ehk teisisõnu, näiteks mina olen selle enda jaoks sõnastanud nii: ära osta vastu turgu! Kui turg läheb ikka alla, siis pole ju mõtet aktsiaid osta ainult osturõõmust.<br />Kui keerulisemate istrumentidega tegelda ei riski/taha/oska/jõua, siis istu sel juhul lihtsalt cashis ja jälgi Grahami õpetust!
absoluutset kindlat rahateenimise õpetust ei ole olemaski. seda müü keegi. mõni on ainult natuke parem soovitus kui teine. ma arvan, et ollakse nõus maksma ikka ka, kui see pole absoluutselt kindel aga keskeltläbi tulus. USA-s müüakse terveid TA kauplemissüsteeme. absoluutselt kindlad need küll pole, hea kui üldse keskeltläbi kasumlikud.
surm oli seni absoluutselt kindel.
kinnisvaraturg on <BOLD>äärmiselt</BOLD> mittelikviidne, olgu öeldud.
Pendel,<br /><br />Osta USA riigivõlakirju! Jummala kindel värk. Aga ära virise, et tulusus nigel on. See-eest täiesti riskivaba investeering!
Velikij-poolne faktiviga. Ei ole riskivaba. Kui suur asteroid bostonisse kukub, siis tahaks teada, mis saab usa riigivõlakirjadest.
"Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult. "On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." - "Ja mõistust on tal kah." - "Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." Tükk aega vaikisid mõlemad. "Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks.<br />
lisaks kinnisvara kui investeerimisinstrumendi piirangutest:<br />- Robert siin kuskil P2S teemadel mainis kuldselt, et kinnisvara kui investeerimisobjekti entry level on kõrge (loe: väikeste summadega pole mõtet või võimalik regulaarselt siseneda) kui seda varaklassi kontekstis käsitleda. <br />- ka kinnisvaraturg crash'b ja omab tsükkleid. kes ei usu, uurigu mis Jaapanis toimunud on - raske uskuda, et Eestigi kesk-pikas prespektiivis erandiks kujuneks<br />- kinnisvaraturu kuldreegel: location, location, location - väikestel turgudel on seega väärt-instrumentide arv piiratud<br />- leverage'ga ühe suvalise objekti ostmisel on märksa enam riske kui esmapilgul paistab: hinnad võivad alaneda(pank võib lisatagatisi küsida); üüriturg võib muutuda(hea näide on 30'ne kilose üüriga korterite üle pakkumine v.-linnas ja toompeal); tõusvad laenuintressid hakkavad pikemate ala 30a. laenude puhul intressikuluna valjemalt pilli-puhuma...; amaortisatsioon ja muud sellised olmelised nüanssid muidugi veel lisaks<br /><br />bottom line - kinnisvara investeerimisobjektina on üks võimalik varaklass keskmisest jõukamale investoritele.
Luuser, <br /><br />Kui väike meteoriit sinna kukub, siis aktsiaturud crashivad aga võlakirjad makstakse ikka välja.<br /><br />Kui suur asteroid sinna kukub, siis on kõigil savi, sest hiigellaine käib 7 tiiru ümber maakera, hävitades dinosauruseid ja mereäärseid madalamaid paigakesi (eesti)
võin täitsa tasuta nõuande anda!!!<br /><br />osta täna nasdaq100 indeksit. maksimaalseks võimenduseks 5 korda.<br />praegu oleme aasta algusest 65% miinuses. all time highst on järgi jäänud 20%ti.<br /><br />kindlustan teile 10% tõusu.
Kinnisvaraturu madalseisud pidid USA andmetel olema eriti kestvad, kuna puudub võimalus turul objekte lühikeseks müüa. <br /><br />Vanalinna kinnisvara kohta tulususe arvutamiseks keskajast peale võiks veel kinnisvara renoveerimiskuludega arvestada. Arvestades majade kuulumist ajaloomälestiste hulka, on nende renoveerimine võib-olla kallim kui uue ehitamine.
