Ma ei julge prognoosida, et kunagi odavamalt saab. Me ei räägi sellest, et hind oleks jaburalt kõrge (va üksikud ulmetehingud), vaid sellest, et tõus on olnud liiga kiire ja peab veidi hoogu maha võtma. Sõltub muidugu objektist, aga hea koht ja korralik ehitis kesklinnas või mere ääres on alati hinnas. Ka raskel ajal langevad esimesena standardsed "keskmised" - ülemine ja alumine ots skaalal reeglina väärtust ei kaota.
kesklinna korteritest kaugemale jäävad väikelinna korterid (näit. Keila) on kah viimase aastaga kõvasti üles hüpanud (isegi 50% näiteid on juba). Huvitav kas see on lihtsalt trend (spekulandid) või hinnakorrektsioon (toimub ju ka müügitehinguid)? Tallinna ümber on veel piisavalt piirkondi kuhu saab täiesti mõistliku hinnaga korteri.
<br />Hindade langemiseks ei ole vaja mingit omanikepoolset müügisurvet,piisab ostjate huvi vähenemisest(normaliseerumisest).
Mäletate Hansapanga laenukampaania kevadel - laen aasta lõpuni marginaliga 0%. Tollal oli EURIBOR6KUU umbes 2,20%, inimsei siis laenasid 2,20%-ga. Järgmisel aastal siis umbes 2,55+0,6=3,15%, ehk peaaegu 50% kõrgemad intressikulud.<br /><br />Viimastel kuudel on korterite hinnad tõusnud 10-20%, intressid samuti. Tavainimestele on täna TUNDUVALT kallim finantseerida korteriostu kui vaid paar kuud tagasi. Arvan et käive on langemas. Fakt et (city24) Lasnamäe müügil olevate korterite arv on tõusnud paari nädalaga 270->330 indikeerib et müüjad on hakkanud seda märkama.
popmart, 100% nõus. Keegi ei kujuta ette, millisel määral tänane laenukasv tööhõivet ja sissetulekuid toetanud on. Iga laen, mis täna välja läheb, toetab kohalikku tarbimist ja seeläbi kellegi töökohta ja sissetulekuid. Minu hinnangul on veel ca 1/3 leibkondadest jäänud, kes võiksid ennast eluasemelaenuga koormata. Küsimus on vaid selles, kui palju on neid, kes seda tahaksid teha. Kui laenukasv saab olema näiteks 10% (mis on tegelikult majanduse nominaalkasvu lähedane number ja seeläbi on ainult aja küsimus, millal sinnani jõutakse), siis summaarne netosissetulek Eestis juba kahaneb, sest sisetarbimise vähenemine tähendab sissetulekute vähenemist siseturu nõudlusele suunatud sektorites (pms. jaekaubandus, ehitus). <br />CharlieF-iga ka nõus. Mis tähendab, et ei müü ja kahjumit ei saa?! Kui turuhind on muutunud, siis see ongi kasum ja kahjum. Tegelikkuse eest saab muidugi silmad kinni pigistada.<br />Ja Suffiksiga samuti nõus. Jaan Keskmine kulutab täna oma järgmise 20 aasta sissetulekut ja kuna neid on tohutult palju, siis omab nende kogumõju sisetarbimisele tohutu. Kinnisvara, mööbli jne soetamisel tundub 50tuh EEK tühine summa. Tõmbad 20 aasta peale laiali, siis teeb see 300 EEK kuus.
Kas me saame nimetada normaalseks tarbimiseks seda, kui inimesed juba triikraudu laenuga ostavad? Rihm on ikka nii pingul, et 1000.- kr väljaminek käib üle jõu, aga kõhu kõrvalt suudetakse kuidagi 100 kr. launumakse tagada.
