Green, kui Sa minu kommentaarile vastasid, siis ega ei olegi muud, kui et laenumakse ja üürimakse ei ole päris võrreldavad, kui omanikuks olemise puhul oled miljonikroonise korteri puhul 200,000-300,000 EEK juba enne laenu võtmist ära maksnud. See 200,000-300,000 EEK võiks midagi toota.<br />Üüri ja omamise puhul ongi see näiteks üks oluline komponent, millist tootlust keegi oma kapitalile ootab. <br />MSM, sellest kastisüsteemist kuulen ma nüüd esimest korda. Aga kuhu kuulub selline inimene, kes seda kohta üürib, kus ta elab, aga samas omaks kahte muud korterit või maja samas linnas või mõnes teises linnas? Kas selline inimene on juurtega või juurteta?
usun,et tänavuse aasta kinnisvara soetajate taga on 50% spekulandid,kes loodavad liitumisel eoroopa liiduga sealt mega kasumeid võita.kuulen pidevalt,et keegi ostis jälle kuskil korteri,et see kevadel kallimalt maha müüa.ootame näeme,ise mingit tõusu küll lähiaastatel ei ootaks.
Uute korteelamute puhul on kindlasti hinna osas tõusuruumi kuna turul valitseb sellise toote osas defitsiit. Lisaks hakkavad omi kortereid välja vahetama 5 aastat tagasi uutesse korterelamutesse ostnud inimesed kuna ehituskvaliteet erineb märgatavalt praegu ehitatud ja mõned aastad tagasi ehitatu vahel. (tegemist siis jõuka keskklassiga)<br />Isiklikult ei usu, et vanade korterite osas veel erilist tõusuruumi on, pigem on praegu juba vanade korterite osas hinnad laes. (kas osta 500 000 eest Mustamäele 3 toaline ja renoveerida seda lisaks 300 000 krooni eest või eelistada varianti värskelt ehitatud 3 toaline uues majas 1 000 000 ja võtmed kätte-hinnavahe ei ole ju eriti kardinaalne)
Tegelikult eks see rentimine/üürimine tegelikult vaesemate kodanike lõbu on , kel liisingu sissemakseks raha puudub. Sellel turul on muidugi kindel reegel : üürisumma möbleerimata asja eest ei tohi ületada 3000 krooni. Mis korras see üritus on, ei oma aga absoluutselt mingit tähendust. <br />Mina , US , ei tea küll et mõni kinnisvara hind oleks 5-10 aastases perspektiivis odavnenud. 10 aastat tagasi maksid majad Nõmmel näiteks 100 000 tuuris.....<br />Ah jaa.. mille jaoks te üldse raha kogute , kui te isegi endale elamist ei raatsi osta?????<br />
To US:<br />Tegelikult ei ole mul au elada Tallinnas ja ka mitte nii hinnalises korteris, aga see selleks. Kui selle 200-300K tootlus oleks niivõrd hea ja riskivaba, et sellest saaks rahulikult 6-10K kuus üüri maksta, siis oleks asjal isegi mõtet. Kuid selline olukord, kus kõik varad on investeeritud, et saavutada mingit tootlust, samas makstes teisest otsast küllalt suur summa välja igakuisteks kulutusteks ainuüksi elamispinna eest ei tunduks mulle ratsionaalne. Omafinantseering on samuti investeering. Investeering, mille puhul kapitalikasvule lisandub veel heaolu ja kõik muud isikliku elamisega kaasnevad hüved.
Ah jaa.. mille jaoks te üldse raha kogute , kui te isegi endale elamist ei raatsi osta????? <br /><br />Näiteks selleks, et elada. Ega siis keegi ei takista elamast paremal elamispinnal. Küsimus on selles, mis on finantsiliselt mõttekas. <br />Mis puudutab varasid ja nende hindasid 5-10 aasta perspektiivis, siis millise vara hind on langenud. Ma mõtlen samaväärse vara. Raha pakkumise kasv ajas iseenesest genereerib hindade tõusu.<br />NB! Oman ise eluaset. <br /><br /><br /><br /><br /><br />
Nii see on, US . Viimase sinu väitega 100 % nõus (raha pakkumise osas).<br />Seetõttu peangi seda KVd heaks investeeringuks ja tegelikult mul on täiesti poh....ui mida keegi sellest arvab. Et kas tootlus on hea või mitte; Osta või üürida? <br />Mulle meeldib KV not. aktsiatest rohkem seetõttu, et see turg on rahulikum ja 30m. jooksul ei pendeldata hinnaga 10 korda üles alla. Ja et projekt kestab u 4 aastat. Saab rahulikult mõelda ja planeerida. Ei pea rebima....verd ninast välja.
