Kuidas tööstuse ja ekspordi kriisist välja tulla?
Postitusi kokku 58
Draax

Suurte numbritega halamise vahele võiks natuke vaadata seda ka, millest see -25% tegelikult koosnes.<br/><br/>Puidutööstuses on palju sellest räägitud, et Eesti asukoht on mõnes mõttes olnud soodne - ostad Venemaalt odavat tooret, teed sellest midagi, müüd Skandinaaviasse või Saksamaale edasi. OK, aga et idanaaber on meil selline põrsas nagu on, siis see kanal ei taastu mõned aastad kindlasti. Põhimõtteliselt on see veidi moondatud kujul transiit. Ühel hetkel venelased juba otsustasid, et Eesti raudteed ja sadamaid oma naftatoodetega ei nuuma ja terve tööstusharu tõmbas kokku. Nüüd siis teistmoodi, odava toorme kadumisega.<br/><br/>Teine päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.

Madis89

Maavarad ja nende Eestis väärindamine.Meil leiduvaid muldmetalle ja nendest tooteid vajatakse üha rohkem. Kaevandamise oskus on suuresti olemas, tähtis on ainult uurida kuidas seda võimalikult väikese keskonnakahjuga teha.<br/><br/>Vastavad uuringud oleks tulnud muidugi läbi viia üleeile ja protsessi alustada eile. Muidugi kui kogu teema täna tõstatada on homme elukutselised protestijad platsis.

winston1984

Migratsioon. Ükskõik kuidas: kliima, sõda, rahu, jne jne jne. 2055 rahvaarv 3-5 milj.

Draax

<blockquote><b>&quot;iffkillla&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br/>Päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.</blockquote><br/><br/>Jap, see ongi täpselt see suhtumine millest ennem kirjutasin, pohui pange uksed kinni, keda kotib. Taustaks mingite väikeasulate sotsiaalkriisid ja oskustööjõu väljaränne. Lisaks vägagi reaalne võimalus, et oskusteave ja masinapark järjekordse asja/toote iseseisvalt tootmiseks kaob jäädavalt.<br/><br/>Kõrge lisandväärtusega tootmine ei teki kuskile lihtsalt niimoodi, et ükshommik otsustame, et nüüd aitab <i>rootsi onule</i> odavate vidinate tegemisest, nüüd hakkame kalleid ja päris asju tegema. Pigem on see aastakümneid pikk protsess kust siis võrsuvad üksikud tipud. Ülejäänud jäävadki kuhugile varju tegema mingeid igavaid, kuid vajalikke asju. </blockquote><br/><br/>On see ikka nii oskusteave ja oskustööjõud, kui see tööjõud koosneb suuremas osas keskharidusega naistest-liinitöölistest ja väljaõpe kohapeal mõne nädalaga?

Draax

Muidu väikeasulate tööhõive märkusega tuleb nõustuda. Eestis on näiteks suur osa toiduainetööstust see mis hoiab väikeasulate tööhõivet püsti. Laeval on Valio, Paides ja Järva-Jaanis E-Piim, Nõos lihatööstus, Põltsamaal Orkla jne.<br/>Lokaalselt ja regionaalpoliitiliselt on tööstuse kokku tõmbamine suur probleem. Makro vaates (kogu riigi majandus ja SKP) ei pruugi see seda olla.<br/><br/>Paralleelina selline tööstusharu nagu majutus-toitlustus, ehk hotellid ja restoranid, kus kogu tegevusala mõju SKP-sse on tegelikult üsna pisike, aga samas on töökohti palju. Lisandväärtus väike, palgad madalad, eks palju makstakse ka ümbrikupalka ja võiks küsida, et mis huvi on riigil seda sektorit toetada.<br/>Samas jällegi isegi miinimumpalgaga töökoht on parem kui see, et need töötajad töötukassa järjekorras seisavad, nii et kui see &quot;ametlikult saan miinimumi + 500€ ümbrikus&quot; mudel kusagil turismitaludes ja kohvikutes toimib, siis võib-olla ongi lihtne silm kinni pigistada ja last a olla.

Fggjjhj

Ma arvan, et <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608923774/majandusminister-viivitab-vkg-le-vajaliku-kasutusloa-andmisega">siin artiklis</a> on hea näide kuidas Eesti valitsus töötab aktiivselt igasuguse ettevõtluse ja tööstuse vastu. Ettevõtja on teinud 100 000 000 eest investeeringudi ja tollame Reformierakonna juhitav Kaja Kallae valitsuse minister lihtsalt takistab ja töötab vastu. Või Tartu kanti kavandatud tselluloosivabarik, millele <a target="_blank" href="https://www.err.ee/686533/linnapea-tselluloositehas-100-000-elanikuga-tartu-lahedusse-ei-sobi">Reformierakondlesest Tartu linnapea</a> samamoodi vastu töötas. Ehk siis kõik algab eist keda oleme valinud ennast valitsema. Kui valitsuses ei saada aru, et maksude tõstmisene meid rikkaks ei tee, kõigele ollakse isegi vaitsuse tasandilvastu,siis ei tulegi meile siia kõrget lisandväärtust pakkuvat tööstust. Selle tagajärel riik ja rahvas vaesub, ärksamad kolivad ära Taani, Norra, Soome, Saksamaale.

PeaLiK

<blockquote><b>&quot;iffkillla&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br/>Päris hea küsimus on, et miks meil on tööstust vaja või millist tööstust on meil vaja? Mida peaks Eesti majandus sellest võitma? Kas meil on vaja Estonian Celli sarnast monstrumit, mis hoiab energiahindu üleval, aga pakub tööd suhteliselt vähestele? Või siis madala lisandväärtusega töökohti hoidvad nagu need kaablite komplekteerimise tehased, mis Haapsalus ja Keilas kinni pandi ja kes halavad iga paarikümne eurose alampalga tõstmise pärast? Võib-olla neid odavale tööjõule üles ehitatud ärimudeleid ei peaks taga nutma kui tööhõive muidu on OK.</blockquote><br/>Jap, see ongi täpselt see suhtumine millest ennem kirjutasin, pohui pange uksed kinni, keda kotib. Taustaks mingite väikeasulate sotsiaalkriisid ja oskustööjõu väljaränne. Lisaks vägagi reaalne võimalus, et oskusteave ja masinapark järjekordse asja/toote iseseisvalt tootmiseks kaob jäädavalt.<br/><br/>Kõrge lisandväärtusega tootmine ei teki kuskile lihtsalt niimoodi, et ükshommik otsustame, et nüüd aitab <i>rootsi onule</i> odavate vidinate tegemisest, nüüd hakkame kalleid ja päris asju tegema. Pigem on see aastakümneid pikk protsess kust siis võrsuvad üksikud tipud. Ülejäänud jäävadki kuhugile varju tegema mingeid igavaid, kuid vajalikke asju. </blockquote><br/>Minu arust teed sa Draaxile hetkel natuke liiga. Võtame selle Estonian Celli näite: ettevõte kütab <i>madalate müügihindade tõttu</i> aastast aastasse kahjumit ja <a target="_blank" href="https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/estonian-cell-elektritarbijad-tuleks-vabastada-taastuvenergia-tasust">lunib</a> valitsuselt taastuvenergia tasust vabastamist.<br/><a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7230939/estonian-cell-jai-vaatamata-rekordilisele-tootmismahule-kahjumisse">Estonian Cell jäi vaatamata rekordilisele tootmismahule kahjumisse</a><br/><a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/majandustulemused/2023/05/16/energiakriisist-raputatud-estonian-cell-tootab-kahjumis">Energiakriisist raputatud Estonian Cell töötab kahjumis</a><br/><br/>Kogu ettevõtte toodetud kemi-termo-mehaaniline haava puitmass eksporditakse omanikfirma Heinzel Group teistele tütarettevõtetele nagu Laakirchen Papier AG ja Raubling Papier GmbH, kes määravad needsamad müügihinnad, mis Estonian Celli kägistavad. Omanikfirma supleb samal ajal rahas ja rekordtulemustes: <a target="_blank" href="https://www.heinzel.com/en/press-releases/record-turnover-and-results-for-heinzel-group-in-2022/">Record turnover and results for HEINZEL GROUP in 2022</a><br/><i><blockquote>In the face of multiple crises in 2022, including the Ukraine crisis, the European energy crisis, and the steep general cost increases, HEINZEL GROUP showed resilience and responded flexibly to market changes. An all-time high in terms of pulp and paper prices contributed to an increase of HEINZEL GROUP&#39;s net sales by 36.6% to €2,777.4 million in 2022. In total, HEINZEL GROUP generated an EBITDA of €287.5 million, an increase of 46.8%</blockquote></i><br/>Estonian Cellis töötas 95 inimest. Nende maksutulu on ainus, mis jääb Eestile (peale merre lastava <a target="_blank" href="https://maaleht.delfi.ee/artikkel/80577837/inspektsioon-hakkas-estonian-celli-heitveetoru-purunemist-uurima-ohus-on-kriminaalasi">loodusreostuse</a>).<br/><br/>Sellist ärimudelit, kus arengumaa aborigeenidele jääb 0-lisaväärtuse ja kõrge keskkonnareostusega toormetööstus ning tegelik lisaväärtus luuakse omanikfirmas harrastatab (veidi viisakamas vormis) ka NPM Silmeti omanik Neo Performance Materials Inc. (NEO.TO), mis omakorda kuulub põhiosas NeoGenomics, Inc-le jt. Tõesti on raske näha, et sedalaadi parasiitlikust röövmajandusest saaks Eesti jaoks kuidagi välja areneda kõrge lisandväärtusega tootmine. See oleks omanikfirmade ärihuvidele risti vastu.

