Olen ise ka kaua selle peale mõelnud. Et kust tulevad eestis need inimesed, kel pole oma maja? Lastekodust? Hälvikute koolist? Luuserite klubist?<br /><br />Tegelikult asi veel nii hull ei ole. Pirital elab 7000 inimest, Lasnamäel on 2 maja, mis on elanike arvult kumbki suuremad kui kogu too linnaosa. Nii et matsi ja vurle erinevus on peamiselt selles, mis/kes silma paistab/torgib/torkab.<br /><br />Uute autodega on sama lugu. Arvestades mitusada tuhat autot maarjamaal ringi vurab ja kui suur on uute autode aastane müük, siis need numbrid väga jubedad ei olegi.<br /><br />Aga ega ma ei väida, et jooksevkonto sellepärast veel ülejäägiga oleks :-)<br /><br />
krooni kattevara laastas osaliselt ka viimatine torm (kas polnud mitte kroon osaliselt riigimetsaga tagatud?)
to velikij: julgen küll kahelda, et lasnamäel mõni maja asub, mis mahutab 7000 inimest. hea kui 700 mahutab
to Ivan:<br />On küll, aga kui asi juba niikaugele läheb, siis on hambad varnas kah. Valuutakomitee süsteem pole tegelikult haavamatu nagu arvatakse, vaid on täpselt nii tugev kui suur on usaldus <br />1. valuutakomiteed haldava institutsiooni vastu (EP)<br />2. riigi kui seda institutsiooni sisaldava instantsi vastu<br />3. finants-sektori vastu<br /><br />nõrk on süsteem usalduskriisi suhtes seetõttu, et spekuleerijate võit tähendab süsteemile 2-hte stsenaariumi: <br />1. kurss devalveeritakse<br />2. instantsid jäävad endale kindlaks ja intressimäärad tõusevad kasvõi lõpmatusse.<br /><br />mõlemad variandid on halvad, aga variant 2 on oluliselt parem pikaajalises plaanis, sest näitab haldavate instantside põhimõttekindlust valitud rada hoida ja vähendab oluliselt spekuleerijate võimalusi turgu edaspidi mõjutada. täpselt nii juhtus tegelikult ´97-98, kui spekulandid üritasid turule selgeks teha, et kohe-kohe devalveeritakse kroon ja suutsid intressimäärad lühiajaliselt ~20% kanti ajada. EP jäi kindlaks, usaldus säilis ja rahavood jätkusid pärast lühiajalist kraanide kinnikeeramist.
Ivan: Ma pole majandusinimene aga minu meelest on see argument n6rk. Raha on v@@rtpaber, mis maksab just niipalju kui tema eest v@listurul antakse. Kui riigikogu v6tab homme vastu otsuse, et kroon revalveeritakse ja maksab samast hetkest 10x rohkem, pole see otsus pennigi v@@rt ja reaalset kaupa sa 10x selle raha eest ei saa. Samamoodi v6ib lugeda ka Riigikogu otsustamise p@devuse kohta vastupidises suunas. Kui ikka EEK yhel hetkel v@lismaalastele huvi ei paku (keegi selle vastu tugevat valuutat ei anna) ei saa Riigikogu oma otsusega midagi muuta. Jah, on miski m@nguruum aga see m@nguruum kaob koos eelarve puuduj@@gi, jooksevkonto defitsiidi ja puuduliku SKP-ga. Minu talupojam6istuse j@rgi saab EEK yhel hetkel otsa. Iseasi, millal. Ma ei usu, et on olemas v6luvits (valuutakomitee, riigikogu otsus vms), mis naksti garanteerib et tee mis tahad aga kroon pysib.
Siiski-siiski - valuutakomitee point ongi just see et kui riigikogu ütleb, et kurss on see, siis vähemalt Eesti Pank annab sulle täpselt selle kursi järgi nii palju valuutat kui soovid. ja põhimõtteliselt EEK ei saa otsa - lihtsalt, nagu enne mainiti, intressimäärasid võib ajada mingitesse lõpututesse kõrgustesse. Kuskil on see turu tasakaal ikka olemas kus nõudlus pakkumine krooni suhtes üaigas on.