Te lähete oma mõtetetega kuskile maailma ulpima ja teete lihtsast rahategemisest (investeerimisest) raketiteaduse. Vana kloun Buffet põhimõtteliselt ei investeeri asja, kui ta sellest ärist aru ei saa. Sorry, aga olen temaga selles asjas nõus. <br />Ma ei saa aru, miks te võrdlete kinnisvara investeeringute tootlust eestis USA või Jaapaniga. Sellel ei ole midagi ühist. Te panete siin täiesti rappa. 110%. Võtke parem nii: magalas maksis 93 1 tuba 1000$. Täna usdis keegi ei müü ja tuba maksab 200 000 - 250 000 eeku. Tänased turu ehitushinnad on: 7200 eeku üldpind ja 10 500 eeku müüdav pind. Toas on umbes 25m2 s.o. 312 500 eeku. Ja ehitushinnad muideks kallinevad - me ju üritame soomele järgi jõuda. Minu mäletamist mööda müüakse soomes ühte ruutu valemiga 2*eesti ehitushind (oli see ka margas seda ma ei mäleta).<br />
TNT,<br /><br />Kus saab 10500eeku/ruut eest uue korteri osta? Ostaks kohe! Kui tead, võid anda teada nii privas kui avalikult.<br />Mina alla 14k/ruut pole müügis näinud :-(
Jah, kui sa vaatad mu lauset, siis see on:"turu ehitushinnad on: 7200 eeku üldpind ja 10 500 eeku müüdav pind." siia lisandub siis maa hind + arendaja marginaal. See on nii jämedalt võttes. <br />Me eelmisel aastal müüsime siin al 11 900 (1 korrus). Läksid kui soojad saiad. Sorry, otsas.<br />Eks ma järgmine kord teavitan kui millegi asjalikuga maha saame. <br />
Velikij, Hansapanga piirkonnas on kohe päris mitmeid uusehitisi alla 14k/m2 müügis, vähemalt üks neist juba paar aastat müügis ja kõik korterid tühjad, lisaks ehitatakse juurde, ja ka nendes, veel mitte valminud majades, pakutakse ligikaudu 14k/m2 pinda müüa.<br />See, et me Soomele ehitushindades järgi peame jõudma on natuke ülepingutatud jutt. <br />Pealegi, hind ei saaks ainult ehitusfirmade kasumi arvelt tõusta. See tooks ehitusfirmasid turule nagu vihm seeni metsa alla. Vaadates Merko ja teiste ehitusfirmade kasumlikkust, ütleks, et surve ehitushindade tõusule ei saa hetkel olla väga tugev.
Minul on sügavalt isiklik huvi taga, tahan endale korterit osta, ei muud. Seepärast TNT lause lambikese põlema panigi :-)<br />Tjah, ja 14k ruut on tõesti kortereid saada ja heas kohas jne aga IMHO on see hetkel veidi kõrge.<br />Aga paar aastat müügis ja kõik korterid tühjad??? mis värk on, räägi lähemalt!
<br />Loe ka siit ühe alternatiivse investeerimisvõimaluse kohta:<br /><br />https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=42354
See, millest jutt on, kod. guru, Ravi 14 (vist on õige). Ilus maja aga:<br />1. Liiga suured korterid<br />2. Elektriküte (arvutage ise)<br />3. Mingi ehituslikud probleemid (kvaliteet). seda rääkis mingi kodanik.<br />Isiklikult arvan, et nad müüvad lihtsalt kuidagi valesti, sest hind ei ole väga halb....
