kulda investeerimine
Postitusi kokku 598
Ausi

Meie tublid ametnikud on välja mõelnud, et kui hõbe on ümmargusel kujul, siis käibemaksu pole, kui neljakandiline, siis 20%

stagna

USA peamiste investeerimismüntide läbimüük kasvas eelmisel aastal 455 % <br/><br/><i>Tarnekatkestuste ja rekordiliselt tõusnud nõudluse koosmõjul kasvasid sarnaselt Euroopaga ka USA kullaturgudel investeerimiskulla toodete marginaalid tavapäraste ühekohaliste protsentide pealt kümnete protsentideni.</i><br/><br/><a target="_blank" href="https://tavid.ee/uudised-pretsedenditu-usa-peamise-kuldmundi-labimuuk-kasvas-455/">https://tavid.ee/uudised-pretsedenditu-usa-peamise-kuldmundi-labimuuk-kasvas-455/</a><br/><br/>Konks ka selles, et seaduse järgi tohib Eagle kuldmünti müntida vaid USA-s toodetud kullast .

stagna

Riik kiusab aardeleidjaid ka Britannias. Kaks penskaritüüpi leidsid mingilt põllult tuhat raua-aja keldi kuldmünti, ( oletatav väärtus miljon naela ) ei teatanud sellest koronerile nagu seadus aardeleiu puhul nõuab ja neid ähvardab nüüd kuni aasta pikkune vanglakaristus . Varganäod !<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.msn.com/en-gb/news/world/metal-detectorists-charged-after-discovering-1-000-iron-age-gold-coins/ar-BB1f39rF?li=BBoPRmx">https://www.msn.com/en-gb/news/world/metal-detectorists-charged-after-discovering-1-000-iron-age-gold-coins/ar-BB1f39rF?li=BBoPRmx</a><br/><br/>Eesti muidugi kullast nii rikas polnud kui need keldi ülikud, kuid huvitav kas meil oleks nii juhmakat aardeotsijat, kes leiab miljoni euro eest vanu kuldmünte kuskilt porisest mülkast ja ruttab sellest teatama Muinsuskaitseametile, kes kogu varanduse ära võtab .<br/><br/><i>§ 105. Erilise väärtusega peitvara<br/><br/> (1) Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi <b>kuulub riigile</b>, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.<br/><br/> (2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju.<br/><br/> (3) Leidjal on õigus saada tasu, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjade otsimine ja väljakaevamine ei kuulu tema kohustuste hulka.</i><br/><br/>See tasu on nii armetult väike, et ei motiveeri kedagi . Kaevab välja, peseb puhtaks ja hakkab tasahaaval ühekaupa rahvusvahelistel oksjonitel neid müüma. Ainult täielik idioot püüab kogu portsu ühekorraga maha müüa, jääb vahele ja kõigest ilma .<br/><br/> Keldid :<i>Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed hõimud, kes mõnikord olid kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid keldid maainimesed, kes hindasid karja enam kui vilja. Nad näivad kangelaslike, riiakate, hooplevate, suurte joodikute ja suurte lihasööjatena. Karja varastamine oli rahvuslik sport.</i><br/><br/>Keltidele on hea iseloomustuse andnud Ammianus Marcellinus :<br/><br/><i>Peaaegu kõik gallialased on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on tohutult suured, ja hakkab jagama lööke ning laduma mükse, mis on nagu katapuldilt heidetavad viskerelvad.<br/>..........<br/> nad on väga puhtad, isegi vaesed inimesed ei kanna räbalaid .</i><br/><br/>Pole ime, et sellistel mütoloogilistel olenditel oli kulda lademeis vedelemas <br/><br/><br/><br/><br/>