Kas te ei vaidle mitte vormi ja sisu üle?<br />valuutakomitee on vorm ja normaalselt funktsioneeriv majandus(ekspordile suunatud?) koos tasakaalustaud eelarvepoliitikaga sisu<br /><br />et "tühi kott ei seisa püsti" näitab kasvõi Argentina peso kukkumine
kas valuutakomitee eesmärk pole mitte samapalju kurssi stabiilsena hoida, et majanduskeskkonda usaldust ja järjepidevust luua kuipalju selle eesmärk (seeläbi) inflatsiooni kärpida?<br /><br />ehk siiski-siiski küll, aga ega intressid näiteks 300% kah just eriti majandust elavda või kuidas?
Kui massiline spekuleerimine krooni devalveerimise peale peaks tulema, spekuleeriksin pigem selle peale, et krooni ei devalveerita. 98. oli tahtmine seda teha, kahjuks polnud sell ajal vaba raha. Kui õieti mäletan oleks teenistus olnud 30% p.a.
eh, graafik ütles õigesti. <br /><br />jääb üle hinge kinni pidada ja loota, et lisaeelarvet ei tehta.
2 mõtet:<br /><br />1. Krooni devalveerimine tundub lähiajal äärmiselt ebatõenäoline, tõenäosus pole aga päris kunagi null. Kasvõi seepärast, et me ei ela üksi ja vaakumpakendis.<br /><br />2. Süsteemid ja seadused on inimeste poolt loodud ja kehtivad senikaua kui praktikas kasulik.<br />Riigi majanduspoliitika esmane eesmärk on kasvatada SKP-d, see toidab kodanikke. Kui fikseeritud valuutakurss sellele jalgu jääb, näitab ajalugu, et muutub valuutakurss. Ainult valuutakurss valijate kõhtu ei toida.
majandusteoreetikud on siiski veel arvamusel, et väikese avatud (pearõhk sõnal avatud) majanduse korral on valuutakomitee süsteem parim valitud võimalus, sest lasta keskpangal rahaturgudel võimelda on kokkuvõttes kulukam. Seega Eestil paremat valikut võtta pole - valuutakomitee süsteem kasvatab SKP-d paremin kui teised variandid.
Praeguse jooksevkontodefitsiidiga SKP-sse igavesti vastu ei pea. Lugemist EP koduleheküljelt <br /><br />Relationship between Real Exchange Rate and Competitiveness in the Baltic States, Tallinn, 2002 <br />http://www.ee/epbe/papers/6_2002/index.html.en<br /><br /><br />Väga huvitav lugemine on. Kirjutatakse näiteks sellest, et säästmist ja finantssüsteemi tuleb arendada, mis lõpuks jooksevkontodefitsiiti vähendavad.
praeguses situatsiioonis, kus iga päev saabuvad miljonid EU eurod Eesti elu uueks looma on kohatu arutleda teemal "a´la krooni kurss ja kaua miinus jooksevkonto kestab".<br /><br />selleks ajaks, kui asi võiks hakta halvaks minema on meil ammu juba euro kasutusel ja suur ning tugev ECB meid kaitsmas. nagu ikka imho
imho, very imho,<br /><br />olen mina majandusteooriast aru saanud nii, et jooksevkonto puudujääk, defitsiit ehk miinus peegeldab kaupade ja teenuste liikumist siia-sinnapoole piiri. Kapitalikonto ülejääk on aga see näitaja, mis (paha:) jooksevkonto ülejääki tasakaalustab ja riigi rahandussüsteemi tasakaalus hoiab (kogu jutt eesti näitel mõistagi).<br /><br />Minu arusaamade kohaselt eurorahade saabumine siia üle piiri kasvatab jätkuvalt kapitalikonto ülejääki ja loob iseenesest teoreetiliselt soodsa baasi jooksevkonto defitsiidi tekkeks.<br /><br />parandage mind kui ma eksisin<br />
lihtne (lapseloogika):<br />import=kaup sisse raha välja<br />eksport=kaup välja raha sisse<br />investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia<br /><br />eestis umbes<br />import=eksport+investeeringud eestisse<br /><br />on loogiline, et investeeringud pigem mätsivad kaubandusbilansi (=probleem) kinni kui et <br />tekitavad ise probleemi.. 6igemini lykkavad tulevikku..<br /><br />aga naiteks parnu soites on teeääras hoiatussildid EU RAHADEGA! ja siis hakkavad ära hööveldatud teed.. kas me sellist EU'd tahtsimegi ;)
Loen siin ja imestan.<br />Te nagu ootaksite seda krooni devalveerimist...Et teeniks natuke raha (kui täpselt hetke ära tabate või midagi sellist). Kui näts käib on kõik pulga jagu jälle vaesemad. Selline devalveerimine on iseenesest karm - tegelikult kaotavad praktiliselt kõik ja ropult. Mingi hetk ei saa te enam oma kuupalga eest mitte enam 10-20 paari leviseid vaid näiteks ainult püksinööbid. Pappi oskab siin hüperinflatsiooni tingimustes vist teenida ainult kod. Scrooge. Ülejäänud tegelased saavad ainult restoranis käimisest sellisel juhul unistada rääkimata liisinguautost ja oma majast.......
