Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?
Postitusi kokku 12970
kasutaja468   →  Fggjjhj

Lugesid artikli muidu läbi ka?

“ Ekspertide hinnangul moodustavad tahtlikud süütamised vaid väikese osa tulekahjudest” jne.

ttrust

Tahtlikke või tahtmatuid inimtekkelisi süütamisi on olnud kogu aeg, aga see mis on märg ja mis ei lähe põlema, see ei lähe põlema, süüta palju tahad. Temperatuuride absoluutsed rekordid ning kuumalainete pikkuste rekordid räägivad siiski iseenda eest. See suvi oli 2 suurt kuumalainet, ma ei mäleta et varasematel aastatel on selliseid 2 tükki järjest olnud.

Offf

Tegelikult on tänapäevaks juba odavamaid katalüsaatoreid ka leitud. Taavi Talvik unustab ära, et Vesinikku (H) saab veest ja seda on meil laialt käes. CO2 saab paekvist. Seega võiks mõni uus Tatikjaan vabalt sea-liga asemel paekivist hoopis puskarit ajada. Kena nimi nagu maast leitud "Paekvipuskar "Kivipurustaja Kange". Õhus ongi seda va CO2 na vähe, aga kliimahulludele meeldiks õhu CO2 sidumine ilmselt rohkem, kui pakeviCO2 või maagaasiCO2. Ilmselgelt on kogu "bilanss" lõpuks täna nii või naa negatiivne ja CO2 sidumiseks on 1001 korda paremaid meetodeid -- aga Planeedi Päästmise Nimel võib sellised tüütud pisiasjad kahe silma vahele jätta.

Kärakat paljast õhust: https://www.youtube.com/watch?v=ID-K64Jk6JM

Offf   →  taavi_talvik
taavi_talvik09/08 15:08

Igatahes selle artikli põhjal on tublisti ainest lisaraha uurimusse noudmiseks igast MTÜde poolt

Sellega tabas Taavi kahtlemata kümnesse. Majanduslikult on see selgelt miinusega äri. Aga vaata kui ilusa ideoloogia saab selle külge siduda -- CO2 sidumine õhust (mis siis, et kõige saastavamal, energiamahukamal ja ebaefektiivsemal meetodil, sest noh... "taim" kui Co2 siduja -- see on ju iiiiigav, mingi näkane 500 MiO aastat tagasi leiutatud meetod. Jama. Aegunud). Lisaks saame tulemina "puhast" biokütust ja ... Sõnaga, see asi on teaduspimedatele gerontidele, kelle käes on rahakotirauad ja igasugu "ideoloogiasekretäridele" kenasti MÜÜDAV.

Küllap pole kaugel ka aeg kui meie tuulenuuskurid-roheärimehed selle idee üles korjavad.

decibel

Kuna juuni-juuli keskmine temperatuur Euroopas oli täiesti mõõdukas, siis otsustas Copernicus defineerida klimaatilise Lääne-Euroopa, et oleks dramaatikat. Kusjuures see klimaatiline Lääne-Euroopa ei lange kokku ei poliitilise ega geograafilise Lääne-Euroopaga. Kirsinoppimise musternäide: 17864105427386820890415582708760

kasutaja348   →  decibel

Vaata seda pilti pealkirjast kaugemale nüüd uuesti ja kommenteeri - mis seal konkreetselt valesti kujutatud on (kui on).

See "Lääne-Euroopa" jutt- sellise jutuga sa mitte ainult ei nopi ise neid kirsse hetkel, vaid üritad luua narratiivi "suurest kliimavandenõust."

decibel   →  kasutaja348
kasutaja34811/08 07:44

Vaata seda pilti pealkirjast kaugemale nüüd uuesti ja kommenteeri - mis seal konkreetselt valesti kujutatud on (kui on).