Sekeldaja

Siiski-siiski:<br/><br/><i>Läbi aegade suurim leiutasu - 99 063 eurot maksti välja aastal 2011 Linnakse ehk Raasiku aarde eest. Aare leiti 2010. aasta augustis Harjumaal Anija vallas Linnakse külas. Tegemist oli viikingiaegse hõbeaarega, milles oli kokku 1329 münti ja üheksa hõbeeset.<br/><br/>Suuruselt kolmas leiutasu oleks seega mullu makstud 55 000 eurot 2013. aasta sügisel Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast välja tulnud hilisviikingaegse hõbeaarde leidjale. Suuruselt neljas leiutasu, 510 990 krooni ehk 32 658 eurot, maksti 2008. aastal Kaarmast välja tulnud 17. sajandist pärit aarde leidjale. 2011 aastal Läänemaalt Kinksi külast välja tulnud aarde leidjale maksti leiutasu 5000 eurot.<br/><br/>Arheoloog ja Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et <b>alates 2011. aastast on muinsukaitsametil võimalik maksta leiutasuks kuni sada protsenti ekspertide poolt leiu väärtuseks hinnatud summast.</b> Enne seda sai leiutasuks maksta kui 50 protsenti.</i><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.pealinn.ee/tagid/koik/muinsuskaitseamet-taotleb-koue-teise-aarde-leidjale-65-3000-eurost-n145240">Muinsuskaitseamet taotleb Kõue teise aarde leidjale 65 300 eurost autasu</a><br/><br/>Vt. ka <a target="_blank" href="https://majandus24.postimees.ee/3973157/rahapaja-leidja-saab-ligi-40-000-eurose-leiutasu">Rahapaja leidja saab ligi 40 000-eurose leiutasu</a><br/><br/>Eelnev pädeb mõistagi, kui asjadeotsimine pole su töökohustus: <a target="_blank" href="https://www.err.ee/998581/muinsuskaitse-noukogu-saaremaa-kuldehte-leidja-leiutasu-ei-saa">Muinsuskaitse nõukogu: Saaremaa kuldehte leidja leiutasu ei saa</a>

Ausi1

<a target="_blank" href="https://www.kitco.com/news/2022-06-01/Emerging-market-central-banks-represent-new-demand-for-gold-as-they-de-dollarize-Soci-t-G-n-rale.html">https://www.kitco.com/news/2022-06-01/Emerging-market-central-banks-represent-new-demand-for-gold-as-they-de-dollarize-Soci-t-G-n-rale.html</a><br/><br/>Emerging marketiks loetakse praegu (peamiselt) India, Mehhiko, Venemaa, Pakistan, Saudi Araabia, Hiina, Brasiilia. LAV on nüüd sellest seltskonast välja vistud? Pole ka ime, seal käib 24/7 BLM, aga mida see endaga kaasa toob, nägime enne USA viimaseid valimisi. Ühesõnaga, key-word on de-dollarisation. &quot;The current freeze of some of Russia&#39;s central bank reserve assets highlights the risks inherent in some USD-based holdings, including Treasuries, in a context in which most central banks have expressed a wish to &#39;de-dollarize&#39;their asset allocations.&quot; Pole ka ime, sest näiteks kui ma lähen naabri juurde kitsejuustu ostma ja ütlen, et tasun selle eest oma mõtetes väljamõeldud ühikuga ja olen valmis ka meie tehingu digitaalselt allkirjastama, minu head mõtted talle ja kitsejuust mulle; no siis ma saan selle juustu kätte ainult siis, kui mul on tunduvalt võimsam püss kui temal.

Ausi1

<a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/news/newsView?newsId=5631656">https://fp.lhv.ee/news/newsView?newsId=5631656</a><br/><br/>&quot;Sellest tulenevalt on kuld muutunud paari aastaga LHV pensionifondide portfellides üheks keskseks nurgakiviks. Me ei soovi kunagi, et ainult kuld veaks meie portfelliinvesteeringute tootlust. Kuld on ennekõike kindlustuspoliis selle vastu, kui finantssüsteemis peaksid realiseeruma inflatsiooni või muud riskid.<br/><br/>Ajaloos nähti viimati tugevat struktuurset inflatsiooni 1970ndatel. Antud näite kohaselt aitas toona kuld tõusvate intresside keskel hästi investorite ostujõudu säilitada ja isegi kasvatada.&quot;

Karum6mm

Läbi ilmselt puhta juhuse on kuld ja kullatootjad teemad, mida ma olen viimase 15e aasta jooksul nokkinud korduvalt mitte kunagi miinusesse jäädes. Küll aga on mul tänaseks tekkinud kaks hüpoteesi, miks kuld kõrge inflatsiooniga ei lenda. <br/><br/>1. <b>Alternatiivkulu.</b> Kui USA 10-aastane maksab 3.22%, siis on rahavoog mõnna-mõnna nö. <i>safe haven asset</i>&#39;i pealt. Üldiselt mulle ajaloost tundub, et kuld liigub kenasti negatiivsete reaalintresside puhul, kuid see alternatiivkulu hüpotees jääb üles. <br/>2. 7<b>0ndatel polnud tavalisel inimesel just eriti lihtne muid toormeid osta</b> inflatsiooni <i>hedge</i>&#39; imiseks. Isegi veel mõnda aega tagasi olid toorme-ETF&#39;id parajad frankensteinid, mis kannatasid nii <i>contango</i> kui <i>backwardation</i>&#39;i pärast. Täna võtad <i>swapi</i>-põhise ETFi/ETC ja elad sellega ilma <i>contango</i> ja<i> kertkingota</i>.