PeaLiK

<blockquote><b>&quot;Madis89&quot;</b><br/>Maavarad ja nende Eestis väärindamine.Meil leiduvaid muldmetalle ja nendest tooteid vajatakse üha rohkem. Kaevandamise oskus on suuresti olemas, tähtis on ainult uurida kuidas seda võimalikult väikese keskonnakahjuga teha.</blockquote><br/>Maavarade kaevandamine ja toorme rafineerimine on igal pool madala lisandväärtusega tegevus. Väärtusahela esimesed lülid. Näita mõni kaevandaja/rafineerija, kes teenib kõrgeid marginaale ja ma lähen ostan kohe nende stokki. Kõrge lisandväärtus luuakse väärtusahela lõpptoodete müügiga seotud lülides. Arenenud riigid toimivad mudeli kohaselt, kus toore ostetakse odavalt mujalt sisse, tehakse sellest midagi kasulikku ja müüakse kõrge marginaaliga maha. Tihti ka nendele samadele riikidele, kus toore hangitud on.

toonik

Mul on kaevuritest portfellis Rio Tinto ja Vale

Madis89

<blockquote><b>&quot;PeaLiK&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Madis89&quot;</b><br/>Maavarad ja nende Eestis väärindamine.Meil leiduvaid muldmetalle ja nendest tooteid vajatakse üha rohkem. Kaevandamise oskus on suuresti olemas, tähtis on ainult uurida kuidas seda võimalikult väikese keskonnakahjuga teha.</blockquote><br/>Maavarade kaevandamine ja toorme rafineerimine on igal pool madala lisandväärtusega tegevus. Väärtusahela esimesed lülid. Näita mõni kaevandaja/rafineerija, kes teenib kõrgeid marginaale ja ma lähen ostan kohe nende stokki. Kõrge lisandväärtus luuakse väärtusahela lõpptoodete müügiga seotud lülides. Arenenud riigid toimivad mudeli kohaselt, kus toore ostetakse odavalt mujalt sisse, tehakse sellest midagi kasulikku ja müüakse kõrge marginaaliga maha. Tihti ka nendele samadele riikidele, kus toore hangitud on.</blockquote><br/><br/>Eestis väärindamise all ma mõtlengi lõpptooteni minekut. Alates muldmetallide kaevandamisest kuni lõpptoote(näiteks mikrokiibid/pooljuhid). <br/>Panustada olukorrale kus me toodame kiipe, aga toorme osas sõltume näiteks Hiinast kes kaevandab enamiku muldmetallidest on väga rumal. Kõik mis sealt maalt tuleb on &quot;strings attached&quot;.<br/>Kogu ahelat kattes tekiks Eestil maailmas positsioon. Umbes nagu Taiwanil praegu. Läänemaailma huvi on enamuses ikka TSMCga seotud, teisena väikeriigi iseseisvus.

Fggjjhj

Kõrgharidussüsteemist ei tule meile piisavalt haridusega insenere sellesama &quot;tasuta&quot; kõrghariduse pärast. Noored ei lähe enam inseriteadusi õppima kuna see on võrreldes äri- või haldusjuhi erialalaga võrreldes palju raskem Varem kui &quot;tasuta kõrgharidust&quot; ei olnud, siis riik tellis teatud arvu riigieelarvelisi õppekohti ja kui haldusjuhtide kari liiga suureks paisus, siis osad neist pidid selle eest maksma, mis omakorda innustas valima haldusjuhtimise asmele mõne insenerieriala. Lisaks pakkusid ülikoolid ka kaugõpet ja said ka tasulist õpet pakkuda. Kuna raha jäi kõrghariduse süsteemis vähemaks, tõi see omkorda kaasa haridustaseme languse ning heade õppejõudude lahkumise erasektorisse, See &quot;tasuta&quot; kõrgharidus on aga täpselt samasugune poliitiline otsus nagu on nn tasuta maaliinide ühistransport, mis on aastaid meie riigi konkurentsivõimet õõnestanud. Aga niikaua kuni meil on võimul erakond, kes jagab enne valimisi 50 euroseid, tõstab laenuraha arvelt enne valimisi peretoetusi ning lubab &quot;tasuta&quot; asju, ei lähegi meil midagi paremaks.

Zoom

Mulle ei meeldi põhimõtteliselt antud teemas esmalt kõige halvemate näidete väljakaevamine, mida avalik sektor teeb otsekohe, kui Eesti majanduse käekäik küsimusi tekitab. Riputaks siia äkki ka suurimate maksupetturite ja -võlglaste listi, siis oleks täiskomplekt vastuargumente? <br/><br/>Estonian Cell pole hea näide, ent ta on ka Eesti suurim biogaasi tootja ja ega 95 töökohta Lääne-Virumaal ka päris väärtuseta ole. Sellises suurusjärgus töötajate arv ongi Eestis ettevõtte kohta üsna sobilik. Kui tehas vajab tuhandeid töötajaid, eriti mingi spetsiifikaga, siis on seda juba Eestis keeruline teha. Skeletoni jaoks, nagu aru sain, oli keeruline 200 vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmine. Miks me näeme seda, et EC tõstab oma tarbimisega energia hinda, ent ei näe, et suur osa tarbitavast energiast on siiski toodetud kohapeal ning see kajastub SKP-s, energiasektori töökohtades ja maksutuludes?<br/><br/>Meie puiduga seotud sektorite kõrgema lisaväärtusega ots a la mööblitootjad, puitmajatootjad jne on ka sügaval mudas. Toorme hind on üks tegur, ent just see väärindamise protsess kipub Eestis konkurentsivõimetuks vajuma. Palgina või pelletitena välja viia sobib puitu endiselt.<br/><br/>Hotellid ja restoranid võivad anda otsest lisaväärtust vähe, ent hotellide näol on tegu olulise osaga turismisektorist, mis annab ka kehval aastal suurusjärgus 8% SKP-st. Välisturistid jätavad siia suurusjärgus 1,5...2 mld aastas, millest suur osa maandub lõpuks lisaks turismisektorile ja toitlustusele ka kaubandusse, transporti, meditsiini jne ning teises ringis ka tootmisse. Restoranid on lisaks ka oluline väljund kohalikele väiksematele talutootjatele.<br/><br/>Skeleton kolis Saksamaale. Magnetic MRO läks hiinlastele ja ähvardab Eestist jalga lasta. Clevon rahastust Eestist ei leia. <br/><br/>Kui rääkida tööstusest, siis energia- ja tööjõumahukas tootmine pole ilmselgelt Eesti tassike teed. Ja tegelikult ka juba üsna väike spetsiifiliste oskustega tööjõu vajadus (a la Skeleton) võib probleeme tekitada. See tähendab, et tootmise poolelt sobib meile kas väga väike tootmine või siis mahutootmine ülikõrge automatiseerituse/robotiseerituse tasemega.<br/><br/>Kas meil on mingeid strateegilisi eeliseid? Üsna haritud inimesed. Logistiliselt soodne asukoht. Transiiditeemadega on nii nagu on, kui hästi mõelda, siis võibolla RB avab põhja-lõuna suunal mingeid uusi võimalusi. Laeva- ning autotranspordiga võrreldes annab raudtee päris suure eelise kiiruses ning suur osa logistikafirmade poolt liigutatavast kaubast jõuab sihtkohas niikuinii kõigepealt logistikakeskusesse ning alles seejärel veetakse kohapeal autodega laiali. <br/><br/>Ilma energiata samas tõepoolest ei sünni suurt midagi. Taastuvenergia on sõnades meile jube oluline, samas oleme seda naabritest oluliselt vähem toetanud ning rohkem bürokraatlikult piiranud. <br/><br/>Avalik sektor väljastab täna liiga kergekäeliselt signaale a la &quot;energia peabki olema kallis&quot;, &quot;tarbimist tulebki vähendada&quot;, &quot;kasum on välja maksmata töötajate palk&quot; ja &quot;mis huvi on riigil seda sektorit toetada&quot;. See mentaliteet ei ole üldse okei. Loomulikult ei pea riik kõike toetama, aga ta ei tohi ka pidev pidur olla. &quot;Suundume kõrgema lisaväärtuse poole&quot; on ilma tegevusteta täiesti väärtusetu sõnakõlks, asjatu on loota, et tapame kõigepealt veits madalama lisaväärtusega ärid ära, küll siis kõrge lisaväärtus iseenesest peale tuleb...Eraettevõtja soovib niikuinii lisaväärtust maksimeerida, kuniks &quot;fuck kapitalism&quot; veel lõplikult domineerima pole pääsenud.