Kõik on ju valesti. Kui jagada Euroopa lääneks ja idaks, siis:

  1. Kus on Ida-Euroopa vastav temperatuur? Miks seda pole eraldi välja toodud?
  2. Kas nüüdsest kuuluvad Island, Põhja-Iirimaa, Shotimaa ja Lõuna-Hispaania Ida-Euroopasse? Ja Põhja-Aafrika, Sloveenia ja pool Tsehhit Lääne-Euroopasse?
  3. Mitte kunagi varem pole Copernicus Euroopat selliselt jaganud.
kasutaja348   →  decibel

Pilt ju selgitab ilusti, mida "western europe" selles kontekstis tähendab. Kui sa teed graafiku, siis sa ei pea telgesid nimetama x ja y, võib olla ka a ja b, kui need on ilusti ära selgitatud.

Seega ainuke sisuline küsimus on - kas kogu see vasakpoolne heatmap ja parempoolne graafik, mis on autorite väitel koostatud võttes arvesse 11degW - 15degE, 37-55degN maaala, juuni ja juulikuu 1979-2026 andmete põhjal, on vale ? Kui jah, siis millised on tegelikud andmed ?

ttrust

To: decibel Mitte kusagil seal veebilehel ei defineeritud "klimaatilist" Lääne-Euroopat ümber. See kaart, mis on Copernikuse veebilehel:
https://climate.copernicus.eu/copernicus-highest-july-global-ocean-surface-temperatures-exceptionally-hot-dry-conditions-fuel
, ei ole käsitletav kui Lääne-Euroopana vaid on lihtsalt üks kaart mis näitab peaaegu kogu Euroopat.

Kui sa hakkaksid lähemalt seda teksti uurima, siis see tekst lihtsalt räägib sellest, et anomaaliad on Euroopa lääne osas kõige suuremad, mitte see ei sisalda infot mis üritab defineerida geograafilisi regioone ümber.

"Kus on Ida-Euroopa vastav temperatuur?" -- Ida-Euroopas pole olukord tavapärasest niivõrd anomaalne. Seetõttu tõenäoliselt seda ei käsitletud tekstis, kaardilt on näha, et Ida-Euroopa on soojem.

"Kas nüüdsest kuuluvad Island, Põhja-Iirimaa, Shotimaa ja Lõuna-Hispaania Ida-Euroopasse? Ja Põhja-Aafrika, Sloveenia ja pool Tsehhit Lääne-Euroopasse?" -- Ei.

"Mitte kunagi varem pole Copernicus Euroopat selliselt jaganud." -- Paraku nagu paistab, et on, siin on üks analoogne artikkel ja Copernicuse kaart 2025a suvest: https://eu-space.europa.eu/components/earth-observation-copernicus/image-of-day/june-2025-was-warmest-june-record-western-europe

Lülita nüüd endas see varahommikune paanika välja ja alusta rahulikult päeva.

ttrust

Muide, Eesti kohta tuli nii nädalapäevad tagasi uudis, et Eestis oli selle aasta juuli kuu tavapärasest veidi külmem. Kas selleaastase El Niño mõjud siinkandis?

Erilisi kuumalaineid on Euoopas ka varem olnud, aga kas keegi on tähele pannud nende seost El Niño-ga? Wikipedia artikkel väidab, et Euroopa ilma seost on väga raske tuvastada.

kasutaja348   →  ttrust

El Niño puhul on korrektne rääkida, et selle mõju meile on kaudne - vaadelda tuleks pigem meie regiooni kliimat mõjutavaid tegureid Atlandi Ookeanis ja Arktikas ja El Niño mõju/võimalikku osakaalu nendele.

decibel   →  ttrust
ttrust11/08 08:17

Lülita nüüd endas see varahommikune paanika välja ja alusta rahulikult päeva.

Paanika on ikka nendel, kes ei näe suuremat pilti või see suurem pilt ei lähe kokku nende narratiiviga.

17864288097353731085242477503549

ttrust

to: decibel Sa viskad siia mingi tulpgraafiku ja annad nagu mõista et see on maailma alustõde. See "suurem pilt" oleks siis mis? Seleta palun mulle, lollile, ilusasti see lahti.

ttrust   →  kasutaja348
kasutaja34811/08 09:11

El Niño puhul on korrektne rääkida, et selle mõju meile on kaudne - vaadelda tuleks pigem meie regiooni kliimat mõjutavaid tegureid Atlandi Ookeanis ja Arktikas ja El Niño mõju/võimalikku osakaalu nendele..

