RT programmis on POSITIN mainder, mis näitab iga positsiooni soovitud detaile ja arvutab<br />kogu staffi plussid miinused.Mingit muret pole, missugune positsioon kuipalju hetkel plussis- miinuses on.<br />teiste progede kohta ei oska öelda.<br />
RT programmis on POSITIN mainder, mis näitab iga positsiooni soovitud detaile ja arvutab<br />kogu staffi plussid miinused.Mingit muret pole, missugune positsioon kuipalju hetkel plussis- miinuses on.<br />teiste progede kohta ei oska öelda.<br />
No jah, RT programm ei ütle midagi, kust seda lähemalt uurida saaks ?<br /><br />Palju reaalajas info maksab ?<br /><br />
http://www.realtick.com/<br /><br />Sa küsisid kuidas mina oma positsioonidel silma peal hoian.<br />Tõenäolselt sobivaim programm DTks.Mitmed brõukerid pajuvad seda.Ise pead valima nende seast soodsaima.Pane aga otsingumootorid tööle ja neid tuleb välja terve hunnik.
kuule üks loll küsimus veel, rohkem ei küsi.<br /><br />ka sa päevasiseseks kauplemiseks kasutad enamjaolt oma raha või mängid opsioonidega ??<br /><br />http://www.realtick.com/<br />http://www.mbtrading.com/<br />http://www.terranovaonline.com/tno_main/index.asp<br />http://www.cybertrader.com/<br /><br />tundub, et nüüd on pikaks ajaks lugemist, mis selle lörtsise ilmaga ikka paremat peale hakata.<br /><br />jõudu,<br /><br /><br />
ei mingeid optsioone.Veel.
mul on paar tuttavat keda ma olen ühes kui teises asjas tasuta aitand. pole siiamaani selle peale tulnud, et võiks inimestelt nõuda avalikku tänu interneti foorumite kaudu. see on tõesti spetsi poolt hea idee, sundida inimesi käesolevas foorumis avalikult tänusõnu välja ütlema, (mille eest ma spetsile ka tänulik olen) see tõstab mu väärtust nii mu enda kui ka teiste silmis . niisiis inimesed keda ma kunagi abistanud olen. kirjutage käesolevasse foorumisse kui tänulikud te olete. vastasel juhul tõlgendan ma seda tänamatusena ja hakkan teid vihkama.
See et on olemas riski ja tulususe optimaalne k6ver, mille t6usu ja riskfree m22ra vahele t6mmatakse mingi joon ja siis ei saa ykski investor teenida sellest ylevalpool mingit tulu, on kyll yks teoreetiline konsept. Vabalt saab. Vaadakse kasv6i Sorost, keda j22dakse m2letama selle j2rgi, kuidas ta Inglise naelalt pappi teenis. Heh. Kui kurss on teise valuuta vastu riiklikult 2ra fixitud ja selgelt on vahetuskurss liiga n6rk, siis on otseloomulik, et sa myyd nagu jaksad seda n6rka valuutat. Mis on t6en2osus, et liiga tugev vahetuskurss muutub veelgi tugevamaks? Imepisike. Mis on t6en2osus, et liiga tugev riiklikult reguleeritud vahetuskurss muutub n6rgemaks? Oluline. Mis oli Sorose riski ja tulu suhe? P2ris soodne. Oli selleks tarvis Soros olla? Kindlasti mitte. Siis ta tegi sama Aasias. Ei pea olema geenius, et neid tehinguid teha ja v2gagi atraktiivset riski/tulu suhet saavutada. <br /><br /><br /><br /><br />
Red,<br />andekas jutt
gatsby ma ei arva, et see oleks hea mõte sulgeda see foorum. algajana olen ma siit ikke väga palju õppinud ja ma arvan, et SPETS ei räägi siin kekkamise eesmärgiga. Ja see on minu arvates nõme kui keegi kukkub kohe SPETSi maha tegama. Teistpidi on see naljakas, et SPETS alguses siin räägib oma saavutustest ja oli arvata juu, et raffas hakkab kysima kuidas ta seda teeb ja siis kukkub mees kohe raffast sõimama, aga noh ma leian, et kogu see diskusioon on mind teinud targemaks. Kas just nüüd aktsiatega kauplemises, aga midagi ta mulle kindalsti juurde andis.