Hansapanga laenuosakond (ja mõni HAP arvaja) omab praeguseks kindlasti suuremat rolli Eesti majanduse ja kinnisvaraturu suhtes, kui näiteks EP (noh, ok, see viimane saab ju PISUT turgu jahutada sellega, et nad mõnel aastal jälle enda kvartalis kraanat püsti ei aja, aga see tundub nende senist träkki vaadates väheusutav :-)) Kui mõni aasta tagasi Hansa jaoks tehti miski uurimus, mille kohaselt inimeste laenukoormus siis juba ohtliku piirini on jõudnud, siis mõnda aega turg tõesti reageeris sellele (tuletame ka meelde, et Liinat sai mõni aeg pärast seda selle "möödapaneku" eest kinga). "Nüüd on uued ajad" ja laenuvõimeliseks loetakse sellesama panga poolt veel 100.000 ühikut. Seega on HAP üsna suurelt tüki tulevikku ette võtnud ja laseb seega veel mõnda aega inimestel helesinise tuleviku usus hõljuda. Ja võib olla kunagi selles kauges tulevikus, kus laenumaksed hakkavad ühele poole saama, on see praegu ostetav pahn tõesti seda hinda väärt, mis selle eest praegu makstakse?
ostsin 800 tuh eest 2 toalise korteri. pangalaenu maksan kuus 2300 eek. Sama korteri üür on ca 4 tuh. iga kuu võidan praegu 1700 eek vs üürimine.<br /><br />Tuleb kv pauk ja hinnad langevad 30 %.<br />so what?<br />Arvate et üürihinnad langevad? <br />Ei lange nad midagi, pigem tõusevad (vähem korteriostjaid=rohkem üürilisi=suurem üürihind).<br /><br />Arvate et saate oluliselt odavamalt?<br />Sellise krahhi tingimustes pank keevitab oma % praeguse 0,5-1% asemel 4-5%, mistõttu maksate saadud "hinnavõidu" suures osas pankadele intresside näol (NB! Laenulepingus on euribor+panga enda FIKSEERITUD intress reeglina).<br /><br />Ehk ühesõnaga pean võimalikuks et pauk tuleb.<br />Samas ei näe väga suuri eeliseid sellel, kui hakata elamist hankima peale "pauku".<br /><br />Seetõttu mina kui sõltumatu kinnisvarasekspervert soovitan - kui elamiseks vaja, OSTA, kui spekuleerimiseks - kasi mujale turgu solkima ja ehk ei hävi.
to Orwell<br />"Korteri omamine on jätkuvalt kasulik isiklikuks otstarbeks ja see moodustab lõviosa turust. Üürimine on märkimisväärselt kallim. Kesklinna hinnatase 25-35 tEEK ruudust on täiesti ok kui arvestada, et ehituskulu peaks olema ca 10-12 ning viimastel aastatel on avastatud maa hind"<br /><br />Kas sa tead kui palju mõjutab maahind korterihinda? Võtame näiteks 5-e korruselise korterelamu kesklinnas. See on tühine! ja mida suurem maja seda väiksem on maa hind vs korteri m2.
Geltmann, elan kesklinnas, krunt 1200 m2, majas elamispinda 600 m2. Vanade objektide puhul see palju ei loe, ent kui juhtumisi vaja arendamiseks osta krunt, siis arvuta läbi nt hindadega 3000/5000/8000 kr m2.
Mony, lükkasin City24 otsingusse 2 tuba, kesklinna ja 4000 krooni üüri ülempiiri ja sain Tartu mnt-l värskelt remonditud korteri üürihinnaga 3800 krooni (City24 ID: 224406). Sellise korteri eest küsitakse vist ikkagi kuni 1,5 miljonit tänapäeval, mis teeks laenumakseks 30% sissemakse ja 30 aastase laenu puhul pea 6000 krooni kuus. 10% sissemaksega veelgi enam. Aga kui ostsid 800000 krooniga kesklinnas siis oli see tükk aega tagasi ja... sisuliselt ütled isegi, et 1,5 milline korter saab langeda 800 kilo peale :)
TO: Mony<br /><br />kõik omamise propageerijad unustavad sarnaste arvutuste juures ühe olulise momendi. kui üürid, siis on sul ju 800 000 vaba ressurssi. isegi kui see summa oleks arvelduskontol (Nordea 2,1 % p.a.), rääkimata parematest paigutustest, teeniksid 1400 krooni kuus netointressi. seega on sinu näite puhul võit ainult 300 krooni ja seda praeguste madalate intressitasemete juures. misikipärast ei taheta aru saada, et korteri üürimise puhul laenad vara, laenu puhul raha, maksta tuleb mõlemal juhul ressursi kasutamise eest (vorm on vaid erinev). see on suur väärarusaam, et üüri peab maksma justkui ei millegi eest, aga laenuintressi makstakse õige asja eest. eeldusel, et kinnisvara hinnatase on stabiilne, sõltub kõik intressitasemest.