Veel üks märkus tarkpead: mõni ehitusettevõte on olemas ka peale MERKO. Muideks....<br />Ehituse hind ei tõuse ehitaja kasumi vaid......kulude arvelt. <br />1. Hakatakse kasutama looduslikke naturaalseid ja ka kallimaid materjale. Inimesed käivad välismaal ringi ja näevad, et see meie mõiste euroremondist on tegelikult selline neegriküla standard kuskil pagulaskülas. <br />2. Normaalsed (head) ehitajad tahavad lihtsalt saada rohkem palka jne.. Või muidu lähevad nad lihtsalt näiteks soome tööle.
enda tarbeks korteri ostmine pole käsiteltav oma investeeringute riski hajutamisena kinnisvara tootlusega. küll võib seda vaadelda kui üht pikaajalist säästmisvormi. <br />korteri/maja ostmine lootuses, et selle hind tõuseb mingis ajahorisondis ükskõik millisel põhjusel, on kõige tavalisem spekamine. võimalused ning vajalikud eeldused sel moel pappi teha on täpselt samasugused nagu ükskõik millise muu kamaga kauplemisel.
karner, ei saa aru miks korteri ostmine pole investeering ja on säästmine. selgita.
reeglina ostab inimene enda tarbeks korteri/maja laenuga, ehk siis plekib ise mingile finantsvahendajale intressi kapitali kasutamise eest, ei mingit tulu ainult kulud sellest. makstes iga kuu laenu või liisingut, täiesti käsiteldav kui säästmine, nii 10-30 aastat omandab tüüp selle objekti mis alles peale seda on 100 prosa tema varana käsiteldav. samas eelpool toodust nähtub, et see on omandatud läbi regulaarse säästmise ehk siis laenu/liisingut tasudes. ega see mõttekäik ei pretendeerigi mingile absoluutsele tõele ning on lihtsalt üks uit- mõte.
ei ole ma sellise lähenemisega nõus. ei peagi 100% vara omanik olema. osa, mis makstud on, kuulub investorile. aktsiainvestoreid on väga vähe kes on 100% ettevõtte omanikud. intressikulu võib käsitleda kuluna selle eest et saad vara kasutada sel ajal kui ise 100% omanik ei ole.
üks viis oma investeeringuid kinnisvara tootlusega hajutada on näiteks Acro Kapitali poolt hallatava kinnivarafondi osakuid osta. ainus probs on vist suhteliselt suures miniimum koguses. ma võin nüüd eksida aga kunagi küsiti 250k või enam.
ega sa kinnisvarafondi puhul ka ühegi objekti 100% omanikuks ei saa.
nagu öeldud oli see üks uit-mõte, kuid liisingu puhul kuulub vara ikka väga üheselt kuni viimase välja ostumakseni liising firmale ning kuni selle hetkeni oled sa rentnik ja intressi maksad sa kapitali kasutamise eest. samas rentnikul puudub reaalne võimalus juba väljaostetud osa käsutamiseks või oma äranägemise jätgi kasutamiseks. kuni väljaostu hetkeni pole ju olulist vahet kas sa liisid autot või maja, esimest ostu ju reeglina investeeringute hulka ei arvata.
ega sa kinnisvarafondi puhul ka ühegi objekti 100% omanikuks ei saa.<br /><br />fondiosakute omanik oled sa ikka 100 prosa.<br />abielus olles võib maja omamine ka petlikuna näida kui abikaasaga pole lahusavaralepingut tehtud :-)<br />
liisingu puhul on sul peaaegu alati võimalik vara jääkväärtusega välja osta, st. on võimalik müüa vara sobival hetkel maha. pole näinud lepingut, mis kohustaks vara rentima kogu perioodi lõpuni. investeerimise kohta on ilmselt palju erinevaid definitsioone olemas. mina pole ühtegi kohanud, kus oleks mainitud tunnusena midagi vara 100% omamise kohta või abieluvara lepingu kohta. põhiline tunnus on üldjuhul vara paigutamise eesmärk: vara kasvatamine, tulu saamine. seega on asi suhteliselt subjektiivne: investor defineerib ise omale eesmärgi ja selle alusel selgub kas on investeering või pole. mõni võib endale ju defineerida et liisib omale auto eesmärgil teenida vara kallinemisest, tema jaoks oleks see investeering. teine küsimus on et kas investeering on hea ja tulus. üldjuhul üks halvimaid võimalikest: vara odavneb hirmsa kiirusega, remuntimine ei suurenda väärtust, võtab õli, bensiini ja tehnohooldust jne.
