Kuld
Postitusi kokku 950
sigala

.

kasutaja303

Füüsilise kulla puhul tuleb arvestada küsimustega "kust said" - nii ostes raha päritolu kohta kui ka müües. Liigume selles suunas, et Maksuametil on iga inimese kohta toimik, sissetulekud ja väljaminekud jooksevad ühte registrisse kokku, raamatupidamist teeme kõik Maksuameti kodulehel, või õigemini Maksuamet teeb seda meie eest. Muide, kas kellelgi on kokkupuudet või teadmisi, et kuidas kuldmündid taskus reisimine välja näeks, on see üldse võimalik või peab inkassaatorite eskordi tellima :-D

sigala

Kulda ei ostetagi Eestis, mõistlikuid müüjaidki ju pole ja marginaalid on absurdsed.

kasutaja453   →  velvo

Päris naljakas ja hea mõte, aga rahalise (kiire) võidu lootus tekib ikkagi vaid siis, kui: a) mündi hinda tõstetakse ning sellest tulenevalt b) õnnestub münt kellelegi kallimat edasi müüa. Vaatasin Tavidi lehelt, et sellise kuldmündi 1 g hind peaks olema 86,81€ ehk 7,78 * 86,81 = 675,38€ (vs ostuhind 680€). Nagu ütlesid, siis sina räägid maailmaturu hinnast, aga kokkuostjad panevad oma marginaali ostes (ja müües) vahele. Tundub siiski jabur, et saad osta mündi hinnaga 680€ ning müüa selle teistpidi materjali hinnaga 675€ ära ehk selgelt müüakse neid münte hetkel alla omahinna (pole kulla hinnatõusuga piisavalt arvestatud). Peaks täitsa 1-2 münti ära ostma :).

larryla   →  velvo

Ei müü. Hind on, aga ostukorvi ei saa lisada.

ElCato

Isegi neid mõned ostnud, kuigi mitte just rikastumise eesmärgil. Imestan, et seni hinda tõstetud pole. Nii vanad mündid, et EP tahab lao tühjaks saada:) Ja see spread on parem, kui Tavidist kilost kangi ostes.

velvo   →  larryla

Laseb ostukorvi küll lisada ja mitu.

larryla   →  velvo

image

Kuidas sa siin korvi lisad?

ElCato

Omnival kaob aegajalt korvi lisamise võimalus ära jah, aga on siiani tagasi tulnud. Ei tea, kas saavad nende käes olevad mündid vahepeal otsa või on põhjus muu. Tallinna kesklinnas liiklejatel tasub Eesti Pangast osta - saab kindlustusega postituse võrra soodsamalt.

camouflage

kas te ei arva, et LHV foorumi teavitustöö aitas lõpuks Eesti Postil oma laojäägi realiseerida?

ElCato

Seda juhtus ikka enne LHV foorumis teavitamist samuti. Mingi hetk saab kindlasti ka laojääk otsa.

velvo   →  velvo

Jah, tõesti, hetkel ei ole. Kui eelmine nädal vaatasin, siis oli. Tundub, et neil on väike laovaru. Eesti pangast on kindlam. Aga eks otsa nad võivad lõppeda, sest hetke kulla ja USD hinna järgi on mündi kulla maksumus 725 euri. Aga järelturult peaks saama ka odavamalt kui 680 eurot.

camouflage

kas selle viimase puhul ei ole probleem hõbedas? Pole selle valdkonnaga väga kokku puutunud, aga, kas kokkuostjat selle võrra vähem ei paku? Puhta mündiga on lihtsam, viskad katlasse ja sulab ära, siis selle kahest metallist koosnevaga paras peavalu...

kasutaja303

Aga kellele neid münte hiljem maha müüa, kes neid kokku/tagasi ostab kulla väärtuse alusel, mitte numismaatilise väärtuse alusel?

larryla   →  SideKick

Sama lugu, omniva e-poes korvi lisada ei saa.

velvo   →  larryla

Ilmselt siiski suht tavapärane tegevus - kvartal hakkas läbi saama ja vaadati (kulla)hinnale otsa. Kui nad kohe reageeriksid, siis oleks hinnatõus pidanud olema juba vähemalt kuu tagasi. Aga jah - teema võtsin ju alles eelmisel nädalal ülesse :blush:

ElCato

Tegelikult oli samuti enne eelmist tõstmist. Olid ka siis mõnda aega mündid odavamad võrreldes kulla turuhinnaga.