Aga thread'i pealkirja võiks küll keegi ära muuta:<br /><br />"ma olen parim börsispekulant maailmas"<br /><br />ROFL
muudatuse poolt.<br />Näiteks:"kuidas oleks parem(kasulikum vm.) deitreidida?"<br />
no nii, lõpuks on siis asjal ka normaalne pealkiri .<br /><br />kuidas oleks kasulikum deitreidida???<br />olen ise mõnda aega kasutanud suhteliselt labast süsteemi indeksitega kauplemiseks. Mõtlesin, et võib olla keegi kasutab midagi taolist ja oskab mingit lisandväärtust asjale anda.<br /><br />Oletame, et kaupleme QQQ-d (sorry ise pole seda kunagi kaubelnud aga lihtsustamise huvides... kauplen peamiselt Euroopa indekseid, sest ei viitsi õhtuti tööd teha). On ju ütlemata loogiline, et on olemas mingi keskmine liikumisvahemik, mille sees QQQ päevased kursid liiguvad. Näiteks nasdaq100 liigub enamalt jaolt alati maksimaalsel juhul 6-7% päeva jooksul (ehk siis Open võrreldes Close´ga). Vahest harva poole aasta jooksul võib näha ka 10%-seid liikumisi päevas aga need on ikka väga harvad juhud. Need on siis kõvade liikumistega päevad. Tavaliselt on nasdaq100 normaalsetel päevadel 2-3% plussis või miinuses. <br />Seega, teades, et mingist hetkest alates on indeksi päevasisene edasiliikumine väga ebatõenäoline võib kindlalt väita, et kursid annavad natuke tagasi. Jagades oma raha mingiteks osadeks (kas neljaks, vkuueks või kümneks osaks) annab ülesehitada kauplemismudeli, mis põhineb kursside protsentuaalsetel liikumistel. Näiteks, kui nasdaq100 tõuseb 2% müün ühe osa. Tõuseb 4%ni müün ühe osa (võib ka kaks osa, kõik oleneb money managementist) juurde. Kui juba 6% plussid panen topelt juurde. jne, jne. See kuna müüa või osta ja palju müüa või osta on igaühe enda väljamõelda. Loomulikult peaks igaüks ise endale koostma database´, kus on nasdaq100 protsentuaalsed liikumised päevade kaupa. Kas võtta 30ne päeva liikuv aritmeetiline keskmine või 100 päeva geomeetriline keskmine või 200 päeva eksponentsiaalne keskmine (või jumal teab, mis keskmine) on juba loomingule küsimus. Kogu asja POINT on ikkagi money management. Kus lõpetada juurde lisamine ja kus võtta kasumid koju. Loomulikult ka suund, kuhu oleks kurssidel lihtsam liikuda...<br />Olen endale mingisugused asja paika saanud ja pean tunnistama, et asi toimib. Võib olla on minu väiksest jutukesest kellegile kasu ja annab mingeid ideid. Aktsiate puhul on asi muidugi keerulisem, sest ühe aktsia väga suur kukkumine või tõusmine ei ole politiiliselt nii tundlik, kui nasdaq100 20% liikumine näiteks.<br /><br />anyway, põhimõtteliselt kirjeldasin vist asja olemust ja ei hakka rohkem jahuma...<br />
huh<br />viies! aitäh! ma arvan samuti et ideede jagamine toob loppkokkuv6ttes suuremat kasu kui endale oidmine.. aga sinu strateegias on risk katmata.. miski veikke atm optsioon ehk?<br />voi tegeled aint aktsiatega? TA ka kasutad?<br /><br />igal kehval asjal on omad head - sigasuur loss ajab tegutsema :)<br />ma ikka olen NII loll olnud! numbrid on s6berid ja ei valeta.<br />huvitav kas teist korda ka lollused andeks antakse?<br />et <br />1 kord eksis, no anname andeks aga hoiatame et enam ei teeks<br />2 kord akki ei saanud aru et eksida ei tohi! hoiatame veelkord<br />3 kord et isegi ei taha aru saada et eksida ei tohi ja siis tuleb pasunasse..<br /><br />ma olen just terve öö siin tegelenud optsioonihindade muutumiste modelleerimisega excelis.<br /><br />regisin end <a href=www.optionsxpress.com>www.optionsxpress.com</a> sealt saab igast datat:<br />volatiilsus, kreeklased, teoreetiline optsiooni hind. esiteks sai seal uurida kuidas volatiilsus, intressimäärad jne m6jutavad optsioonide hindu.. teisest kyljest andis idee.<br /><br />idee lihtne: otsida valja moistlik alusvara hinnaliikumine ning vastavalt sellele panna kokku erinevatest optsioonidest riskivaba optsioonikyhvel. at the money optsioonid tunduvad m6istlikena. indeksid selle skeemi jaoks hästi ei sobi, kuid uurime veel.. miski 5% k6ikumist suudab pisikese kasumi ma vaatan siin teenida..<br /><br />1)skannid <b>potensiaalse</b> volatiilsusega aktsiad<br />2)leiad potensiaalse volatiilsuse abs väärtuse<br />3)otsid sobivad optsiooniseeriad t6enäolise volatiilsuse tarvis..<br />4)paned vähe raha yhe tehingu alla<br /><br />millal lhv hakkab optsioonide myymist v6imaldama?<br />see avaks whole new worldi erinevatele keemiatele.<br />keemiad on m6nusad, lossid on pahad.<br />areneda on k6ige m6nusam!
