Kristen Michali valitsus - head ja vead
Postitusi kokku 2153
tulu

Saksamaa parlament kiitis heaks ajutise kütuseaktsiisi langetamise. Aktsiisimäära vähendamine on 0,14 eurot liitri kohta ehk koos käibemaksuga ligi 0,17 eurot liitri kohta. Muudatused jõustuvad 1. oktoobril. https://www.err.ee/1610148619/saksamaa-langetab-kutuseaktsiisi Majandusminister Katherina Reiche leidis, et kuigi tegemist pole ideaalse lahendusega, ei saa valitsus eirata tõsiasja, et paljud autojuhid ja väikeettevõtted on surve all.

Keskmine netopalk kuus Saksamaa~2 950 € ja Eesti~1 840 € (2026 II kvartal) Mediaan-netopalk kuus Saksamaa ~2 800 € ja Eesti~1 537 € (2026 II kvartal) Standart käibemaks Saksamaal 19% ja käibemaks toidule 7% (kehtib ka restoranides) Kaugkütte keskmine hind Saksamaal ~156 € / MWh koos KM-ga Eestis ~80–93 € / MWh koos KM-ga

Ai-ai-ai, ainult toasoe on seal kallim kui meil ja valitsus leiab, et kütuse hind hakkab majandust kägistama ning nii ei ole jätkusuutlik aga meil, mitte sittagi ei ole muutunud. Juba Balthasar Russow võrdleb võimukandjaid näiteks täidega maamehe kasuka vahel, kes imevad rahva kuivaks, ning rõhutatakse, et aadlike vabadus põhineb teiste orjusel.

isonts

https://www.postimees.ee/8553626/michal-kritiseeris-reinsalu-sonavottu-see-on-poliitmangurlus-mitte-soov-saada-asjas-selgust

https://www.postimees.ee/8550807/michali-vastus-opositsioonile-riigid-jooksevad-voidu-aja-ja-venemaaga-ning-selles-on-riske

  1. Millal informeeris kaitseminister teid Dataseliga seotud probleemidest? Millal briifis prokuratuur ja politsei teid algatatud kriminaalmenetlustest? Miks otsustasite seda avalikuse eest varjatuna hoida?

Vastus:

Sain teada mürsuhangetega seotud probleemidest Riigikontrolli raportist. Seejärel palusin kaitseministri, kaitseväe juhataja ja RKIK juhi valitsuskabinetile selgitusi andma.

Kusjuures on väga huvitav, et just kaitsevaldknnas kasutatakse igapäevaselt sellist lühendit nagu CCIR (Commander's Critical Information Requirement). Antud loo puhul meie valitsuse juhi jaoks pole kriitiline info 50 milli kadumine mutiauku... Aga 10milli leidmine õpetajate palka tõusuks? Loodan et kindral Herem valgustab peaministrit CCIR kehtestamise olulisusest valitsuse juhtimisel.. Veelgi parem, kui kindral liituks reformierakonnaga ja sealt halva haisu välja tuulutaks ning ise juhtimise üle võtaks...

tulu   →  isonts

selleks see vassimine käib, et keegi aru ei saaks kuhu see raha tegelikult kadus a sellest saaks hea põnevusseriaali stsenaariumi, väikesest "silma kinni pigistamisest" ja/või soodsalt merekraatri ostmisest saab alguse korruptsioonikeeris, mille varjamiseks hakkavad toimuma tellitud mõrvad ja mis lõpuks päädib organisaatorite enesetapuga

Solitary

Kuhu raha liigub

Kulud kasvavad 658 mln. Selle kasvu taga on peamiselt:

  • Sotsiaalministeerium +387 mln (+5%): pensionid (indeks 1,051, keskmine vanaduspension 904 €) ja sotsiaalmaksust ravikindlustus.
  • Kaitseministeerium +153 mln kuludes (+10%). Investeeringud vähenevad samal ajal 96 mln, sest laskemoona ostud kajastuvad kuludes. Kaitseliidu toetus kasvab 18 mln (+25%).
  • Vabariigi Valitsus +157 mln: omavalitsustele edasi antav tulumaks +107 mln ja ELi makse +79 mln (+17%).
  • Rahandusministeerium +117 mln (+26%): see on sisuliselt ainult intressikulu, mis tõuseb 261 mln-lt 366 mln-le.

