absoluutsest mõtlemisest ei erista)<br /><br />Kopeeritud tema veebilehelt www.tallinnproperty.com:<br /><br />My expectation is that the value of property in Estonia is going to keep on rising steeply, year after year, until at least 2025. What will the apartments I'm buying, and that you could buy now for £40,000 each, be worth by then? If they go up at just 12% a year, which looks quite conservative, they'll each be worth around £400,000!!! Imagine you'd bought 2...or 3...or maybe even a dozen apartments!
Oletades, et Goodsoni esitatud algandmed on õiged (milles võib alati kahelda, kui ei ole viidatud usaldusväärset allikat) siis on pessimistlik nägemus selline, et elamispinda on ligikaudu kaks korda vähem kui lääne-euroopas elaniku kohta, kuid palk on "ainult" viiendik lääne-euroopa tasemest...<br /><br />Seega pigem elavad inimesed eestis juba praegu üle võimete !!!<br />ehk kuhu see kinnisvarahind ikka tõuseb niii kindlalt - tõsi praegu on üsna määramatu tegur spekulatiivsel eesmärgil soetatud kinnisvara (selle hulka prognoosivad vist kõik kõhutunde järgi)...<br /><br />...<br />Mulle meeldib ka ütlus "muusika mängib järjest kõvemini ning kui see lõpeb siis igaüks peab leidma endale tooli", sellest lähtuvalt on praegu olukord kus mäng on eriti atraktiivne ja valju muusikaga (meedia suurenev tähelepanu/artiklite arvukus).<br /><br />Minu mõte on kinnisvaraga praegu selline, et kinnisvara on enamvähem normaalses hinnas aga riigi- ja pereeelarvetele on kasulik, kui kohe algab stabiliseerumisperiood (hinnnad jäävad praegusele tasemele). Sellisel juhul kinnisvara käive väheneb, kuid hinna liikumised muutuksid/kujuneksid vastavuses piirkonna atraktiivsusega (mida saab investeeringutega hästi mõjutada) ning võimalik krahh kinnisvaraturul jääks üpris kindlasti ära ka majanduse kasvu kadumisel. Teisalt võib see tasakaalustav piir ka veel kõrgemal tasemel olla või ka juba madalamal.
Richard DeKaser, the chief economist at National City, a Cleveland bank, has found that in the past 20 years as many as 63 out of 299 metropolitan areas studied have seen house prices fall by 10% or more over periods of at least two years. The median decline during these slumps was 17%. <br /><br /><br />hea tähelepanek, langus või tõus ei toimu terves linnas vaid piirkondade kaupa. isegi mitte kesklinn ei ole üks homnogeenne piirkond. peaks vaatama iga tänava ja maja perspektiivi.
seletage mulle mis määrab kv hinna. <b>asukoht, asukoht, asukoht. </b> teoreetilise raamatutõena saan ma sellest aru, aga kui ma hakkan vaatama tln keslinna siis ...<br /><br />koolid, transport, turvalisus, baarid, restoranid, kinod, muuseumid, pargid, teater?<br /><br />mereääres - kaugel jala minna, mereääres hüljatud tööstusmaastik<br />"10 min jalutuskäik" - ehitatakse maja kaupa, ühtegi rajooni ei ole, s.t. paar maja eemal puumaja, kus elavad joodikud, või maja lähedal park, kus ei soovita õhtul läbi minna<br />jne<br />