Siiski, mingit reeglipära Euroopa puhul pole, et kui tuleb El Niño, siis pole eelnevalt teada milliseks Euroopa ilm just sellel korral mutuub. Vähemalt nii loeb artiklist välja. Austraalia ja Põhja-Ameerika puhul aga on see ennustatav - Austraalias kuumutab ja kuivatab, Põhja-Ameerikas tuleb rohkem sademeid.

decibel   →  ttrust
ttrust11/08 09:18

Seleta palun mulle, lollile, ilusasti see lahti.

Aga palun. Oskusliku ja enneolematu kirsinoppimisega tekitati +2.79C, et kliimahulludes võimalikult suurt paanikat tekitada, kuigi suurt pilti vaadates oli tegemist mõõduka +0.66C anomaaliaga.

kasutaja348   →  ttrust

Ongi näiteks Eesti puhul ennustada raske, see ongi mu väide - kuna mõju on kaudne ja seetõttu raskesti kirjeldatav - kliimamustreid on mitmeid, nad muutuvad erinevalt ja El Niño mõju nendele oleneb ka selle tugevusest, mille osakaalu suhtes saab teha prognoose aga mida on siiamaani olnud raske päris täpselt ette ennustada. Tuleks vaadata pigem kohalikke tegureid, mis meie kandis otsesed mõjutajad on.

Austraalia ja Põhja Ameerika ja Vaikse Ookeani regioonis on El Niño mõju otsene. Seega seal on ka lihtsam.

ttrust   →  decibel
decibel11/08 09:34

Aga palun. Oskusliku ja enneolematu kirsinoppimisega tekitati +2.79C,

See on ainult sinu visioon, et tegu on "enneolematu" kirsinoppimisega. Milles see "enneolematus" seisneb?

decibel11/08 09:34

kuigi suurt pilti vaadates oli tegemist mõõduka +0.66C anomaaliaga.

Pealegi, sa näitad täiesti valet pilti siin. Õige pilt on siin varem esitatud ja selle esitasid sa ise. Jutt on ikka Lääne-Euroopast, mitte kogu Euroopast, või kuidas?

kasutaja348   →  decibel
decibel11/08 09:15

Paanika on ikka nendel, kes ei näe suuremat pilti või see suurem pilt ei lähe kokku nende narratiiviga.

Suurest pildist rääkides - tõmba nüüd sellele pildile ka trend, kuhu suunas see liigub ?

JP76   →  kasutaja348

Valgusta rumalaid, mis põhjustas 80-date äärmusliku külma perioodi?

kasutaja348   →  JP76

"Relative to 1991-2020 average" ?

kasutaja348

Üldiselt, võiks panna piltide juurde ka mingid viited, kust nad võetud on. Saaks aimu, millises kontekstis need on ja mida nende autorid täpsemalt kirjeldavad.

Antud juhul siin väidetakse, et kontekst on:

..otsustas Copernicus defineerida klimaatilise Lääne-Euroopa, et oleks dramaatikat

Aga kui allikas keskenduski mingil konkreetsel põhjusel antud kuumalainete piirkonnale ? Euroopa kuumalainete seisukohalt ongi see ju aktuaalne piirkond. Või kirjeldas allikaks olev artikkel lisaks ka üle-euroopalist olukorda ja võrdles seda mingil viisil ? Mida see üldse kirjeldas tegelikult ? Ei tea ju - ja seda ei julgeta justkui konkreetselt ka viidata siin. Peab minema ise Copernicuse lehele otsima, mille alusel graafik on tehtud.

Kui tahta kritiseerida neid Copernicuse pilte, siis võiks keskenduda reaalsematele asjadele, no näiteks:

"Mis kontekstis on andmed ?" "Kas need andmed on õiged ?" "Kas metoodika (näiteks võrdlemine 1991-2020 vahemikus võetud temperatuuride jaotuse alusel) on õige ja sobilik järelduste tegemiseks"

jne.

Selle asemel hakatakse keskenduma, mis siis ikkagi on Lääne-Euroopa, ehkki pildil on see ka defineeritud, millist maa-ala see konkreetselt antud pildi kontekstis hõlmab.