Fggjjhj

Suhtumine, et &quot;EC tõstab oma tarbimisega energia hinda&quot; on juba vale sellel põhjusel, et probleem ei ole mitte selles, et tootmine tarbib energiat, vaid probleem on selles, et pikalt võimul olnud ja &quot;majanduslikult mõtlev&quot; erakond ei ole pea 20 aasta jooksul midagi teinud, et meil oleks tagatud piisaval hulgal odavat energiat, mis tänapäeval on pigem elementaarne, mitte luksus, nagu meile talvel püüti selgeks teha. Me võime siin mida iganes arutada, aga kui valijad hääletavad selle järgi, et kes annab 50 eurot puhtalt kätte ja tõstab enne valimisi peretoetusi, lubab tasuta asju ja tasuta lasteaiakohti, siis jäämegi vaeseks virelevaks perifeeriaks.

PeaLiK

<blockquote><b>&quot;Madis89&quot;</b><br />Eestis väärindamise all ma mõtlengi lõpptooteni minekut. Alates muldmetallide kaevandamisest kuni lõpptoote(näiteks mikrokiibid/pooljuhid). <br/>Panustada olukorrale kus me toodame kiipe, aga toorme osas sõltume näiteks Hiinast kes kaevandab enamiku muldmetallidest on väga rumal. Kõik mis sealt maalt tuleb on &quot;strings attached&quot;.</blockquote><br/>Vajadusest hakata end Hiina sõltuvusest lahti rebima saab ainult nõustuda. Õnneks toodetakse kiipe üpriski tavalisest liivast, mida esialgu veel pole vaja Hiinast sisse vedama hakata, arvestades, et räni on maakoores levimuselt 2. element. Ka on kiibitööstuse liivavajadus võrreldes näiteks tee-ehitusega mikroskoopiline. Unistus, et TSMC, INTC ja AMD kõrvale kerkib ka Eesti kiibitööstus omab lennukust, aga arvestades, et need kolm ettevõtet panid ainuüksi 2022.a. R&amp;D-le 38 miljardit taala, mis on kõvasti rohkem kui kogu Eesti GDP, ei saaks see lihtne olema. Iga kruvi ja mutter nendes tehnoloogiates on kaetud niivõrd kõva patendikaitsega, et isegi kui üritad kogu kiibitootmise nullist uuesti leiutada, satud üsna kiiresti nende gigantidega raevukatesse kohtulahingutesse, millega nad su surnuks kurnavad.<br/><br/>Haruldaste muldmetallide (mille põhiliseks rakenduseks (43%) on püsimagnetite tootmine) arvestatavad varud on lisaks Hinale ka Vietnamil, Brasiilial, Indial ja Austraalial. Euroopa suurimad varud asuvad mõneti üllatuslikult Gröönimaal, kus neid leidub pea sama palju kui USA-s. Arenenud maailmas ollakse muldmetallide kaevandamisega väga ettevaatlikud, sest neid esineb ka heades maardlates väga hajusalt ja madala kontsentratsiooniga, mistõttu tuleb kätte saamiseks pöörata segi tohutud kivimimassiivid. Ka Gröönimaa tõmbas oma Kvanefjeldi muldmetallide projektile pidurit, kus Energy Transition Minerals Ltd üritas nendele käppa peale panna, kui sai selgeks, et see tooks saarel kaasa ökoloogilise katastroofi.

PeaLiK

<blockquote><b>&quot;iffkillla&quot;</b><br/>Ma ei jääks väga selle Estonian Celli näitesse kinni, kuid minu arvamus siin on selline, et ega pole mõtet ennem vanasse kaevu sülitada, kui uut valmis pole. Kuid kahjuks lollidemaal käibki asi nii, et kohalik initsiatiiv tambitakse maha, et <i>väljamaa onu</i> saaks kazummi roobitseda.Mõndadeks näideteks kuidas nii on läinud puidukeemia valdkonnas näiteks sobiks tselluloositehase lugu või ka <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2022/11/08/kirjaneni-puidukeemia-tehas-tehakse-toenaoliselt-eestist-valja">Kirjaneni plaanid puidukeemiatehasega</a>. Niikaua kui siinses suhtumises kohalikku ettevõtjasse mingit põhimõttelist muudatust ei tule pole mõtet seda olemasolevat ära tappa, sest asemele ei tule arvatavalt miskit kõrgtehnoloogilisemat ja täna siia jäävate tööjõumaksude asemel hakkame lihtsalt tooret välja vedama, või labaselt katlas ära põletama.</blockquote><br/>No aga ei ole ju kohalikud ettevõtjad. Kohalik ettevõtja on olnud PR poster-child ja tegelikud kasusaajad on eelistanud jääda varju. Kohaval ja nendel teistel Est-For-i esindusnägudel poleks kamba peale ligilähedaseltki vajatavat summat (1-1,5 miljardit) kuskilt võtta olnud. Tselluloositööstuse seostamine puidutoormega on tegelikult mõneti eksitav. Puit moodustab tselluloositootmise sisenditest vaevu 10%. Selle bisnisi põhilisteks tootmissisenditeks on magevesi, magevesi, magevesi, siis energia, naatriumhüdroksiid, naatriumsulfiit ja siis alles puit. Lõpptoote, 76g kalluva peldikupabrirulli valmistamiseks kulub ca 100g puitu, 1,3kw/h energiat ja whopping 140 liitrit magevett. Kui peldikupaberi tonnihind on €6000, siis tselluloosimassi selle pressimiseks saab €600 eest. Vot seda nimetan ma lisandväärtuse loomiseks. Peldikupaber on pealegi veel üks madalama lisandväärtusega lõpptoode, võrreldes pabertaskurätikute, beebimähkmete jms kraamiga, mida tselluloosist toodetakse. Miks ei võiks Eesti üritada areneda tasemele, kus toodetakse sedalaadi lõpptooteid? <br/><br/>Tselluloosibisnis kujutab kokkuvõtlikult endast seega hiigelkoguse magevee un-väärindamist. Eesmärgiga oma mageveevarusid kaitsta on ka Hiina viimasel ajal hakanud jõuliselt <a target="_blank" href="https://chinawaterrisk.org/resources/analysis-reviews/dirty-thirsty-not-just-a-paper-tiger/">otsima võimalusi</a> see madala lisandväärtusega ja suurte keskkonnamõjudega tootmine riigist mujale välja suruda. Arvestades Est-For-i esindusnägude soovimatusega rahastaja nimi välja öelda, olid suure tõenäosusega ka selle taga hiinlased. Mõnede vihjete kohaselt oli selleks Shanying Paper Co., kes <a target="_blank" href="https://www.nordic-paper.com/en/press-releases/nordic-paper-be-acquired-anhui-shanying-paper">näib olevat</a> siinse regiioni oma huviorbiiti võtnud.

Fggjjhj

Eks alati leiab miljon põhjust miks tuulikud, tuumajaam, päikeseleketrijaam, kaevandus, tselluloosivabrik, kanala, mis iganes tehas, mis misiganes tootmine on pahad ja ei tohiks mitte mingil juhul Eestisse teha, raha tuleb võtta rikastelt ja jagada enne valimisi sotstoetustena vaestele, aga kuhu me sellise saastaerakonna suhtumisega jõuame?

pahurik

PeaLik, meil on mingi magevee puudus või? Probleem on saaste, mis tuleb ja milline ja kui palju, mitte vesi, seda on piisvalt ja ülearu, muidu sood ei tekiks.

Velikij

<blockquote><b>&quot;iffkillla&quot;</b><br />...Kuid kahjuks lollidemaal käibki asi nii, et kohalik initsiatiiv tambitakse maha, et <i>väljamaa onu</i> saaks kazummi roobitseda.Mõndadeks näideteks kuidas nii on läinud puidukeemia valdkonnas näiteks sobiks tselluloositehase lugu või ka <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2022/11/08/kirjaneni-puidukeemia-tehas-tehakse-toenaoliselt-eestist-valja">Kirjaneni plaanid puidukeemiatehasega</a>. Niikaua kui siinses suhtumises kohalikku ettevõtjasse mingit põhimõttelist muudatust ei tule pole mõtet seda olemasolevat ära tappa, sest asemele ei tule arvatavalt miskit kõrgtehnoloogilisemat ja täna siia jäävate tööjõumaksude asemel hakkame lihtsalt tooret välja vedama, või labaselt katlas ära põletama.</blockquote><br/>Mitte et Sul 100% õigus poleks, aga selline lause &quot;Niikaua kui siinses suhtumises kohalikku ettevõtjasse mingit põhimõttelist muudatust ei tule&quot; on ohtlik. Väga ohtlik.<br/>See kannab endas sõnumit, et äkki see muudatus tulebki. Niisama, heast peast, pühast vaimust näiteks. Senikaua võime istuda ja jalgu kõlgutada ja loota, et asjad lähevad iseenesest paremaks.<br/><br/>Aga <b>ei lähe</b>! Põhimõttelised muudatused ei tule issenesest, vaid ainult siis, kui väga valus on. Ja eelmine valitsus magas maha ühe Suure Võimaluse läinudtalviste kõrgete energiahindade ajal, kui oleks saanud kiiresti mõned otsused ja hanked ära teha näiteks tuuleparkide arendamiseks. <br/>Õnneks vähemalt ei lastud Vene-Ukraina sõda päris kasutult mööda minna, vaid tehakse Nursipalu laiendus ära, ehkki ma ei saa aru, miks piiri ei suudeta välja ehitada sama kiiresti, kui poolakad seda tegid. Aga hää et niigi läits!<br/>