Tegin põhjalikud arvutused selle kohta, kuidas on muutunud keskmise pere laenuvõime viimase kolme nelja aasta jooksul ning milline on seejuures laenuvõimele kolme peamise teguri mõju (pere sissetulek, intressimäär, laenuperioodi pikkus). Lihtsustatult lähenedes - kui enne Nordea hinnaralli algust oli tüüpiline laen maksimaalselt 15 aastat pikk, 8%-lise intressimääraga ning oletame, et pere keskmine neto oli 10000, siis praegu on normiks 30a, juba turul osaliselt 2,5% ning keskmine neto on kasvanud umbkaudu 30% ehk 13000. Kui omal ajal sai selline pere laenu 418000 (laenumakse=40% sissetulekust hoian stabiilsena, kuigi ka siin osas on toimunud tõsised muutused inimeste meelsuses) krooni, siis nüüd saab sama pere 1316000 krooni. Omal ajal sai selle raha eest ca 3-toalise korteri kesklinnas, praegu saab selle uue laenusumma eest samuti umbes 3-toalise korteri kesklinnas. Nii et muutunud ei ole midagi muud kui see, et pere laenujääk on 900000 võrra suurem. <br /><br />Veel paar tüüplaenunäidet ajaloost:<br />enne Nordea kampaaniat: 15a, 8%, 10000 - laen 418000<br />Nordea esimene kamp: 15a, 5%, 10000 - laen 506000<br />Nordea teine kamp: 20a, 4%, 11000 - laen 726000<br />Nordea kolmas kamp: 25a, 3%, 12000 - laen 1012000<br />nüüd: 30a, 2,5%, 13000 - laen 1316000<br /><br />Praktiliselt sellises kasvutempos on kasvanud ka kinnisvarahinnad.<br /><br />Seejuures arvutuste järgi on pere maksimaalset laenuvõimet praktiliselt võrdselt mõjutanud ükskõik milline kolmest tegurist: intressimäära langus 5->2,5, laenu pikkus 20->30 ning pere sissetuleku tõus 10000->13000. Intressimäära langus omab siiski teistest veidi suuremat mõju, ütleme, et nende tähtsus max laenusumma suurendajana on suhtes 40:33:27. <br /><br />Intressimäära langus 2,5->2 suurendaks laenusummat veel ca 15%, laenu tähtaja pikendamine 30->40 samuti ca 15-20% ning palgatõus 13K->14K suurendaks ca 7-8%. Need on võimalused, mille arvelt võib kinnisvaraturg veel tõusta, muid faktoreid mina küll ei näe. Lühiajalisi kõikumisi võivad tekitada ka välismaalased, kõikide rahavarude kasutuselevõtmine jms, kuid need peaksid olema lühiajalised. <br /><br />Mis saab languse korral? Intressimäära tõus 2,5->3 langetaks laenusummat 7%, tõus 2,5->4 aga 17%. Tõus 2,5->5 langetaks seda 27% (ceteris paribus ehk 30a ja 13000). Laenu tähtaega pangad enam lühendada ei saa, see lõikaks neile kõvasti kätte. Laenu keskmine pikkus 30a->20a tähendaks max laenusumma vähenemist 25% ning see tapaks pankade laenuportfelli tugevalt. Selle võib siis üldjoontes välistada. Palgatõus võib küll peatuda, kuid vaevalt ta langeb, seega jätaks selle võimaluse arvestamata. Küll võib aga muutuda inimeste meelsus selles osas, mitu protsenti oma sissetulekust nad soovivad laenumakseks tasuda. Kui palk püsib 13K juures, kuid inimesed langetavad soovitavat laenumakset 40% pealt 30% peale kuu sissetulekust, langeb max laenusumma 25%. Nii et languseks näen tõsist ruumi küll, kuigi tõus pikas perspektiivis senises mahus küll jätkuda ei saa.
väga m6tlemapanev tähelepanek!
(tähelepandav põtlema panek)<br />Sellest jutust järeldub, et kõik võtavad laenu või õigemini enamus võtab.<br />Mina ei võta laenu küll mingil juhul ja minu tutvusringkond on kah pigem seisukohal, et laen on paha-paha.
henryhenry, <br /><br />kas Sina ja Sinu tutvusringkond:<br />1) on sedavõrd vana(d), et eluase on juba 15 või rohkem aastat tagasi saadud <br />2) omavad rikkaid vanemaid, kes sularaha eest võsukesele eluaseme ostavad<br />3) on keskmisest eestlasest nutikamad, töökamad, targemad ja ilusamad, et teenivad lühikese ajaga piisavalt palju raha, et teha eluaseme eest kohe 100% sissemakse<br />4) arvavad, et üürimine on parem<br /><br />???
