mis juhtus alumiiniumiga? kas mitte alu ei olnud kunagi kullastki kallim?
mis juhtus alumiiniumiga? kas mitte alu ei olnud kunagi kullastki kallim?
Mina eelistaks iga kell segastel aegadel kulda ükskõik millisele paberrahale. Mõelge maailma ajaloo peale - mitu korda on juhtunud, et kuld kaotab maailma ajaloos igasuguse väärtuse? Mina ei oska ühtegi sellist episoodi meenutada. Ja nüüd mõelge paberraha ajaloole - oleme vist kõik lapsepõlves mänginud tsaari paberrahaga. Iga 10-rublane paber võrdus kunagi 10-se kuldmündiga...<br /><br />Või võtke kasvõi viimase aja jamad - kes oma vara kullas hoidis, seda ei kõiguta mingi dollari langus ja ei hakkagi kõigutama.
riq<br />Al ja Au hinna võrdlus on veidi kohatu. Aluga on nimelt selline lugu, et seda saab ainult elektri abil toota. Ca 150 a tagasi polnud aga elektrit eriti, ainult miski Leideni purk ja galvaani element, neidki terve maailma peale kumbagi ainult 1 tükk. Sellest ka alu kõrge hind to ajal. Nüüdseks on alu tootmise tehnolooogiad enam-vähem lõpuni arenenud ja hind vastav. Kullaga on aga see asi, et üha raskem on leida üle 5 ppm sisaldusega maake, millele vastaks puhta kulla omahind 350-450 USD/oz. Ja siis need rohelised ka veel...<br />
krt mul on uus seksfantaasia - peaks kilo kulda ostma!
adalbert <br /><br />Edasi liikudes nägu seljapoole pööratud, võib valusalt varba ära lüüa. Minevikus toimunu ei pruugi jätkuda tulevikus (investori algtõde).
See algtõde võib kehtida küll investeerimise kohta, kuid kulla väärtustamisel inimkonna poolt on sellega küll suhteliselt vähe ühist. Sama hea oleks väita, et saabunud on 1000-aastane rahuriik, sest inimesed on nüüd lihtsalt nii targad ja andekad ja sõdimine tundub rumalana. <br /><br />Kuld kui väärtus on liialt kõvasti inimteadvusse juurdunud, et seda paarikümne või isegi paarisaja aastaga muuta. Sama moodi ei saa inimeste teadvusest lihtsalt niisama välja rookida religiooni.<br /><br />
kui majanduskasv pidurdub, siis langeb ka kulla hind
Mida siis arvata reedese ÄP vahel ilmunud 8 leheküljelisest reklaamist nimega "Kullaleht", kus troonivad niisugused pealkirjad: "Investeerimistaeva uus komeet on tulekul", "Kulla hind sööstab taevasse", "Eksperdid prognoosivad kullale kuni 2500% (kakstuhat viissada protsenti) hinnatõusu (!!!?), "Analüütikud pakuvad lähiaastate tootluseks 500%.<br /> Kogu leht on ülesehitatud sarnaselt imettegevate kõhnumistablettide reklaamidega.<br /><br />Kas ei ole asjal selline maik mann, et mingid ringkonnad soovivad hapuks minema hakkavast kaubast kuidagi veel kasudega lahti saada?
pigem ikka tahab Tavid oma uue müügiartikliga teenida...
Enne USA börsikrahhi tuli ka mulle postiga igasuguseid lipikuid investeerimisvõimaluste kohta, nüüd septembris helistas Hansapanga esindaja, et tulgu ma investeerimisnõustamisele. :-) Kui asi pannakse suure kella külge, siis see tähendab alati: run, Forrest, run...