majaga on nii, et kui sa ostad selle endale elamiseks, siis olgugi, et selle väärtus kasvab, sa seda maha müüa ei saa kuna siis ei ole sul kuskil elada. Seega ei ole sul kinnsvara tõusust miskit abi, kuna maja maha müües pead ka ise turuhinnaga uue ostma. Seega jääbki üle ainult intressikulu kapitali kasutamise eest.
fjot, see ei pea ilmtingimata nii olema. näiteks mõneaastane elamine tallinnas mägede korteris on tootnud kordades tulu omakapitalilt (omafinantseering 1/3). teiste kinnisvaraobjektide hinnad nii kiiresti tõusnud pole. korteri müümine võimaldab osta mingi muu objekti. näiteks maja viljandisse või lisaraha olemasolul tallinnasse. samuti võid pensionile jäädes oma suure maja maha müüa ja osta väiksema kui pole vaja lapsi enam majutada ja ülejäänud rahaga lõbusalt pensionit veeta.
Pendel: kui liisingufirma pankrotti läheb, siis oled 100% kõigest ilma, sest sinu kinnisvara loetakse pankrotivaraks.<br />Väide, et sa oled peaaegu kogu selle kinnisvara kinni maksnud, ei tohiks eriti palju maksta.<br />
Luuser, siis ära osta liisinguga vaid laenuga.
liisingu puhul on sul peaaegu alati võimalik vara jääkväärtusega välja osta, st. on võimalik müüa vara sobival hetkel maha....<br /><br />kui sul on papp olemas et vara jääkväärtusega välja osta siis miks sa üldse seda liisingusse võtad... lihtsalt niisama heast paest plekid lepingu -ja notaritasusid ning intresse. veidi arusaamatuks jääb see konstruktsioon.<br /><br />mina pole ühtegi kohanud, kus oleks mainitud tunnusena midagi vara 100% omamise kohta või abieluvara lepingu kohta. <br /><br />vba ma nüüd ei hammusta päris täpseltläbi mida sellega mõeldi aga enda varaks saad sa lugeda ainult 100 prosa/täielikult väljaostetud-makstud jubinaid, on see siis kinnivara, aktsiad, osad fondiosakud, N kuupmeetrit liiva mis iganes... enne seda on selle vara käsutamise ja kasutamise eesõigus kellegil teisel mis on kindlatel tingimustel sulle edasi volitatud. <br />abielu värgiga on selline teoreetiline umoorikas lugu, et omandades abielu jooksul mis iganes kinnisvara näiteks ja olude või misiganes asjade sunnil naist-vahetama hakkates avastad sa tõsiasja, et abielu kestel soetatud vara läheb jagamisele võrdsetes osades. juhul muidugi kui sa ei ole teinud lahusvara lepingut. seega kas sa oled siis ikka täielikult selle vara omanik, kuigi täna võib ainult sinu nimi hooneregistris selle taga seista :-)
Pendel: ausalt öelda väldiksin ostmist nii liisingu kui laenuga (va hädavajaduse korral).<br /><br />PS. Kas on ikka selle omandiõiguse selgekstegemisega vaja raketiteadusse minna? On ju juba yks väga vana sõna selle kohta: võlg on VÕÕRA oma. Lihtne & selge.<br />
karner, liisingut või laenu sa võtad selleks, et omal kogu summat pole ja kapitali hind on piisavalt odav, et näha selle kasutamisel mõtet. abielulepingu asjad, võivad ju praktiliselt iga vara suhtes kehtida. <br /><br />varade arvestamiseks on välja mõeldud selline asi nagu raamatupidamine. ühes tulbas on varad ja teises kohustused. pole sellist raamatupidamistava kohanud, kus varadena võetakse arvele asju alles siis kui kõik kohustused on täidetud (n.ö. 100% välja ostetud). liisingu puhul on küll tegemist juriidiliselt liisingfirma varaga aga sisuliselt saad sa seda kasutada jne. vastavalt lepingule. enamusel ettevõtetest on laene oluliselt rohkem kui omakapitali. ilmselt on neil selleks mingid põhjused. analoogsed põhjused laenuvõtmiseks võivad olla ka füüsilistel isikutel.<br /><br />Luuser, selliseid ärilauseid oli vanadel eestlastel veel, umbes sellised: laenuleib ja kerjakepp käivad käsikäes. kombinatsioon laenuleivast ja laastuleivast. kombinatsioon mõrudast leivast ja võõrale kuuluvast võlast jne. soovitan sul need ärilaused kokku koguda ja teha ettepanek uuematesse ärijuhtimisõpikutesse kirja panemiseks.