To: RIQ<br /><br />Proovi seda tarkvara: http://www.mgmt.utoronto.ca/~hull/software/<br /><br />P2rast seda kui ma optsioonidega pyydsin kokku liita palju ma <br />teenustasudena ja kaotatud spread-is kellelegi relatiivsel baasil <br />maksan, kadus mul igasugune isu neid teha :) V2lja v6iks neid<br />ehk kirjutada, aga kliendi poolel ei tahaks kyll olla...
To: Loowi<br /><br />100% nõus<br /><br />To: Viies<br /><br />Olen ise ka kasutanud taolist strateegiat, et hakkan tõusu käigus jupi kaupa müüma. Kui edasises tõusus väga kindel pole, siis on sobiv, kuigi täie panusega tippu ära ei taba.<br />
Ise daytradimisega ega scalpinguga ei tegele, kuid olen jälginud seda foorumit huviga. Kõrvaltvaatajana jääb selline mulje, et on ära tabatud SPETSI kergestisüttiv olek, ning on üritatud läbi õrritamise kullategemisretseptile vihjeid juurde saada. Eks ongi saadud ja kusagil on piir. Minu point on selles, et kes vähegi teadsid daytaradingust midagi, said mõnest vihjest / sõnast aru, milles on retsepti saladus / olemus. Minu meelest on väga-väga-väga palju SPETSI poolt välja öeldud. Aga need kes foorumis jätkuvalt kraaksuvad ning tervet retsepti onlines soovivad näha on tõsised naiivid või tüütud tegelased.<br /><br />Selles foorumis on räägitud sellest, milles ei ole kirjutatud üheski miljonitele trükitud õpikus või tavateadmistest, millest jutlustavad (lõpuks) praegu meie finantsgurud, vaid üks inimene on avaldanud osa oma unikaalsetest kogemustest. <br /> <br />Võib olla avaldas SPETS oma kogemusi soovist uhkustada vo. jagamiserõõmust, psüholoogiliset pingest mida ta tundis või millestki muust - pole tähtsust.<br />Tähtis on see, et see info on olnud kellelegi väärtuslik. Seega, kui kellelgi on raske aitäh öelda (vo Spetsi uhkustamise pärast – ka infot/ tarkust võib näkku visata), siis parem öelgu, N: oli majanduslikult kasulik või tasus ära. <br />……mitu inimest ikkagi jagasid matsu ära või on vihjetest kasu saanud???????!!!!!!<br />Eks enamus, kes midagi said, nohistavad (tradivad) vaikslt ning pole aegagi leelotada. <br />
Proovisin ka huvi pärast paari optsiooniga kätt. Väga palju ei kaotanudki. Konkreetseid arvutusi ei ole teinud, kuid tundub, et näiteks siinsete kauplemistingimustega peab kasumisse jõudmiseks paras selgeltnägija olema.<br />Loowi: kui sul on mingi analüüs selle koha pealt, milliseid kõikumisi tuleb püüda, et teenustasudest ja spreadist üle olla, siis võiksid jagada.