Eks pangad üritavad investeerimistooteid aktiivselt müüa, kuna eraisikute pangakontodel on endiselt üsna suur hulk kasutamata raha.
kui pank pakuks Eesti infaltsioonibor+0,5% garanteeritud sissetulekut, siis oleks asjal jumet. Aga panna raha kellegi kätte kinni, et pärast kuulda, et kallis inimene, näed, majanduskonjuktuur muutus, seepärast jäid ka osast rahast ilma. Ja kõige selle tarkuse eest veel võtta teenustasu...<br />Öeldu ei kehti majandustsükli õige faasi korral.
Väärismetallide kui maavarade varud vähenevad pidevalt ja seetõttu hinnad tõusevad. Tegelikult on võimalik kõiki elemente toota ka tuumareaktsioonidega, mis on küll energiakulukas protsess. Aga kaalutlegem juhtu, kui praegu alles katsetusjärgus olev tuumasüntees kunagi saab peamiseks elektri tootmise allikaks...
Kulda on väärtustatud juba tuhandeid aastaid , kuskilt juurde kulda ei teki , seega on loogiline järeldada et kulla hind tõuseb , ebaloogiline oleks arvata et kulla hind hakkaks oluliselt langema . Loomulikult pole kullal erilist praktilist väärtust , tema väärtus seisnebki selles et kulda on vähe , niimoodi on lõpuks kõigega.
Vähe ja palju on ikka väga suhtelised mõisted. Hind püsib ainult tänu tohutute kullavarude kinnihoidmisele. Ehk hinda hoitakse kunstlikult. Kui mõni suur kullaomanik (mõni rahahädas suurriik nt.) otsustab kullavarud müüki paisata, tekib kindlasti vabalangus. Võib oletada et olemasolevatest kullavarudest piisaks elektroonika- ja kosmosetööstusele vist sadadeks aastateks. On ses siis vähe või palju? Kõik seisab ainult selle hetke taga, kui paljudel hakkab pirn peas põlema: Milleks mulle see kuld, sellel pole ju mingit praktilist väärtust. Müüme maha ja ostame midagi vajalikku.
Mina panustaks pigem veevarude peale. Need on rohkem nõutav ressurss kui kuld.
Kõik maailmas leitud kuld moodustaks vist 19x19x19 meetrit suur kuup. Selle ümber käib siis kõik spekulatsioon. Krundid mars peal oleks ka selline piiratud resurss mille ümber võiks spekuleerida.
Krundid Marsil on suurem utoopia, kui kui juhitava tuumareaktsiooniga kulla juurdetootmine. Kusjuures krundid Marsi peal võib ühel heal päeval, kui inimesed enam Maa peale ära ei mahu, olla hädavajadus. Lisa kulla järgi puudub vajadus.<br /><br />Pigem on suurel rahal vajadus kullast, kui ülehinnatud ja madala tootlusega investeerimisobjektist, väljuda. Selleks, et suuri koguseid hinda langetamata müüa, on tarvis tekitada ostusurvet. Üks variant on hullutada masse (eriti väikese kapitalismikogemusega idaeurooplasi) uuest raketist investeerimistaevas ja hirmutada kohe-kohe saabuvast kaosest, kus kõik kaotab väärtuse. Lihtne skeem. Laiasid masse juhib ahnus ja hirm.
Mutionu. Millest sa räägid? <em>Hullutada masse... suurel rahal vaja väljuda... </em> Millised massid? Milline suur raha? Eestis pole füüsilist kulda kunagi suurelt ostetud. Eestis ei ole ei masse ega suurt raha. Eesti investorite raha hulk pole nii suur et avaldada maailma väärtpaberiturgudele märkimisväärset mõju. Liiga paranoiniline ei tasu olla. Tavid soovib lihtsalt oma äri laiendada ja füüsilise kulla müümine sobib neile hästi.
Loomulikult ei ela suur raha Eestis. Aga toimetamas käib ta siin ikka aegajalt. Me ju lausa ootame seda iga päev, et ta siia shoppama tuleks läbi oma käepikenduste. Pole ka esimene kord, kui suur raha siin lüpsmas on käinud.