Repo

No kuld kuulub nii öelda risky assets klassi.<br/>Vaikselt DCA d tegema septembril...füüsilist kulda ostes raske dci-da ...ehk averaging dips down suht võimatu.<br/>

stagna

4 % spread 100 g plaadi puhul pole füüsilise kulla jaoks nüüd väga suur , 1 kg kangi puhul isegi 3,57 % arvestades, et aastaga on hind tõusnud 27 %, 3 aastaga 51 %<br/>Kuid keegi ei tea, kuidas kuld tulevikus käituma hakkab ja ei tea isegi seda, missuguseid reegleid investeerimiskulla ostule ja müügile tulevikus rakendama hakatakse, kas see jääb käibamaksuvabaks nagu praegu, milliste koguste ostul ja müügil peab end identifitseerima jms <br/>Kindel on üksnes see, et kuld aastakümneid kuskil seifis seistes roostetama ei hakka ja täiesti väärtusetuks ta meie planeedil kah ei muutu. Ta on piisavalt haruldane ja samas piisavalt levinud keemiline element

PeaLiK

Jube üllatus tõesti, et kõrgete inflatsiooninumbrite juures kuld hästi performib. Need, kes praeguse harja pealt ostavad, kui inflatsioonitempo on juba raugemas, saavad ilmselt mõnusalt põske.

Ausi1

Kuld on ajalooliselt ikka summaarse inflatsiooni, mitte ifnlatsioonitempoga korrelatsioonis olnud. Niiet kui inflatsioonitempo raugeb, siis ka kulla hinna tõus raugeb. 2000 aastat kulla ostujõud sama. Täna saab untsi kulla eest advokaat omale tööülikonna, 2000 aastat tagasi sai 100 meest kamandav Rooma väepealik untsi kulla eest mõõga, kilbi ja muu sinna juurde kuuluva. Need kaks on võrreldava ühiskondliku positsiooniga. Ega siis kulda ainult ostma pea, saab lühikeseks müüa, optsioonid on...Ülikonservatiivne ostab füüsilist ja väga põske ei saa kui üldse. Tal on kuld seifis ja meelerahu, tegeleb oma asjadega ega taha midagi kuulda investeerimisest ega kauplemisest.

ttrust

Ausi, sa pole vist lugenud.... keskajal oli kulla ostujõud (hind) meeletult kõrge. Alles Ameerika avastamine ja konkistadooride tegevus seal tõmbas kulla hinda alla, samuti kui Lõuna-Ameerikas leiti hõbeda leiukohad, langes ülemaailmselt ka hõbeda hind.

Ausi1

Palun defineerida &quot;meeletult kõrge&quot; SI ühikute süsteemis

pysiv

Paigutasin juba enne teema püstitamist vaba raha neisse investeerimismüntidesse ja ei kahetse muud, et eelmises tipus ei müünud ja saanuks odavamalt lisada, kuna speard näis ebamõistlik. Praeguse languse juures kaalun lisamist peenemate müntidega, et oleks maksejõdu ka turul, peale kosmosesõja puhkemst. Paberraha saab kergemini väärtust kaotada.Senine kogutootlus 600+ % lisaks füüsiline omaniku tunne.

Totu_Cool

Pull lugu, kuid minu andmetel tõene:

  • S&P 500 : teoreetiliselt maailma parimad ettevõtted mida juhivad maailma pädevaimad juhid
  • kuld : eksisteerib ja vedeleb niisama...
  • pikaajaline keskmine annualiseeritud nominaaltootlus: identne :clown_face:
stagna

Justkui 3.maailmasõda oodatakse. Enne 1.maailmasõda oli samuti.