ok priit,<br />siin on minu tähelepanekud. pea siiski meeles et olen hetkel rängalt miinuses dec puttidega :)<br /><br />1)arvuta ikka deltade ja gammadega oma optsiooni hinnakäitumine! siis oskad oiget optsiooni valida kui sul on nägemus alusvara liikumisest.. mina idikas ennem ei vaadanud. vaata www.optionsxpress.com ja regi end ära saad igasugu lahedaid toole kasutada.<br /><br />2)selleks et kasumisse j6uda pead lihtsalt m6tlema :) mida rohkem ATM optsioone v6tad seda suurem on t6enäosus rahsse j6uda. OTM annavad like 5x v6imenduse kuid on riskimad. mina laksingi oma OTMidega metsa. ATMi puhul on riski maandamine ekstratähtsi kuna delta on suur.<br /><br />3)riski maandamine on essential! naiteks kui sa mangid t6usule siis v6id iga 3 calli kohta v6tta 1 puti.. v6i kui oled suunatundetu siis vaata et deltad annaks kokku nulli.. yldjoontes rahast välja minevatel optsioonidel hakkab hind aeglasemalt kahanema kui rahsse minevatel kasvama, st kaitseks v6id v6tta OTMe.<br /><br />mina ei näe kyll optsioonides mingit rahav6tjat.. <br />lollusest olen kaotanud.. mitte lhv v6i spreadi kaudu.<br /><br /><b>optsioonid on m6nnad..</b><br /><br />
Optsioonid ei ole rahav6tjad? Julgeksin v2ita, et juhul kui sa <br />teed yhe ostu ja myygi kapitalisatsioonilt 100 suurema NASDAQi<br />aktsiaga ja alusvara ei l2he yle 250 keeksi ja maturity on 3 kuud<br />ja alla, siis sa maksad aastas ca 9% teenustasu (eeldusel, et sa <br />treidid US discounty brokeriga). Kui viia riski/tulu suhe oodatav <br />tulu/VARi baasile (kuna optsioonid ei ole lineaarsed), siis oleks <br />tulemus ikkagi nutune.<br /><br />Minu asi ei ole seda t6estada, samas pole ka seda liiga lihtne <br />t6estada, kuna n6uab optsiooni oodatava tulususe leidmist ja<br />seega vaieldavate eelduste tegemist, kusjuures keegi pole<br />usutavasti rahul sellega, et nad on turu keskmised (r22kimata<br />viletsatest) tegijad. <br /><br />Pakun v2lja, et v6iks kysida LHV enda k2est, kas nende meelest<br />on optsioonide riski/tulu suhe atraktiivne v6i mitte - neil on ju<br />pikaajaline kogemus antud vallas...<br /><br /><br /><br />
Optsioonid on ju nagu kasiinogi oma olemuselt 0-summa mäng, kus väärtust ei tekitata. Seega kui optsiooni väljakirjutajad hakkavad kaotama, tõstetakse tasusid. Ainus võimalus on võita teiste optsiooni ostjate arvelt, kuid see eeldab pidevat uute katsetajate lisandumist (kaotajatel saab ju raha otsa). On küll teada, et mõned elatuvadgi mänguautomaatidel mängimisest (tegelt ma selles nii kindel pole), kuid pole näinud kedagi, kes oleks nii jõukaks saanud. Samas laostunuid on oi ku palju :(<br />Seega olen ühel nõul Kristjaniga, kes kuskil foorumis ütles, et kasutage optsioone kui kindlustust või siis, kui oled turuanomaalias kindel.
ei ole optsioonid 0 summa mäng. väärtuse tekitamine muidugi küsitav ja filosoofilisem.
covered calliga teenivad ju k6ik!
Optsioonid on miinussummamäng, sest vahendaja tahab ka elada.
Alvar - said minust valesti aru. rääkisin day tradingust mitte positsioonide likvideerimisest osade kaupa.<br />day traiding on minu mõistes kauplemine, kus enamasti minnakse õhtale suletud positsioonidega...