PeaLiK

Eestis on jah veel mingi ime läbi jäänud lammutamata vana vetevõrgustik, mis on maailmas on juba väga haruldane: puhas põhjavesi, allikad, kaevud, salajõed, metsjõed, luhad, roostikud, rabalaukad. Mujal leidub väga vähestes kohtades luksust tarbida aastasajatuhandete eest moodustunud põhjaveereserve. Lääne-Euroopa tarbib pea kõikjal juba filtreeritud pinnavett ja näeb vaeva sinna leostunud põllumajanduspestitsiidide ja muu sodiga. Siin võib peituda Eesti jaoks üllatavaid ekspordipotentsiaale, mida meil endal on raske märgata. Esmalt muidugi loodusturismi kaudu, aga näiteks ka suvaline Eesti allikas võib anda vee omadustelt silmad ette Evianile, Perrierile ja Aquafinale.<br/>Nestle tabas sedalaadi potentsiaali ära ja ehitas üles brändi &quot;Poland Spring&quot;, mille vett hangitakse Poola <a target="_blank" href="https://www.polandspring.com/brand/our-springs">valitud allikatest</a>. Bränd müüdi hiljuti koos kolme teise pudeliveebrändiga maha ameeriklaste erakapitalifirmale One Rock Capital Partners tehinguhinnaga $4,3 miljardit.

madism

Väike vahekokkuvõte: <br/><br/>Energia ega tööjõumahukat tootmist siia ei tule, ka kõrge lisandväärtusega mitte. <br/><br/>Kaevandamine suudab Austraalia ja Kanada näitel häid palku ja maksutulusid teha küll, pole ka kuulda olnud erilistest reostustest, aga ka siin meil endil kompetentsi pole ja pigem fosforiiti kaevandada ei lubata. Ka parimal juhul uuringutest kaevanduse äritegevuseni läheb 10 aastat, abi loota ei ole.<br/><br/>Asukoht oli meil &quot;hea&quot; ajal, mil Venemaaga äri tegemise võimalikkuse müüt veel elas. Soome-Rootsi lähedus on ainus pluss, aga sisuliselt oleme Iisrael, suures osas piirneme vaenuliku territooriumiga, millel on palju olulisi mõjusid, ülejäänud külgedest merega. Neile muidugi tarne mõttes Aasia, paljud sihtturud lähemal, aga on ka suuresti tarkvara ekspordi peal. Pole siin kõrgtehnoloogiliste lahenduste suures mahus tarbijaid lähedal, tootmise klastreid ning ka juppide tarne Aasiast, väljavedu ka Lääne-Euroopasse, kaugematest kantidest rääkimata on aja- ja rahaintensiivne (mh = rohkem käibekapitali tarvis).<br/><br/>Välisinvesteeringutest ei olegi võimalik rikkaks saada nagu ka eraisikuna pole mõtet almustest oodata rikkaks saamist. See võib aidata mingil maal ära elada. Aidatakse neid, kes ennast aitavad, mh idusektori varasema edu näitel, aga kasvama peavad ettevõtted hakkama ikkagi kohaliku initsiatiivi ja investeeringute pealt.<br/><br/>Praegu on SKP juba €40B juures, 2,5% majanduskasvu jaoks vaja €1B arvestatavas osas kõrge lisanväärtusega majandusaktiivsust juurde, 5% jaoks €2B. Netos võib-olla rohkemgi, ebaefektiivseid eelmise ajastu ettevõtteid võib siin veel kotti minna. Paistab kusagilt?<br/><br/>Selle pealt saab juba teha teatud järeldusi ka kohapealsete sisemajandusele suunatud tööstusharude ja varaklasside edasise toimetuleku ja tootluse kohta. Intressid jäävad mõne aasta vaates pigem 3% kanti, võib-olla kauemakski. Euroopa majanduse (= Eesti ekspordi) väljavaated on haprakesed, innovaatilisi ettevõtteid Eestis tehakse, aga investeerita ei taheta. Mis on lahendus? Müü Eesti varad ja paiguta sinna, kus innovatsiooni edukalt tehakse ja see majandust veab (USA, Singapur, Iisrael, mööndustega Rootsi), mitte ainult kliendina kinni maksma ei jääda Euroopa kombel? Millist majandust, millist Eestit me tahame?<br/><br/>Tundub ainus realistlik, aga ikkagi pika vinnaga ja konkreetsete ettevõtete koha pealt ka paljude riskidega ja kapitalimahukas teekond ongi ise innovatiivseid lahendusi järjest rohkem ja paremini tegema hakata, et siis neist pankrottide, paljude asjalike VKE&#39;de kõrval ka mõned suured võitjad esile kerkiks. Idusektorit võib ju tampida, aga ikkagi kümnendiga €2,5B kõrge lisandväärtusega üle 95% mahus ekspordikäibeni jõutud. Seda vägagi hajutatult sihtturgude, sektorite ja kliendisegmentide vaates, paari riigi ühe sektori ära vajumine puidutööstuse näitel jalgu alt ei löö. Ja sellistesse edukatesse ettevõtetesse tuleb jätkuinvesteeringuid ka välismaalt edasist kasvu rahastama. Küllap on võimalik nii töötlevas tööstuses kui süvatehnoloogias ka võimalik edu saavutada kasvõi Sileni näitel, mis klientide käpuli olles (kontorisektor USAs, idud) ikkagi valdkonna tipptootega võimast kasvu näitab käesoleval aastal, puidusektori ühe parima keskmise palgaga. <br/><br/>Riiki võib tampida, aga automaks on suures pildis kommiraha ja valdkonna standard igal pool, jääb väiksemaks ikkagi kui mujal. Bürokraatia, sh ka tuule arendustega venitamise situatsioon võiks parem olla, aga ikkagi võrreldes enamuse riikidega on meil üks paremaid ettevõtluskeskkondi ja maksusüsteeme. Samuti on riik vägagi proaktiivselt laiapõhjalise strateegiaga innovatsiooni toetamas <a target="_blank" href="https://investinestonia.com/estonia-lays-down-an-action-plan-to-reach-500-deeptech-startups-by-2030/">Süvatehnoloogia arengukavaga</a>, ollakse veelgi meetmeid välja töötamas. Riigi panus vähemalt algstaadiumis on meil igati okei, kuigi summad jäävad pigem väikseks, et tootmise siin hoidmisel teiste suurematega konkureerida. Ei saagi oodata, et riik üksi majandust käima veab, raamistik aga on siin kaugelt üle keskmise. <br/><br/>Pigem on pall ettevõtjate, investorite ja majandusmeedia käes. Kui usume et saame hakkama, või ei usu, on meil mõlemal juhul õigus.

Draax

Üldiselt nõus ja madis43 jutule võiks lisada ka seda, et meil on siiski sisuliselt täistööhõive, hoolimata tuhandetest eelmisel aastal lisandunud ukrainlastest.<br/>See tähendab, et kuhugi töötajate suunamiseks tuleb need kusagilt mujalt ära võtta, aga kust? Meediast on kõlama jäänud narratiiv, et igas sektoris on töökäsi puudu - insenere on puudu, bussijuhte on puudu, apteekreid on puudu, koorijuhte on puudu, postiljone on puudu jne.<br/>Isegi avalikus sektoris laiemas mõttes, mille vähenemist me siin häälekalt soovime, on tohutult ametikohti vaja täita - puudu on arstidest ja õdedest (pikad ravijärjekorrad), õpetajatest ja tugispetsialistidest, sotsiaaltöötajatest jne. <br/><br/>Lõpuks on ikka innovatsioon see, mis seda puudujääki tasandab. Ükskõik kas erasektori või avaliku sektori poolt.<br/>Poemüüjate puudujäägi tasandavad ära iseteeninduskassad.<br/>Riigi ja kodaniku suhtlus kolib järjest rohkem e-kanalisse, meeldib see meile või mitte.<br/>Postkontorid pannakse kinni ja asemele tulevad pakiautomaadid.<br/>Apteekide asemele tulevad iseteenindusapteegid.<br/>jne. <br/><br/>