Ilmselt on mutionul ja momol erinev arusaam suurest rahast. Mutionu, suur raha pole veel kunagi Eestis käinud, olnud, plaaninud tulla ega isegi uitmõttena seda kaalunud. On siit maksimaalselt üle lennanud, mõlemas suunas. Suur raha pole siin ega tule ka siia selle pärast, et tal pole Eestis lihtsalt mitte midagi teha. Kõige kallim Eesti firma on liiga väike, et kelleski suure raha esindajas mingitki emotsiooni tekitada. 10 kõige kallimat Eesti kinnisvaraobjekti maksab nii vähe, et näiteks Emaar ei treiks sellise summa peale tõenäoliselt isegi pressikat. Pärast 3 aastat kollektiivset hullumeelset võlavangla poole rühkimist on kogu meie finatsike ilmselt midagi, mis suurt raha vähemalt kaudselt meenutab. See välismaist päritolu raha, mis meite mmail toimetab ja mida siin sageli "suureks rahaks" peetakse, on kauboid ja poolkauboid, kes tulevad siia just seetõttu, et nad suur raha pole. Aga tahaks olla.
No skype oli suur raha. Mis sellest, et ainult nimeliselt eestist läbi käinud.
Kogu Skype'i diil oli võib-olla suur raha. Eestist see aga läbi ei käinud ja Eestisse tulnud osa seda kohe kindlasti pole.
Kui <em>Loomulikult ei ela suur raha Eestis.</em> siis miks sa räägid Tavidi kullapromo valguses mingist müstilisest "suurest rahast"? See kuulub ka jälle ulme valdkonda <em>Pole ka esimene kord, kui suur raha siin lüpsmas on käinud.</em> Tundub et Paranoiaklubi koosolekul järgmine kolmapäev on palju arutamist :) Vabandust. Aga ma lihtsalt ei suuda tõsiselt võtta selliseid spekulatsioone. Üldiselt on turud siiski ratsionaalsed. Pole olemas objekti/subjekti kes põhimõtteliselt käiks ja lüpsaks Eestlasi puhtalt sellepärast et saab eestlasi lüpsta. Eriti skeptiliselt suhtun abstraktsetesse "käepikendustesse". Äkki vihjad selgemalt mida või keda sa mõtled. Aga samas, pole mõtet vastata. See arutelu ei vii kuhugi. Las hajub iseenesest. <br /><br />Nii et rahu, ainult rahu. Pole mõtet paanikat tekitada.<br /><br />PS! Ei mõelnud kellegile midagi halvasti öelda juhul kui selline mulje jäi.
Hea küll, hakkabki juba absurdiks kätte ära minema. Eks elu näitab. Vaevalt et siinsetel foorumlastel märkimisväärseid kullavarusid on, nii et teema tegelt mõttetu.
Mul küll puudub kavatsus üritadagi kõigutada endast kogenumate investeerijate arvamust kuid kuidas te kommenteeriksite Eesti Panga kursside ajaloo väljavõtet kulla/eegu suhtega ajavahemikust 01.01.05 - 15.10.06?<br /><br /><b><a target=_blank href=http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_history_et.jsp?currencyName=XAU&baseCurrencyName=EEK&startDay=1&startMonth=1&startYear=2005&endDay=15&endMonth=10&endYear=2006&step=9&submit=+KUVA+AEGRIDA+>Link</a></b><br /><br />Minul isiklikult tekkisid esimesed kullapalaviku sümptomid...