Foorum hakkab "kauplemisideede" foorumiks kätte minema. Väga hea! Üritan ka just praegu ühele ideele "põhja" alla leida ja kirjeldaksin seda siis siin lootuses tagasisidena konstruktiivset kriitikat saada:<br /><br />Tegelikult pole muidugi see idee ka sugugi minu enda üllitis. Mõte tekkis hoopis lugedes JANNO foorumit <A HREF=https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=24954>Võidu taktika</A>, kus JANNO kirjeldab strangle-le sarnanevat kahelt poolt out-of-money optisoonide ostmist ning tonno kommentaari sellele: "Janno mängib selgelt volatiilsuse peale võttes nägemuse, et tuleviku volatiilsus on kõrgem kui kaubeldav volatiilsus." ja veel ka Loowi selgitus: "Janno taktika on tõesti äärmiselt lihtne ja loogiline - reastad optsioonid implied volatility ja tegeliku volatiilsuse järgi ära ja ostad suurima erinevusega asja.".<br /><br />Nagu siin foorumis kombeks paistab olevat saanud minu tänud seega siis JANNOle, tonnole ja Loowile. :-)<br /><br />Minu nö. "lisaväärtus" sinna ideesse olekski siis selline modifikatsioon, et selle asemel, et kaubelda mingi kindla aktsia optsioonidega (JANNO pakkus INTC), vaid screenida selleks mänguks aktsiad, mille volume on <B>drastiliselt</B> võrreldes ajaloolise volumega (mingi uudise mõjul?) kasvanud. (Vaadake näit selle kurikuulsa <A HREF=http://investor.stockpoint.com/quote.asp?Exchange=US&Mode=CHART&Symbol=ENE>Enroni Last 1 Year graafikut</A> ja saate aru, mida ma seletada üritan.<br /><br />Idee töötamise eeldusteks on siis koos äkilise käibekasvuga tekkiv volatiilsuse kasv ning see, et tekkinud volatiilsus ei lõpe mitte "matsuga" vaid hääbub aegamisi.<br /><br />Tunnistan, et seni pole selle ideega ühtegi krooni veel teeninud. Olen teinud u. kuu aega paperworki ja kavatsen seda teha veel jooksva aasta lõpuni, et mingi vähegi usaldatav statistiline valim endale tekitada enne kui pärisrahaga peale lennata. Senised tulemused aga "paberil" on väga paljutõotavad. 200%+ kasumid pole sugugi haruldus ja katavad hulga selliseid tehinguid, mis lõpetavad kahjumiga.<br /><br />Täielikult lahendamata probleemid oleksid sellised:<br />1) Kuidas tagada, et pärisrahaga mängides hirm ja ahnus mind teistsuguseid otsuseid tegema ei pane kui ma seda "paberil" teinud olen/teeksin?<br />2) Millise ajaperspektiiviga optsioone osta, et aegväärtuse kahanemine optsioonis võimalikku kasumit vähim ära sööks?<br />3) Kuidas vältida ohtu, et mingi uudis (liitumine?) aktsia hinna äkiliselt stabiliseerib (ja volatiilsuse väikseks teeb)?<br />4) Kuidas leida "rusikareegel" leidmaks õiget hetke kahjumipoolel oleva optsiooni müümiseks. (Kasumipoolel oleva müümiseks olen seni kasutanud JANNO pakutud valemit: 2 x ost)?<br /><br />Võimalik muidugi, et see strateegia on juba ammu leiutatud. Sel juhul oleksin tänulik viidete eest. Ja üldse oleks huvitav ning kasulik kuulda, mille ma veel kahe silma vahele olen jätnud.<br /><br />TIA<br />
luuser,<br />ostad qqq 36 pealt ja shordid call dec40 50 sendiga.<br />qqq t6useb 40 taala peale. ostad calli tagasi kahe taalaga<br />kes kaotab?<br /><br />optsioonide v6lu ongi selles et sa saad kokku miksida SUVALISE turuliikumise peale sobiva keemia. yldjoontes volatiilsus on plussiks. kysimus on et pead arvutama ja pead TAd kasutama ja pead teadma mis turul toimub. kui ikka on support/resistance siis tead ka mis optsioone osta! kahju et lhv ei paku shortimist.. siis oleks maailm valla :) aga shortimine nouab margineid ja see on oioi! <br /><br />eriti macho on kombineerida optsioone, bonde, futuure ja stocke ja siis veel valutsi ka. l6pp m6nus oleks teha miskist 10st instrumendist nii keeruline skeem et ise ka aru ei saaks.. arvan et kui koik data oleks saadaval striimina voiks teha progre mis matemaatikute valemite jargi hetkelisi ebaeffektiivsusi suudaks pöörata 90% profitiks. ma olen praegu erutunud eksole.<br /><br />naiteks mina ostsin 45 calli. loomulikult olen pees sest keegi ei usu et et asi laheb 45ni!<br />oleks ma numbreid vaadanud siis poleks seda ostnud! samas ostsin 41 calli ja päevas 50% pole proble! piisab kui laheb 40.9ni kus eile kais kaks korda. kui laheb alla v6tan calli kahjumid tagasi puti kahjumite vahenemisest. seega QQQ liikumine kuu aja jooksul 5% yles alla annaks mulle voimalouse veel nulli j6uda 50% kahjumist. kaotame ikkagi lolluse t6ttu ja liialt riskides. ma ostsin like 40 putti ja ei yhtki calli! kas see pole nagu MEGARISK? optsioonidega kaubeldes tuleb eelkoige maandada riskid..<br /><br />sry aga ma ikka ei taipa miks need teenustasud ja spreadid tahtsad on PROTSENTUAALSELT.<br />ega sa protsentidest ei ela! ikka rahast.. nii ytles Heikki Ruhomaa ja nii jääb :)<br /><br />mind lausa huvitaks kas spets kaotas oma papi tsel tanu meeletule riskile voi hansameeste t6ttu? vat jaapani turul voiks surma saada..<br /><br />disclaimer: olen 50% optsioonidega miinuses.