Kuldmündid oli kõikjal Euroopas sealhulgas ka Eestis lausa igapäevases ringluses maksevahendina, kuid mitte kõige populaarsem raha. Eelistati paberraha, mille nominaalid olid suuremad ja neid oli rohkemas valikus. Vargamäe Andres ja Oru Pearu ladusid kõrtsiletile katariinasid kui võistlesid hoobeldes, kelle rahakott paksem oli . katariina

Kui inimesed oleks teadnud, mis juhtub 1914.a. ja edasi, oleks nad viimse kui paberraha kohe kullaks vahetanud. Siis järsku 1914.a.suvel kadus kuld nagu nõiaväel ringlusest. Siis teatasid ka riigipangad, et paberraha enam kulla vastu ei vahetata. Ja kohe hakkaski suur sõda pihta. Väga kähku läks see

Praegu on veel kulda saada, ehkki väga kallis on. Järelikult suure sõjani on pisut aega veel .

zuckerblaum   →  stagna

Vastupidi käis. Kõigepealt algas sõda, siis kadus kuld.

Hõbemünte lõi tsaaririik siiski veel ka 1915 ja 16. Aga need olid nüüd väiksemad ja kergemad. Edasi tulid kerenskid ja pärast seda sovznakid. Nulle muudkui lisandus ja lisandus. Kuni bolševikud taipasid, et riik hakkab kätte päris ära lagunema ja tuli NEP. Aga kuna raha ei usaldanud endiselt keegi, tuli midagi ette võtta. Ja kehtestatigi uuesti tsaariaegne mündisüsteem - kuni sinnani välja, et müntide mõõdud, kaalud ja materjalid olid samad.

stagna

Tsaariaja kullastandardi korraldus peale Witte rahareformi oli nii et paberraha mass ei tohtinud ületada kuldraha kogust rohkem kui 300 miljoni rubla võrra, see hoidis rubla stabiilsena. Kulda toodeti järjest juurde ja vastavalt sai ka rohkem paberraha ringlusse lasta, ei olnud vaja trükipressi meeletu hooga käima lükata . Sõda muidugi saatis selle süsteemi kohe krdile, sest see on kõige kallim asi igasugusele ühiskonnale üldse

Leninil ei tulnud kullastandardi elustamisest midagi välja, sest nemad müüsid suure impeeriumi kulla maha - Eesti kaudu.

Ligi 700 tonni oli seda kulda, mis siit läbi voolas ja isegi Eesti Pank hangeldas vene kullaga, millel hukatud imperaatori portree peal oli. Juba mõni nädal peale Tartu rahu hakkasid kullarongid Eestisse veerema, bolshevikel oli tõesti häda käes, nälg, külm ja täielik katastroof ning Euroopa oli neile ja nende röövitud rahale kuulutanud boikoti. Eesti nõustus hakkama boikoti murdjaks väga priske vaheltkasu eest . Kogu kullakaubandust korraldas Eestis Isidor Gukovski, kes oli olnud ka Tartu rahudelegatsiooni liige Venemaa poolt ja selle eest osteti kõike, alates veduritest ja toiduainetest kuni sõdurisaabasteni ja muu varustuseni Punaarmeele, mida nõudis Trotski

Tallinnasse sõitis kokku avantüriste ja aferiste igast maailma otsast. Siinsest idaärist kirjutanud prantsuse ajakirjanik iseloomustas Tallinna kui “rahvusvahelist kloaaki”. Gukovski ei varjanud oma põlgavat suhtumist Eesti riiki – tema arvates pidi Eesti Venemaa omaks saama siis, kui bolševikud seda tahavad, “kuid käesoleval ajal on meil vaja tema naeruväärset iseseisvust” kirjutab Jaak Valge oma teadustöös Lahtirakendamine

Nikolai II kuldmünte ei saadud algul otse Britanniasse ja Prantsusmaale vedada, need veeti siis Rootsi ja sulatati seal ümber, muidugi võtsid ka rootslased selle eest vaheltkasu.. Hiljem boikott kadus ja siis ei häbenetud enam midagi ega sulatatud ka ümber. Veeti ka kalliskive.

Sügisel hakkas Solomon Moskva korraldusel sondeerima pinda briljantide müügiks. Esimesed suuremad partiid tarniti oktoobris ja novembris. Solomoni väitel oli nende vääriskivide müük mitmete isikute ja organisatsioonide pideva sekkumise tõttu korraldatud ebatõhusalt – nii müünud tema järglasena Tallinna tulnud Maksim Litvinov miljon naelsterlingit maksnud briljantide partii 365 tuhande naelsterlingi eest. ( miljoni Victoria sovrini eest saaks täna Tavidist 832 miljonit eurot ) ...... detsembris 1920 oli bolševike Tallinna esinduses briljante, safiire, rubiine ja teisi vääriskive kokku üheksa kasti 33 392 karaadilise kaaluga, sealhulgas 1,5–5 karaadilise kaaluga briljante 4349 karaati Niisiis kuus ja pool kilo vääriskive

Tsaari kulla eest ostetud kaupa oli nii palju, et Tallinn-Piiteri raudtee ei suutnud seda kõike ära vedada, kõigest 80 vagunit päevas.