Kardan, et LHV foorumlased (ning suur osa nende lähituttavatest) ei ole siiski just liiga tüüpilised Eesti inimesed laenuvõtmise mõistes. Keskmisel laenuvõtjal ei ole olulisi sääste, ta ei investeeri oma raha aktiivselt aktsiatesse, ta ei aruta (mitte kunagi) teemal "kumb on kõrgema tootlusega, kas üürimine või ostmine". Ta ei ole kunagi isegi mõelnud sellisele asjale nagu tootlus, ta ei mõtle üldjuhul ka sellele, kui palju on tema laenu intressikulu (kui nad mõtleksid, kas te arvate, et nad võtaks 30 või isegi 40 aasta peale laenu?) <br /><br />Peamine, mida keskmine inimene vaatab, on see, et ta leiaks talle lubatud maksimaalse kuumakse eest sobiva kinnisvara (alati maksimaalse kuumakse väärtuses), kas sellele lisaks saab lubada veel auto või paar, sest sõbrad ja tuttavad on kõik juba niimoodi teinud ning kõikides ajalehtedes ju räägitakse, et kinnisvara on suurepärane investeering, mille hind järgmistel aastatel vaid 30% aastas edasi kasvab. Ja kes see loll ikka on, et jätab sellise kasumiga endale korteri keset põldu ostmata. Sest hind tõuseb ju varsti veel, siis ma müün selle põllu peal oleva korteri maha, võtan veel natuke laenu ning ostan kõrvalpõllu peale suurema korteri. Sest head ajad jätkuvad ju igavesti. Natuke veel ja Albaania - siit me tuleme.<br />
mina mõtlesin intressikuludele aga ikka võtsin 30 a. pikkuse laenu. ei maksa ennast piiri peale laenata, kui mõistlikult tegutseda leiab vahepela lisaraha mille eest laen varem tagasimaksta, ettevõtlusesse või aktsiatesse panna. 30 aastat ei ole mingi müstiline aeg. <br /><br />teine küsimus on, kas laenuintress on suur või väike. mõelge kõigile nendele sadadele miljarditele eurodele, mis kv alla pannakse euroopa ja usa turul ning mida 99% inimestest edukalt tagasi maksab. <br /><br />3% on röövimine
30 aastat ei olegi halb mõte kui raha reaalväärtuse muutmise peale mõelda.
msimson analüüsist panin kõrva taha et pangad ei saa enam puhvriks kasutada laenutähtaja pikendamist. kaotad tööd, ei saa tagasi maksta, pikendad laenuperioodi ja maksad abikaasa palgast. sääste 9%-l peredest ei ole. <br /><br />ehk kui pere rahaline olukord muutub kehvemaks on puhvriks ainult ajutine laenupuhkus (nordeal 3 aastat)<br /><br />puhvriks ei saa olla ka osaliselt maja väljarentimine. praegused elamud ehitatud ka selliselt et sinna mahub 1 pere ja mitte rohkem. ei ole võimalust ülemist korrust välja rentida. <br />
30 aastaga maksad Sa pangale c.a 400k, korter ise 800k keskmine. pangad elavad selletagi hästi, et mina neile veel maksma peaks. pigem ei võta laenu
Laenu võtmise argument saab minu arvates olla ainult see kui, oma raha tootlikkusele on esitatud tunduvalt kõrgemad nõudmised kui laenu intressidel.<br />kui aga peost suhu elada ja nigu väle oravas tööd rügada ja intresse maksta siis on küll jumalast veešelka.(ülespoomine)
Igaühel oma elustiil, mõni ei võta laenu ja elab jätkuvalt remonditavas korteris aastaid (kui mitte kümneid); teine aga võtab laenu elab täna kohe nö korralikult. Eks see eelistuste asi.<br />Keegi peab laenu võtma, kuidas muidu me oleksime Hansapanga üles ehitanud ;))
Vanainimene sai sellest siis nii aru, et:<br />Repo on nagu hea ja kinnisvara laen on halb?<br />Palun vastake inimesed!
Johngray - pangad tõesti enam laenuperioodi erilise puhvrina kasutada ei saa. Või ainus variant on see, et annuiteet tehakse lihtsalt ümber perpetuiteediks, aga ka see ei anna mingist hetkest enam olulist võitu laenusummas. <br /><br />Olen analüüsinud inimeste laenusoove - täiesti standardne on selle põhjal eeldus, et laen on 30 või 40 aastaks, seejuures toimus 2002-2003 oluline nihe selles, mitmeks aastaks keskmiselt laenu sooviti võtta. Kui seni oli see pigem 15-20, siis 2003 tõusis see number juba üle 25. Ja see oli keskmine näitaja.<br /><br />mad - 30 aastaga maksad sa 800K laenu pealt pangale 400K intresse juhul kui intressimäär püsib 3 juures. Mina hästi ei usu, et järgmised 30 aastat sa 2,1+0,9% marginaal laenu saad (ok, praegu annavad pangad juba 2,1+0,4% marginaal). Euribor oli aastal 2000 (kui õigesti mäletan) 5,2%. Kui keskmine kogulaenuintress 30 aastase laenu puhul on 4, on su intressikulu 570K, kui keskmiseks tuleb 5, on su intressikulu 746K. Ehk siis maksad teise 800K oma 800K maksvale korterile otsa.<br /><br />Ega ma ütle, et laenu ei tohi võtta, vastupidi, mina soovitan igati oma tulevased unistused kohe teoks teha ja hiljem maksta. Lihtsalt ma ei usu jätkuvasse meeletusse kinnisvarahindade tõusu, mille hype viimasel ajal meedias (eriti Äripäevas) käib, sest ma lihtsalt ei näe, kust see küll tulema peaks, kui just palgad meeletult ei kasva, pankade laenutingimused meeletult ei leevene või inimesed 100% oma sissetulekust palgaks ära ei maksa. Languseks näen ma aga ruumi 25% võrra julgesti, ükskõik, mis väike tagasilöök turul toimuma peaks. Ärge unustage, et ainsad, kes elamispindu ostavad, on luust ja lihast inimesed ning nende puhul saab laenumakse tulla siiski vaid nende endi palgast raha ühele või teisele kulureale ümber tõstes.