...ahjaa, ja siis ma olen veel selle idee juures kaalunud varianti, asendada call-i ostmine proportsionaalse hulga stocki enda ostmisega. See võib võimaldada (?):<br />a) poole võrra vähendada aegväärtuse vähenemisest tulenevaid kulusid operatsiooni kohta.<br />b) vähendada riski, et väga raevuka kukkumise korral ei õnnestu operatsiooni ostupoole optsioonist üldse raha saada. (see muidugi pole suur probleem, sest suure kukkumise korral katab put teise poole kahjumi ja jääb veel ülegi)
riq, "arvan et kui koik data oleks saadaval striimina voiks teha progre mis matemaatikute valemite jargi hetkelisi ebaeffektiivsusi suudaks pöörata 90% profitiks"<br /><br />mmmm, ka minu mõtted on käinud seda rada. ;-)<br /><br />1) alguses väike striimer<br />2) siis lisafunktsioonina striimerile alerter juhtimaks tähelepanu standardsetele "huvipakkuvatele" liikumistele<br />3) sellele lisada heuristiline "soovitaja" mille soovitusi inimene confirmib<br />4) kui "soovitaja" soovitusinfo tulemusel saadav kasum on pikaajaliselt ja stabiilselt ületanud turu keskmist, lülitada süsteem täisautomaadi peale (teostab ise tehingud ilma confirmation-i ootamata).<br />5) AI, mis sünteesib ajaloolise info põhjal standardsete liikumiste eripära ja leiab algoritme neist kasu saamiseks.<br />6) Kõikehõlmav tehisintellekt, mis ise loob turul teenimiseks sobivaid anomaaliad ning korrigeerib tagasisidestuse korras enda strateegiaid tegelikkuses toimunu infot analüüsides.<br /><br />:-D
pealik,<br />2)kuskil kuu aega enne expiret hakkavad kuuldavasti optsioonidel rho kasvama<br />4)rahasse minevate optsioonide vaartus kasvab tavaliselt kiiremini kui rahast valja minevate. seega voiks arvata et hetkel kui sul on 2x ost on teine pool rohkem kui 0.5x ost
minu idee oli rokem see et teatud optsioonidel kreeklased lagivad v6rreldes teiste optsioonidega.. st et koikide optsioonide hinnd ei liigu syngis, ei strike dimensioonis ega ka expire dimensioonis.. ega ka hinna dimensioonis!
Riq, kui keegi kirjutab välja calli, siis ta on tavaliselt kaetud või osaliselt kaetud. Näiteks kirjutab välja 100 lepingut QQQ calli ja samas omab 10K QQQ - on 100% kaetud. Kui QQQ tõuseb, ei koti, kui langeb, saab optsioonipreemia endale, samas langeb ka aktsiate väärus. Ma arvan, et seda katmise poolt võiks küsida Tõnise või Tõnno käest, ma rohkem oletan. Olen ise aretanud strateegiat, kus olen optsioonide väljakirjutaja ning olen poole ulatuses kaetud. Piirkond, kus raha mulle jookseb on ikka päris lai.<br /><br />Mis puutub optsioonide ostmisega rahateenimisse, siis arvan, et raha võib teenida vaid teatud perioodil. Kõrge volatiilsus, suur tõus, krahh jne. Kuid üldiselt on lühiajaline tõenäosus: 40% üles, 20% jääb paigale, 40% alla. Lisades spreadi ja tehingutasud, jääb võiduvõimalus ühe suuna peale mängides kuskil 30-35%/65-70% vastu.