Aga eks see ongi tänapäevane nähtus. Selles suhtes on kliimahüsteerikud ja kliimamuutuste eitajad tihtipeale oma tegevuselt väga sarnased inimesed. Mõlemal poolel on oma "suur pilt", mõlemad pooled loovad endale sobilikke narratiive, nopivad kirsse jne. Lihtsalt, online-keskkonnad, mida nad igapäevaselt külastavad ja mis nende mõtlemist mõjutavad, on erinevad.

Draax   →  näriline

Turism kasvab igal pool meeletult.

Inimesi on palju, reisimine on (suhteliselt) odav. Piirid on (suhteliselt) avatud ja reisimine ja "maailma nägemine" on saanud üha suuremale osale inimestest üheks oluliseks eesmärgiks elus.

Suur osa populaarsetest sihtkohtadest hakkavad muutuma praktiliselt külastamatuks (inimeste hulk muudab selle külastuse ebameeldivaks ja tüütuks) samal ajal kui senised nišisihtkohad (nagu Antarktika) muutuvad järjest populaarsemaks.

PeaLiK

Varsti peaks auto24 ilmuma suurem hulk soodsa hinnaga sõidukeid müüki:

uputuspealinn

decibel

Kliimahullud ajasid kuivenduskraavid kinni ja nüüd on tagajärjed käes.

isonts   →  decibel

Ilma naljata, kui see soostamise teema algas siis me võtsime külameestega saunas viina ja üks veneaja maaparandaja ütles, et enne mõistus persest pähe ei jõua, kui Pärnu ära upub. Krt, nii napsused olime, et ei teagi nüüd kas tegi nalja või ennustas tuleviku..Peaks vanale kõne peale tõmbama nüüd..

PeaLiK   →  decibel
decibel04/09 12:38

Kliimahullud ajasid kuivenduskraavid kinni ja nüüd on tagajärjed käes.

Päris segi oled ennast tõmmanud vä?! Kas vesi on hakanud vahepeal ülesmäge voolama? Kui Pärnust kõrgemale jäävatelt märgaladelt juhtida vesi kuivenduskraavidega Pärnut läbivatesse vooluveekogudesse, siis kas sademete korral veetase ja -vooluhulk nendes sinu arust suureneb või väheneb?

Iga koolis käinud inimene saab aru, et märgalad toimivad looduslike reservuaaride ja puhvritena, mis allavoolu jäävaid vooluhulkasid ja veetasemeid stabiliseerivad ja seeläbi üleujutusi vähendavad.

PeaLiK   →  isonts
isonts04/09 12:46

Ilma naljata, kui see soostamise teema algas siis me võtsime külameestega saunas viina ja üks veneaja maaparandaja ütles, et enne mõistus persest pähe ei jõua, kui Pärnu ära upub.

Sa võid sellele "veneaja maaparandajale" mainida, et ta on debiilik. Kõrgus- ja reljeefkaartide näitamisest vist tolku pole, sest debiilik ei saa nendest nkn aru.

mancik

minuarust rahulik aga huvitav lugemine: ERR: eesti-soojeneb-maailma-keskmisest-poolteist-korda-tempokamalt

mõned nopped: Peamise leiuna tõuseb Eestis aasta keskmine temperatuur iga 1 °C üleilmse soojenemise kohta umbes 1,5 °C.

Analüüsist ilmnes. et Eesti talved soojenevad märksa tempokamalt kui suved. Iga üleilmse lisakraadi kohta kerkib Eesti talvine keskmine temperatuur 1,9 °C kraadi võrra, suvine temperatuur aga 1,3 °C. Pakasepäevade arv kahaneb iga soojeneva kraadi kohta 13 protsenti.

Igatahes peaks lund Eestis ka kõige pessimistlikuma prognoosi järgi kuni sajandi lõpuni esinema.

Iga globaalselt lisanduva soojakraadi pealt kasvab Eestis sademete hulk keskmiselt ligikaudu 31 millimeetri ehk 4,6 protsendi võrra.

"Vaatasime suuremat pilti ehk kogu Läänemere piirkonda ja kaugemale lõunasse. Seal joonistus selgelt välja, et enam-vähem meie juurest lähebki piir: suviti läheb lõuna pool kuivemaks ja põhja pool märjemaks," rääkis teadlane.