PeaLiK

Väljakutsed, mille ees Eesti seisab on väga sarnased sellele, mida nimetatakse: <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Middle_income_trap">Middle income trap</a><br/>Sellena kirjeldatakse siis olukorda, kus riigi palgatase on juba piisavalt kõrge, et kukkuda välja konkurentsist riikidega, kes pakuvad tööjõumahukat odavtootmist, aga kellel puudub veel kompetents ja kapital tungida kõrge lisandväärtusega aladele. <br/><br/>Sellest barjäärist üle rabelemine ei pruugi olla lihtne. 101 riigist, keda 1960.a. loeti keskmise sissetulekuga riikide hulka on tänaseks vaid 13 suutnud end kõrge sissetulekuga riikide klubisse võidelda. On tehtud hulgi uuringuid, kuidas see neil õnnestus ja üheks korduvaks motiiviks nendes uuringutes on õige ekspordistruktuur.<br/>- esiteks peavad selles domineerima keeruka (<i>sophisticated</i>) loomuga tooted/teenused;<br/>- teiseks peab eksisteerima nende toodete/teenuste mitmekesisus (<i>diversity</i>), et hõlmata suuremat osa elanikkonna tootmispotentsiaalist. Munad ei tohi olla ühes korvis. Näiteks Malaisia ja Filipiinid suudavad küll toota keerukaid elektroonikatooteid, aga peale selle suurt midagi ja sinna sektorisse kaasatute hulk on liiga väike, et terve riik üles rebida. Samas, lõksust pääsenud Lõuna-Korea, kes varem oli eelloetletutega samal pulgal, suutis saavutada ka ekspordiportfelli mitmekesisuse.<br/><br/>Veel on toodud välja, et selleks murranguks vajalik struktuurne muudatus ei teki ise-eneslikult rohujuure tasandil, vaid selleks tuleb teha ühine koordineeritud ja ette kavandatud pingutus riigi tasandil (<i>comprehensive strategy with strategic active policies</i>). Juurde on rõhutatud vajadust, et haridussüsteem tuleb teadlikult kujundada looma inimkapitali, mida vajavad just nimelt kõrget lisandväärtust loovad sektorid.<br/><br/>Natuke sellised üldsõnalised ja abstraktsevõitu soovitused on, aga ega kokaraamatu tasemel retsepti polegi mõtet oodata. Igal juhul peaks olema selge, et selline majandusmudel, kus Eestist veetakse minema toormed ja poolfabrikaadid, millega me ise (veel) midagi mõistlikku peale hakata ei oska ning mis loovad meile vastutasuks madalapalgalisi töökohti, on risti vastupidine eesmärgile kõrgema sissetulekuga riikide klubisse trügimiseks. See vaid tsementeerib meie tänast positsiooni ja lukustab väärtuslikku tööjõupotentsiaali. Ka võtab see võimaluse tulevikus ise neid toormeid omaenda majanduse hüvanguks rakendada. Sellist tööstust pole siia tõesti vaja.<br/><br/>Eestist rääkides tooksin ise veel ühe rakendamata potentsiaali. Eesti torkab Euroopas silma regionaalse sissetulekute tasakaalustamatusega. Olematu regionaalpoliitika tulemusel on kujunenud olukord, kus kõik vähegi suuremat lisandväärtust loovad ettevõtmised on koondunud Vabariigi ühte punktikesse. Tubli pool Eesti tööjõust tegeleb parema puudumisel asjadega, mis jäävad tublisti alla nende võimete. Tööjõupotentsiaali mõttetu raiskamine.

Draax

<blockquote><b>&quot;PeaLiK&quot;</b><br /><br/>Eestist rääkides tooksin ise veel ühe rakendamata potentsiaali. Eesti torkab Euroopas silma regionaalse sissetulekute tasakaalustamatusega. Olematu regionaalpoliitika tulemusel on kujunenud olukord, kus kõik vähegi suuremat lisandväärtust loovad ettevõtmised on koondunud Vabariigi ühte punktikesse. Tubli pool Eesti tööjõust tegeleb parema puudumisel asjadega, mis jäävad tublisti alla nende võimete. Tööjõupotentsiaali mõttetu raiskamine.</blockquote><br/><br/>PeaLiku arutlus vastab hästi küsimusele mida eelpool küsisin - vaja on natuke järele mõelda, missugust tööstust meil tegelikult on vaja ja millised oleks need mõtestatud pingutused, mis aitaks meil soovitud tulemuseni jõuda. Lihtsalt igasugune tööstus igasuguse hinnaga tundub vastuoluline eesmärk, mis halvemal juhul ka meie tegelikele eesmärkidele vastu töötab.<br/><br/>Regionaalpoliitikast eraldi rääkides on meil ka tööstuses sageli olukord kus tootmine on mõnes väikeasulas - kas ajaloolistel põhjustel, tooraine on lähedal või on sealt odavat tööjõudu lihtsam leida. Samal ajal kõrgema palgaga keerukamat haridust nõudvad töökohad selles tööstusettevõttes on sageli ikkagi Tallinna peakontoris. Tootmise regionaalne hajutatus ei tähenda seda, et tehase asukoha KOVis tekiks tingimata kõrgepalgalisi töökohti - need tekivad ikka Tallinnasse või paremal juhul Tartusse. Kohalikele jäävad ikka need mured mille pärast tööstusettevõtete rajamise vastuseis nii tugev on - müra, hais, raskeveokid väikestel teedel ja võimalik keskkonnareostus.<br/><br/>

Zoom

Suudame siin teemas olla jube konkreetsed madalama lisandväärtusega olemasolevate või planeeritud projektide tampimisel, ent muus osas jääb asi üldsõnaliseks ja loosunglikuks. Muidugi peame liikuma kõrgema lisaväärtuse poole, panustama innovatsiooni, pingutama ühiselt nii riigi kui erasektori poolelt. <br/><br/>Praegu kolib osa tootmist Aasiast tagasi Euroopasse ning püüame vähendada sõltuvust EL ning NATO välistest tarnijatest. Sellel trendil peaks sabast kinni saama. Tööpõld on lai, võimaluste aken on avatud.<br/><br/>Kaitsetööstus on näiteks üks valdkond, kuhu praegu panustada. Igatpidi jõukates ning rahumeelsetes Norras, Rootsis ja Šveitsis sobib relvi arendada ja toota, ent meil mitte? Üks 155mm Excalibur mürsk maksab suurusjärgus $100 000, ka odavam juhitav moon maksab ikka tuhandeid tükist. Muide, kas oleme tähele pannud, et lätlasetel olid Threodile vastu panna Penguin droonid, mille tootjafirma ühines eelmisel aastal USA ettevõttega ning nüüd tarnitakse neid droone USA abina Ukrainale? Tore, et meil on Threod ja Milrem, ent siin saaks teha palju rohkem. Kaasaegne militaaria vajab hulgaliselt spetsiifilist optikat, elektroonikat ja kõikvõimalikku muud. Valdkond on paindlik selles suhtes, et tootmise skaala varieerub lollmoona totaalsest masstootmisest kuni üpriski väikeste partiidena tarnitavate süsteemideni a la elektroonilise sõja seadmed, erinevad mõõdikud, luure- ja seireseadmed, tarkvarad, sõjameditsiini ning demineerimisvarustus jm. Kõrgemas otsas võib lisaväärtus olla kosmiline. Valdkond eeldab suures osas riigi ja erasektori ühist panust.<br/><br/>Iisrael muidu on lisaks tarkvara- ja relvaekspordile ka päris korralik kiipide, mõõteriistade, meditsiinitehnoloogia, rafineeritud kütuste, teemantide jm eksportija.<br/><br/>Päris probleem on see, kui ettevõtjate plaanid meile kuidagi ei sobi ning samal ajal meie überkõrgetele nõudmistele vastavaid projekte napib. Need käärid lõikavad meil ühel hetkel püksid jalast.

amarek

Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.