See ületarbimine või siis defitsiit on ju tingitud jälle meie võidukast pangandussektorist nagu ka 1997a "börsi"kriis või krahh. Rahvale jagatakse ju ilma igasuguse vastutustundetusega raha. Autode liisinguintressid on väiksemad kui Saksamaal.. Primaarne on eluasemelaenud ja EGO laadsed krediitkaardid. Loomulikult järgneb sellele selline väiksemat laadi laks - mis muidugi suurele osale (lollid) lõppeb korraliku krahhiga. Tegelikult ei tohiks inimestele niimoodi raha jagada - tavaliselt ei oska nad rahaga ümber käia ja teevad endale viga. Ise tunnen päris mitmeid tegelinskeid , kelle kõige suurem aktiva on mingi lollakalt suur maja + auto. Kahel sellisel põmmpeal on näiteks EEnergia võla katteks vara arestinud. Inimesed millegi pärast ei saa aru, et sellise vara käigushoimine maksab ka midagi.<br />Aga muidugi, kui praktiliselt tasuta jagatakse tuleb võtta, selline on kord inimlik loomus. Mingi hetk elu jälle korrigeerib ennast natuke.
isiklikult 10a trend on mul selline et kogun pappi ja kui tuleb kriis hakkan shoppama. enne seda kogun ja spekuleerin. tundub imelikuna? tegelt peaks arvutama..
devalveerimise käigus võidab see, kes kõige rohkem ja kõige kiiremini tarbib
riqil hea näide:<br /><br />import=kaup sisse raha välja <br />eksport=kaup välja raha sisse <br />investeeringud=raha sisse, et kunagi välja viia (lisaksin: tagasi maksta)<br /><br />investeeringute sissevooluga kaasneb muidugi kasumi ja principali tagasimakse kunagi tulevikus. et sellest võita, peab välisinvesteeringuga saadud kapital tootma nii palju töökohti (maksud) ja arengut (GDP või whatever) juurde, et see on kokkuvõttes suurem kui kapitali kasutamise hind.<br />
Pole sinuga nõus, TNT, minu meelest ei oota siin peaaegu keegi krooni devalveerimist, sest seda ei peeta lihtsalt reaalseks.
Reaalne või mitte, lihtsalt enamusele paistis see mõte meeldivat, Velikij. Et mingi spekkamise hetk või nii..
Sissetuleva rahaga saab sisuliselt kahte tüüpi investeeringuid teha: ekspordile suunatud investeering ja sisetarbimisele suunatud investeering. Üldjuhul on palju lihtsam teha investeeringuid sisetarbimise pealt teenimiseks, mis paistab ka Eestis põhiline olevat.<br /><br />Viies, mida loeb Euro kasutuseletulek? Krooni devalveerimise oht sel juhul enam ei ohusta, aga see ei tähenda veel, et hinnad Eestis alla ei peaks tulema, või mis veel hullem, teatud hinnad püsivad ikka kõrgel (tänu EL regulatsioonidele) aga rahval pole lihtsalt raha millega neid osta. Minu arust on väga heaks näiteks Eestisisene majanduslik ebaühtlus, mis kindlasti säilib ka Euroopa Liidus.