Salomon

Eesti Pank ilmselt plaanibki neid meenemünte müüma jääda. Kui kulla hind tõuseb, siis nad hoolega tõstavad müntide hindu, aga kui langeb, siis neid see ei huvita ning nii need mündid müümata jäävadki. Kahjumiga nad neid nii kui nii ei müüks, aga neil on vaja ikka viimane välja pigistada.

kasutaja303

Aga huvitav, miks peakski meenemüntide hinda korrigeerima igapäevaselt (või tunnis?) kulla maailmaturu hinna järgi? Samas hästi võiks ju korrigeerida ka kuldehete hindu kulla väärtuse põhjal, mis tundub veits absurdne, kas pole?

larryla   →  kasutaja303

Kui ehte ostmise hind on madalam kui kulla kokkuostu hind tavidis, siis mis on absurdset hinna korrigeerimises?

kasutaja303

Selles osas ei ole midagi halba loomulikult, et krudigu oma hinnad kulla sisalduse järgi üles, kui ostjaid leidub, on kõik hästi. Ma ei taha oponeerida, inimesed teevad mis tahavad. Aga eespool ma juba esitasin küsimuse, et kellele neid hiljem müüa, kes neid tagasi ostab? Sorry, ma ei ole kursis, kui keegi teab, siis öelge, kas Tavid ostab sõrmuseid ja meenemünte kokku kulla maailmaturu hinnaga miinus spread?

kasutaja303   →  larryla

Ma seda momenti kommenteeriks veel, et ma saan aru, et Eesti Pank pole oma meenemümnte seni odavama hinnaga suutnud maha müüa, kui nad hinda kergitavad, siis veelgi ebatõenäolisem. Ju neil on need sisse ostetud mingi oluliselt soodsama hinnaga kui need täna kulla sisalduse järgi maksaks, ja nemad saavad oma noosi kätte niikuinii. Ei usu, et Eesti Pank kullahangeldajaks kehastuks. Võibolla kuskilt Osta.ee-st saab neid samu münte käest-kätte veel odavamalt.

larryla   →  kasutaja303

Loomulikult ostab. Kogu see teema ju sellepärast kerkiski, et meenemündi ostuhind oli nii madal, et Tavidisse viies oleks saanud lihtsalt kulla kaalu eest rohkem raha. See oleks olnud sama absurdne kui pidada ehtepoodi, maksta poepinna renti ja müüjate palka, kui oleks võimalik viia kõik ehted kokkuostu kaalu alusel ja saada rohkem raha.

kasutaja303

See on teooria, mis muutub praktikaks alles siis kui ostjaid leidub.

larryla   →  kasutaja303

Ostja on ju olemas, Tavid. Müüja oli ka olemas, Eesti Pank, kuni eilseni.

kasutaja303

Tuleb tõdeda, et ega mul ei ole ülevaadet, palju neid münte EP-l on ja kui kaua nad neid müünud juba on. Eelnevatest postitustest, nt Salomoni oma, jäi silma ja tekkis mulje, et see müük ei lähe neid sugugi hästi.

Salomon02/04/25 09:04

Eesti Pank ilmselt plaanibki neid meenemünte müüma jääda. Kui kulla hind tõuseb, siis nad hoolega tõstavad müntide hindu, aga kui langeb, siis neid see ei huvita ning nii need mündid müümata jäävadki. Kahjumiga nad neid nii kui nii ei müüks, aga neil on vaja ikka viimane välja pigistada.

Salomon   →  kasutaja303

Omnival lehel müügisolevate kroonimeenemüntide pealkirjades sisalduv aastaarv annab info, millal need emiteeritud on. Ehk siis ühte müntidest on vähemalt 17-18 aastat müüdud (emiteeritud 2007. aastal), mis annab tegelikult aimduse milliste mõttetusega Eesti Pank tegeleb. Selle asemel, et realiseerida igivana laovaru, nemad hoopis tõstavad hindu, et mõnikümmend eurot mündi pealt rohkem teenida, olgugi et nad kahjumiga ei müüks.