Ma olen Greeniga täiesti nõus ja ei saa tegelt üldse aru milles see point peaks olema miks eelistada eluaseme rentimist omamisele. (see võiks kõne alla tulla siis kui turul oleks toode kus mõistliku hinnaga ja suures valikus oleks kortereid mida üüritakse välja 10-20 aastaks. Praegu üürimiseks pakutavate korterite üüritähtaeg on reeglina 1-2 aastat või tähtajatu leping. Pikemaajaliste 10-20 aastat üürilepingute puhul on tegemist nn. "miljonivaadetega" mille hind pole jälle mõistlik.) Usutavasti suuremal osal nende "miljonivaadete" väljarentijate soovunelmad a`20000 krooni kuu lootused ei täitu mis omakorda peale mulli lõhkemist võib viia uute korterelamute hinna langemisele või vähemalt tõusutrendi lõppemisele. (selle peale isiklikult loodangi hi)
Te muidugi ühte ei arvesta.<br />1. Uue maja hind koosneb põhiliselt siis kahest asjast: krunt ja ehitushind (materjal ja töökulu)<br />Viimane siis (ehitus) saab muutuda põhiliselt tööjõukulude osas. Need näitavad aga kasvu (keskmine palk).<br />Kruntide hinnad on aga hullult kasvanud . Kui veel mõned aastad tagasi küsiti miskit 1000 eeki per m2 siis täna juba ca 3000-4000. Kesklinnas aga peale 8000.<br />Kruntidega linnas aga on see lahe asi, et ta hakkab lihtsalt otsa saama.. See tingibki surve hinnatõusule.
TNT,<br /><br />Sa muidugi ühte ei arvesta.<br />1. Kõige suurem kulu on arendaja kasum. See näitab kahanemistendentsi.<br />2. Keskmine palk ei tõuse nii kiiresti, et see väga oluliselt valmistoodangu hinda mõjutaks.<br />3. Krundid kallinevad pidevalt, sest maa teadupärast on piiratud ja taastumatu ressurss, mida ei anna ka importida :-)
maa on piiratud resurss, ja enamusel maast on omanik olemas.<br />maa hind t6useb, kuna keegi kel on raha aga pole maad, tahab seda osta.<br />aga mida teeb saadud rahaga maa omanik??
Kinnisvaramüüjate kohapealt võiks öelda, et kõige suurem käive tulevikus on pankadel, sest nii mitmetki võtavad laenu üle oma jõu ja kui intress ka tõuseb on ... mull lõhki. Siit järeldan, et kinnisvaramull erineb tõesti börsimullist sellega, et kui sinu poolt soetatud aktsiad pärat plartsatust jäävad sinule( kunagi nad ju tõusevad samade hindade juurde tagasi ), siis laenuga võetud kinnisvara võetakse sult käest ära, kui lõhki lähed.
stocker,<br />pangad teevad endast KÕIK, et kinnisvaramull ei lõhkeks.<br />mõtle sealt johtuvale "lumepalliefektile" ja puzzle jookseb ilust kokku...