see jutt läheb siin juba "Nukitsamehe" radadele, kus ka enne oli kõik puudu ja nüüd on jälle kõik üle... või oli see vastupidi...:-)<br />tgelt mõte veeretamine sai alguse sellest, et investeerimine kinnisvarasse pole üheselt käsiteltav kuna seda saab teha nii olemas olevaid vahendeid kui ka laenuraha kasutades. sellest tulenevalt on ka kinnisvarasse investeerimise eesmärgid erinevad. kes soetab säästmise läbi enesele elamist (Luuser juba enne selgitas siin sellega seotud probleeme) või rebib lihtsalt läbi laenuraha leverage üles(loe: spekkab tegelt) lootes konkreetse(te) objektide hinna tõusule või soodsale üüriturule. viimast kus juures võib teha ükskõik millise mitte kiiresti rikkenva või aeguva kaubaga, kinnisvara pole ilmselt sel moel oma vara tupplamiseks ainus instrument. teine seltskond pigem otsib osale oma vabadest vahenditest kinnivaraturu üldise trendi aga mitte ühe või kahe konkreetse objektiga seoutd tootlust. siin tulevadki Acro Kapitali sarnaste ettevõtmiste tooted lavale... :-)<br />peace, eks igaüks otsusta ise mida ja kuidas ta omavaraks peab aga üldiselt vist lahutatakse kohustused varadest ja see mis/kui sealt ülejääb võiks vast realistliku pildi anda.
Ma olen viimasel ajal kohanud sellist kombinatsiooni:<br />Noored liisavad kesklinna korteri ja rendivad selle siis välja. Rendi raha katab nibin-nabin liisingu makse. Mingi hetke pärast (aastaid) on noortel väljaostetud korter käes. See vist on investeerimine kinnisvarasse?
karner,<br />oma elamine kinnisvarainvesteeringuna - siin on kasulik vaadata ka reaalintressi, mida sa täna pangale maksad. väga paljudel juhtudel on see negatiivne - võttes arvesse tagastatavat tulumaksu. seega ei ole selline investeering spekulka. Arco asi ei läinud müügiks ilmselt piisavalt segase tausta tõttu - you never know millal sa koti pähe saad. suur osa inimestest, kes minu arvamust küsisid, kartsid põhiliselt asjaolu, et Arco müüb oma asjad rämeda hinnaga Kapital 1-le maha ning väikeinvestorid peavad sellega leppima. Seni, kuni asi pole erapooletult juhitud ning börsil listitud - kõik läbipaistvuse nimel - ei ole mõtet avalikkuse käest raha minna küsima.<br /><br />USAs on üks huvitav koht - www.nareit.com, mis sisaldab REIT tüüpi investeeringute ajaloolisi tootlusi. Viimati ei ole vaadanud, aga minu mäletamist mööda olid need väga seksid.<br /><br />TNT,<br />Renditurg on hetkel täiesti puus, kesklinna korterid on võimalik rentida hinnaga, mis annab sulle tulususeks umbes tähtajalise hoiuse intressi. Aga muidugi, kui rääkida reaalintressist, siis selline võimalus korteri soetamiseks on ilmselt päris mõistlik. Investeeringuna igatahes mitte.<br />
täiesti tõene, et keslinna korteri ostmine liisngu või laenu abil ja välja rentimine on veidi kasutamist leindund skeem. tänasepäevani, mingi esimesed 3-4 aastat, on see isegi ennast väljatöötanud kuid mis saab siis kui hinnad peaksid collapse'ma või kui rendituru pakkumine hakkab oluliselt nõudlust ületama. esimesel juhul hakkavad pangad ilmselt agaralt lisatagatisi küsima, enamikes laenu/liising lepingutes on selleks võimalus jäetud. teise juhu üksnäide on vist Toompea top-notch üürikate näol juba olemas...