madism

<b>Palju häid mõtteid</b>. Vaja on mitmekesistada, juurde tekitada kõrge lisandväärtusega tööstusharusid ja ka välja arendada vajalikku töötajaskonda nende jaoks. Eks igas sektoris on vaja enda &quot;Skype&quot; hetke, et tekiks teatav kompetents, edu kogemus ja selle pealt edasi ehitada. Õnneks või kahjuks on Eesti nii väike, et ideaalis võib ka tarkvarast piisata, sihtturud piisavalt hajutatud, aga realistlikult pigem ca 5 fookusega sektorit võiks viia oluliselt järgmisele tasemele küll. <br/><br/><b>Tarkvara</b> näitel tuleb mõistlikus mahus peale oskustööjõudu küll nii siit kui saab ka mujalt sisse tuua, Bolti-Wise-Pipedrive&#39;i kombel mujal palgata ja valdkonna ettevõtjad panid ka seljad kokku, et kood/Jõhvi koodikool käima tõmmata.<br/><br/> <b>Elektroonikas-robootikas</b> hakkab ka juba kriitiline mass kokku tulema (Ericsson, ABB; Cleveron, Starship, Comodule, Clevon jne), Cleveronil omanimeline akadeemia toimib samuti, TTÜs ja TÜs tuleb ka talenti peale. <br/><br/>Eks aeg näitab, kas Milremi arengu ja enamusosaluse müügist tulnud oskusteave, kapital ja kogemus ka kohalikule <b>sõjatööstusele</b> uut hoogu annab, aga eelduseid on. Threodi puhul ka <a target="_blank" href="https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12323903-Threod-Systems-O%C3%9C">osanikestrutkuur</a> vähemalt VC maailmas paneks kiire bloki ette, oleks olulist ümbervangerdust vaja. Kindlasti aega veel läheb järgmise laine eduni. Sõjatööstus on väga pika vinnaga valdkond nii tootearenduse kui müügi mõttes ja eks sellel on ka olulisi piiranguid isegi traditsioonilise riskikapitaliga võrreldes. Loodetavasti tõmbab käima, aga SKP tasemel mõju pigem järgmise 5 aasta jooksul veel oodata ei maksa. Oskustööjõudu vast edu korral annaks teistest (robootika) idudest tõmmata. <br/><br/><b>Materjaliteaduses</b> tehakse ka huvitavaid asju, mõnevõrra kaugemale jõudnute nagu Skeleton, Elcogeni kõrval uued tulijad nagu GScan, Efenco tunduvad ka ägedaid asju arendavat. Big, if true nagu öeldi sajandeid tagasi alkeemia ja hiljuti toatemperatuuril ülijuhtide kohta. GScan tundub eemalt isegi jumekas, aga endal vähe teadmisi, et põhjapanevamaid järeldusi teha. Vesinikule pühendunud idusid on juba isegi teatud hulk, aga selle puhul ei oska ka kõrvaltvaatajana piiratud teadmiste pealt öelda, kas päriselt on ka väljavaateid või protsesside iga astme suurte kadude tõttu võib ka tupiktee ja rohepesuga tegu olla. Kindlasti on efektiivsem odavat elektrit otse auto akusse lasta või kasvõi nt soojuspumpades kütmiseks kasutada kui seda vahepeal veel vesinikuks muundada, transportida ja tagasi elektriks muundada. Spetsiifilisi rakendusi samas leiduda võib kindlasti. Nendes valdkondades spetsialistidest oskustööjõudu pigem samas napib ja jääb nappima.<br/><br/><b>Rohetööstus</b> on kindlasti üks tulevikuvaldkondi ja siin Sunly startupi suuna, Skeletoni, Comodule grupi näol mingi kompetents ka olemas. Kliimakriiside kontekstis võiks lähiaastatel ka peale käesoleva + viimaste aastate erinevaid muresid kiirema hooga käima minna valdkond, nagu pandeemia ajal veebipoed hoogu said, kui siin kohalikud üksused raske aja üle elavad. Tööjõuga vast probleemid täiesti ületamatud edu korral ka pole. Jättes Enefiti ja sõbrad siin kontekstis kõrvale, mis on sisuliselt ajas langeva väärtusega rahavoo-objektide import, siis kõrgema lisandväärtusega ekspordi SKP tasemel mõjuni läheb ka selgelt aega. <br/><br/>On võimalusi küll, hajutatust ka, konkreetsemaid valdkondi tegude tegemiseks samuti, isegi tööjõudu teatud maani olemas ja tulemas. Kriitilise massini SKP tasemel tulemusi teha pigem jääb lähiaastate vaates veel väheks eriti kui investorid kaasa ei tule.

taavi_talvik

<blockquote><b>&quot;amarek&quot;</b><br />Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.</blockquote><br/>Kui Singapuri kasv hakkas 1960-ndatel aastatel, siis oli seal elanike arv miski 1.6 miljonit (täna 5.6 miljonit). Tõsi, nende geograafiline asukoht oli/on veits parem kui meil.

opex

Malta, Luxembourg, Andorra, Liechtenstein, Caymans, USVI. NZ, Iirimaa said 5 milli mõni a. tagasi täis.

ekeroo

Tööstuse ülesehitamise plaanimisel oleks ehk esmalt arukas vaadata milliseid ressursse Eestis ja lähiümbruses leidub, ja milliseid neist konkurentsivõimeliselt kasutada saab. Traditsiooniline suurtööstus ei vaja ületamatult palju töölisi, küll aga palju odavat elektrit ja soojust. Tahame või mitte, fakt on see, et ainus võimalus mõlemat saada on põlevkivist, ja seda veel 30 aastat. Üks keskkoolitasemel näide tselluloositootmise komplekssusest : Elektriga tehakse naatriumhüdroksiidi, soojusega vesinikperoksiidi - siia on vaja ka konkurentsivõimelise hinnaga vesinikku, mida saab odavast maagaasist või siis kuni 25 eur/MWh maksvast elektrist. Puidu, naatriumhüdroksiidi ja vesinikperoksiidiga saame pleegitatud tselluloosi. Tselluloosist saab valmistada viskoosi, naatriumhüdroksiidi tootmise kõrvalproduktiks on kloor ehk soolhape mida saab kasutada viskoosi tootmisel lahustina jne. Ma ei ole eelnevas illustreerivas kirjelduses kindlasti mitte faktitäpne, vabandan, aga see mida tahan öelda - traditsiooniline suurtööstus on vertikaalselt ja horisontaalselt integreeritud materjalivoogude ja energiavajaduste kompleks. Eestis on ajalooliselt olnud ainult üks suurtööstuse mõõtu ettevõte - Nitrofert, mis tootis maagaasist, õhust ja elektrist ammoniaaki ja karbamiidi. Nitroferdi 100% sõltuvus vene gaasi hinnast ja põlevkivielektrist illustreerib hästi meie ees seisvat puslet milles peaks olema kaks tükki ja meil ei ole kumbagi. Tõsi, 10-25 eur/MWh maksev tuuleelekter on intrigeeriv - juhul kui vee elktrolüüsil toodetav hapnik vesiniku kõrval kasutust leiaks. Tuletame meelde - H2O = 2 kg vesinikku ja 16 kg hapnikku.

Marvin

<blockquote><b>&quot;amarek&quot;</b><br />Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.</blockquote><br/>Sloveenia võiks meile hästi sobiv näide olla - 2M elanikku ja terve hulk brände, mida üle ilma teatakse.

PeaLiK

Ka Sloveenial on omad probleemid. Nad teevad väga palju alltöövõttu ja white label tooteid naaberrriikide tööstustele, kes kipuvad riisuma koore. Siit tuleb välja üks lisandväärtuse väga oluline aspekt. <u>Asi ei ole tootes.</u> Kaks inimest, kes töötavad eri riikides välja täpselt samaväärse toote võivad luua väga erinevat lisandväärtust. Hoopis bränding ja marketing on need võlusõnad, kus luuakse enamus lisandväärtust. Lisaks on lisandväärtus vahetult seotud selle tarbija ostujõuga. Ükskõik kui hea asja sa välja arendad, oled sa ikkagi doomed kui sul pole nime ja müüd seda madala ostujõuga kundedele. On vaks vahet, kas samaväärne hambaarst plommib hambaaugu Soomes või Eestis. Esimesel juhul toodab ta 2x rohkem lisandväärtust.

Draax

Lemmiknäide lisandväärtuse/tööviljakuse kohta on see, et miks Helsinki bussijuhi töötasu on Tallinna bussijuhtide omast nii palju suurem, kui ta ei tee midagi paremini või ei loo suuremat väärtust kui Tallinna bussijuht. <br/>Ta lihtsalt veab 2x rikkamaid reisijaid.

Velikij

<blockquote><b>&quot;taavi talvik&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;amarek&quot;</b><br/>Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.</blockquote><br/>Kui Singapuri kasv hakkas 1960-ndatel aastatel, siis oli seal elanike arv miski 1.6 miljonit (täna 5.6 miljonit). Tõsi, nende geograafiline asukoht oli/on veits parem kui meil.</blockquote><br/>Singapurlased ise räägivad, et nende edu saladus ei olnud ainult asukoht ega miski muu (need kõik olid olulised, aga mitte võtmetähtsusega), vaid fokusseerumine kolmele väga konkreetsele valdkonnale. Üks neist oli IKT, üks biomeditsiin, kolmas kahjuks hetkel meelde ei tule. Sinna suunati täiendavad välised ressursid ja see andis pikapeale tulemust. Saadi aru, et riik on väike ja kõigega tegelda ei jõua.<br/><blockquote><b>&quot;madis43&quot;</b><br />...Rohetööstus[/b] on kindlasti üks tulevikuvaldkondi ja siin Sunly startupi suuna, Skeletoni, Comodule grupi näol mingi kompetents ka olemas. Kliimakriiside kontekstis võiks lähiaastatel ka peale käesoleva + viimaste aastate erinevaid muresid kiirema hooga käima minna valdkond, nagu pandeemia ajal veebipoed hoogu said, kui siin kohalikud üksused raske aja üle elavad. Tööjõuga vast probleemid täiesti ületamatud edu korral ka pole. Jättes Enefiti ja sõbrad siin kontekstis kõrvale, mis on sisuliselt ajas langeva väärtusega rahavoo-objektide import, siis kõrgema lisandväärtusega ekspordi SKP tasemel mõjuni läheb ka selgelt aega.</blockquote><br/>See on väga ohtlik lähenemine, sest kliimateemadega tegelemine on moodne, kuid arvestatavat lisandväärtust luua rahvusvahelises mõistes on keerukas, sest konkurents on suur, kõik üritavad haibi najal rikkaks saada ja meil puudub reaalne konkurentsieelis. Pigem oleme rumalas olukorras, kus poliitilise surve tingimustes maksame peale neile, kes päriselt tehnoloogiaid arendavad. Ehk et rohetööstus on olemuselt liiga üldine, laialivalguv ning pigem haip, kus suured riisuvad koore.<br/>

Zoom

<blockquote><b>&quot;amarek&quot;</b><br />Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.</blockquote><br/>Island veel mainimata. Turism, energiamahukas tootmine, kalatooted, finantssektor.

ziff

<blockquote><b>&quot;Zoom&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;amarek&quot;</b><br/>Tooge näiteid edukatest alla 5M elanikega riikidest.</blockquote><br/>Island veel mainimata. Turism, energiamahukas tootmine, kalatooted, finantssektor. </blockquote><br/>Selle va &quot;energiamahuka tootmise&quot; kontekstis on islandlastel üks arvestatav eelis.<br/>Äkki peaks seda ekstra maksustama? :)<br/>

zuckerblaum

Kalatööstus? <br/>Äkki oleks ikka selle kilusõja pidanud ära pidama tookord. Nagu Island 50 a tagasi brittidega.