Üürikorter vs. korteri omamine:<br />- kui on piisavalt vaba raha (s.t ei pea laenu abil finantseerima), siis on igal juhul targem kohe osta -> kinnisvarahinnad pikas perspektiivis kasvavad.<br />- Laenuga ostmise korral on negatiivne see, et laen tähendab kohustust (enamasti pikaajalist). Ning see kohustus "tiksub" pidevalt alateadvuses ning tahes või tahtmata tekitab inimeses negatiivset stressi. Selle tulemusena tekib inimesel jälle kartus töökoha kaotamise, sissetuleku vähenemise jms ees. Ja kui siis midagi sissetulekuga "juhtub", siis kohe mured - laenuvõlgnevus, äkki pank võtab "minu kodu" (puhtalt emotsionaalne lähenemine) laenu katteks ära , tähendab vaja kiiresti üüs töö/sissetulek leida (mis, sest et see uus töö ei pruugi meeldida - lihtsalt raha on vaja).<br />- Elan ise üürikorteris, ning eelmainitut faktor mind üldse ei häiri, kehvade aegade saabudes võin vabalt oma senisest üürikorterist kiiresti loobuda (kas vahetan kehvema vastu või hakkan edaspidi üürima koos mõne kaasüürilisega). Erinevalt "enda korterist" ei ole üürikorteriga seotud nö. emotsionaalseid väärtusi.<br />- Teisalt ei pea üürikorteri puhul tegema suurt sissemakset (laenu omafinantseering), selle arvelt saan normaalselt oma elu elada ja ei pea igat senti lugema.<br />KOkkuvõtes: minu sunjektiivsel hinnangul - kui vaba raha korteriostuks ei ole, siis pigem üürida. <br /><br />Veel teemal, kas oma korter/maja on investeering või mitte. Juhul kui soetada korter (maja) seal sees elamiseks, siis mina ei loeks seda investeeringuks. Küsimus kõigile korteriomanikele- kui kiiresti suudaksite te enda eluasemeks oleva korteri realiseerida (kui vajadus tekib)? Arvatavasti suht kiiresti - paar kolm nädalat ning uus ostja olemas. Küsimus on selles, kas te aga üldse (e. millistel tingimustel) olete oma eluaset valmis/nõus realiseerima? Enamasti on senisel korteriomanikul uue korteri soetamise peamine põhjus pere juurdekasv (abiellumine , laste sünd), kui senine eluase kitsaks jääb. Ning lihtsalt niisama ei kipu nagu keegi "oma kodu" müüma (kuigi hinna poolest ju võiks) - kuna eluase ju ikkagi armsaks saanud, ise tehtud sisekujundus, lihtsalt ilus, hea, õdus eluase, toredad naabrid jms emotsionaalsed väärtused kaaluvad soodsa müügivõimaluse üles. Seetõttu korteri ostu puhul on investeering ainult selline korter, kus ise sees ei ela, vaid mis on ostatud kindla eesmärgiga see tulevikus kindlasti maha müüa ning millest ei ole kahju loobuda (<br /><br />Sooh, kole pikk jutt tuli.<br /><br />
Mis nad teevad? Hakkavad põlvkondadele laenu andma ( sajaks aastaks ), et ka alla 10000 sissetulekuga pered kortereid soetaks.<br />Väike raputus praegu ei teeks majandusele paha, tiibade kärpimiseks, hiljem on muidu kukkumine valusam.
M6mmi<br />Sinuga ühel meelel. Elan perega üüripinnal ja pole kordagi tulnud mõtet hakata pangast 30 a peala võlgu võtma. No No<br />Baskin ütles " Aga kui ühel päeval ütlevad, et tagasta. Mis ma siis teen! Viin tuhat rutsi tagasi või!? "
M6mmi, isegi kui on korteri ostuks raha olemas, tasuks praeguste intresside juures ikkagi korter võimalikult väikese sissemaksuga laenuga osta. Seda juhul kui suudad vaba rahaga paremat tootlust saavutada kui see 4% millega praegu laenu pakutakse ja see ei tohiks ju keeruline olla.<br />Mina ütleks ei tasu elada üle oma võimete. Vahet pole kas üürid korterit või ostad laenuga, pead arvestama realistlikult oma praeguste/tulevaste võimalustega.
Mõmmi, ära enam nii pikalt kirjuta! :-)<br /><br />Kuulge, üürnikud, aga kas teil ei ole niisugust mõtet, et ükskord vanaduspõlveks OMA KODU omada. Kas üürikorter võib olla OMA KODU?
To MSM: lähtusin oma mõttekäigus enda olukorrast - abielus ei ole, lapsi pole, elu suh muretu. Arvan, et kui mul oleks naine ja 2 last, mõtleksi kindlasti teistmoodi. Siis muutuks kindlasti väga tähtaks just see OMA KODU idee (tegelikult ju kah puht emotsionaalne faktor). Ja siis lähtutakse korteri/maja ostul just sellest oma kodu ideest, mitte ei läheneta korterile/majale kui investeerimisobjektile. selle Ja kui siis muidu ei saa, siis laen peale ja siis maksan "hambad risti" laenu tagasi. Vähemalt mituminu tuttavat on järginud seda rada. Ise küll nii ei soovi.<br /><br />Santa: Su jutt jumala õige - e. kui suudaksid vaba raha suurema tootlusega investeerida, siis probleemi pole. Kahjuks enamus inimesi kas ei taha või ei julge enamasti investeerimisega tegelenda. Ja kindlasti tuleb iga variandi puhul kulusid/tulusid realistlikult (konservatiivselt?) arvestada. Kahjuks enamik inimesi kipub just selles arvestuses eksima.