2 fire<br /><br />Siiski lükka seal keskturu piirkonnas ka korterite MÜÜGI otsing 2 toalised, hinnad alates 600 k, 800-mio vahel saab juba päris kobedaid (vähemalt sama kvaliteet kui sinu pakutet üürikorter)...<br /><br />
Mony, ja sa maksaksid seal sellist renti kui saad paremas kohas odavamalt? :)
fire - sinu mainitud korteri (leicin city24 1 pakkumine kesklinnas 3800 eek kuus üüriga mistõttu arvan et räägime samast objektist) üür on sama palju kui ostmiseks kuluv laenumakse.<br /><br />isegi kui euribor tõuseb ja üürihind jääb samaks ja maksad kuumakset üürihinnast 500 eek rohkem... siis oled sa võidus ikkagi kuna sul on võimalus oma vara maha müüa ja saada osaliselt makstud papp (põhiosa) tagasi.<br /><br />Kui tuleb laksakas ja 30% langeb - siis hävivad need kes müüvad paanikas... kes kannatab paar aastat oodata kuni hind normaliseerub on enivei võidus.<br /><br />NB! Kui tuleb praegusele olukorrale vastupidine olukord, kus hinnad rallivad alla, tekib n.ö. tagurpidi mull, mis teisest otsast samuti lõhkeb(issand hinnad nii all nüüd peaks küll ostma hakkama) ning siis hakkavad hinnad jälle ülespoole triivima.<br /><br />Pikas perspektiivis ma ei näe võimalust, et inimene kes praegu normaalse korteri ostab kaotaks.<br /><br />Enese lõhki laenamine on teine teema. Ise laenulepingut sõlmides arvestasin sellega, et mul on lisaks 3 elamukrunti ja metsa tagavaraks + kui euribor tõuseks 10% peale siis saaksin ka igakuise laenumakse palgast tasutud ilma muud kinnisvara ohverdamata + omafinantsi tagusin 30%, mistõttu kv hindade 30% languse korral on mu korteri turukas ikka pangalaenust suurem...<br /><br />Kes aga valetab pangale oma palga suuremaks ja võtab mõne tibiga kellega kuu aega tagasi abiellus kahepeale 2 millise korteri, kulutades juba PRAEGU 40-50 % oma reaalseks tagasimakseks...<br /><br />Well, nendel läheb tuliseks, sellega nõustun 100%...
Monty, vaatasin selle objekti kõrval olevat kalkulaatorit, mis arvutab kodu hinda kui üürirahast hoopis laenumakset tasuda. 3800 krooni kuus 30 aasta jooksul 3%-ga andis tulemuseks 901 tuhat. 4%-ga aga juba ainult 795 tuhat. 1% ja laenuvõime laksust 100 tuhat väiksem.
Money<br />Selles suhtes olen sinuga nõus, et kui on ikka oma elamist kohe tarvis ning finantsid seda võimaldavad (mõtlen et laenumakse ja muude kulude kõrvalt jääb ka midagi säästudeks), siis loomulikult tuleks elamine osta kohe, milleks tõmmelda ja põdeda (niikuinii, ka kinnisvarakrahhi saabumisel ei oska enamus inimesi ennustada ka umbmäärast hinnataset, kui madalale siiski hinnad langeda võivad ning et millise hinna eest siis oleks mõistlik krahhi ajal osta).<br />Samas ei ole ma nõus sinu väitega, et kui sa maksad laenu 2.3K ning üürihinnad ~4K, et siis oled sa juba järelikult 1.7K kuus võitnud. Oma korteri puhul pead ju arvestama ka juurde amortisatsioonikulu - s.o. 10 aasta pärast pead kindlasti tegema korraliku remondi (kulutad 50K-100K), ning samas ega 10 a vanune korter ei maksa enam sama palju kui uusehitis (isegi vahetult peale remonti). Samas kui sa elad kallil ajal üürikas ajal ning ostad odaval ajal tuttuue korteri, siis pole sa kaotanud selle aja jooksul oma kinnisvara väärtust amortisatsiooni võrra. Paraku muidugi tuleb tõdeda, et üürikas elamine muutub kasulikumaks vaid siis kui selle raha eest soetatud korteri reaalse eluea jooksul makstav üür samaväärses üürikorteris on väiksem ... praegu aga ma isiklikult arvan, et kinnisvara praeguste hinnatasemete juures on see juba juhtunud.<br /><br />"Sellise krahhi tingimustes pank keevitab oma % praeguse 0,5-1% asemel 4-5%, mistõttu maksate saadud "hinnavõidu" suures osas pankadele intresside näol"<br />Tundub, et siin sa küll eksid, kuna kõrgendatud EURIBORi intersside tase ei kesta tõenäoliselt üle 5-10 aasta ... euribori langedes aga hakkavad pangad oma baas intresse langetama ning sa saad sellel ajal lepingu ümber teha sobivamete baasintresside peale.<br />
Mina ei saa muidugi aru, et kuidas igakuist laenumakset võrreldakse igakuise üüriga, kui 30% objekti hinnast makstakse ühel juhul omafinantseerimisena kohe ära. Kui tahad, et laenumakse üürimaksega võrreldes veel väiksem oleks, siis võiks ju 50% omafinantseerimiseks maksta ja siis võrrelda laenumakset 50%-lise võõrfinantseerimise korral. Veel ilusam võrrelda.