No kelle ees sa siin Eestis uhkeldad oma Toompea üürikorteriga? Need ajad hakkavad mõõda saama, nagu on mõõdunud ka ajad kus uhkeldati uute autodega. Pole ju mõtet uhkeldada nende ees, kes samuti seda kõike endale lubada saaksid kuid kes samas palju ratsionaalsemalt käituvad.
vbn'st kui Toompea näitega keegi ennast isiklikult mingit pidi puudutatuna tunneb aga reaalselt on seal üürikate/residentside pakkumine suurem kui nõudlus... ehk siis jõukaid üürilisi napib ja liisingumakseid kui neid on, tuleb omanikel muudest tuludest teenindada. uhkeldamist pole seal küll kuskil. ise pole selles näites mingit pidi osaline, kui kelleil sedapidi mulje jäi... :-)
Investeerimise sõna on ära lörtsitud. Kinnisvaraturul korteri ostjad on pigem kas spekulandid või tarbijad. <br /><br />B. Graham eristas investeerimist spekuleerimisest selle poolest, et investeerimise puhul on paigutuse põhisumma turvalisus tagatud ning paigutuselt on oodata mõistlikku ja piisavat tulu. <br /><br />Majandusteaduses on kinnisvara ostmine eraisiku poolt käsitletav tarbimisena. <br /><br />Kui ikka ostad korteri ja kavatsed kogu elu seal sees elada, on see tarbimine. 50 aastaga ei jää sellest kinnisvara väärtusest eriti midagi järele. See, mis jääb, on saavutatud renoveerimise tulemusena, ehk tuleb lisada raha. Elanik lihtsalt tarbib objekti ära. <br /><br />Need, kes ostavad kiireks edasimüügiks hinnatõusu LOOTUSES on spekulandid. Nemad ei tea, kas tegelik väärtus on kümme korda madalam või kõrgem, nemad lihtsalt teevad panuse. Seetõttu pole põhisumma turvalisus tagatud. <br /><br />Kui ikka ostad kalli luksusliku korteri, on tarbimine lihtsalt suurem. See väljendub amortisatsioonis, mis kahandab vara väärtust. Värv, mis on kord seina pandud, ei saa seal kallimaks minna. :) See hoopis hakkab ära tüütama ning läheb moest, tahaks tast hoopis lahti saada.
ei saa aru miks räägitakse just kesklinna ja toompea korteritest. magalarajoonide 1-2 toalised annavad palju korralikumat tootlust, mille juures ka võimendus ennast ära tasub. <br /><br />mio, millest selline arvamus et 50 aastaga ei jää kinnisvarast midagi järgi? vanalinnas asuvad 300 aastased majad peaks olema sel juhul ju ammu ära tarbitud.
Mnjah,<br /><br />kui ostad kalli korteri, on seinasolev värv ikka saast. See käib hea ehitustava juurde.<br />maksab vaade ja asukoht.