m6mmi seletas asja poindi lahti - ka vabadus maksab midagi.<br />vabadus olla orjastamata kohustustega.. v6lg on v66ra oma!<br />seda enam, et kui elu pekki läheb riskeerides, j6uad end alati ära tappa (sydamevigadesse)<br />aga kui kinnisvara soetad, siis jääb pool elum6nu ebastabiilse elulaadi juures nägemata.<br /><br />aga eks igayks ise valib mida soovib - kas riske ellu voi stabiilsust.<br />me siin yhe s6beriga teeme siin distantsi - ta on vaga konservatiivne,<br />hoiab raha pangas, ei investeeri kunagi enam kuskile, elamise ja söögi pealt kokku ei hoia.<br />tema juhib - oma miljonilise laenukoormusega 15ks aastaks..<br /><br />samas, 5000 yyri/5000 laenumakset..<br />ja kui sissetulekud kaovad, yyrid isikliku korteri välja. siis ei saa kyll intressidega hoobelda,<br />aga korter jääb alles. velikij kombinator onistap :)<br /><br /><br />PS! kas keegi usub, et yle 50 a elab? mina ei usu..
Kui mul oleks valida, kas üürida või võtta laenu ja osta endale kinnisvara, siis ma kindlasti valiks viimase võimaluse. Põhjus väga lihtne, kui laen tagasi makstud - oled ju kinnisvara omanik, peale üürimist on aga tühjad pihud. Ma eelistaksin raha paigutada sinna, millest mõne aja möödudes ikka midagi alles jääb.
Ühinen Alvari arvamusega (Ise näiteks eelistan kinnisvara osta (laenuga), kuid auto võtan samas ikka kasutusrendiga)
stocker väitis: "kinnisvaramull erineb tõesti börsimullist sellega, et kui sinu poolt soetatud aktsiad pärat plartsatust jäävad sinule (kunagi nad ju tõusevad samade hindade juurde tagasi)"<br /><br />Väidan vastupidist! Kui enamikul turul tegutsejaist (nii suurtel kui väikestel) on piisavalt sääste, et need investeerida, siis ei teki ka mulli ja plartsatus jääb ära.<br /><br />Kas Farma tõusis sama taseme juurde tagasi?<br /><br />Plartastus tuleb ikka siis, kui oled end korralikult ära võimendanud ja siis teadupärast realiseerib pank su aktsiad koos tagatiste, naha ja karvadega. kontrollitud since 1997 :-( !<br /><br />Nii et ses osas erinevust samuti pole. Laip on laip ja mull on mull.
Master,<br /><br />kas auto võtad samas ikka kasutusrendiga kui eraisik või hoopistükkis firmale (no ei tea, kas oled omanik või kõva juhatuse liige vms...?)
MSM Kas üürikorter võib olla "oma kodu"? <br />Kas korter võib olla "kodu"? Teisele küsimusele on minu vastus "ei".<br /><br /><br />
<br />Üürimisest Tallinnas. Ilmselt on liikvel mõningaid iganenuid arusaamu, samas muidugi korterite üürirturg ei ole päris see mis ta olema peaks. On turul kortereid mida saab üürida väga pikaks ajaks, need on korterid mis on välja ostetud ja hangitud investeerimise/üürimise eesmärgil. Nendega saab teha mõistlikud ja odavad üürilepingud. Laias laastus 2/3 vastava korteri laenumaksest kuus. Samuti saab ( mul on ) sättida rendile võtja ülesütlemistähtajaks 2 nädalat ja rendileandja omaks 2 kuud. Mitte vastupidi nagu palju harjunud on. Sellises korteris saab piisavalt "oma kodu" mängida, kui soovi on. Mul on vabadus seinu värvida ja pilte riputada nii palju kui ise tahan. Sellised tuleb lihtsalt üles leida. A propos, ma ei üüri mingit 3K urgast äärelinnas :-)<br /><br />Emotsionaalsest aspektist. 30 aastat seda laenu võtta on jube, uni maksab ka midagi. Vahetamine, ära kolimine jms on samuti hõlbus. Ei jaksa enam maksta, pole hullu, lähen ära, aga ei satu panga silmis pahasse valgusesse. Isegi siis kui kõik läheks õnnelikult jääb panka ikka mingi märge, et ei jaksanud maksta, müüs maha. Mul ei ole midagi ja minult ei saa midagi ära võtta.