Kus on FED-i intressitõstmise kriitiline punkt?
Postitusi kokku 66
b-unit

to tempelman:<FONT SIZE="3" COLOR="red">pls. ära sina enam sel teemal kommenteeri...8(</FONT>

US

TO YAAK:<br />Miks jooksevkonto USA puhul tähtsust ei oma? See on ju potentsiaalne ebastabiilsuse allikas. Eriti juhul, kui mingil põhjusel investorite meeleolu selle riigi kasvuootuste suhtes peaks halvenema. <br /><br />Ma arvan, et sündmused toimuvad piisavalt kiiresti ning ma ei ole isegi juunikuises intressimäärade tõstmises nii väga kindel. Seda ei pruugi vaja minna, kui S&P tuleb 20% allapoole. Nasdaq kukub niigi ära, aga see ei ole makrotasandil nii oluline näitaja.

tqnis

To lkarner:<br />ÜLDISELT ON FOORUMITES SELLINE KORD, ET KÕIK VÕIVAD KOMMENTEERIDA, KUI KELLEGIL ON VASTUVÄITEID, SIIS KATSUGE SEDA IKKAGI ARGUMENTEERITULT PÕHJENDADA, NIISAMA LAIAMIST EI SAA ME SIIN LUBADA.

yaak

Tegin just Tempelmani viimase märkuse baasil kiir uurimuse ja võin väita, et USD Trade weighted value ehk USD väärtus peamiste kaubanduspartnerite valuuta suhtes on alates 99a. juulist tõusnud ainult 2%, jooksevkonto puudujääk on samal ajal kasvanud pea 50%. Seega pole tugev dollar oluline faktor jooksevkonto defitsiidi kasvus. Mul on asjatundmatu küsimus, et võibolla on põhjuseks hoopis sisemaine nõudlus, mida Fed'i intressitõstmised nüüd tasandavad.<br />Igal juhul näitavad viimased pöörded siinses diskussioonis järjekordselt, et mecanism pole nii lihtne kui näib ja üritada tõmmata lihtsaid seoseid a'la "lühiajaliselt intressimäärade tõstmine tugevdab dollarit ja see teeb eksportijatel elu raskeks" on kohased Leedu mitte USA majanduse seletamisel.

US
  1. "seega pole tugev dollar oluline faktor jooksevkonto defitsiidi kasvus"<br /><br />Huvitav väide. Ma arvan, et eriti hästi paistab tugeva dollari jõhker mõju silma impordi kasvus. Teisalt jääb mulle ka arusaamatuks, miks USD trade weighted value muutumine alates 99. aasta juulist praeguseni nii oluline on, viimase 5 aasta tõus aga mingit tähendust ei oma. Näiteks ka esimesel poolaastal 1999 tugevnes trade weigthed USD 6%. See vist ei sobinud vastuargumendiks. <br />Ma ei ole üldse kindel, kas viimase 10 kuu valuutakursi kõikumine reaalselt eksporti ja importi oluliselt mõjutama on jõudnud hakata. <br /><br />Absoluutselt olen nõus, et peamine USD mõju on olnud pigem impordile (mis justkui määrab kah jooksevkonto seisu??). <br />Samas tuleb ka ekspordi puhul tunnistada, et 1998. aastal kasvas GDP USA-s 4.7% ja 1999. aastal 4.6%. Kaupade ja teenuste ekspordi muutused olid vastavalt -0.5% ja +2.8%. See on peamiselt tingitud sellest, et mujal maailmas nende crap lihtsalt ei lähe. Ainult kohalik tarbija on lihtsalt piisavalt rumal, et neid kaupu ja teenuseid osta.<br />USA eksportijatel on raske. Kui Kanada ja Aasia riigid (v.a. Jaapan) eraldada, siis ei oleks ka viimase aasta kasvust midagi alles jäänud. Aasia eksport on niigi 12% väiksem 1997. aasta tasemest ja tõus oli võimalik lihtsalt tänu sellele, et 1998. aasta baas oli väga madal.
US

Tundub, et pärast reedest kukkumist tuli laupäeval "hard landing" kohta päris mitmeid artikleid erinevates väljaannetes. Enam-vähem on põhjendused samad, mis sai varem esile toodud, aga lahendusena nähakse näiteks prime rate tõusmist augustiks 10%-ni. See on võimatu. USA pangandussektor ei ela seda lihtsalt üle.<br />Muuhulgas on hakanud tekkima ka USA keskpanka kritiseerivaid kommentaare. Greenspan hakkab aina enam lööke saama. Järgmised 6 kuud saavad mehel olema tõsiselt rasked.<br /> <br />