Zoom

Merendus on kindlasti oluline teema, meil on palju rannajoont, head jäävabad sadamad, ajalugu sektoris, BLRT, Tallink jne. Teisalt on valdkond siiski üsna käest lastud mingil põhjusel, kaubalaevastik on lähes täiesti kadunud näiteks. Miks on nii, et isegi Tallinki laevad pole Eesti lipu all? <br/><br/><a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/3038135/tallink-ei-plaani-rohkem-laevu-eesti-lipu-alla-tuua">https://majandus.postimees.ee/3038135/tallink-ei-plaani-rohkem-laevu-eesti-lipu-alla-tuua</a><br/><a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/22/tallink-viib-parvlaeva-galaxy-lati-lipu-alla">https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/22/tallink-viib-parvlaeva-galaxy-lati-lipu-alla</a>

Draax

Kalatööstus hääbus kiiresti koos vene turu kadumisega pärast 1997 kriisi, kui eksportida polnud enam eriti kuhugi. Pärast seda oli Ukraina vist olulisemaid sihtturge (suur riik, suutis kõik vastu võtta mis Eestis purki pandi) aga kui Eesti elatustase hakkas kiiresti endistest liiduvabariikidest kiiremini eest ära minema, jäi meie toodang neile liiga kalliks ja valuutariskid võimendasid eksportijate hädasid.<br/><br/>Kas keegi oskab kahe lausega arusaadavalt selgitada, mida see laevade Eesti lipu alla toomine õigupoolest annab?<br/>Kui ma olen asjadest õigesti aru saanud, siis ootused on umbes sellist liiki, et kui riik vabastaks laeval töötava laevapere riiklikest (tööjõu)maksudest, siis võiks laevad tagasi Eesti lipu alla tuua või siis lippu ettekäändeks tuues nuiata Eesti riigilt mingeid toetusi, aga sel juhul - mis see point majandusele oleks peale selle, et sini-must-valget ahtris on tore vaadata? Mingit majanduskasvu see endaga kaasa ei too ja tegelikult midagi olulist ei mõjuta, sest laevad sadamate vahel sõidavad ikka ja kaubad liiguvad, ükskõik mis lipu all.<br/>See &quot;toome laevad Eesti lipu alla&quot; oli mõne poliitiku kõlav valimislubadus, mis kõnetas ehk mõnda valijat kui patriootliku eesmärgina, aga sisulist mõju tundub sellel vähe olevat.<br/><br/>

Jate

<blockquote><b>&quot;iffkillla&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;zuckerblaum&quot;</b><br/>Kalatööstus? <br/>Äkki oleks ikka selle kilusõja pidanud ära pidama tookord. Nagu Island 50 a tagasi brittidega.</blockquote><br/><br/>On meil mingit söödavat ja väärtuslikku kala? Läänemeri on teadupoolest nii mürke täis, et siinset kala väga süüa ei soovitata.</blockquote><br/><br/>Eks uudiskünnist ületab vaid see, kui midagi halvemaks läheb ja kui norme karmistatakse (EU toitumissoovitused kalale põhinevad sellel, mis oleks imikutele ohutu). Uudis, et Läänemere kalades sisalduvad mürkide kogused vähenevad ei ole sex.

Jate

Eks neid artikleid ongi raske leida, mis skandaalsuselt uudiskünnist ei ületa.<br/>Jah, läänemere kalas on mürke. Küsimus on mõneti nagu klaasi veiniga: et kas klaasil veinil päevas on negatiivne või positiivne môju? <br/>Mõni aasta tagasi tekitas suurt poleemikat see, kui EU karmistas toiduainetes olevaid norme(dioksiin jms) ligi 10 korda, siis vähendati ka oma 10x soovituslikke toitumiskoguseid ja järsku tekkis mulje, nagu kalad oleks mürgisemaks läinud.<br/>Tegelikult on dioksiinide sisaldused kalades vähenenud paarikümne aastaga ligi 5-10 korda(olenevalt liigist ja püügipiirkonnast), aga et asi poleks liiga hea, siis said normid vingeks kruvitud...<br/><a target="_blank" href="https://bioneer.ee/l%C3%A4%C3%A4nemere-kalu-ohutu-s%C3%BC%C3%BCa">Link</a><br/><br/>Soomes on tehtud üks väheseid laiapõhjalisi kalurite tervise uuringuid, kalurid tarbivad just neid mürke täis Läänemere kalu kümnetes kordades enam, kui on EU toitumissoovitused või kui tarbib tavakodanik. Kalurite suremus suurem tavaininese suremusest vaid ühes valdkonnas: uppumissurmad. Kõiges muus olid kalurite tervisenäitajad tavaininese tervisenäitajatest parem.<br/><a target="_blank" href="https://yle.fi/a/3-5842060">Soome keeles</a><br/><br/>Kala söömisest saadav kasu kaalub üles negatiivsed faktorid. <br/>NB. Uuring on tehtud ajajärgul, kui dioksiinide ja teiste mürkide sisaldus kalades oli kordi suurem, kui ta nüüd on.<br/>

Zoom

<blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br /><br/>Kas keegi oskab kahe lausega arusaadavalt selgitada, mida see laevade Eesti lipu alla toomine õigupoolest annab?<br/></blockquote><br/>Tonnažimaks ja registritasud. Aga peamine ilmselt, et oma leevastik peaks andma kaldasektori ettevõttetele arengusüsti. Võita võiks päris palju rohkem võrreldes osalise kaotusega meeskondade maksutulus.<br/><br/>&quot;&quot;Teiste riikide praktika näitab, et kõik need riigid, kes on läinud sama teed, on saavutanud edu - eranditult kõik, alates Lätist, lõpetades Hollandiga,&quot; kinnitas Kõuts.<br/><br/>&quot;Lähtume sellest tõdemusest, et iga meremees loob kaldal tinglikult kolm töökohta. See tähendab ka meie tööturukaitset. Ja ärme unustame seda fakti, et kõik see, mis puudutab laevade tegevust, eriti kaubalaevastikku, on puhas eksport,&quot; selgitas Kõuts.&quot;<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/835356/riik-asub-maksusoodustuste-abil-laevu-eesti-lipu-alla-meelitama">https://www.err.ee/835356/riik-asub-maksusoodustuste-abil-laevu-eesti-lipu-alla-meelitama</a>

TNT

Lahendus oleks ilmselt Tõeministeeriumi loomine. Siis meil oleks teada mõned tõed , s.h. kuidas tööstus ja eksport kriisist välja tuua või siis ilmselt et nad ei olegi kriisis.<br/>Või kui ongi kriisis on see kellegi Ratase süü.