<br />Toru läks katki mul omas korteris (oli kunagi selline), nagu kreissaega lõikas, nüüd helistan omanikule ja see rabeleb, annab alati üürist alla kah. Mind ei vaeva selle kinnisvara saatus ja väärtus. Kui ma elaks üüril Tiskres siis mind ei kotiks see koonduslaager seal kõrval, need plaanid ehitada sinna sotsiaalkortereid jms asukoha/hinnaga seonduv. Mind ei vaeva ka see, kas see naf-nafi konstruktsioon idaneb või mädaneb. Mind ei koti kui ukse alla tuleb restoran ja põdrad röögivad. Ma vilistan rõõmsalt ja kolin ära kui vaja.<br /><br />Siiski. Mul pole ka otsest vajadust seda kivikolakat osta. Minu probleem pole mitte see mis vanaduses saab, vaid see kuidas sinnani vastu pidada :-). Kui nii ei oleks, mine tea, äkki oleks kah mõne asja ostnud ja lootnud ehk sel mingi väärtus veel 30 aasta pärast on. Mulle tundub, et neid asju palju pole - osa vanalinnast, Stalini kesklinn ja olekski nagu kõik. Nõmmel võiks (oleks võinud) kah paar lobudikku osta ja sööti jätta, et vaatab mis saab. Mainitud Tiskre näiteks paistab mulle raha kulutamise, mitte investeerimisena - enamik uusehitisi on ju barakid, naf-nafi värk, kipsplaat ja tatt, väikesed aknad kesklinnas nagu seapõied oleks ette sikutet, plastaknad, ventilatsiooni pole. Kirutakse paneelmaju, aga need pole ju iseenesest halvemad. <br /><br />:-)
Üks väike oluline vahe ostmine vs. üürimine:<br /><br />Liigume ajas 10.a. edasi -> ostetud korteri laenumakse on endiselt sama mis praegu, üürimaksed ilmselt vähemalt 2x suuremad.
priitp:<br /><br />ma ei saa eriti aru, mispärast see 30 aastaks laenu võtmine niivõrd jube on? Kui paljud meist tegelikult reaalselt arvestavad selle võimalusega et meie sissetulekud tööea jooksul oluliselt vähenevad? Kui suur see risk tegelikult on?<br /><br />Lapsi julged ikka teha?<br /><br /><br />Põhimõtteliselt on point õige, et üürides paindlikum. Aga siiski (tegelt just sellest tulenevalt) kallim. Kokkuvõttes see taandub ikka sellele, ma ei usu et oleks olemas Eesti oludes mingil muul alusel meeletu case omamise poolt või vastu oleks.<br />
Hei, TEEMASSE TAGASI, kord juba kirjutatud üürida v osta.<br /><br />Kinnisvara CRASHid USAs ja Rootsis 1990-ndate algul olid tingitud majanduse nõrkusest. <br />Kas on meil karta töökohtade vähenemist või keskmise palga alanemist????<br />Vist mitte!!!!<br /><br />Põhjanaabrid jooksevad nagu hullud, et veel soodsa hinnaga tootmisvahendeid kokku osta <br />(odav maa, tootmishooned). Nendel on juba kogemus olemas mis EURO endaga kaasa toob.<br />1. maist lao oma auto bagasiruum vidinaid täis ja sõida ...kuhu iganes - ei mingit tolli - midagi.<br />Lisaks akumuleerid teenitud papi ilma igasuguse tulumaksuta (0 % tulum.).<br />Somm ei oska kodumaal sellisest luksusest unistadagi-- ja ei saagi vo kunagi.<br />ÄP kirjutas just, et rekord arv ühisfirmasid (- ei tea milleks need :)))))<br /><br />Mis sa ettevõtjana veel tahad...et keegi sulle äriidee kingiks + algkapitali :))))<br /><br />Lasna korterist ma ei räägi - SEE EI OLE KINNISVARA :)))<br />(see on ajutine elamispind - vahet pole kas üürid või ostad)<br /><br />
Eesti KV-turgu võib võrrelda mõne väikse tehnoloogiafirma aktsiaga, <br />millele on äkki käive taha tulnud.<br /><br />Ning käive kukub tagant ära, kui HP ja YHP muutuvad ettevaatlikuks ja vähendavad <br />(laenu)käivet.<br /><br />Aga eks igüks teab ise paremini mida ta oma varaga peale hakkab-