1922. aasta mais informeeris rahaminister Westel, kellel pidid olema kõige täpsemad andmed, Briti konsul Peter Lesliet, et kulla hulk, mis Nõukogude Venemaa on Eesti kaudu saatnud, moodustas kuldrublades 683,5 miljonit ning lisas juurde täpsema jaotuse, mille kohaselt Venemaalt oli tulnud järgmisi kuldmünte: Vene rublasid 595,9 miljonit, Saksa markasid 120,5 miljonit, Prantsuse franke 49 miljonit, USA dollareid 1,35 miljonit, Inglise naelsterlingeid 724 000, Rootsi kroone 35 000, Jaapani jeene 4 miljonit. Westel arvas, et Nõukogude valitsus on oma kullaressursid praktiliselt ammendanud

Sellest rahast jäi Eestisse 30-50 miljonit kuldrubla + 15 miljont saadi Tartu rahulepingu alusel. Paraku ei osanud eestlased selle tohutu varandusega midagi arukat peale hakata Kergelt saadud varandus raisati sama kergelt ära. Üks suur kullaäri tegija Harju Pank läks näiteks peagi pankrotti

kasutaja799   →  pysiv

Kui saladus ei ole, siis mis koguses sa korraga kulda ostad? Maailmaturul kulla hind 114 €/g. Tavid müüb 1g kuldplaati 168 €. Ei näe väga võimalust, et see on hea investeering. Võib olla kui 5 kg korraga ostad, siis saad enam-vähem turuhinnaga. Kulla ETC-d olen börsilt ostnud enne ja ostan ka edaspidi.

mutionu   →  pysiv
pysiv21/10/25 20:49

... ei kahetse muud, et eelmises tipus ei müünud...

Kas sa kahetsed, et ei müünud, kuigi teadsid, et see on tipp?

peeter82   →  kasutaja799

1 grammiseid plaate polegi kuigi kasulik osta. Mida suurem seda parem. Kunagi vaatasin, siis müntidest maailmaturu hinnale kõige lähedasem oli 1 untsiste kuldmüntide hind.

netcat

Kas keegi üldse seletaks võhikule, mis värk see nende kulla, hõbeda ja mündimüüjatega on, et müügihind ja tagasiostu hind on nii erinevad, isegi ühel juhul kusagil nägin et peaaegu 2x?

Eeldan, et see hind millega müüakse, ei ole maailmaturu hind... kas see millega tagasi ostetakse, siis on? Ja kes üldse suudab sellist ülemaksmist endale õigustada ja millega?

MG768

Tavidis oli vist tagasiostu hind börsihind miinus väike protsent, umbes 30 eur 1oz mündi pealt (kullast jutt). Müügihind üle 5% kõrgem. Tagasi müües Tavidile vaadake et pakendil ühtegi kriimu poleks ja Tavid ostab börsihinnaga tagasi ainult selliseid tooteid nagu nemad müüvad, teistsuguse pakendiga 1 oz plaadi eest tahtsid maksta umbes 150 eur vähem.

peeter82   →  netcat

Tavidil näiteks 1 oz kuldmüntide spread on üsna väike. Suur spread on haruldasematel ajaloolistel müntidel, näiteks Tsaari-Vene 7.5 ja 15 rubla. Mis on minu jaoks arusaamatu, sest turgu nendele oleks küll ja veel - kui nad müüks ja ostaks normaalse hinnaga.

MG768   →  netcat
netcat22/10/25 12:00

Ja kes üldse suudab sellist ülemaksmist endale õigustada ja millega?

Mina õigustan sellega, et ostsin sõja alguses 1500-1700 eur unts. Pikaajaliselt tasub ära.

stagna

ajaloolist münti ei pea sa ju Tavidist ostma. Oksjonikeskkonnast võib selle palju odavamalt saada

See oksjon oli küll juba suvel, kuid näiteks siis sai Nikolai II 10-rublase 750 euro eest + buyers premium 12,4 % = 843 eurot .

https://coins.ee/lot/show/78215

Ajalooliste müntide puhul pole tagasimüümisel ka iga kriimuke ja luubiga näha olev täkkeke oluline. Need on niikuinii juba kaua käibel olnud, XF seisukord on täiesti OK sellele, kes seda uuesti ostab lihtsalt selleks, et kulda saada . Mündikogujad oma kollektsiooni muidugi juba vaatavad ka seisukorda tähelepanelikult