1)optsiooni väljakirjutajal on suurem risk, piiratud profit unlimited risk. sellest ka suurem kasumi%<br />2)100qqq optsiooni välja kirjutamisel läheb katmiseks vaja umbes 5k QQQ'd sest deltad on .5 ATM puhul. stoplossid peavad paigas olema.<br />3)optsioonide shortimine on vajalik et kasumisse jääda.<br /><br />yldjoontes sa ei pea ju YHE alusvaraga treidima. bondidel pidavat suurem volatiilsus olema.<br />ja stock screenerid ka abiks. ma arvan et iga päev leiab pot volatiilsusega asju.. riskide maandamine (mitte megakasumid) is the key!
riq:<br /><br />Sinu näite puhul osutub kaotajaks see tyyp, kes nõustus qqq sulle 36ga myyma, kuigi võinuks ka 40ga.<br />Aga selles mõttes on sul õigus, et pean oma seisukohta täpsustama (mitte muutma), sest nagu me kõik koolifyysikast teame, sõltuvad asjad taustsyteemist.<br />Seega lisan 2 sõna:<br />Optsioonid on miinussummamäng alusvara suhtes, sest vahendaja tahab ka elada.<br /><br />Ps. Olen edaspidigi nõus täpsustama.<br />Pps. Kui viitsin, sest olen laisk.<br /><br />
luuser, see mees kaotas QQQ t6usu t6ttu mitte optsioonide t6ttu..<br /><br />aga matemaatika huvitaks midn kangesti!<br />kui majandus t6useb, ja k6ik sellesse usuvad, siis ei kaota ju keegi!<br />k6ik v6idavad!<br /><br />seega ON olemas situatsioon kus k6ik v6idavad.<br />seega optsioonid mistahes taustsysteemis EI OLE nullmäng.<br /><br />muidugi me koik teame et tegelt kaotavad töötegijad! ja oolimata sellest kas on t6us v6i langus.. sest nad saavad vähem pappi kui väärtust toodavad..
tegelt on ju piisavalt palju situatsioone kus töötegijad saavad rohkem pappi kui väärtust toodavad: kahjumit tootvad ettevõtted, riigiametnikud jms.
Situatsioon "kõik võidavad" saab kehtida vaid teatud aja, sest siis tuleb langus/krahh, kus vähemalt enamus kaotavad.
maailma majandus on sadu aastaid kokkuvõttes kasvanud, üldine elatustase on paranenud. alvar, millal tuleb siis maailmalõpp, ehk krahh kus kogu asi langeb näiteks 300 aasta eelsele tasemele?
Maailmalõpp ei pidavat enne 3000 tulema, aga see selleks. Ma ei vaidle vastu, et pikaajaliselt aktsiad tõusevad. Pikaajaliselt investeerides ja riski hajutades jääd alati plussi. Ma mõtlesin asja lühiajaliselt või ka keskmises perspektiivis. Oluline on siiski see, et kui turg on jõudnud tõusta ja langeda, olles kokkuvõttes nullis, oled ise kasumis.
to: riq, alvar<br />Aktsiaturg tõuseb ju teoreetiliselt sellepärast, et aktsiate väärtus tõuseb tänu teenitud ja akumuleeritud kasumile. Seega teoreetiliselt saavad kõik aktsiaomanikud võita igavesti. Optsiooniostjad saavad aga teenida kas 1) optsiooni väljakirjutajate 2) teiste optsiooni ostjate 3) alusvaraomanike arvelt. Ehk win-win-win diil pole võimalik.
<br />Näidend "Puust ja punaselt"<br />Autor: Luuser riq'i ainetel.<br /><br />Tegelased<br />A (spekulant)<br />B (call'iostja)<br />C (qqq myyja)<br />D (hilisem call'i myyja (siis kui qqq on 36))<br />E (see, kes ostab qqq 40 pealt)<br /><br />1. stseen(aarium)<br />algseis: kõigil (A, B, C, D, E) 0$.<br />A: ostab qqq 36.00ga, maksab tt<br />C: myyb qqq 36.00ga, maksab tt<br />A: myyb dec40 0.50ga, maksab tt<br />B: ostab dec40 0.5ga, maksab tt<br /><br />veidi aja pärast:<br /><br />A: ostab dec40 2.00ga, maksab tt<br />D: myyb dec40 2.00ga, maksab tt<br />A: myyb qqq 40.00ga, maksab tt<br />E: ostab qqq 40.00ga, maksab tt<br /><br />rahalise seisu muutus võrreldes algseisuga (qqq'de koguarv ei muutunud):<br />A: +2.50$ - 4tt<br />B: -0.50$ - tt<br />C: +36.00$ - tt<br />D: +2.00$ - tt<br />E: -40.00$ - tt<br />Kokku: 0.00$ - 8tt<br /><br />ja tõesti, ka yks võitja leidub:<br /><br />X (vahendaja): +8tt (teenustasu)<br /><br />2. stseen(aarium), nyyd ilma optsioonideta, vaatame mis juhtub<br /><br />algseis: kõigil (A, B, C, D, E) 0$.<br />A: ostab qqq 36.00ga, maksab tt<br />C: myyb qqq 36.00ga, maksab tt<br /><br />veidi aja pärast:<br /><br />A: myyb qqq 40.00ga, maksab tt<br />E: ostab qqq 40.00ga, maksab tt<br /><br />rahalise seisu muutus võrreldes algseisuga (qqq'de koguarv ei muutunud):<br />A: +4.00$ - 2tt<br />B: 0.00<br />C: +36.00$ - tt<br />D: 0.00<br />E: -40.00$ - tt<br />Kokku: 0.00$ - 4tt<br /><br />ja seekord on X tulu 2 korda väiksem, kuigi A, B, C, D ja E kogutulud kokku on suurenenud:<br /><br />X (vahendaja): +4tt (teenustasu)<br /><br />
teatud tingimustel võiks väita, et optsioonid on 0-summa mäng. kui me defineerime kahjumiks ka saamata jäänud tulu. sel juhul on nii et kui kõik teenivad kasumit, on ikka keegi kes oleks veel rohkem võinud teenida.