....st kes ostis juba KV varem, realiseerib kasumit,<br />ning kes näeb veel potetsiaali sisenemiseks - see ostab.<br />Õnneks tundub jaguvat mõlemaid.<br /><br />USAle prognoositakse 2004.a. kinnisvara mulli lõhkemist, <br />aga mis meil sellest :)))
henkka1,<br /><br />tegelikult firmale küll, aga samas ei ole ma kunaginäinud vajadust ka ühtki autot välja osta, vaid olen selle järgmise rentniku/ostja hooleks jätnud:) <br />Auto on enamiku jaoks vast ikkagi (loodetavasti) tarbeese, millesse ei ole mõtet liialt kiinduda, kinnisvara soetamine (mitte üürimine) toimub enamasti ikka kauemaks kui aastaks-kaheks ning seda vast mitte sel põhjusel, et seda oleks tülikam realiseerida, vaid seetõttu, et vanast on kahju lahkuda (IMHO muidugi).<br /><br />Ahjaa, teemast väljas, aga auto rentimine läbi sõbra/sugulase firma jms skeemid hakkavad vast kokku kuivama. Seda tänu maksupoliitikale (järjest suurenev "erisoodustusmaks") ning sellele, et inimesed ei viitsi vast selle "kokkuhoiu" pärast riskida ning sõidupäevikuid kokku luuletama.Pikemas perspektiivis peaks seega firmade omandusse jääma sellised erakasutuses olevad sõidukid, mille hind on piisavalt kõrge selleks, et käibemaksu-jm hüved ületaksid tunduvalt auto kasutamiselt makstavad maksud.
Master,<br /><br />väga huvitav lähenemine, et auto on tarbeasi, millesse ei maksa kiinduda, aga eluase on? WTF difference?<br /><br />Siit ka US väide : Kas üürikorter võib olla "oma kodu"? <br />Kas korter võib olla "kodu"? Teisele küsimusele on minu vastus "ei". <br /><br />See lõhnab vast isegi LHV foorumi kasutajate ülemise detsiili järgi - vaata kui palju on korterelamuid ja ja kui palju eramaju - mis siis enamik inimesi on kodutud w????<br /><br />See kas kiinduda maksab autosse, korterisse või eramusse, on sügavalt individuaalne ja pole mitte mingil juhul karvavõrdki kellelegi siduv - isegi mitte emotsionaalsel baasil mitte. Me oleme kõik matsirahvas, kes on lõhkunud oma juured maaga (pole vahet, kas oled moonaka või külavanema järeltulija), viimased põlislinlased lahkusid siit 1939 nach Vaterland.<br /><br />Ainus vaieldamatu punkt on see, et kinnisvara asub maal, auto mitte, maa aga ei amortiseeru ja seda ei saa sisse vedada. Kogu vahe. Ülejäänu on isiklike kiindumuste küsimus ja maitseasi, kellele ema - kellele tütar!
kuulsin hommikul poole k6rvaga juttu et eesti pank tahab laenuandmise tingimusi karmistada.<br />on kellegil lähemat informatsiooni?
Üks aspekt mida siin ei ole arutatud on see, et see pika-ajaline kohustus laenu näol võetakse EURis samas kui ostetud vara on EEKis. Selline valuutarisk üle pika perioodi on ilmselt suur... või vähemalt raskesti hinnatav...<br /><br />Ungarist on ivestorid sellel aasta septembrist alates välja viinud USD 700 miljoni eest raha (ehk müünud võlakirju vastavalt tänasele FT-le). Forinti interssimäärad on üle 10%...<br /><br />Äkki peaks laenu võtjad pigem arvestama krooni intressidega tootluste võrdlemisel, mis ilmselt ka üle 10% pikema võla puhul? Sellisel juhul on juba täna rendivoog negatiivse yieldiga... Seega kinnisvara üle hinnatud...
nuwanda, mõistlik jutt, aga Eesti prioriteet on EUR nii kiiresti kui võimalik kasutusele võtta - ehk 2007. Võib arvata, et 2007-2008 see ka juhtub, nii et pikas perspektiivis kaob valuutarisk ära.<br />
nuwanda, ei ole mõistlik jutt, sest forint ja EEK ei ole oma seotuselt EUR-iga absoluutselt võrreldavad. Seega ka krooni intress üle 10% - no vabandage - mille põhjal?
peaks asja uurima, kui eeki enne euga liitumist devalveeritakse..