Üldiselt ma ei näe lühiajalisel kullaga spekuleerimisel suurt mõtet, võib kenasti orki minna. Pikem pika aja kindlustus inflatsiooni vastu võiks see mõte olla .Sel juhul on mitte müüa alati arukam kui müüa

Rahamaailmaga täpselt kursis olevad inimesed teavad, mis oli Brown bottom ja irvitavad selle üle tänapäevani https://en.wikipedia.org/wiki/1999%E2%80%932002_sale_of_British_gold_reserves Selliseid ämbreid juhtub ka spetsialistidel

Kunagi päris ammu krooniajal kui veel tööl käisin ja kui raha rohkem oli, ostsin neid mündikesi päris mitmeid

Selline sakslane maksis vist 2700 Eesti krooni = 173 eurot.

https://tavid.ee/kuld/saksa-keisririigi-20-marka/

Mingit lühiajalist kasu( mõned kuud või aasta ) ei soovinudki - mõte oli, et las seisavad seni kuni tõesti väga suur rahapuudus kätte tuleb . Praegu nagu ei usukski, et nii odavalt sai

zuckerblaum   →  netcat

Müüakse kollektsionäärihinnaga, tagasi ostetakse kaalu järgi. Untsistel plaatidel ja müntidel (v.a. eriväljalasked) pole vahe kuigi suur.

Totu_Cool   →  netcat

Mälu järgi kaotati käibemaksuvabastus investeerimishõbedalt mingil hetkel lihtsalt riigi poolt ära, seetõttu on spread suurem kui investeerimiskullal.

stagna

Ilmselt Eesti enamus füüsilisest investeerimiskullast ostetakse ja müüakse Tavidis, kuid mingi jamps on neil seal nende hindadega Näiteks Nikolai II 10 -rublast münti nad ostavad Eestis kokku 892 euro eest. Lätis aga 942 euro eest. 15 rublasel veel hullem - Eestis ostavad kokku 1339 euro eest münt, Lätis 1453 eurot.

Eesti müügihinna ja Lätis kokkuostuhinna vahe on siiski nii suur, et ei saa Eestist osta ja Lätti müüa.

Kunagi juhtus Eesti Panga kuldmüntidega nii, et oli kasulik EP muuseumist neid osta ja viia Pärnu maanteele taviidi kokkuostu ja said vaheltkasu. Kuipalju see trammipilet õige maksis sellal või oli hoopis tasuta, et mündid ühest kohast teise viia ? Nüüd on isegi EP nii küüned enda poole kasvatanud, et ei müü enam alla jooksva turuhinna. Kitsipunnid ja koonerid !

velvo   →  stagna

No aga võta hõbedat. Hetkel vanemad mündid müügis 43.40. Hõbeda maailmaturuhinnas tuleks ca 45.55. 5 prossa maast leitud. Numismaatilise väärtuse saad pealekauba. Valgret just ostsin, hetkel näitab, et otsas, aga vahel lisandub jälle müüki, tuleb jälgida.

kasutaja314

Paljud riigid siiski hakkasid peale sõja algust kulda ostma, meil muneti õige aeg maha.

Eesti Panga kahe miljardi euroni ulatuvad reservid on pea täielikult avatud inflatsiooni- ja riigivõlgade riskile. Selline positsioneerimine on viimastel aastatel toonud kaasa keskpanga reservide mahu reaalväärtuse märkimisväärse languse, kirjutab Tavidi analüütik Mait Kraun.

Kirjutasin 2023. aasta mais Postimehes, et Eesti Pank peaks reservides asendama osa riigivõlakirjadest kullaga. Seda on küll ametnike sõnul kaalutud, aga vastavat otsust pole vastu võetud.

Alates 2023. aasta kevadest on toimunud palju muutusi. Geopoliitiline polariseerumine on süvenenud. Maailma keskpankade kullaostud on olnud viimase sajandi suurimad. Riigivõlgade ja -eelarvete probleem on süvenenud. USA valitsuse ebaortodokssed majanduspoliitikad ja Föderaalreservi survestamine on õõnestanud dollari usaldusväärsust.