"Tsirkulatsiooni muutuste osas on väga palju ebakindlust ja ma ei näe head võimalust, et prognoosid palju kindlamaks läheks. Meie laiuskraad määrab ära selle, et ilma ei tehta meil, vaid see tuleb mujalt. Kõik sõltub sellest, kas mõjule pääsevad põhja või lõuna poolt tulevad ilmad," sõnas uurija.

Jakobson nentis, et teaduslikud faktid ja kliimamudelite tulevikuvisioonid kipuvad avalikes aruteludes paraku segunema argipoliitikaga. Füüsikalise reaalsuse hindamise asemel vaieldakse rohepöörde majanduslike tagajärgede üle.

decibel   →  PeaLiK
PeaLiK04/09 12:53

Päris segi oled ennast tõmmanud vä?!

Samad sõnad. Kas uputama hakkas Põrnu jõgi või alad, millelt on takistatud vool Pärnu jõkke?

Jate   →  decibel

Pärnu linnas nüüd küll keegi märgalade taastamise sildi all kraave kinni ei ole ajanud.

ttrust

Mõned tähelepanekud:.

Seekord uputas Pärnut vihm, mitte tugeva madalrõhkkonna ja tuulte tõttu tõusnud Läänemere veetase Pärnu lahes, mis uputas 2005 aasta jaanuaris nii ranniku kui ka Pärnu jõe suudmeala.

Ja uputuse tingis Pärnu tänavatele sadanud suur veekogus, mitte aga kusagil 25 km eemal Kikerperes metsade ja mägede taga olevate kuivenduskraavide kinniajamine. Sest vahepeale jääb nii Pärnu jõgi ja Reiu jõgi ja sealse soometsa veed ei saaks kuidagi Pärnu kesklinna või Ülejõele ulatuda.

Pärnu on rajanud endale lihtsalt liiga väikese läbilaskevõimekusega sadeveetorustiku, nagu sedasi on toiminud ka Tartu ja Tallinn.

Tartu puhul on see veelgi imelikum, et see raudteeviadukti alune, mis seal kohutavalt uputas ja kus sügavas vees autod välja surid, on ju täiesti lähedal mäeveerule, mis suundub all orus olevasse Emajõkke. Ehk siis oleks olnud täiesti lühike maa panna suurema läbimõõduga torustik ja seda uputust ei oleks seal kunagi toimunud.

Edit: mingi olulise Pärnu kraavi truup oli olnud ummistunud ja seetõttu mingis piirkonnas ujutas üle.

Selliste oluliste objektide puhul nagu haiglad, peaks kindlasti olema läbi mõeldud lahendused olukorraks, kus elekter läheb ära või torustikus tulevad uputused või kelder ujutab üle jne. Ehk siis suurte sadude puhul peaks olema näiteks mingi maa-alune tsistern, kuhu suundub kõik liigvesi, mida saaks optimaalselt kohe välja pumpama hakata, mitte aga lasta keldrit üle ujutada. Ning samuti peaks olema tagatud, et tänavatele või haljasaladele kogunev vesi ei voolaks haiglahoonesse sisse.

PeaLiK   →  decibel

Mida nüüd see küsimus tähendama peaks?

Tunnista, et üritasid Pärnu uputust oma skisoidse Eesti pärandlooduse vaenamise narratiivivankri ette panna ja tegid ennast järjekordselt lihtsalt lolliks. Veelkord: VESI EI VOOLA ÜLESMÄGE!

ttrust

Decibel tegi lihtsalt huumorit. Ta võibolla nii ei mõelnud, aga nii kukkus välja.

decibel   →  PeaLiK
PeaLiK04/09 12:53

Kui Pärnust kõrgemale jäävatelt märgaladelt juhtida vesi kuivenduskraavidega Pärnut läbivatesse vooluveekogudesse, siis kas sademete korral veetase ja -vooluhulk nendes sinu arust suureneb või väheneb?

Pealik üritas siin ju väita, seda küll mingis täiesti jaburas küsimuse vormis, et Pärnu linna üleujutuse põhjustas üle kallaste ajanud jõgi. Mis on aga absoluutne vale.