Kahanevad:

  • Kliimaministeerium −205 mln (−17%): ELi raha väheneb, investeeringuid kärbitakse ühekordselt 39 mln ja reisilaevanduse toetus lõpeb.
  • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium −60 mln.
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium −34 mln.
  • Kultuuriministeerium −11 mln (−3%).
  • Välisministeerium −3 mln.
  • Valitsuse reservid −24%.

Igast 7 kulueurost umbes üks läheb nüüd intressikulu kasvule (105 mln 658 mln-st).

Tulude pool

Maksutulud kasvavad 6,0%. Peamised tõukejõud:

  • sotsiaalmaks +280 mln (palgafond +4,7%);
  • juriidilise isiku tulumaks +17,7%, peamiselt pankade avansilise tulumaksu tõttu;
  • kütuseaktsiis +7,7%, sest edasi lükatud määratõus liidetakse 2027. aasta tõusuga;
  • elektriaktsiis +44%;
  • kogumispensionimaksed +14,5%, sest teise sambaga saab uuesti liituda.

Käibemaks kasvab vaid 3,1%. Seda pidurdab osaliselt SAFE kaitsehangete käibemaksuvabastus. Mittemaksulised tulud vähenevad 4,6%: taaste- ja vastupidavusrahastu raha lõpeb (−192 mln) ja Õiglase Ülemineku Fondi raha väheneb 54%.

Fggjjhj

Paistab, et see nõukaaja plaaniinstituudi ökonomist on Eesti rahanduse suunanud juba konkreetselt Kreeka kursile. Suure hurraaga ja kiiduavaldustega teht Eestis julgeolekumaks, aga ikka jääb raha puudu: https://www.err.ee/1610150647/eelarvenoukogu-riigil-pole-plaani-kuidas-kaitsekulusid-laenurahata-katta

https://www.err.ee/1610150707/eesti-riigivolg-kasvab-lahiaastail-murettekitava-kiirusega

"Eelarvereeglite paindliku tõlgendamisega on vajalikku eelarveparandust edasi lükatud, kuid mida hiljem sellega tegeleda, seda kulukamaks muutub see nii riigile kui ka maksumaksjatele," nentis nõukogu."

Anette

Eile esines Eesti Vabariigi peaminister üsna kangelaslikult, selgitades valitsuse tulemuslikku tööd – kuidas riigi eelarve puudujääk on vaid 4% ning kuidas aastate jooksul on kõvasti kokku hoitud ja kulusid kärbitud. Ta lisas, et järgmise aasta märtsis on valimised, aga eelarve on vastutustundlik ega tekita täiendavat võlakoormust

Ministeeriumide keskmine brutopalk on umbes 3700 eurot kuus. Kahes ministeeriumis on aastaga palk kerkinud vastavalt 14 ja 13 protsenti.Huvitav küsimus on aga see: kui suuri kärpeid ja kokkuhoidu poleks rakendatud, siis kui kõrge oleks ministeeriumide keskmine töötasu täna?

See paneb valitsuse jutu kokkuhoiust mõnevõrra teise nurga alt vaatama. Kui riigiaparaadi palgatase ja kulutused on aastate jooksul kasvanud, siis ei saa pelgalt kulude kasvu aeglustamist nimetada riigi rahanduse kordategemiseks.

Jääb mulje, et keskvalitsus elab üha enam maailmas, mille ta on ise loonud – koos oma palgatasemete, kulude ja prioriteetidega. Tõelisest riigi rahanduse kordategemisest ei paista aga endiselt erilist tahet olevat. Kurb.

kasutaja314   →  Solitary
Solitary28/09 14:23

Sotsiaalministeerium +387 mln (+5%): pensionid (indeks 1,051, keskmine vanaduspension 904 €) ja sotsiaalmaksust ravikindlustus.