Ja kulla hind on enam kui kahekordistunud. Paar aastat tagasi kirjutatud artikli avaldamise hetkel maksis unts kulda 1833 eurot. Tänaseks on selle hind kasvanud 4200 euroni ehk enam kui kahekordistunud.

https://arvamus.postimees.ee/8418110/mait-kraun-inflatsioon-soob-eesti-panga-reservide-vaartust

zuckerblaum   →  kasutaja314

Eesti Pank ei saa iseseisvalt midagi omada, ta on lihtsalt vähese mõjuvõimuga harukontor.

stagna

EP saaks kui tahaks, kuid ilmselt ei taha . Poola Keskpank näiteks ( Poola ei kuulu küll eurotsooni ) on hoogsalt suurendanud oma kullavarusid

Poola ostab kulda On irooniline, et Poola Keskpangal on rohkem kulda kui ECB endal

Poolakad peaks teoreetiliselt kasutusele võtma euro, kuid kuna seda tähtaega pole määratud, võib see lükkuda nii kaugele tulevikku, et enne kukub kogu jampslik-neomarksistlike luulude käes vaevlev EU kokku. Rahvana on poolakad väga uhked oma riigi ja ka oma raha peale, mis tõlkes ju tähendabki kuldne.Nemad on veendunud,et vaatamata EU ja NATO liikmelisusele Poola on ikka veel iseseisev riik, mis praktikas tähendab, et Poola suudab kuitahes halvas olukorras ise hakkama saada. Igatahes pole neil mingit kirglikku soovi Brüsseli ülemuste ees pugeda ja neid alandlikult ümmardada nagu me Eesti puhul võime näha . Saksamaa majandusteadlased aga nõuavad aina häälekamalt, et Saksamaa tooks oma USA-s hoiustatud kulla koju. Kas nad on liiga palju vaadanud Die Hard filme, kus Jeremy Ironsi juhitud kurikaelad panid New Yorgi hoidlast kulla pihta ja ainult Bruce Willis suutis päeva päästa ? Vaevalt küll. Vara, mis pole sinu käes, pole ka sinu oma tegelikult. Ja Ameerikal on paha komme võõrast vara varastada.( Pole küll ainus suurriik, millel selline komme on ) Roosevelti suurejoonelisest kullaröövist, kus ta oma rahva ja muuseas ka Ameerika pangad ja rahvusvahelised investorid paljaks röövis, pole möödas veel sajanditki .. Rääkimata siis naftaröövidest . Kellele õieti kuulub nafta, mis pumbati Venetsueelas tankerile, mille USA kaaperdas ?

zuckerblaum   →  stagna
stagna19/02 02:35

Poola Keskpank näiteks ( Poola ei kuulu küll eurotsooni )

Otse naelapea pihta.

smith   →  stagna

See on nii põnev. Äkki selgitad lähemalt, et mille vastu see ECB (ka Eesti Pank) peaks kullaga end kaitsma? Euro devalveerumise? Ka lihtrahval on palju loogilisemaid lahendusi kui väärismetallid, nendel lahendustel pole lihtsalt müügimeeste horde, kes seda seksikaks räägiks.. :)

stagna

Mille eest iga keskpank end kaitseb . Kui poleks seda vajadust, ei hoiaks ükski maailma keskpank oma reservides kulda. Mõttetu metall ju, väga vähe on sellel praktilist rakendust peale ehtekunsti ja kirikukuplite. Kuid hoiavad ja aina rohkem.

Müügimeeste lobal pole keskpankadele mingit rolli, kuid kuna kuld juba on universaalne väärtus igas maailma otsas, siis mida ebakindlam olukord maailmas,(sealhulgas Eestis ) mida lähemal sõda, purustused ja pommitamised, seda rohkem tekib ka eraisikul vajadust enda vara mujal hoida kui ainult kinnisvaras, pangakontol või Tallinna Sadama aktsiates . Kõiki munasid ühte fiat raha korvi panna pole väga arukas Kui Tallinn hakkab välja nägema nagu Mariupol, siis pole neil enam suurt või üldse mingit väärtust purustatud Tallinn mariupol 2022

Ja see pole hirmuunenägu vaid üsna tõenäone stsenaarium.

Euro muuses pole niisugune raha, mida ECB saaks lõputult juurde emiteerida. Dollar ilmselt on maailmas ainus selline raha. Trump väga ei muretse palju USA kulutab, maailmas leidub alati piisavalt neid, kes dollarit tahavad.