väidan, et väide, et aktsiad väidetvalt aja jooksul kindlalt tõusevad on jama.<br />väide, et aktsiaindeksid väidetavalt aja jooksul tõusevad on õige.<br /><br />Tahan öelda, et ostes ühte aktsiat ei pruugi ka saja aasta pärast oma raha tagasi saada. Osta mõnesid aktsiaid ja loota, et aja jooksul asi kindlalt tõuseb on samuti naivne, sest ühe aktsia totaalne hävimine viib kogu portu omadega SINNA.<br /><br />Indeksite puhul on nii, et indksite koostajad viskavad indeksitest sitad aktsiad välja, kui asi ei pela ja toovad asemele uued MEGA beibed.<br /><br />Kes mäletab, et Viru Randa enam Tallinna börsil ei ole? Mõned mäetavad, kes aktsiaid ostsid (mina ei ostnud õnneks)
Arvestada tuleks ka sellega, et aktsiad ei ole ainsad asjad, kuhu raha paigutades ei pruugi seda enam tagasi saada. Kui jätta aktsiad ostmata, võib allesjääv raha ise väärtusetuks muutuda, selliseidki näiteid on (aga võib ka vastupidi). Kui paigutada raha kinnisvarasse, võib seegi ära laguneda (või lagundatud saada (viimasel ajal juhtub selliseid asju a-ga algavates maailmajagudes)) (aga ka vastupidi).<br />Kysimus ei olegi võibolla selles, et kas saab raha tagasi, vaid et milline on see variant, kust seda võimalikult suure osa sissepandust tagasi saaks.<br />Ps. Eelnev võib täiesti vabalt olla ka väärarvamus (kuigi kogemused väidavad sellele vastu).<br />
SPETS, roni ICQsse:)
No on ikka lood.Õnnestus 45500 GSTRFi müüa 24 sendiga keskmiselt. ost oli 30.<br />Oleks leppinud ka alla 15 sendiga.Lõpp hea kõik hea.
Küsimus:<br />Millist REALTICK platformi kasutavat brokerit soovitate peale Terranova?
aru saamatu küsimus!?mis broker on Terranova?
Day Trading Brokers sorted by Software Used <br />CyberTrader<br />GT Pro<br />InstaQuote<br />MadWare<br />NexTrend <br />Real Tick<br />Redi Plus<br />TradeCast<br />Virtual Trader<br />Alphatrader
damn good story - http://www.undergroundtrader.com/evolutionseminar.html<br /><br />eriti see:<br />[12:19] <Jay> makes me sick when i see someone sittin there saying "i shoulda woulda coulda shorted xyz at 22"<br />[12:20] <Jay> shoulda woulda coulda is BS<br />[12:20] <Jay> if you had it in you you DID<br />[12:20] <Jay> otherwise just an excuse<br />[12:20] <Jay> lose it<br />[12:20] <Jay> the notion of lost opportunity is BS<br />[12:20] <Jay> anyone can say dang, i shoulda bought YHOO 20 leap puts ince January 2000<br />[12:20] <Jay> BS<br />[12:21] <Jay> never worry about trades you didnt take<br />[12:21] <Jay> hell this is a game of foresight and reaction<br />[12:21] <Jay> not living in the past<br />[12:21] <Jay> its pathetic<br />[12:21] <Jay> get over it<br />