Selle aasta pensionite indekseerimisele kulub 125 milj.€, ilmselt järgmine aasta jääb samasse suurusjärku. Laekumised kasvasid eelmisel aastal sots.maksu peansionite osast 177 milj. Ilmselt see tuleb sellel aastal veelgi suurem.

Ülejäänud kasv sots.ministeeriumi eelarves on seega 260 milj. aga sots.maksust laekub ravikindlustuseks oluliselt vähem.

Seega pensionite kasv on kaetud suurema laekumisega aga ravikindlustus ja muu kulu ei ole kaetud.

Krista

FB-st üks kommentaar, mis illustreerib suurepäraselt riigi "kokkuhoiupoliitikat".

Head näited odavale Ai-maailmale vastu astumiseks: TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut palkas värskelt endale instituudi kunstniku, et kvaliteetne isikupärane illustratsioon oleks loodusteadlastele lihtsasti kättesaadav - ja käsi ei sirutuks keskkonda raiskava Ai kunsti järele. Ja hiljutisel merebioloogia konverentsil nägin üha enam, et slaidide illustreerimiseks kasutatakse päris joonistusi JA nimetatakse ka kunstnik, et tema panust esile tuua.

Solitary   →  kasutaja314

Ehk siis tegelikult peaks muutma sotsiaalmaksust ravikindlustuseks ja pensionideks kuluvat spliti. Praegu ssee vist 13%20%?

stagna   →  Solitary

Minu arust neil on ammu need summad valatud ühte suurde katlasse, "natsionaliseeritud" . Teiste sõnadega ühelgi maksul / maksel pole templit küljes, milleks see sihtotstarbliselt peab minema, kaasa arvatud töötuskindlustus .

Raha läheb igale poole nagu selgitas üks endine minister

Raha kogutakse kokku suurde katlasse ja siis hakatakse sealt jagama, kellele ja millele kuipalju saab. Mõni valdkond saab kulbiga, teine supilusikaga, kolmandale tilgutatakse pipetiga nagu silmatilku .

Visahing

Mulle Michali enesekindlus meeldis RB asjus, oli nii kindel,et nats oleks saatejuht veel pinninud, oleks maja peale kihla vedanud. (või noh vähemalt mütsi ära söönud)

2korda2   →  Visahing

Mis viga nii kindlalt lubada, kui on enam-vähem kindel, et tema seda raha koju tooma ei hakka. Pärast vabandus varnast võtta - "ei no mina oleks kindlasti ära toonud".

Centurio

"Sest kihlvedu on nõnda seatud, et seal on ikka üks loll ja teine lurjus: loll kihlab selleks, et ta ei tea, ja lurjus selleks, et ta teab.“ A.H.Tammsaare

pysiv

Pole enne T-puu kahtlusi jaganud aga edastan - On äärmiselt ebatõenäoline. et Michal ei tea oma vanavanemate ega oma ema neiupõlve nimesid. Oleks huvitav teada miks ta oma päritolu varjab. Kas mõni riigikogu liige peaks temalt seda infotunnis otseselt küsima? A- KA-KA ning KAPO--

taavi_talvik

Michail Michailiks - opositsioonis on lihtsalt koomikud, ja nende koomikutega võib ta ennast tunda suht turvaliselt:

Riigikogu opositsioonierakonnad Isamaa, Keskerakond ja EKRE soovivad lähiajal esitada peaministrile umbusalduse, kuid ei ole mitme nädala jooksul suutnud kokku leppida umbusalduse tekstis. [Läänemets] Ma ütleks, et see on juba huumor kuubis, et kuu aega on koostatud seda umbusaldusteksti, arutatud on kuid. Pole mitte ühegi avaldusega suudetud välja tulla.

vt. https://www.err.ee/1610158294/isamaa-keskerakond-ja-ekre-pole-suutnud-kokku-leppida-umbusalduse-tekstis

kasutaja314   →  taavi_talvik
taavi_talvik07/10 07:57

opositsioonis on lihtsalt koomikud

Valitsuses on kaabakad ja opositsioonis koomikud - eks tuleb teha valik.