PeaLiK   →  stagna

Sa (ja ka Mait Kraun) ei saa aru, mis otstarve on Eesti Panga reservidel ja räägid teemast mööda. Keskpank ei saa oma reservide eest tahtmise korral hakata kartuleid või bensiini ostma. Eesti Panga reservid pole isegi riigieelarve osa. Euroala liikmesriikide keskpankade reservide otstarbeks on eurosüsteemi vahetuskursipoliitika reguleerimine. Kas EP peaks ostma kulda, et teha euro probleemide korral sellega euro tugioste, asudes eurot päästma? See on umbes sama äge idee, et Eesti peab kogu maailma kliima päästma.

kasutaja314   →  PeaLiK
PeaLiK19/02 13:47

Kas EP peaks ostma kulda, et teha euro probleemide korral sellega euro tugioste, asudes eurot päästma?

Ma mittespetsialistina küsin, et kas keskpanga reserv on ainult ühe valuuta päästmiseks mõeldud. Soome keskpank näiteks ei ajanud oma markasid paberihundist läbi ja näeb järelikult mingit euroga seotud riski mis võimaldab neil vajadusel margad uuesti kasutusele võtta mis vajab ju ka keskpanga reserve.

smith   →  kasutaja314

See kõik on jälle tore jutt teemal, kus riigi väärtus on teiste osapoolte silmis 0 ehk tal pole valuuta tagamiseks jõudu. Valuuta kurssi ei taga mingi metall. Selle eeldus oleks, et vastaspool soovib seda valuutat nüüd selle metalli pärast, millega see on väidetavat tagatud. Miks peaks kasutama selle metalli soetamiseks mingi riigi valuuta "derivatiivi" kui sa võid seda metalli otse osta? Ilma, et sa peaksid võtma lisaks selle riigi ausõna. See kehtib siis igasuguste juttude kohta, millega kulla-hõbeda fomot keedetakse, et vaata kui palju see ja see riik on kulda kokku ostnud.

Seal on kaks teemat, mida ei kajastata. Esiteks on suur osa sellest mahust paberi peal toimunud hinnakasvu tulemus, mitte reaalne ostmine. Teiseks ütleb see tegevus rohkem nende riikide sisemise usu kohta oma valuuta tugevusse läbi nõudluse/pakkumise dünaamika.

Nõudlus ehk tugevus tuleb siiski läbi selle, kas sul on midagi riigist väljapoole pakkuda (olgu need siis tooted või teenused, aga ka investeeeringutelt teenitav tulu).

Väikeses mahus kulla hoidmine niiöelda worst case stsenaariumi jaoks võib olla tõesti väga mustade prillide puhul optimaalne riikidel, kes on üksi ja väikesed, aga sellega mingit oma valuutat küll nüüd üleval ei hoia või backi.

zuckerblaum   →  smith

Noh, Eesti krooni taastulek ilma läänest tagastatud kullavarudeta oleks ilmselt hulga raskem ja valulisem olnud.

stagna

Usk Saksa marka oli ikka päris kindel juba 1992. aastal. Ja Saksamaa majandus oli ka hoopis teisest materjalist kui praegune rohepöörane jamps. Kroon ankurdati jäigalt üsna kindla asja külge, ehkki DM ajalugu polnud ju veel sajanditepikkune nagu Briti naelal näiteks.

Ma ütleks, et euro on mitme kraadi võrra nõrgem ja kahtlasem paber kui tollane Saksa mark Europotis keedeti ikka väga kahtlast kraami, mis supi ära solkis, Kreeka drahm polnud ainus haisev solk seal, mille haisu DM pidi varjama Kuid olud muutuvad ja mitte paremuse ja suurema stabiilsuse suunas. Pole sugugi võimatu, et riigid hakkavad euroalast ja EU-st üldse põgenema. MInu kindla veendumuse järgi on see Titanic ja kokkupõrge jäämäega ( = füüsilise maailma reaalsusega ) on juba toimunud. Luulude seljas saab sõita ainult nii kaugele .

Lihtsalt kapten pole veel selle kohta reisijatele memo andnud. Kuid küll nad asjast aimu saavad kui lõbus tantsubänd hakkab tekil mängima Jumal, sul ligemal..

zuckerblaum   →  stagna
stagna19/02 16:10

Kroon ankurdati jäigalt üsna kindla asja külge

Saksa mark oli loomulikult kindel. Küsimus oli hoopis selles, millega kroon selle külge kinni ankurdada. Ega Eesti Pangal selle 1:8 kursi kinnitamiseks neid markasid vajalikus koguses keldrist võtta polnud. Nii läkski käiku kuld, ja alguses ka päris hea hulk riigimetsa (mis hiljem, kui likviidne reserv peale kasvas, uuesti tagatise alt vabaks lasti).