US-l hea point, maksad 100% omafinantseeringust (ilma laenuta) ja oled automaatselt koge üürisumma võrra plussis? Mony loogika?
"Pikas perspektiivis ma ei näe võimalust, et inimene kes praegu normaalse korteri ostab kaotaks". <br /><br />Asja kurbloolisus seisneb selles, et inimeste väärtushinnangud arenevad ja nõudmised Eestis tõusevad aja jooksul, mistõttu mõne aasta pärast ei peeta paljutki isegi viimastel aastatel siin ehitatavat enam "normaalseks", kaugel sellest. Korterites on liiga vähe ruutmeetreid per nase, kortermajade juurde jäävad "omad" maatükid on liiga väikesed ja autosid täis topitud jne. Ma ei usu, et kesklinna korterid, milledest mõnel hinnangul juba 40-50% on ostetud investeeringuks, ei saaks mingil hetkel hinnas rahulikult 20-30% kaotada - läheksime ajas mitte väga palju sellega tagasi. Milliselt tasemelt see juhtub, ma ei tea, aga ma siiralt loodan, et parem osa Tallinna korteritest ehitatakse kunagi tulevikus ja planeerides inimestele seal ümber ja sees piisavalt ruumi.
2 spekulant - "kõrgendatud EURIBORi intersside tase ei kesta tõenäoliselt üle 5-10 aasta"<br />Oled nõus selles lootuses siis naise ja lastega vanemate juures elama see 10 aastat?<br />Elu on teatavasti piiratud ressurss ja seda tuleks nautida:P<br /><br />Omamisel on veel eeliseid - <br />sa saad oma elamise muuta täpselt selliseks, nagu sina seda tahad, mitte üürile andja käsu all.<br />Üürile andja võib su iga kell tänavale tõsta, kui pank seda teeb siis süüdista iseennast (ei ole kohustusi täitnud).<br /><br /><br />to US<br />Õige tähelepanek, kuid <br />firega vaidluses arvestasin 0% sissemaksega<br />Enda keissi puhul ma pole seda 230 kilo kuhugi "kaotanud" vaid saan selle korterit müües tagasi (krahhi puhul pean arvestama mõne aastase viivitusega).<br /><br /><br />ja lõppude lõpuks - inimesed ostavad ju 1 000 000 maksvaid AUTOSID LIISINGUGA, mille turuväärtus 10 aasta pärast on 100 000 ja 30 aasta pärast 2000 eek(EMEX)!!!<br /><br />Selle kõrval on see korteri liisimine ju igati mõistlik teguviis imo:/<br />
Mulle tundub, et korterite edasisi hinnatõusu võimalusi piirab uute korterite ehitushind. Vana lasnamäe korter ei saa ju uuest kallim olla. Aga 20 ja isegi 16 KEEK m2 saab uue korteri ilusasti valmis ehitada. <br /><br />Praegu Tallinnas uusi kortereid küll 16K/m2 liialt ei müüa, aga seda võib põhjustanud olla nõudluse äkiline tõus. Pangad suudavad soodsad laenutingimused ja nendega kaasnevad tuhanded uued korteriostjad turule tuu paari kuuga. Pakkumise suurendamine võtab aga aega - uut maja või uut ehitusfirmat nii kähku püsti ei pane. Nii et praegu on lihtsalt korteridefitsiit, mis lubab arendajatel magusat kasumit võtta. Oma tuttavatel