Näha ju, et 2004 kevadest hakkas tekkima mull, mille tipp on k.a suves. Siis algas ka tavidi kampaania. Praegu trend selgelt langev.
huumor huumor <em>tipp on k.a suves. Siis algas ka tavidi kampaania.</em> :D<br />Mutionu, Tavid ei oma kulla hinnale mitte mingisugust mõju. Ei positiivset, ei negatiivset. Ei praegu ega ka tulevikus.<br /><br />Jambolaya, tegemist on laiema commodity ralliga. Kullapalavivikku pole mõtet haigestuda. <b><a href="http://futures.tradingcharts.com/chart/AL/W" target="_blank">AL</a></b>, <b><a href="http://futures.tradingcharts.com/chart/CP/W" target="_blank">CU</a></b>, <b><a href="http://futures.tradingcharts.com/chart/ZG/W" target="_blank">AU</a></b>, <b><a href="http://futures.tradingcharts.com/chart/PA/W" target="_blank">PD</a></b>, <b><a href="http://futures.tradingcharts.com/chart/PL/W" target="_blank">PT</a></b>
Momentum, Kui sa arvad, et ma arvan, et Tavidi tegevusel on mingit mõju kulla hinnale maailmaturul, siis... <br />Selleks, et üldse nii lolli mõtte peale tulla, peab ise piisavalt nõder olema olema. Tulla uhkeldades lagedale tarkusega, mis on nii elementaarne, et sellest ei ole mõtet rääkidagi, näitab muidugi taset.
Kogu teemaarenduse mõte on lühidalt, et kuld on riskantne inv. objekt, sest tema hind püsib ainult usul. Usul, et homme saab seda jälle millegi vastu tagasi vahetada, millel on mingi tarbimisväärtus. Vase või alumiiniumi hind võib kõikuda, aga võib kindel olla, et põhi ei saa kunagi ära kukkuda, sest tööstus vajab seda iga päev ja palju. Aktsiate taga on tükike ettevõtte väärtusest. Kulla taga sinult usk.<br />Ka siin foorumis ei ole kulla kõrgele hinnale suudetud tuua muid põhjendusi, kui et nii on tuhat aastat olnud ja nii ka jääb :-)<br />Tootmis/kaevandamiskulud ei ole ka mingi argument, sest praegu sellise hinnaga ei ole selle metalli juurde kaevandamine kuidagi põhjendatud, sest ladudes seisab seda juba tööstuse ja ehete tootmise jaoks enam kui küll.<br />Nii et hind seisab ainult usul. Ma ütleksin, et äärmiselt riskantne. Lõpetan nüüd mõneks ajaks oma sõnavõtud sellel teemal.
mutionu, raha hind püsib ka ainult usul, et "homme saab seda jälle millegi vastu vahetada". <br />tavaliselt saabki.
pärlikeed olid ka piiratud resurss indiaanlaste jaoks - valgeid ei jätkuud k6igile!
Arvud on alati abiks. <br /><br />Väike statistiline taustinfo kullatoodangu kohta. Kui 2005 aastal oli maailma kullatoodang 2 450 tuhat kg ning on näidanud "väikestviisi" langustrendi, siis järgnevaks viieks aastaks prognoositakse toodangu jätkuvat vähenemist. Aastaks 2010 arvatakse kullatoodangu vähenemist 2 350 tuhande tonnini. Aga reeglina toob kulla hinna tõus uuesti ringlusesse ka juba kasutuses oleva kulla ning see võib mingil määral toodangu vähenemist kompenseerida, siisk suht vähesel määral. Kuigi kullale on teatud segmentides ka alternatiive, on nõudlus siiski kiirelt kasvanud. Retail kulla nõudlus 2005 aastal kasvas hoolimata hinnatõusust koguni 14%. Investeerimiskulla nõudluse kasv 26% ja ETFidega seotud kullanõudlus koguni 67%. Kole suured numbrid langeva toodangumahu kõrval.