ElCato

Loomulikult on nende omahind väljalaskmise ajast lähtuvalt märkimisväärselt madalam. Samas, kuna kaup nö "hapuks" ei lähe ja münte müüakse teisigi, siis pole eeldatavalt ka survet laovarust vabanemiseks. Euromeenemündid (kullast) on vist väiksema tiraažiga olnud ja võibolla mõne muu numismaatikule olulise parameetri kohaselt atraktiivsemad, ning need on suhteliselt kiirelt maha müüdud. Hinnad olid samad, lähtudes kaalust.

larryla   →  Salomon

Algtiraaz oli 7500, ei tea ju, palju neid järgi on. Uus hind 135 eurot kallim - kui 1000 on laos alles, siis see on 135000 lisa, miks mitte.

Salomon   →  larryla

Miks mitte? Kui keegi pole neid siiani ostnud, siis suure tõenäosusega ei osta ka tulevikus sama hinnastmispoliitikat kasutades.

697002

seda ennemgi juhtunud

https://www.err.ee/420935/eesti-pank-toob-muugile-kullast-olumpiamundi

oli 1/4 oz münt 2004 hinnaga 1985 eek (ehk siis veidi ümardatult 500 eur / oz).

sai isegi neid sellise hinnaga ostetud mõned aastad hiljem, kui kulla hind sellest üle läks ja siiani seisavad 10tk seifis.

aga Eesti Panga jaoks need nii marginaalsed summad.

kasutaja303

Retooriline küsimus - mis äris Omniva on, kas postiteenuste äris, või kulda investeerimise äris? Mina maksumaksjana olen seisukohal, et tegelegu Omniva asjadega, milleks ta ellu kutsutud on ja kui raha jääb üle ja tekib kiusatus hangeldama hakata sellega, siis selline üleliigne raha mida äriks vaja ei ole tuleb Omnivalt riigile tagasi võtta ja kasutada seda mõistlikumalt, kasvõi tulumaksu alandamiseks ja me investeerime palgast kättejääva summa ise nutikamalt.

larryla   →  Salomon

Mille järgi sa otsustad, et neid pole siiani keegi ostnud?

imbrik   →  kasutaja303

Omniva vahendab vaeid EP tooteid. Otseselt nad äris ei osale. Antud tegevus on sama tulus, kui postmarkide äri. Tehakse lihtsalt vanast harjumusest ja numismaatikute / filatelistide nõudmisel. Oleks see vaid Omniva teha, poleks neid münte juba ammu letil. Samuti poleks enam ammu postmarke kasutusel, sest ned on täitsa miinusega äri.

kasutaja303

Ma püüdsin seda öelda, et kui nende müümisega kiiret pole, sest kulla maailmaturu hind muudkui kasvab, siis maksumaksja raha on seal all kinni. Vahet ju pole, kas tehtud kulutus istub Eesti Posti või Omniva bilansis. Kui neil on liigset raha, siis kärbiks pigem riiki õhemaks. Kas sa ei ole siis nõus, et sina suudad ise sama hästi või paremini neid münte hoida või müüa?

larryla   →  kasutaja303

Omnival on e-pood, kus on müügil erinevad tooted. Eesti pangal ei ole e-poodi, ilmselt ostab teenust Omniva käest.

kasutaja303

Eesti Pangal on ikka omal ka pood kust neid osta saab. Aga palun saage aru, veelkord püüan selgitada, et me diskuteerime hetkel seda väidet, et nii Eesti Pank kui Omniva, mõlemad võiksid muudkui tõsta oma kauba hinda ja neid lõputult müügis hoida. Sisuliselt nad siis võiksid need omale šeifi pista ja üldsegi mitte müüa neid, las siis väärtus muudkui kasvab? Kui riigil jääb raha üle ja Eesti Panga muusumipood ja Omniva hakkavad investeerimisega tegelema, siis minu meelest on hapud lood.

larryla   →  kasutaja303

E-pood. Diskuteerimine hakkas sellest, et sinu meelest oli absurdne tõsta toote hinda, kui selle toote toormaterjali hind maailmaturul on nii palju tõusnud, et toote tagasimüümisel toormaterjaliks võib saada rohkem raha kui toote müümisel. Samuti polnud sul aimugi , kas seda üldse üldse ostetakse toormaterjaliks tagasi. Kuidas sa teemaga jõudsid tululmaksu vähendamiseni, et ülejääv raha lasta inimestel endal nutikamalt investeerida, ei tea. Ja kuidas sa jõudsid selleni, et veelkord selgitada, et me diskuteerime ..., tõesti ei tea.