arendajatel (OK, valim pole just suur) on 30-40% marginaal hetkel igati tavaline. Aga aasta jooksul võiks ehk pakkumine ka järele jõuda. <br /><br />Mis puutub ehitushinnatõusu - materjalide osas pole suurt põhjust miks see peaks inflatsioonist kõrgem olema, aga tööjõud... Ehitajad lähevad tõepoolest soome, palku tuleb tõepoolest tõsta. Ainult, et see on parim motivaator ehitusfirmadele hakata otsima tööjõudu säästvaid tehnoloogiaid. Senisel odavate käte ajal pole vajadust olnud, aga nüüd kus vajadus tekib, leitakse ka tehnoloogiad. Uute tehnoloogiate efekt võib olla nii tugev, et ehituse lõpphind palkade tõusust hoolimata sootuks langeb. Lõppude lõpuks, meist kõrgemate palkadega Hispaanias on keskmine ehitushind 800 EUR/m2. OK, seal on soe ja isolatsiooni kulub vähem. Aga Kanadas (tuntud kui kõrgete palkade ja külmade ilmade maa) on madala korterelamu ruutmeerti ehitushind u 850 dollarit, kõrgetel korterelamutel 1000 dollarit ( nt. www.qssbc.org/construction_costs_oct_01.pdf ).
to Mony<br />"Oled nõus selles lootuses siis naise ja lastega vanemate juures elama see 10 aastat?"<br />Ei, sellel ajal ikkagi juba oma korteris, kuna korteri saan odavamalt ikkagi tavaliselt vaid siis kui intressid on kõrged, aga see 10a intress kirve baasintressiga 4% teeb ikkagi kokku vaid 34% hinnale lisaks, mis on minu hinnangul oluliselt väiksem kui praegune mulli poolt kehtestatud hinnalisa (ning samas, see et peale korteriostu 10a kirvest baasintressi taod, on mustem stsenaarium kuna ka languse kestel on baasintressid kõrged ning sa ei osta ju kohe languse alguses, kuna hinnad on ikka velle üsna kirved, vaid kusagil languse lõpupoole .. seetõttu reaalsem on et naudid kirvest baasintressi vaid 5 või isegi vähema aasta jooksul).<br />Aga iseenesest olen sinuga nõus, et kuuse all elamine niikaua kuni hinnad normaliseeruvad pole just eritimeeldiv perspektiiv, väga võimalik et mul ei jätku selleks kannatust (languste kestused kinnisvarasektoris tavaliselt on suht võrdväärsed tõusu kestusega mulli ajal ... mistõttu on üsna tõenäolinem et selle ajani kuni hinnad muutuvad taas mõistlikuks, võib halval juhul kuluda 4-6 aastat).
Mony, kui arvestasid 0%-lise omafinantseerimisega siis olen selle osaga Su võrdluses üürimakse ja laenusumma vahel. Küll aga on minu arvates ebaõige võrrelda tänaseid laenumakse ja üürinumbreid ning uskuda, et need numbrid jäävad järgmise 20 aasta jooksul samasse suhtesse.
Kuda see suhe siis 20 aasta pärast olema peaks? Üürihinnad siis ju vaevalt odavamad on kui tänasel päeval, laenu tagasimakse suurusjärk aga märkimisväärselt ei muutu.<br />Ainus, milles saab kindel olla, on see, et kv hinnad on siis juba totaalselt teisel tasemel...