Ja lisaks siia veel juurde et juhtivad keskpangad maailmas on kokku leppinud mitte oma kullavarusid turule paisata, sest sellisel juhul kukuks hind kolinal ning kõik saaks 'loss'i. Lepe ise on konfidentsiaalne, teave sellest aga mitte ning minu tähelepanekute järgi nii Reuters kui Bloomberg küsivad iga suurema kullatehingu puhul ka G-10 keskpankadelt nende edasiste plaanide kohta. <br /><br />Ntx Banca d'Italia on kõrvuni kullas kuid ei saa liikuda ei edasi ega tagasi oma mittelikviidse varaga, Bundesbank on tugeva valitsuse surve all papp riigieelarvesse kärutada kuid ei saa oma kullareserve müüki panna samal põhjusel mis itaallasedki - nii kui sa paar tonni oma reservidest müüki paiskad, keerab see hinna langustrendile ning siis peavad kõik asjasthuvitatud oma raamatupidamises tegema ümberhindluse. Sellises situatsioonis omandab väljend "Parem käsi kullas kui p*rse mullas" sootuks vastupidise tähenduse. <br /><br />Kui on väga kange huvi raha kulla alla panna, siis soovitan numismaatikuks hakata - iseenesest huvitav hobi ning mõne väikese tiraaziga mündi hind ületab tihtipeale tema kulla kaalu hinna.
Kulda kasutatakse ju ehetetööstuses, seega ei saa päris väita et kulla hinda ei mõjuta tegelik nõudlus. Ehete järgi püsib nõudlus niikaua kuni püsib inimlik edevus. Pole muidugi aimugi kui suur osa maailma kullast on kangidena kuskil luku taga ja kui suur osa kellegi kaelas või kõrvas. Võimalik, et see viimane osa on kaduvväike.
...Ja lisaks siia veel juurde et juhtivad keskpangad maailmas on kokku leppinud mitte oma kullavarusid turule paisata...<br /><br />Alles Rootsi teatas, et ajavahemikul okt 2006 - sept 2007 paneb oma varudest 10 tonni müüki
nagu 2 tilka vett<br /><br />Kullaleht<br />Kesknädal<br /><br />sobilik tsitaat: "You people are amazing shit" - Angela Bennet (Julia Roberts, The Net ,1998)
Sandra Bullock ikka äkki?<br /><br />:)
suffiks, Sul on õigus Sandra Bullocki koha pealt, viga läheb minu erutatud hingelise seisundi arvele, mille tingis Kullalehe nime kandva soperdise oma postkastist leidmine :(<br /><br />
Kullaleht on üks väheseid asju, mis ma rämpspostkastist olen võtnud (selline spetsiaalne prügikasti sarnane postkast normaalsete postkastide kõrval, kuhu saab panna reklaami). Täitsa..... h u v i t a v lugemine. Silma hakkas, et sõna polnud võtnud/antud ühelegi Eesti mõistes staaranalüütikule.
Mul sama lugu, võtsin ka lugeda. Mulle meeldis, eelkõige seetõttu, et ma pean ennast überpessimistiks, aga selle lehe sisu taustal olen ma täis pauk optimist. Ning lisaks jutu nii röögatule kallutatusele on tekstid täpselt samal tasemel, mis OTC aktsiate spämm-meilid, mis regulaarselt mulle postkasti potsatavad.<br /><br />FUBAR.OB<br />READY TO EXPLODE!!!!!!<br />Current price: $0.00002<br />2 Week target: $3.20<br />NOT TOO LATE TO GET IN ON THIS MASSIVE GROWTH!<br /><br />Minu meelest 2 pöialt üles, kuna ajalehtede anekdoodid on täielik jama ja ka koomiksid (sans Dilbert) on kah ebanaljakad.
suffiks, iseenesest ju hea pakkumine;) 1$ eest saad 100K aktsiat, kui aktsia kasvõi 1$ peale kargab, oled kroonimiljonär :D iseasi kuidas sa need 100K maha müüd...