kasutaja303

Ma ei saa nüüd aru, et kas teema on "lukus", et seda ei tohi edasi arendada? Vabandan ;-) Igapäev õpin midagi uut

ElCato

Loe veidi Eesti Panga reservidest...see kuld, mis seal veel kõik ripakil on... Kuigi suurem osa on ammu maha müüdud ja võlakirjadesse pandud.

kasutaja303

Reservkuld või võlakirjad, need on EP põhitegevus ja seda praegune arutelu ei puuduta. Meenemünt on selles suhtes erinev, et need on tehtud müügi eesmärgiga, siis müüdagu mingi mõistliku realiseerimisaja jooksul.

pelaruss

Sulatagu üles ja tehku uued meenemündid :slight_smile: Ahjaa... aastaarvu võib ka 2025 panna, jääb mula vähemaks.

taavi_talvik   →  kasutaja303

Ehh, meenemündid on sama värk nagu igasugune muu laokaup. Väljamüügihind on sisseostu hind + kazumm. Mõnikord on kazumm miinusmärgiga. Aga seda muidugi finantsfoorumis kunagi siinsetel kasutajatel ei ole :)

Kaupluse volitatud mutrikesed võivad alati kazummi koefitsenti muuta.

Ja nagu kauplustes alati - alati on vaba voli laokauba väärtus iga inventuuriga ümber hinnata ja audiitoritelt võtta kinnitus, et see vastab heale raamatupidamise tavale või isegi IFRS-le ning kirjutada ootamatu kasumi reale uus, suurem number. Tõenäoliselt annavad audiitorid enamuses kullast tehtud jubinate ümber hindamisele isegi suht kergesti aksepti, kuna on olemas mingid referentshinnad.

Aga iseenesest on tore, kui foorumi kasutajad viitavad näpuga sellise suure ja võimsa organisatsiooni nagu Eesti Pank väikestele mutrikestele, et kazumm võiks suurem olla.

rinx

Kuld ülikuum. Selle aasta tootlus pidi olema sajandi parim. Call optsioonid. kuld kuum

SideKick
  1. Hiina on ehitanud päris huvitava jüaani põhise aga kulla tagatisel maailmakaubanduse clearing süsteemi. Sellel saab olema maailma finantssüsteemile ja kaubandussüsteemile tohutu mõju, mida hetkel veel ei aduta. Sisuliselt on jüään juba täna kullaga tagatud ning selle tõttu kasvab jüääni osa maailmakaubanduses kiiresti. USA dollarile ei tõota see midagi head.

Nimelt on loodud kullahoidlate võrgustik üle maailma (tulevikus luuakse veel). Riigid ja suured institutsioonid hoiavad nendes hoidlates füüsilist kulda. Kauplemine käib Shanghai kullabörsil 24/7 rutiinis. Suur rõhk on füüsilise kulla deliveryl, paberderrivatiividega ei mässata.

Süsteem töötab nii: kui Hiina ostab Saudi-Araabiast naftat, siis Hiina maksab selle eest jüäänidega. Saudi-Araabia võib need jüäänid koheselt Shanghai kullabörsil vahetada kulla vastu. Füüsiliselt asub see kuld kas Zürichis, Dubais, Hong Kongis või mõnes muus hoidlas. Kulla üle peetakse arvet blockhain tehnoloogia põhimõttel. Igal kangil on küljes omaniku silt, tehingu kuupäev, asukoht jm. Järgmisel hetkel võib Saudi-Araabia osta Hiinast tööstuskaupu ja arveldus tehakse vastupidi. Seetõttu ei pea üldiselt füüsilist kulda väga palju liigutama aga kui osalevate riikide hulk kasvab, siis kasvab ka kulla maht kindlasti.

Kuna kullavarud asuvad erinevates riikides (varsti avatakse ka Ryadis), siis võtab see maha vastaspoole riski. Kuigi idee tasandil võis süsteem olla olemas juba varem, siis suurima tõuke sellele andis USA (ja Euroopa) plaan külmutada Venemaa varad lääne pankades. Varad on dollaripõhised, mistõttu kolmandad riigid vaatasid, et dollaris hoitavad varad ei pruugigi olla sinu omad, kui USA otsustab teisiti. Sõltumatud riigid ei taha oma reservidele sellist osapoole riski. Samuti on põhjuseks USA tohutu (ja üha paisuv) võlg. On suhteliselt selge, et USA ei maksa seda mitte kunagi tagasi. Kõik finantsalkeemia mida USA mõtiskleb selle klaarimiseks tähendab võlausaldajate jaoks lihtsalt haircuti.