Ma arvan, et Mony arvutas oma laenu tagasimaksed ikka 6kuu EURIBORI baasil, kuigi laen vaevalt lühem kui 20-aastane. Täna arvutavad kõik oma tagasimakset eeldusel, et intressimäär on 20-aastasel laenul 3-3.5%. Ma pole viimasel ajal vaadanud, aga usun, et Saksa riigi 10-aastane võlakiri kaupleb ka kõrgema yieldiga. Ma arvan, et kui eeldus on, et Jaan Keskmine saab pikaajalist laenu odavamalt kui Saksa riik, siis on kuskil väike loogikaviga sees. Oi, ongi... 6 kuu EURIBOR võib ju liikuda.<br />Üürituru kohta nii palju, et viimase 6 aasta jooksul, mil ma olen korterituruga tuttav, on üürihinnad kindlasti langenud. Ja ka selle seisuga võrreldes, mis oli 1,5 aastat tagasi. Siis tegin ma selles osas viimase suurema analüüsi.<br />Ma ei tahagi siin tulevikku prognoosida, aga ma tahaks lihtsalt selgitada, et mõlemad numbrid ajas muutuvad. Ja veel... omanik peab eluaseme kvaliteedi hoidmiseks 5-10a jooksul sinna ka investeerima. Üürnik ei pea.
hehh.. aga Mony .. arvesta ka sellega, et sinu neto üüritulu ei ole mitte 4000 EEK vaid 4000 - tulumaks seega mitte 1700 plussi võrreldes laenumaksega vaid ca 700 eeku.<br /><br />kui sa nüüd loodad, et sa makuametile vahele ei jää (mis on võimalik), siis siiski peaksid arvestama oma tulu sisse mingi riski hinna ... et sa vahele ei jää<br /><br />ja kui jääd, siis on juba mitte ainult tulumaks vaid sinna lisaks ka viivised !!!<br /><br />:))<br /><br />
soovitan.. üürilisega mitte tülli minna, sest üürilisel on jube lihtne üürilepinguga maksuametisse marssida... <br /><br />;)<br />
Lisaks Jurgenile, Mony, arvesta ka sellega, et selle 800000 krooni void sa korterit yyrides panna Nordeas deposiiti voi lasta lihtsalt seal arvelduskontol seista ja kuus teenid selle pealt 1400 krooni tulumaksuvaba tulu. 700 eeku - 1400 eeku = 700 eeku miinust. :)
sry kolmas postitus...<br /><br />ma veel täpsustan (hirmutan), et kui sa oled korteri välja üürinud ja laenult ka tulumaksu tagastust saanud.. siis ka see ei ole lubatud (elik. on seadusevastane) ja kuulub MA-le tagastamisele KOOS INTRESSIDEGA<br /><br />.. ehk, siis halvemal juhul saad täie rauaga:<br /><br />a) maksad maksmata tulumaksu<br />b) sellelt maksmata tulumaksult viivist<br />c) pead tagastama ebaseaduslikult saadud tulumaksu<br />d) pead maksma intressi valesti saadud tulumaksult<br />e) pead maksma trahvi seaduse rikkumise eest<br /><br />... peace<br />
Ma vist ei ole väga hoolega neid arvutuskäike jälginud (sorry sel juhul), aga minu meelest unustatakse ära üüri- ja laenumakse võrdlemisel ära üks äärmiselt väheoluline detail. Nimelt kui oled 20 a laenu maksnud ja läbi ime suutnud ära maksta (aktiivselt tööturult oled nagunii siis vanuse tõttu väljas), siis on sul oma koht kus elada. Tiba rohkem maksnud küll, aga vähemasti katus pea kohal. Üürniku tõstab aga majaomanik lihtsalt välja ja oledki kuuse all. Miskipärast enamik siin üürida/osta kujutavad ette, et nad on igavesti noored ja et mingid pensionisambad suudavad nende tulevikku kindlustada.<br />Kui sa oled nii andekas, et suudad miljoneid teenida (vahet pole, kuidas, eeldatavasti seaduslikult), siis juba uhkus ja soov sõltumatuse järele ei luba üürikasse jääda. Kui aga oled Jaan Keskmine, siis pead paraku ka tuleviku peale mõtlema, mehed küll õnneks vähem, sest meie maal nad surevad noorelt.
Ämmamoori maja keset laant pole ka paha. :)
velikij, kujutad sa ette milline see praeguse küprok-korteri mõnus katus elamiseks 20a pärast on?
Huvitavad arutlused. Ehk selgitab keegi lollimatele kah, kuidas õnnestub pangast ilma tagatiseta (loe: ilma kv ostmata) 800k laenu saada ja siis seda deposiidis hoides raha teenida?
iPilot, kui sul endal seda 800k pole, siis sa maksad iga kuu selle summa pealt pangale intressideks mitte 1400 krooni vaid jupp maad suurema summa (sest sina võtad raha laenuks, mitte pank ja pank annab raha välja teatavasti suurema protsendiga kui sisse võtab).