CharlieF: jah jah, aga olles nüüd natue realistlikum siis kogu volume tuleb arvatavasti neist kes avastavad et nende eelmise späm kampaania ajal ostetud aktisatel on taaskord kogemata ostjad ja hind ei karga kuhugi ... lihtalt ühtede luuserite asemel omavad neid aktsiaid nüüd natuke teised luyuserid :-P
USA otsus saata Vahemerele oma lahingulaevad lisas õli tulle Lähis-Ida sõjahirmudele ning kergitas kulla hinna kõigi aegade rekordtasemele. Järjekordse hüppe tegid ka naftahinnad.<br/>Ühendriigid ütlesid eile õhtul, et läkitavad Vahemerele oma merejalaväelased ja kaks sõjalaeva, rõhutamaks rahvusvahelise üldsuse nõudmist, et Liibüa liider Muammer Gaddafi tagasi astuks.<br/>Kulla hetkehind kerkis 1,5 protsendi võrra rekordilise 1432,10 dollari peale Troyes’ untsist, jättes seega seljataha detsembrikuise tippmargi 1430,95 dollarit.<br/>Brent nafta aprillihinnad tõusid 3,2 protsendi jagu 115,56 dollarile barrelist.See on kõrgeim tase peale neljapäevast «kõrgushüpperekordit», mil 120 dollarist jäi puudu vaid paar senti.<br/>«Relvade ja nafta tandem Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas tagab alati hinnatõusu,» ütles Société Générale’i naftauuringute juht New Yorgis Michael Wittner.<br/>Kullahinnad, mis jaanuaris 1308 dollari madaluses ära käisid, on Lähis-Ida poliitiliste rahutuste tõttu üha närvilisemaks muutunud.Hõbe aga on alates jaanuarist kerkinud 30 protsenti ja maksis eile 30 aasta rekordhinda – 34,59 dollarit Troyes’ untsist. Ostmine hoogustub. Ostavad nii asutused kui üksikisikud,» ütles HSBC väärismetallide strateeg James Steel.<br/>«Kui maailmaturgudest rääkida, siis on Liibüa kõige hullem, mis üldse olla saaks. Kuna seal on kõik nii lahtine ja kindlat võitjat ei paista.»<br/>Alates jaanuarist 20 dollari võrra kerkinud naftahinnad hirmutavad aga inflatsiooniga. Mistõttu väärimetallide nõudlus kasvab, kuna kõik otsivad viise oma vara säilitamiseks.<br/>Naftaturgu ei tee rahutuks mitte üksnes toodangu allakäik Liibüas, vaid ka rahutuste levik teistesse Lähis-Ida naftariikidesse.Eriti kardetakse Saudi Araabia pärast, mille enamik naabreid on juba rahutustepisiku külge saanud.<br/>Saudi Araabia, maailma juhtiva naftatootja ja suurima kasutamata tootmisvõimsusega riigi opositsiooniliikumised on kuulutanud «viha päeva» välja 11. märtsiks.<br/>http://www.e24.ee/?id=396049<br/><br/>
Kulla hind 1500 juures.
kust kõige parema hinnaga hõbedat saaks osta? kas saksa ebays on mõni müüja? usast vms saatmine ei oleks ehk nii turvaline mõte?
Ma kardan, et Sa oled ehk ostmisega natuke hiljaks jäänud, sest et hõbe on juba otsas.<br/>Tegelikult ma arvan, et kõige parem on hõbedat mitte osta, hoiab kokku nii närve kui ka tõenäoliselt raha (näiteks postukulude näol).
mismõttes otsas?<br/>ma mingiaeg vaatasin et kusagilt kanadast oleks maple leaf vms tulnud odavam kui tavidist osta, aga nii kaugelt ei julend osta eriti.<br/>ehk on mõni hea müüja euroopas olemas?
Mina olen hõbedat poest ostnud. <br/>Kas sul on vaja Emadepäevaks kingitust?<br/>
kle kui ma tahaks lauahõbedat omale kokku korjata, siis ma oleks ilmselt perefoorumisse läinud???