PeaLiK   →  decibel

Mida sa tölplane nüüd valetad?! Igaüks saab ju eestpoolt lugeda, et SINA olid see, kes asus seostama Pärnu üleujutust kuivenduskraavide kinni ajamisega:

decibeli_vale

...ning mina selgitasin selle peale, miks selline väide lollakas on.

decibel

Pealik on ilmselgelt reede õhtu puhul juba vaikselt nina täis tõmmanud, nii et ei saa enam üldse aru kes siin mida kirjutab. Mina ei rääkinud sõnagi Pärnu linnast, see oli ttrust kes Pärnu linnast rääkis.

isonts
decibel04/09 12:38

Kliimahullud ajasid kuivenduskraavid kinni ja nüüd on tagajärjed käes.

Pärnu linnast rääkisin mina.

isonts04/09 12:46

Ilma naljata, kui see soostamise teema algas siis me võtsime külameestega saunas viina ja üks veneaja maaparandaja ütles, et enne mõistus persest pähe ei jõua, kui Pärnu ära upub.

Keegi kohalik võiks kommenteerida kuidas sellise vihmaga veetase on seal kus kuivenduskraavid kinni aeti?

decibel

Pealik on järjekordne tõestus, kliimahullud on täielik viimsepäeva ususekt, nendega vaidlemine on kui vasikaga võidu jooksmine.

ttrust

Ma küll ei ütleks, et PeaLiK nüüd kliimahull on. Ta ei ole ju siin sellisena välja paistnud. See, et siin aeg-ajalt tähenärimiseks läheb, on täiesti normaalne, nii on see algusest saadik olnud.

decibel

Normaalne inimene ei röögi selliselt viisakas seltskonnas.

raulir

Probleem on selles, et uued arendused (viimase paarkümne aasta omad) Pärnu jõe ääres nö poolsaarel takistavad vee äravoolu, maaaluseid äravoole pole lisatud. Seetõttu nüüd piki selle "Pärnu poolsaare" jõepoolset külge uputabki. Mõned kohad videodes on alla 50 m jõest, mille tase on meetreid madalamal.

pysiv

Juba aastat 35 tagasi läbisin erakordse äikese korral Tartu vaksali tunnelit- kus kanalka kaan oli pealt lennanud ning vesi paiskus torustikust taeva poole- üllatusena õnnestus noore suurperega avariiline paigaleseis paisuvette ära jätta Kuuldavasti jalgteetunneli ehituse käigus paigaldati uued äravoolutorud- kas aitavad lõplikult

ttrust

Juba üle 10 aasta tagasi on hoiatatud, et suuri vihmavalinguid hakkab rohkem tulema ja need hakkavad olema võimsamad. Nüüd oli üks selline olemas. Eks aeg on jalad pee alt välja võtta ja hakata linnas peamisi torustikke uuendama.

Pärnus on muidugi väga kummaline see, et arvestades Pärnu asukohta ja eri Pärnu osade kaugust jõest või merest, ei ole suudetud normaalset torustikku sinna panna. See pole ju Tallinn, kus tuleb mingi Nõmme alade vesi kuidagi läbi Musta- ja Õismäe juhtida ja torustikud on pikad. Või Tartu, kus linn on sisuliselt mägede külgede peal ja seal on võimalik kõikjal kasvõi üleliigne avariiline vesi tänavale tänavale juhtida, kui torustik seda vastu ei võta. See voolab ise mööda tänavat alla ja sealt otse jõkke, vaja lihtsalt tagada et poleks olulisi voolutakistusi.

JP76

BREAKING: Since renaming the Gulf of Mexico to the Gulf of America this year, there have been zero hurricanes — the first time in over 100 years.

No vot.

decibel

Siin on hea pilt sellest, mis juhtub, kui ideoloogia hakkab matemaatikat ja reaalsust eirama - täielik ideoloogiline pankrot aastal 2028. image

PeaLiK

Nagu 2 tilka vett:

2tilka

sigakoer

Kliimamuutus nimega Jonathan Rinderknecht mõisteti süüdi Los Angelese Palisades linnaosa mahapõletamises 2025. aasta jaanuaris, milles hukkus 12 inimest ja hävis 6845 hoonet.