sander1337   →  taavi_talvik

Keegi ei raatsi tasulist Claude-i või ChatGPT-d osta, või ei suudeta ikka veel välja mõelda, kuidas see partei arvele kirjutada ja siis menetletakse kuude viisi :rofl: :joy:

ttrust

Kui koalitsiooni hoiab koos koalitsioonileping ning ühised huvid, siis opositsiooni ei hoia koos mitte miski. Kui sõlmitakse võimule pürgijate vahel koalitsioonileping, siis opositsioonilepingut ju opositsioon omavahel ei sõlmi, iga liigutus seal tuleb eraldi läbi rääkida. Lisaks, iga mõtlev inimene saab aru, et praeguse riigikogu koosseisu juures ei saa jätkuvalt uut koalitsiooni ilma reformiparteita moodustada. Sealt ka see klounaad opositsioonis.

Marbella112

Ja mida ta peaks varjama? Loed näiteks nõukogude aja lehti, kuidas Michali isa koos Savisaarega olümpiaadidel kohti jagasid Põlvamaal. Nii isa kui ema tublid eesti inimesed.

Marbella112

või lähed geni.com, ah jah see on lihtinimesele nii keeruline....

ttrust
tulu07/10 12:07

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) tasus võltsarve eest üle 58 000 euro

Pigem huvitaks, et kuidas kurjategijad said sellise arve koostada, mis kõiki ära petab? Kas siis info sellest, kuidas ja mis ettevõtted kohaliku RKIK -ga parasjagu lepingulistes suhetes on ja mis lepingud parasjagu täitmisel on, on üksikasjadeni avalik? Või võltsarve/märgukiri polnudki niiväga võltsarve/märgukiri, vaid oli osa sellest kuritegelikust süsteemist, kus riigi raha lihtsalt laiali kanditakse oma tasku ning pärast laiutatakse käsid - "meid peteti!".

Marbella112   →  ttrust

kui vene luure neid arveid tegi, siis on selge, kust tuli info, andmed, ja kuidas selgelt mitte vastuluure alase tegevusega tuttavad töötajad sisse kukkusid.

PeaLiK   →  ttrust
ttrust07/10 12:15

Kas siis info sellest, kuidas ja mis ettevõtted kohaliku RKIK -ga parasjagu lepingulistes suhetes on ja mis lepingud parasjagu täitmisel on, on üksikasjadeni avalik?

Mine Riigihangete registri otsingusse, sisesta hankija nimeks "Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus", vali sind huvitav ajaperiood ja leiad kõik mis vaja usutava libaarve tegemiseks. Kohe sealsamas on ka lepingute otsing.

Fggjjhj   →  Marbella112

Kui see väide on tõsi ja Venemaa luure tillitas selle seltskonna mängleva kergusega ära, siis mida see ütleb Eesti riigi kaitsevõime kohta?

Fish   →  Fggjjhj

Herem: "raha saavate kaitseettevõtete avalikustamine muudaks nad sihtmärgiks"

Sõnastame ümber. Nii on raskem raha varastada. Nii on raskem rahval näha, kui sitta tööd te tegelikult teete.

Herem (Ligi sugulane), Vaher, Pevkur - Teie oletegi kõige suurem oht Eesti riigi kaitsele! Te olete igasuguse usalduse kaotanud. Reformierakond on Eesti kaitseväest teinud Eesti häbipleki!

Kus "signal vestlused ja telefonite kadumine" uurimise ajaks julgeb minister öelda, et on puhas poiss. Minge selle jutuga Ukrainasse. Sest siia Eestisse selline jutt ei kõlba!

kasutaja314

image

Fggjjhj

Kahjuks see sotsialistliku erakonna nõukaaja plaaniinstiuudi ökonomist ei mõista konkurentsi ega seda kuidas mõjutavad aktsiisid ja maksud kauba hinda ning et konkurents toimib isegi rahvusvaheliselt. Samuti seda, et kui suuname oma kõrgete maksudega tankimise naaberriikidesse, siis kaotame nii aktsiisi- kui ka käibemaksutulu laekumise.

marker   →  Fggjjhj
Fggjjhj07/10 18:32

Samuti seda, et kui suuname oma kõrgete maksudega tankimise naaberriikidesse, siis kaotame nii aktsiisi- kui ka käibemaksutulu laekumise.