Vend RIQ! No mis see nyyd siis peaks tyhendama?<br /><br /> import=eksport+investeeringud eestisse ----- Kas sulle ei tundu, et seda vyrdus myrki ei saa mitte kuidagi selliselt kasutada. 98% sellisel kujul valemit ei saa eksisteerida.<br /><br />Lihtne formula on ju: GDP= (eksport+ Investeeringud) - import:<br />, mitte see mille sa eespool tyid.lihtne (lapseloogika): heheh<br /><br />Samuti ei pruugi sa ise mitte mingit viga tehagi, ajad oma stabiilset fiscal ja monetaar poliitikat ja kyik nyib ilus kui nyiteks vyib juhtuda, et sinu naaber hakkab midagi vyga soodsat pakkuma ning raha ja sinu ekspordi allikad kaotavad nyiteks esialgu kumbki 20%, mis ennast kompoundib ning siis multiplyerina hakkab kehtima lumepalli efekt. Samuti kaasab see endaga pyris palju turge. Aktsiad, vyyrtpaberid, kinnisvara jne.<br /><br />Mis puutub EESTI kinnisvara turgu, siis EESTI olukorras on sel turul arenemisruumi veel kyvasti<br />muidugi peaks ta olema natukse rohkem hajutatud piirkondade vahel. Samuti oli vend VELIKIJ-l yigus. kyik oleneb EESTI elanike maksusuutlikusest ning kui sealt poolt peaks midagi negatiivset juhtuma, siis panka ei huvita selle kinnisvara lyppvyrrtuse pyydmine vaid et kyigepealt oma vyla kytte saaks.<br />
Matemaatiline kommentaar:<br />kui GDP=0, siis on riq'i ja JJ valemid identsed.<br />
JJ, eesti GDP on negatiivne?<br />ma raakisin pigem bilansi tasakaalust..<br />eriti kui vaadelda kui vaikesed on investeeringud eestist välja vs väljast sisse<br /><br />siit uitm6te et kas valutsi kursimuutus ei kajastagi rohkem sisemise ja välimise kasvu erinevust?<br />aimiin kui eesti naiteks laheb kivikirvelt pronbkskirvele yle siis sisemiselt on l6pp k6va areng aga valjastpoolt vaadates v6rreledes noa-kahvliga on kasv marginaalne.. seega usd oli tugev kuna usas loodi muu mailma arvates rohkem vaartust kui usa enda arvates? muidu oleks muud tegurid k6ik kursit6usu ära söönud? st tahtis on suhtelisus mitte absoluutsus. siit jareldaks kohe et eesti delta on .5 (kuna skt per nägu on .5) ja seega ka k6ik maj teooriast tulenevad ohud ja v6imalused on .5 v6rreldes euroopaga, seega ka devaleveerimisoht? v6i tuleks v6rrelda arengumaadega nagu poola? paanika!<br /><br />yhesonaga me ei saa v6tta muust maailmast maj sedausi teistsugustest maj keskkondadest kui eesti ja oletada et need siin toimivad. kuna post-sotsialistlik värk on maj. suht uus, siis ma isegi väidaks et tegelikku teoreetilist maj käsitlust mis eestit objektiivselt käsitleks ei ole. seega ka krooni devalveerimine soltub vaid osaliselt neist teguritest mis yldiselt aksepteeritud on.
Märkasin täna, et rendilepingutesse topitakse lauseid: "Eesti krooni devalveerimise korral euro (EUR) suhtes suurenevad devalveerimise päeval kõik lepingust tulenevad maksed automaatselt".<br />
Millistesse rendilepingutesse?<br />Aga tore on lugeda, kuidas omal ajal keegi üldse ette kujutas, et krooni väärtust võiks pauguga kahega jagada :P
Keegi väitis eespool, et krooni kattevara on mets. See ei ole tõsi, oli küll kunagi- Eesti Panga bilansis oli metsa. <br />Millegipärast arvatakse alati, et kui valuuta kurss on fikseeritud mingi baasvaluutaga, siis pole turgudel mingit rolli ja see kurss on juskui kunstlik. See ei ole tegelikult päriselt tõsi. Selline väärarvamus on kujunenud tänu sellele, et raha olemusest ei saa enamus inimesi päris hästi aru. Raha on jah väärtpaber, mida emiteerib keskpank. Tänapäeva paberrahal puudub reaalne kaubakate, mida keskpank garanteeriks, keskpank võib küll öelda, et on kullaga tagatud, aga kui kulla hind on vaba, siis reaalselt kindel selles rahas ei saa ju kunagi olla, näiteks täna saab ühe ühiku raha eest 100 ühikut kulda, homme juba ainult ühe, sest hind on vaba.