Draax

<blockquote><b>&quot;Velikij&quot;</b><br />ERR portaalis Indrek Kiislerilt masendav, aga õige ja väga otsekoheme lugu sellest, kuidas saaks allakäiguspiraali vältida ja miks seda pole siiani tehtud. Soovitan soojalt lugeda!<br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609071872/indrek-kiisler-eestit-ahvardab-tupikjaama-staatus">https://www.err.ee/1609071872/indrek-kiisler-eestit-ahvardab-tupikjaama-staatus</a></blockquote><br/><br/>Probleemi defineerimisega saab Indrek Kiisler hästi hakkama, aga seda suudavad paljud teisedki.<br/>Lahenduste leidmine kahjuks nii sirgjooneline ei ole. Erinevate taristuinvesteeringute puhul on ajalugu näidanud, et päris elus see &quot;ehitan taristu, siis tulevad ka kaubad/rongid/laevad/ettevõtted&quot; ei tööta. Saaremaa süvasadam ja Pärnu lennujaam on ehk kiireimad näited, mis kohe meelde tulevad.<br/><br/>Neljarealine maantee ei lahenda seda probleemi, et Eesti on ääremaa ja asub Saksamaast ja Poolast kaugel (kaugemal kui Leedu või Ungari, näiteks).<br/>Head ühendused ei muuda seda fakti, et Eesti on väike (jällegi, väiksem kui Leedu, Poolast või teistest Ida/Kesk-Euroopa riikidest rääkimata) ja tööjõudu suurema tootmise rajamiseks on selle võrra keerulisem leida.<br/>Meil napib väärt maavarasid, meil on vähe tarbijaid, palgatase on kõrgem kui mõnel teisel Ida-Euroopa riigil ja kui Venemaa võrrandist välja võtta, siis ainus sihtturg, kuhu on hõlbus toodangut tarnida ongi Skandinaavia.<br/><br/>Kiisler nendib neid probleeme, millele ta lahendusi ei paku (ja mida ei ole võimalik lahendada - geograafilist asukohta ju ei muuda) ja ignoreerib seda, et neid küsimusi ainult taristuinvesteeringutega ka ei lahenda. Ja kui kõik muu jääb samaks, on tühi maantee lihtsalt tühi maantee.

mancik

<blockquote><b>&quot;iffkillla&quot;</b><br /><br/>Pärnu lennuväli ja Saaremaa sadam tunduvad üldse olevat investeeringud millede sügavam mõte on sõjaline, mitte see, et sealt hakkaks reisijate massid läbi voorima.</blockquote><br/>Pärnu lennujaama sõjalist otstarbekust ei tea, tundub võimalik aga pigem oli tegu regionaalpoliitika elluviimisega nagu seda oleks ka Haapsalu raudtee taastamine.<br/>Samas Rail Baltic&#39;ust peaks olema väga palju nii sõjalist kui transportimislikku kasu, sest tooks meile Eestimaale ja ka läbi Baltikumi lõpuks euroopas kasutusel oleva raudteerööbaste laiuse st. ei peaks euroopast algavat kaupa vahepeal ümberlaadima. Iseasi küsimus on et kas seda peab niivõrd ressursimahukalt tegema nagu praegu ettevõetud ... ja mille valmimine lükkub iga järgneva poolaastaga järgmised täiendavad 1,5 aastat edasi ... ehk pigem tundub et ei saa kunagi valmis.<br/>Sama asi on 2+2 teedega - Tallinn-Ikla suund peaks olema oluliselt prioriteetsem kui Narva-Tallinn aga täna on Narva-Tallinna suunal valmis oluliselt suurem % 2+2 teed kui võrrelda Tallinn-Ikla või Tallinn-Tartuga. <br/>ps. <br/>minuarust on Eestis suur probleem ülevõimendamisega - kõik projektid ja mõtted aetakse liiga pidulikult suursuguseks, mis teeb kõik tarbetult kalliks nii ehitada kui ka hooldada aga sama lindilõikajad saavad avamisüritusel rusikaga vastu rinda taguda, et kui ilus ja suursugune asi jälle valmist treiti ... ehk kõik tahavad olla mõisnikud, samas kui vahendeid ei pruugi jaguda isegi talu pidamiseks.

m

<blockquote><b>&quot;madis43&quot;</b><br /> Jooksevhindades on seis enam-vähem, aga probleem on siiski reaalne. </blockquote><br/><br/>Minu pilgu jaoks on siin kaks teemat, mida tasuks vaadata mõneti eraldi:<br/>1) millistele turgudele oleks Eesti ettevõtjatel võimalik seniseid tooteid täiendavalt müüa?<br/>2) milliste uute toodete turuletoomisesse tasuks ettepoolevaatavalt investeerida, kus ja kui palju neile toodetele turgu oleks jne<br/><br/>Multinatsionaalid välistavad esmalt oma globaalse turundusstrateegia kujundamisel andmeanalüüsi põhiselt vähem huvipakkuvad turud ja keskenduvad siis neile turgudele ja toodetele, kus rohkem kasvuvõimalusi. <a target="_blank" href="https://policy-lab.eu">Policy Lab</a>-il on sarnane lähenemine. <br/><br/>Meie andmeanalüüsi mudel kasutab ekspordistrateegiate nõustamiseks kõikide maailma riikide viimase 10 aasta kaubavahetuse andmeid 200+ sihtturu ja 5200+ tootegrupi lõikes. Vaatame nende andmete pealt ekspordipotentsiaali hindamiseks sihtturu suurust, ostujõudu, riigiriski, oodatavat majanduskasvu. Seejärel analüüsime tootede lõikes Eesti võimet seda pakkuda ja turunõudluse kasvukiirust kõikidel sihtturgudel. Võtame sihtturgude ja toodete lõikes arvesse turu kontsentratsiooni ja kaubandusbarjääre. Anname võimaliku turuosa suuruse hinnangu.<br/><br/>Eesti eksport on ligikaudu 30 miljardit dollarit aastas, kusjuures 2/3 sellest on kaupade eksport. Umbes poole kaupade ekspordist oleme seejuures teinud naabritega Läänemere regioonis. Eesti ekspordipotentsiaali analüüs ütleb, et tänaste eksporttoodete osas on Eesti ekspordi kasvõimalused ennekõike kaugematel turgudel: tuumik-Euroopa 37 miljardit dollarit, Aasia 13 miljardit dollarit, Põhja-Ameerika 11 miljardit dollarit potentsiaalset turumahtu.<br/><br/>Siin tasub tähele panna, et Eesti saaks müüa naabritele suhteliselt laial skaalal 400+ erinevat toodet, kuid sageli jutt suhteliselt väikestest mahtudest. Saksamaal näeme potentsiaali 321, Prantsusmaal 237 ja USAs 133 Eesti toote ekspordiks. Võimalikud käibed oleksid aga edukate toodete puhul oluliselt suuremad. Ehk siis kaugematel turgudel on võimalus rohkem eksporditulu teenida, kuid fookus peab toodete lõikes oluliselt paremini paigas olema. <br/><br/>Konkreetete ettevõtete ja toodete lõikes saaks edasi juba lähemalt vaadata.<br/>

Kurika5

<blockquote><b>&quot;<a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/forum/invest/134177?postId=3051549">Zoom</a>&quot;</b><br />Suudame siin teemas olla jube konkreetsed madalama lisandväärtusega olemasolevate või planeeritud projektide tampimisel, ent muus osas jääb asi üldsõnaliseks ja loosunglikuks. Muidugi peame liikuma kõrgema lisaväärtuse poole, panustama innovatsiooni, pingutama ühiselt nii riigi kui erasektori poolelt. <br/><br/>Praegu kolib osa tootmist Aasiast tagasi Euroopasse ning püüame vähendada sõltuvust EL ning NATO välistest tarnijatest. Sellel trendil peaks sabast kinni saama. Tööpõld on lai, võimaluste aken on avatud.<br/><br/>Kaitsetööstus on näiteks üks valdkond, kuhu praegu panustada. Igatpidi jõukates ning rahumeelsetes Norras, Rootsis ja Šveitsis sobib relvi arendada ja toota, ent meil mitte? Üks 155mm Excalibur mürsk maksab suurusjärgus $100 000, ka odavam juhitav moon maksab ikka tuhandeid tükist. Muide, kas oleme tähele pannud, et lätlasetel olid Threodile vastu panna Penguin droonid, mille tootjafirma ühines eelmisel aastal USA ettevõttega ning nüüd tarnitakse neid droone USA abina Ukrainale? Tore, et meil on Threod ja Milrem, ent siin saaks teha palju rohkem. Kaasaegne militaaria vajab hulgaliselt spetsiifilist optikat, elektroonikat ja kõikvõimalikku muud. Valdkond on paindlik selles suhtes, et tootmise skaala varieerub lollmoona totaalsest masstootmisest kuni üpriski väikeste partiidena tarnitavate süsteemideni a la elektroonilise sõja seadmed, erinevad mõõdikud, luure- ja seireseadmed, tarkvarad, sõjameditsiini ning demineerimisvarustus jm. Kõrgemas otsas võib lisaväärtus olla kosmiline. Valdkond eeldab suures osas riigi ja erasektori ühist panust.<br/><br/>Iisrael muidu on lisaks tarkvara- ja relvaekspordile ka päris korralik kiipide, mõõteriistade, meditsiinitehnoloogia, rafineeritud kütuste, teemantide jm eksportija.<br/><br/>Päris probleem on see, kui ettevõtjate plaanid meile kuidagi ei sobi ning samal ajal meie überkõrgetele nõudmistele vastavaid projekte napib. Need käärid lõikavad meil ühel hetkel püksid jalast.</blockquote><br/><br/>Ilmselt luges Google’i endine juht Eric Schmidt sinu <a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/forum/invest/134177?postId=3051549">14.08.2023</a> tehtud postitust ning <a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120264785/google-i-endine-juht-eric-schmidt-loi-eestisse-ettevotte-mis-on-seotud-kamikaze-droonidega">registreeris eelmise aasta septembris Eestisse ettevõtte, mille alt arendab väidetavalt Ukraina tarbeks enesetapudroone.</a> :)

ttrust

&quot;Enesetapudroon&quot; kõlab nagu meditsiiniline (kõrgtehnoloogiline?) abivahend enesetapu sooritamiseks. Igaks juhuks peab ostma, äkki läheb tarvis.