On see korrektne? Läti riik tagastab ju Eesti vedajale seal makstud käibemaksu? Ja Eestis saab vedaja Lätis tangitu võrra vähem maha arvestada. Käibeka osas transpordiettevõtete tankimiselt Lätil võitu ja Eestil kaotust ei peaks olema.

PeaLiK   →  Fggjjhj

Üks kodumaatu Hispaania migranditolgus küll Eestist rääkides mingit "meie"-isikuvormi lausetes kasutada ei tohi. Sinu "meie" on Pedro Sanchez.

raulir   →  PeaLiK

Vene mõjuagent aktiveerus jälle - läks isiklikuks ja labaseks ning kaitseb oma rinnaga Venemaaga "häid suhteid" hoida püüdvaid poliitilisi jõude. Kuidas teenistus on? Ma olen kuulnud, et Venemaa mõjuagendid peavad viimasel ajal võlgu töötama?

kasutaja314   →  marker
marker07/10 19:22

Läti riik tagastab ju Eesti vedajale seal makstud käibemaksu?

Aga aktsiisi ei tagasta. Diiselkütuse aktsiis on 42,8 s/liitri kohta. Kui transpordifirmal tasub suunata juba paari sendi pärast tankimine Lätti tarbides sadu tuhandeid liitreid aastas siis eesti riik kaotab mitte paar senti vaid 20x rohkem ehk 42,8 senti liitri kohta.

ElCato

50:60 ... Ilus ei paista, aga selle palve taga võisid olla ka Euroopa enda vajadused laiemalt või USA, sest kuskilt teisest otsast pigistab valusamalt vs Venemaale taas millegi eest maksmine.

Marbella112   →  Fggjjhj

Eks proovi ise nendega maad jagada. On selge, et Eesti on hübriidsõja sihtmärk. Pidevalt rünnatakse meie riiki, riigitegelasi, rahvast. Ei pea olema siin mingit naiivsust. Ega ka selles, et sellistes operatsioonides on Venemaal tohutu kogemus ja võimalused. Kohver ka varastati piirilt ära. Oleks pidanud kuulama Roosimägi, kes kohe hoiatas, et see India asi ei toimi.

Lord_Bogdanoff

image muljetavaldav väitlustehnika

Fggjjhj

Uskumatu põhimõttelagedus. Kui vaja, siis leitakse Venemaaga äriajamiseks alati õigustuse. Ja samal ajal rääkida, et kaitsekulude jaoks on vaja makse tõsta.

kasutaja314

Erilise pommi pani välisminni asekantsler - kui me ei oleks neid vabastanud sanktsioonidest oleks see andnud hävitav löögi euroopa julgeolekusse. No tule taevas alla :)

tulu   →  kasutaja314

Wandel durch Handel (Muutus läbi kaubanduse) See oli Saksamaa ja kogu Euroopa pikaajaline poliitiline doktriin. Usuti, et kui siduda Venemaa ja Hiina tihedalt lääne majandussüsteemi, muutuvad nad stabiilseteks ja rahulikeks partneriteks. Loogika oli järgmine: keegi ei alusta sõda oma suurima kliendi vastu, sest see tähendaks majanduslikku enesetappu. 2022. aasta veebruar tõestas lõplikult, et diktatuurid seavad imperialistlikud ambitsioonid majanduslikust heaolust kõrgemale.

Praegu proovib Euroopa teha kiirkorras tagasipööret (kasutusel on terminid nagu reshoring ja friend-shoring ehk tootmise toomine tagasi koju või liitlasriikidesse), kuid aastakümnete jooksul maha müüdud tööstusbaasi taastamine võtab aega põlvkonna jagu.