<br />Kroon on fikseeritud ainult teise valuutaühiku suhtes ja ka krooni kattevara pole midagi muud kui valuuta. Kui nüüd rääkida krooni devalveerimisest, siis mõeldakse ju odavnemist teiste valuutade suhtes ja mitte mingi kauba suhtes!<br />Kroon on hüviste suhtes tugevasti odavnenud viimastel aastatel, kuid mitte ankurvaluuta suhtes. Nii, et turud on viimastel aastatel krooni kokku ostnud, sest investorid on arvanud, et krooni ostuvõime on olnud suurem kui näiteks eurodel(eurod rändasid Eesti Panka, kroonid rändasid Eesti majandusse, see tekitas Eestis inflatsiooni)<br />Seda kas kroon on nüüd üle- või alahinnatud teiste valuutade suhtes, otsustavad tegelikult turuosalised ja see toimub Eestis valitseva hinnataseme kaudu. Erinevus ujuvkursiga seisneb selles, et meie hinnad peavad olema paindlikud. Krooni ohustavateks teguriteks pean mina indekseeritud palkasid ja pensione, riiklikke piirhindasid jne. Loogiliselt järeldatuna on ELu poolt nõutav inflatsioonikriteerium Eesti kohta üsna suur totrus. Asi pole ju tegelikult üldse kroonis. Kui aastal 2007 hakatakse Eestisse ehitama Euroopa suurimat autotehast, siis olenemata sellest kas käibel on kroon või euro, kiireneb meie inflatsioon teiste liikmesriikidega võrreldes. ELs mõistavad majandusinimesed seda väga hästi, kuid meie hääl jääb hüüdjaks kõrbes, samal ajal on Prantsusmaa rikkunud jultunult eelarve defitsiidi kriteeriumi ja trahvidest või karistustest ei räägi keegi.
IRL peaministri kandidaat Jaak Aaviksoo mainib <a href="http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14693122"> Delfis </a> oma programmilises artiklis "Olukorrast riigis" samuti krooni kurssi, tsiteerin: "Oleme rikkamad kui kunagi varem. Selle edu on taganud eelkõige julged ja lihtsad majandusotsused üheksakümnendate aastate alguses — kindel (ja allahinnatud) kroon, avatud majandus ja tasakaalus eelarve."<br /><br />et mida see peaks tähendama?
Neivelt umbes samal teemal <a href="http://www.epl.ee/arvamus/368746"> EPL-is </a>. <br /><br />"Miks ma arvan, et me peaksime praegu otsustama, et meid ei rahulda euro kasutuselevõtt alles pärast 2010. aastat?<br /><br />Esiteks majanduslik risk – täpsemalt intressirisk ja miks mitte ka kursirisk. Arvestades, kuidas on viimastel aastatel kasvanud meie välisvõlg ja kui suur on jooksevkonto defitsiit, on selge, et meie sõltuvus välisrahast on liiga suur. Kui Rootsi pangad hindavad riski liiga kõrgeks ega soovi meie võlakoormust enam suurendada, siis tõusevad intressid oluliselt."
IRL peaministri kandidaat Jaak Aaviksoo???<br /><br />oleks see vaid nii... :-( paraku on nii nagu alati...
infinite kui vana oled? Allahinnatud kroon tähendab seda, et rahareformi ajal (1992) anti 1 EEK 25 rubla vastu. Rubla ametlik kurss oli siis 1 rubla = 1 USD<br /><br /><br />
minu mäletamist mööda oli kurs 1EEK võrdne 10 rublaga
sama siin. 1500 rubla vahetati 150 krooniks (ülejäänu võis vist pangas kursiga 50:1 ringi vahetada).
mutionul on tegelikult ka õigus aga peaks väljendama täpsemalt, nimelt:<br />1) kuni 1500 rubla oli ametlik kurss 1:10<br />2) ametlik vaba kurss oli 1:50<br />3) "vaba turu" kurss oli tõesti 1:25 ja 1:30 kandis (rublasid sai ju kasutada Venemaalt kauba toomiseks ja seeläbi EEK-ks muuta. samuti oli isikuid, kellel ei olnud vaba raha 1500 rubla ja said kasuga oma limiiti jagada)
tooks võrrandisse veel muutujaid sisse. Milline oli noil aastail DEM-i ja rubla kurss? 1 DEM =200-240 rutsi?<br /><br />a mis vahet sellel täna on...