  1. Käesoleva aasta suvel omistati kullale Basel III raamistikus Tier 1 vara staatus (enne Tier 3). See tähendab seda, et alates suvest saavad finantsinstitutsioonid kajastada reservkapitalina hoitavat kulda 100% turuväärtusega (varem 50%). See loob parema võimaluse kasutada kulda tagatisena, laenata kulda, võtta kulla tagatisel laenu ja mis kõige olulisem, kasutada kulda üleöö repode tagatisena.

Keskpangad teadsid kulla staatuse muutmist pikalt ette ja asusid kulla osakaalu tõstmist keskpankade reservides. Keskpangad on viimasel kolmel aastal soetanud kollektiivselt 1000 tonni kulda aastas. Mitmed keskpangad ja suured finantsinstitutsioonide on teatanud plaanist tõsta kulla osakaal reservides 20% pealt 30% peale. See aga tähendab tänase hinna juures 2 triljoni dollari suurust täiendavat nõudlust. Ehk 15500 tonni kulda. Maailmas on ülse olemas ca 250-270 000 tonni kulda. Viimase kolme aasta tempos tähendab see et neil kulub selleks 15 aastat.

Muuhulgas on suurimad ostjad Hiina, Poola, Azerbaitžaan, Kazakhstan, Bulgaaria, Türgi, Tšehhi, Indoneesia, Gaana, Katar, Egiptus jt. Üldiselt arvatakse, et hiinlased peidavad oma kullaoste (ja tegelikke reservide suurust). Näiteks on kulla reservid eraldi Punaarmeel, Kommunistlikul parteil, maakonnavalitsustel, riiklikes fondides jne.

  1. Mis saab edasi? Kas mingil hetkel jõuab USA’le ja Euroopale kohale, et neid on mängust välja jäetud? Kas siis võetakse midagi ette? USAs keerutatakse mõtet teha täpselt sama asi aga krüptovaluutade baasil. Minul ei ole usku krüptovaluutadesse. Aga äkki riigid usaldavad oma triljonid dollarid reserve kuhugi kõvakettale?

Kui Euroopa ja USA proovivad teha alternatiivset süsteemi, siis tõenäoliselt läheb suuremaks kulla rabamiseks, mis tähendab kulla hinna jaoks ainult ühte. Püstloodis üles.

Paljud ei teagi, et kuni 1971 aastani oli raha tagatud füüsilise kullaga. Dollar oli tagatud kullaga ja teised valuutad olid tagatud dollariga. Kuna USA kasutas toona süsteemi kurjasti ära (dollareid prinditi rohkem kui oli kulda), siis süsteem lagunes. Täpselt sama teevad nad täna, dollareid prinditakse liiga palju, mille tulemusena ei taheta enam dollarit (US bond) hoida.

  1. So what? Usun, et kulla hind saab lähiaastatel teha ainult ühte – tõusta. Argumendi selle toetuseks on: -BASEL III’st tulenev kulla uus reservi staatus -Maailmakaubanduse liikumine dollarist jüäänile -Jüääni sisuline tagatus kullaga -Riikide soov diversifitseerida ära USA võlakirjadest (dollarist)

Kui on soov sellele bettida, siis on kahjuks mitu probleemi. Esiteks kuld ei tooda intressi, seega on tegemist puhtalt spekulatsiooniga. Teiseks ei usu ma kulla derrivatiividesse (sest tihti ei ole need tagatud füüsilise kullaga). Aga füüsilise kulla hoidmine on keeruline. Üksikisiku tasandil tekib lihtsalt oht, et see varastatakse ära. Kolmandaks on väikeinvestorite jaoks kulla spread liiga suur (5-6%).

Disclaimer. Vanad mehed on kulla üle jauranud aegade algusest peale. Veel 5 aastat tagasi vaatasin ka ise Tavidi mehi nagu imelikke. Täna enam mitte. Võib-olla on lihtsalt selline vanus kätte jõudnud. Aga võib-olla olen ära tabanud varajases faasis tektoonilise muutuse maailmakorra muutuses. Aeg näitab.