Hästi mõttetu vaidlus stiilis sina oled loll.<br />Orwell paistab asja jagavat ja toob teemaks paraleele 98 aastaga, ülejäänud kirjutajad aga ilmsel ei ole teemaga kursis ega suuda vihjet välja lugeda JA SAJATAVAD NIISAMA.<br />Fuking, kui vaja elada , siis ostke kui aga ahnusest tahaks palju osta aga hammas peale ei hakka siis siin teise eesti stiilis sajatamine teid ju ka kuidagi ei aita. Intress on 3,5 inflatsoon üle 4? Mis siin mõelda on?<br />Üürida? Maitse asi . Tahad olla peremees või moonakas...eks igaüks valigu ise!<br />Aga ahnusest tahaks mitut, hirm ei luba.<br />Irw:)
Ah jah, osad tegelase on siin öelnud, et olen loll ja propageerin hindade tõusu ja bla-blaa.<br />2002 soovitasin jah MAAD osta ja väitsin et maa kallinemine alles algab.<br />Aga see oli 4 aastat tagasi.<br />JA mis kuradi buumist siin linnas räägitakse ? Aastas kerkib 4 ludust kortermaja? Nalja teete või?
349 Lasnamäe korterit müügil city24:s<br /><br />+30% kolme nädala jooksul
23 nov: 269 korterit müügil<br />Praegu 349 korterit müügil<br /><br />(ei tea mis on tavaline hooajaline variatsioon detsembris)
Mina tean, et passivseim aeg kinnisvaraturul on muidu aasta lõpp ja algus.
noo ilmselt.. lasnamäe korterite omanikud ka lehest lugesid, et ühese eest saab miljon.. ime ka siis, kui ei paneks müüki :))))<br />
Pakkumishind ja tehinguhind ei ole päris samad asjad, vaevalt see konkreetne paljuräägitu kaubaks läks.
Seal on ju mõnda korterit müügil 5 erineva maakleri poolt..
oligi nagu rohkem tögamisena öeldud.. ma arvan ka, et müügiks ei läinud..
Natuke seisavad, eks siis lähevad reaalsemaks.
fire: "iPilot, kui sul endal seda 800k pole, siis sa maksad iga kuu selle summa pealt pangale intressideks mitte 1400 krooni vaid jupp maad suurema summa (sest sina võtad raha laenuks, mitte pank ja pank annab raha välja teatavasti suurema protsendiga kui sisse võtab)."<br /><br />Kule fire, sa diskonteerimisest oled midagi kuulnud?! selline asi nagu inflatsioon on ka olemas. äkki lahutaks selle panga pakutavast hoiuseintressist maha ja vaataks mis tulemuse siis saab, ah!?<br /><br />Loogiline, et negatiivse reaalintressi tingimustes toimub laenubuum, mis boostib nõudlust KV järele.
Tänan Romario. Olin just sama asja kirjutamas.
mina kaalusin ka läbi kõik variandid enne laenu võtmist. intress, laen, omafinanstseerimine, pank, kuhu korter osta, kui suur jne. tulemuseks oli see et iga variandi korral on soodsam <br />- kui elatakse min. 2 ühes korteris (koos elukaaslasega)<br />- omatakse põhitööökohta ja lisasissetulekut. praegu võib külmalt öelda et keskmise palgaga ehitus ja puutöömeeste palgad võiks korrutada 1,5-ga ehk keskmiselt 10 000kr. väiksed otsad mille eest makstakse cash. selle palgaga kahjuks see ehitusmees ise korterit osta ei saa.
siin eespool oli arutelu majadest. et peaksid kallinema. aga majade puhul tuleb vaadata hooldus ja küttekulude summat läbi aastate. ei vanad majad ega praegu ehitatavad uued ei ole eriti säästlikud. alates sellest et lõuna pool suured aknad ja põhja pool väiksed. ehk siin on küll oht et lähema paarikümne aasta jooksul tulevad turule ökonoomsemad majad. kortermajade puhul ei ole efekt nii suur, kuna ruutmeetreid vähem.