Kui devalveeritakse, siis pekas tõesti uurima! Samuti peaks asja uurima ka juhul kui eeki enne eu-ga liitumist revalveeritakse!
<br />Velikij<br /><br />Eesti ja Ungari on vägagi võrreldavad.See,et ühel on floating valuuta ja teisel peg ei muuda core makromajanduslikku tasakaalustamatust olematuks.Mõlemal süsteemil on kindlasti oma head ja vead,üks reageerib kiiremini teine aeglasemalt(Eesti).Lõpptulemust see ei muuda.Nuwanda kommentaariga 100% nõus.
popmart,<br /><br />Eesti ja Ungari pole tänapäeval ikka kohe üldse mitte võrreldavad! Vaata näiteks eelarvepuudujääki ja sa mõistad kohe, et valuutakomitee pole sugugi ainus, mis meid hõimuvelledest eristab.<br />Kui ei usu, loe täiendavalt neljapäevast (11.dets) Äripäeva!<br /><br />Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida!<br /><br />Hoopis sellest, et idee keerata KredEx i kaudu jagatavad eluka garantiid kinni on tegelikult hea mõte! See soosib igati kinnisvaraarendajaid. Teine sama hea mõte on keerata uutele eluasemetele käibekas otsa - ja siis nagu 97/98 aastal anda niigi kukkuvale turule hoogu takka!<br /><br />ei noh, vahet pole, odavamalt saab kätte! :-)
Eesti Pank muudabki reservide arvutamist, nagu ma siin ennustasin kunagi aastake tagasi.<br />Selle kõige taustal peaks turg ennast keerama poole aasta pärast. Nii, et järgmise aasta alguses millegi uuega (arendus) alustamine ei tundu küll kõige parema mõttena.<br />Tvaju mat.<br />Ma veel mõtlesin Velikij, et saan sind sinu mures aidata. (Mure-odavaid kortereid rahvale kesklinna piirkonnas!)
TNT,<br /><br />nagu ma mõistan, jääb sõbrakäsi hädas ulatamata :-(<br /><br />Sul arendusprojekt käsil??? Nüüd jääb seisma?
<br />Eelarvepuudujääk avalikus sektoris on kogu rahvamajanduse seisukohalt ainult üks osa bilansist.Kui Ungaris on valitsus ennast kinni laenanud siis Eestis on sama asi kohe juhtumas erasektoris.Tulevase intressimäära seisukohalt,eriti veel areneva turu puhul,pole suurt vahet kumb sektor täidab mingisuguse mõistliku gap-i suhtes debt/gdp.Valuutakomitee puhul võib pidu lihtalt kõigile ootamatumalt lõppeda.
Eks näe. Prooviks olla suht paindlik , ilma endale vett peale tõmbamata.
Kinnsivarabuum omandab järjest uusi mõõtmeid. Kanal2-e hankeosakond on päris hästi eestlaste hetkemaitse ära tabanud ja alates üleeilsest on neil eetris uus reality show, kus neli paari panevad oma suhte proovile ultimate kinnisvarakatsumuses.<br />;)
Kõige jamam on see, et mul käib Postimees koju ja iga nädal tuleb mingi kinnisvara lisaleht täis reklaame. Ma ei tea kuidas sellest loobuda.<br />M A E I T E G E L E K I N N I S V A R A G A
Komandeeringus olles juhtusin sirvima ajalehte Kauppalehti (11.12.03), mis kirjutab, et arenenud Euroopa pealinnadest on Helsingis korteri hinnad kõige odavamad (keskm. 139 000 €). Luksemburgis, Suurbritannias ca 400 000 €, Hispaanias 275 000€. Seega, kõik sõltub sellest millega võrrelda.
anette, a kuidas üldse võrreldakse linnu riikidega?<br />lihtsalt nii, lambist?<br />isegi kui oleks Helsingi vs Madrid vs London, oleks üks põhjendus hinnaerinevuseks linna suurus, Luksemburgi puhul on mõjutajaks Brüssel (selle lähedus).
OK, kirjutasin pisut ebatapselt. Graafikul olid toodud riigid, tekstis aga pealinnad.<br />Kellel on võimalus originaalartiklit vaadata, saab tervikliku ülevaate. <br />Loomulikult ei saa võrrelda riike pealinnadega. :)<br />