Offf

Milleks osta tehas, kui võib osta direktori? Milleks mulle partner, kellega kaubelda, kui va võin ta orjastada ja võtta jõuga kõik mis tema? Diktatuuride loogika.

iffkillla   →  tulu
tulu09/10 02:08
  1. aasta veebruar tõestas lõplikult, et diktatuurid seavad imperialistlikud ambitsioonid majanduslikust heaolust kõrgemale.

Kas see ei saanud lõplikku tõestust juba aastal 2019 kui euroopas otsustati alustada iseenda majandust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet hävitades rohepööret teostama?

peeter82

Putin ei arvanud kindlasti 2022. aasta veebruaris, et ta alustab sõda Euroopa ehk oma suure kaubanduspartneri vastu. Ta alustas sõda Ukraina vastu, mis ei pidanud kuuluma tema meelest Euroopasse, 3 päevaga tuli Kiiev ära võtta ja siis läheb kõik edasi nagu ennegi.

Fggjjhj

Miks hakkas Venemaa siis enne 2022. aasta veebruarit Euroopat gaasitarnete piiramisega pitsitama sh jäeti Gaspromi Euroopa hoidlad 2021. aasta sügisel ebatavaliselt madalale tasemele.

https://youtu.be/NtJ21P5oLAk?si=8DCBzDEek68Wa2yG

Jate

Et EU-l ei tuleks pähegi Ukrainale appi minna, mõttelaad võis olla umbes selline, et küll see Euroopa valib odava energia ja sooja toa selle asemel, et energia hinnad lakke lähevad elukvaliteet langeb. Loodi kuvandit et EU ei saa kohe kuidagi ilma Venemaa soodsa energiata.

ttrust   →  Jate

To: Jate Lisaks oli see läbi Poola ja Ukraina mineva gaasi kinni keeramine kättemaks selle eest, et Nord Stream II torupaari ei võetud kasutusele, mis sest, et see äsja valmis sai. Aga viimane argument oli lihtsalt mentaalne suitsukate, põhipõhjus oli ettevalmistavad sammud täielikuks Ukraina vallutamiseks.

tulu

Kliimaministeerium on kõvasti pingutanud ja oma mitme aasta pikkuse "vaimusünnitusega" avalikkuse ette tulnud https://www.err.ee/1610185504/riik-plaanib-rajada-maapiirkondadesse-tuhat-uut-korterit

Selline asi, et terves ministeeriumis pole enam inimest, kes reaalses maailmas elaks ajab juba judindad peale. Seda mantrat on korrutatud juba sadu kordi, et kinnisvara ehitamine on tagajärg, mitte põhjus – uued majad ei too inimesi maale, kui seal puuduvad eluks vajalikud alustalad. Elu depresiivsetes Eesti väikelinnades algab tööst ja turvalisest elukeskkonnast. Kui need on olemas, tekib ka nõudlus elamispindade järele, mida turg hakkab seejärel ise loomulikul teel pakkuma. Selle asemel, et ehitada põllule uus ja kallis kortermaja, mille üüri keegi maksta ei jõua, tuleks tegeleda olemasoleva elamufondi kordategemisega.

mancik   →  tulu

neid "edukaid" näiteid võiks juba rohkem kui ühes vallas olemas olla - puusalt tulistades kas meedias ei käinud läbi mitte nimed nagu otepää ja hiiumaa ja võimalik et veel kuskil

sander1337   →  tulu

Veidi pikemalt: Taristuministri ülevaade „Eesti 2035“ elluviimisest

Sisukokkuvõte korterite kohta: 160 milli eraldatakse renoveerimiseks Euroopa rahastusvoorudelt

Renoveerimistegevuse säilitamiseks Euroopa rahastusperioodide vahel oleme kavandanud 2027. ja 2028. aastal taotlusvoorudeks korteriühistutele 160 miljonit eurot.

1000 üürikorterit tuleb kõrge nõudlusega kohtadesse.