Pendel.<br />Vanalinnas olevad 300 aastased majad ongi juba mitu korda ära tarbitud ja uuesti pysti pandud.<br />Hoia silmad lahti ja vaata, milline hirmus renoveerimistegevus seal käib.<br />Või heida pilk mõnele 300asstasele tondilossiks muutunud mõisale.<br />
mio, kes see B. Graham on? tal on huvitav lähenemine investeerimisele. tema lähenemise järgi polekski eriti investoreid olemas, sest põhisumma allesjäämise 100%-list garantiid suudavad väga vähesed investeerimisinstrumendid pakkuda. isegi usa valitsuse võlakirjade kohta võib ilmselt öelda et põhisumma on tagatud 99,9999% mitte 100%. kui hr. graham ootab seel samaaegselt põhiosa garantiile ka mõistlikku ja piisavat tulu, polekski nagu investoreid olemas.
täna võib olla tõesti tasub just kui magala-korteritega jahmerdamine ennast ära kuid siingi on paar konksu. see ei kesta lõpmatuseni, keegi peab sult selle "magala-karbi" kunagi ära ostma, see võtab täiendavalt niigi nappivat aega (ostmine, välja rentimine, kõik võimalike olmeliste jamadega tegelemine nagu ühistukoosolekud, kõik võimalikud avariid mille peale üürnikud "käimallähevad" jne. jne.), vajalikud täiendavad spetsiifilised teadmised ehitusest ja kinnisvarast/turust (veel täiendav teema uurimiseks, süvenemist ja "põlve äralöömiseks"), eeldab kinnisvaraturu ja üürituru pidevat jälgimist ja jumal krt. teab veel mida...<br />lihtne küsimus kas peab kõigega tegelema mis kuskil vähegi liigutab ja kus raha liigub...
<i>TNT<br />See, millest jutt on, kod. guru, Ravi 14 (vist on õige). Ilus maja aga: <br />1. Liiga suured korterid <br />2. Elektriküte (arvutage ise) <br />3. Mingi ehituslikud probleemid (kvaliteet). seda rääkis mingi kodanik. <br /></i><br /><br />1. tõsi, väiksemad on seal kõik müüdud ja suuremad lähevad ikka tasahilju (į la 155m2 läbi kahe korruse)<br />2. 8..14eek/m2 eelmisel talvel. suvel null, seega aasta keskmine seal 6..8 kandis. kui korter maksab nt gaasiküttel majast (mida Arco praegu Ravisse ehitab) ca 2keek/m2 vähem, siis läheb mitu-setu talve, enne kui küttehinna vahe haiget teeb. (energiamonopoli tuleviku teemadel muidugi ei spekuleeri siinkohal)<br />3. nii-ja-naa. probleeme leiab, aga neid lahendatakse kah.<br /><br />sC,<br />kolige naabriks jah. :)
Küttehinna vahega on see jama, et kui kunagi pead seda korterit müüma, siis istud jälle portsu otsas. Jajaa, jutt tarbimise ja investeeringu erinevusest jne...<br /><br />Aga ikkagi on ost-müük emotsionaalne otsus ja kui näed vaimusilma ees mitmetuhandesi elektriarveid, siis ikka läheb tuju ära küll vist...
Benjamin Graham oli value investing'u isa majanduse ning filosoofia õppejõud Columbia ülikoolis möödunud sajandu keskel. Ajendatuna 1930. aastate USA börsikriisist kirjutas klassikaks muutunud teose 'Security Analysis', milles võtab kokku börsikrahhi õppetunni. Tema teine klassikaline bestseller on 'The Intelligent Investor'. Warren Buffett peab end 85% ulatuses Grahami õpetuse järgijaks. <br /><br />Ta ei mõelnud, et põhisumma peab olema 100% tagatud. Lihtsalt põhisumma säilimine on erinevalt tagatud võlakirjaturul ja futuuride või optsioonide turul. Sarnased erinevused on tuvastatavad ka aktsiate seas. Kas ka mitte kinnisvaraturul?