Minu mälu järgi oli vahetult enne reformi võimalik DEMi osta ca 80 rutsi eest eht teisisõnu vahetuskursiks võeti tegelikult omamoodi turukurss. Kuna aga krooni inflatsioon on olnud kõrgem (aga kurss on püsinud muutumatu) siis järelikult oli rahareformi ajal valitud kurss alahinnatud.
Viimased mõned kuud enne rahareformi oli turukurss suht stabiilselt ca 1 DEM = 80 rubla. Sellest ka rahareformi kurss 1:8.<br /><br />See oli muidugi spekulatsioonidega tekkinud kurss (tahan välismaa asju!), mis ostujõudude suhet päris õigesti ei peegeldanud, selles ka jutud krooni alla hindamisest. Kallas vastas nendele juttudele - õige kurss on turukurss!<br /><br />Päris mitmekülgselt on erinevate kursside ja valuutakomiteega seotud eemuseid ja taamuseid kirjeldanud Kalev Kukk raamatus "Eesti Rahareform".
Krooni inflatsioon on kõrgem ..... Seda mõistet on tegelikult raske mõista. <br />Huvitav, kui Eesti oleks 1992a saksa marga käibele võtnud, ehk siis praegu oleks siin euro, kas siis räägitaks ka kohaliku DEM-EUR alahinnatusest võrreldes näiteks saksamaa DEM-EUR kursiga? Ja kohalik Eesti DEM-EUR oleks siis kõrgema inflatsiooniga kui mujal DEM-EUR on ?
2korda2,<br />Ei täpsusta millise lepinguga on tegu. See ei oma tegelikult üldse tähtsust. See lõik kui selline pani aga mõtlema.<br /><br />Täispikk versioon on selline: "Eesti krooni devalveerimise korral euro (EUR) suhtes suurenevad devalveerimise päeval kõik lepingust tulenevad maksed automaatselt, ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta, summani mille eest oleks võimalik makse teostamise päeval vastavalt ametlikule vahetuskursile saada sama summa eurodes, mis oleks saadud siis, kui euro ja Eesti krooni vahetuskurss oleks olnud 1 EUR = 15,6466 Eesti krooni. Eesti krooni asendumisel euroga arvestatakse ilma pooltevahelise sellekohase kokkuleppeta kõik Eesti kroonides arvestatud / arvestatavad rahasummad ümber eurodesse lähtuvalt eelpoolfikseeritud vahetuskursist, kui Eesti Vabariigi seadusandlusega ei määrata ära teisiti."<br />
Minu arust on pangad nt eluasemelaenu lepingutes end kogu aeg krooni devalveerimise vastu kaitsnud (ise võtsin ca 6 aastat tagasi ja seal olid küll vajalikud laused sees). Täpset sõnastus ei viitsi välja otsida, kuid laen oli kroonides, kuid lisaklauslid tagasid, et devalveerimise korral kannatan mina, mitte pank.
revalveerimisest ei räägita isegi laenulepingus?
Eluasemelaenud on lihtsalt enamasti eurodes.<br />Sulle laenatakse eurod ja konverteeritkase krooniks.<br />Tagastamisel kroonid jälle euroks, Ja loomulikult käib see kõik kohase marginaaliga.
Seega, te pigem ei näe reaalset vajadust pangaarvel kroonide asemel eurosid hoida? Tegelen hetkel eluasemelaenu 10% omafinantseeringu kogumisega ja oleks väga paha, kui mu ponnistused suure osa oma väärtusest kaotaksid.
Tankist_007, Sul oli mure, et puudub jutulõim krooni devalveerimise kohta. Siin ta on!<br />
Velikij, loeme ikka kõik tähed ilusti kokku ;)<br />Mitte DE- vaid RE- !
Hullused on hullused. Aastal 1991 oli ülipopulaarne "Vigla Show", mis täna on ca "Sipelga 14" ehk see Zorrode ja Nisu Uunode asi. Ja selles show's tuli libainterjuu teemal, et Soomes kaotati 100 margased rahatähed. Seepeale jooksis Eesti eliit Viru väljakule(!mitte keskusesse) vahetama suva kursiga markasid rubladeks.<br />Tegelikult kaotati Vene 100 rublased rahatähed vist ca paar nädalat enne seda show'd. Rubla sisuline väärtus oli niikuinii 0-lähedane, aga inimesed, ked padjapüüri seda kogusid ei uskunud. Kaotati üks, kaob ka teine. Sestap peaks LHV külastajad jubedat pappi tegema sellistes olukordades.