Selleks valmib järgmise aasta alguseks koostöös Euroopa Investeerimispangaga uudne üürielamute arendus- ja finantseerimisprogramm. Sellega plaanime tuua 1000 uut korterit sinna, kus nõudlust heale eluruumile on, kuid turutõrke tõttu neid täna ei arendata.

Muud mulli saab ka sealt lugeda. ERR kuidagi väga lühidaks selle asja ajanud ja kuidagi sensatsionilistlikuks.

Väike kalkalatsioon Claudeilt kuhu ja kuidas jaotuksid korterid isikuarvu, valla eelarve ja tõmbekeskuste suhtes:

Where should the state’s 1000 new “small town” apartments go? Four ways to divide them

ERR reported that the Climate Ministry plans a pilot project of about 1000 new apartments in Estonian small towns, outside the Tallinn and Tartu areas (ERR, 04.11.2026). The article does not say how the apartments will be divided. I calculated four possible methods.

Setup

  • Towns: the 47 towns with linn status, minus the 15 county centers. 32 towns remain.
  • Population: 2021 census, the newest data that covers every town at the same date.
  • Budget: 2025 operating expenses (põhitegevuse kulud) of each town’s municipality. For Lääneranna I used the 2026 figure, because no 2025 figure was available.
  • Gravity: for each town, the sum of (county center population ÷ flying distance), calculated two times, once with Tallinn as a center and once without Tallinn.

Results (apartments out of 1000)

Method Top 3 towns Bottom town Top 5 towns get
Population Narva 277, Kohtla-Järve 169, Maardu 79 Kallaste, Mõisaküla, Püssi: 4 each 640
Budget Narva 138, Saue 103, Kohtla-Järve 89 Püssi 3 434
Gravity with Tallinn Maardu 101, Saue 98, Keila 71 Narva 14 366
Gravity without Tallinn Sindi 61, Elva 58, Otepää 44 Narva 17 242

Findings

  1. The method decides the winner. Narva gets the most apartments by population (277) and the fewest by gravity (14 to 17).
  2. The population method is very skewed. Narva and Kohtla-Järve together get 446 of the 1000 apartments.
  3. The budget method gives an advantage to small towns in large rural municipalities, because the whole municipality budget counts for the town. Kallaste gets 19 apartments by budget and 4 by population.
  4. With Tallinn included, the gravity method sends about a third of the apartments to the Tallinn ring (Maardu, Saue, Keila, Kehra, Paldiski). This is the opposite of what a “small town” program is for.
  5. The gravity method without Tallinn gives the most even result. The largest share is only 3.6 times the smallest.
  6. Note: the ministry itself uses Paide and Põlva as examples, so county centers are probably not excluded in the real plan. My exclusion of county centers is a choice for this calculation.

Caveats: some budget figures are drafts or strategy figures. The town coordinates are approximate. I can send the full tables on request.

Arvutusallikas: Claude arvutus

Kuigi arvatavasti läheb asi konkursi peale välja (kas vabatahtliku või sunnitud konkursi peale, see jääb lugeja otsustada :D ) ja eks ta ikka mängitakse omadele väravasse võimalikult lähedale.

2korda2
sander133705/11 10:25

"kõrge nõudlusega kohtadesse"

See on paras oksüümoron. Kui oleks kõrge nõudlus, oleks ka pakkumine. Eesti suuruselt kolmas linn Narva on iseseisvusajal saanud kokku 1 (loe: ühe) uue korterelamu. Nii palju ägedast nõudlusest. Samas pole ka imestada - kui välja arvata mõned väiksemad (eks)monofunktsionaalsed asulad, siis vist ühegi teise päris linna mõõtu asula rahvaarv ei kahane meil nii kiirelt.

ttrust

Paljudes Ida-Virumaa linnades on rahvaarv kiirelt juba ära kahanenud, nüüd on neis langus väiksem. Näiteks Kohtla-Järve eri linnaosadest, Kiviõli linnast, Püssi linnast, Aseri alevikust ... Nüüd toimib see kahanemine neis sedasi kuidas seal pensionäre järjest ära sureb.