"või inimesed 100% oma sissetulekust palgaks ära ei maksa."<br />Ilmselt pidasid silmas laenude katteks, või?
Küsimus: kumb on kasulikum - laen vs. üürimine? Tegelikult siin vist polegi ühest vastust. Sama oleks küsida, kumb on targem: Sille või Triin?<br /><br />Mõlemal variandil omad plussid ja omad miinused, mõlemal omad toetajad ja vastased. <br />
Jah, pidasin silmas tõesti laenude katteks. Seda, kui palju siis tegelikult sissetulekust laenudeks läheb ning kuidas see muutunud on, on väga keeruline uurida, sest inimeste sissetulekud koosnevad väga paljudest tükikestest (palk, toetused, vanemad, haltuura, asjade müümine, eksport-import, vahendamine) ning laenumaksed samuti (pangalt, liisingfirmalt, tööandjalt, sõbralt, tuttavalt jms) ning nende kohta usaldatavaid andmeid ei saa ka kusagilt. Peab leppima ametliku statistikaga.
Murzilka, sa unustad selle võrdluse puhul olulise tõsiasja, et on perioode kus on kasulikum üürida ja on perioode, kus kasulikum osta. Ratsionaalselt lähenedes on praegu minu arvates selgelt üürimine kasulikum.
Täielikult nõus msimsoni mõttekäiguga kinnisvarahindade kujunemisest. Väga ilusti illustreeritud ja põhjendatud arutluskäik. Loomulikult on tänased kinnisvarahinnad otseses sõltuvuses laenude kättesaadavusest ja laenajate käitumisest.
Kuigi ma olen üldiselt karune, aga üks faktor, mis kinnisvarahindade langust takistab, on puht psühholoogiline. Kui inimesed usuvad, et mingi asi on palju väärt või varsti kõrge tootlusega, siis püsib ka selle hind kõrge. Võibolla Google ei teeni kuni soojussurmani sentigi rohkem kui praegu, aga kui piisavalt paljud usuvad, et kohe-kohe hakkab teenima, püsib P/E 80 peal igavesti.
Kristjan, ega ma ei väidagi, et minu öeldu on absoluutne tõde. Ja olen sinuga nõus, et teatud perioodildel oleks kasulikum laenata, teatud perioodidel aga üürida. Mõnes mõttes analoogiline situatsiooniga 'tehniline' vs 'fundamentaalanalüüs'. Veidi targem/kogenum inimene üritab mõlemit enda hüvanguks kasutada. Ei eelista üht teisele, vaid vajadusel on valmis kasutama mõlemat varianti <br /><br />Seoses 30 aastase laenuga veel üks oluline psühholoogiline aspekt, mis minu arvates mõjitab inimeste käitumist (s.h. otsust laenu võtmiseks või mittevõtmiseks). Laenuvõtja on seotud pangaga ja sellest 'ikkest' ei ole kerge vabaneda. Ja palgatöötajate puhul on selle tulemuseks tihti situatsioon: a) töötajad, kellel on oma arvamus ja b) töötajad, kellel on pika-ajaline eluasemelaen. Ja teise variandi alla minevatel inimestel on enamasti kõrgem stressitase (hirmust kaotada töökoht s.t. regulaarne sissetulek)
kuidas saab olendeid, kes mitmekesi 50m2 korteris elavad inimesteks nimetada?<br />Need pole inimesed, kes hiireuru eest 1.5-2 milli maksavad.Need on ajudeta imbekad.Nagu te ise ei teaks.<br />On tore pushida kesklinna hindu üles, kasutades selleks aina faking väiksemaid kortereid, kuhu lõpuks mahub ainult püsti seisma, mis on max 2m2 ja mis maksavad ka 2 milli.
msimson,<br />kas saaksid mulle palun meili saata ms22@hot.ee Tahaksin paaris asjas nõu küsida.