atlantis

Kaldun arvama, et tempelman kaldub äärmustesse. Usun, et võime õige varsti koos majanduskasvu aeglustumisega näha inflatsioonitaseme aeglustusmist ning seetõttu ei ole FEDil paari kuu möödudes vaja intressimäärasid tõsta. Põhjused on:<br />a) wealth effecti kadumine seoses aktsiahindade langusega. See vähendab tarbimist ning seeläbi ka inflatsioonilist survet<br />b) FOMC tegi intressimäärade tõstmisega algust eelmise aasta juuni lõpus, mille effekt majanduses hakkab ilmnema varemalt 12 kuu möödudes. Seega peaks aasta teine pool kujunema tarbimise poole pealt teistsugusemaks kui aasta esimiene pool<br />c)Investeeringud tehnoloogiasse on rekordiliselt kõrgetel tasemetel, mis suurendavad ettevõtete produktiivsust. Kui kohendada inflatsiooni produktiivsusega, siis ilmneb, et seis ei olegi nii hull. See, et praegu investeeritakse tehnoloogiasse ilmeb nii nagu intressimäärade tõstminegi viitajaga. <br /><br />Greenspan omab väga kõrget respekti ning paljuski tänu temale on väja kujunenud suhtumine - Don't fight the FED.

US

Ma jälle arvan, et allahinnatakse inflatsioonilist survet ja liigset optimismi, mida on suurriigi puhul märksa raskem alla suruda, kui mingi väikeriigi puhul. Liiga palju on suurettevõtteid ja ametiühingud on liiga tugevad selleks, et siseturu nõudluse langedes<br />kulusid vastavaks kohandada.<br />Prognoosin miinusmärgiga "real GDP-d" (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) järgmise 3-12 kuu perspektiivis, mitte mingisugust GDP kasvu vähenemist. <br />Samuti hindan ma edasise korrektsiooni mõju juba finantssektorile liiga raskeks ja ma olen selles osas nõus, et Fed räägib sel juhul turud stabiilseks. Intressimäärasid enam ei tõsteta, kui turg nende kommentaaride peale jälle üles ei torma.<br />Kui aga turud stabiliseeruvad, siis inflatsiooni silmas pidades toimub see ikkagi juba liiga kõrgel tasemel. Aga mis teha.<br />

atlantis

Millised on need tegurid, mis peaksid järgnevates kvartalites inflatsiooni suurendama? Ei suuda siiski hetkel veel näha seda tonti.<br />Kui võtta aluseks tarbijahinnaindeks CPI ning sealt välja jätta volatiilsemad grupid - toit, energia ja tubakas, siis selgub, et hinnad on 0,2% langenud võrreldes eelmise aastaga. Hinnad on langenud perioodi jooksul, mil tarbimiskulutuste kasv suurenes 8% käesoleva aasta I kvartalis. Kui eeldada, et tarbimine aegulustub käesoleva aasta teises pooles ca poole võrra (samale tasemele sissetuleku kasvuga), siis kas on väga põhjust karta inflatsioonilist survet ning miinusmärgiga GDP-d?

Street

Kas te kõik siin ainult naudite oma analyysivõimet või on ka keegi, kes oma seisukohtade eest ka mingite konkreetsete positsioonide võtmisega vastutada suudab? <br />Kui jah, siis oleks väga hea meel lugeda, mida eelkõige lp. "fedispetsialistid" vastavalt oma seisukohtadele ostnud või shortinud on.<br />Olles ise daytrader, olen suutnud seni hakkama saada igasuguse turuga, kuid ei välista, et volatiilsuse nõrgenemise järel tuleb tagasi pöörduda traditsioonilise investeerimise juurde. Seetõttu - konservatiivid andke tuld!<br /><br />PS: teen ka ettepaneku esimesel kommentaatoril avad uus thread, sest siin ei viici pidevalt alla lõppu scrollida.<br /><br />PPS: Siinsete foorumite viga tundubki olevat see, et õudselt palju on "tarka" juttu, aga õudsalt vähe Veiko-suguseid mehi, who BACK THEIR OPINIONS WITH THEIR MONEY!<br />

US

See Veiko näide ei ole vist kõige parem, sest mul on tunne, et pigem on seal kätte jäänud aktsiad, mida ta tegelikult nii väga enam omada ei tahaks. Näiteks müüa CNTR 4-5 USD peal, kui on olnud 15-20 USD? See nõuab tugevat tahtejõudu, et minevik unustada. Palju lihtsam on unistada mingitest tasemetest, mis on 20%-50% rekordtasemetest kõrgemal. <br />Oluliste summadega ma ei hakka kunagi päeva jooksul spekuleerima. Mõttetu! Oleks nõus võtma ainult pikka positsiooni, languste peale ei mängi, kuna seal on regulatsioon liiga tugeva mõjuga. Pika positsiooni võtmise seisukohalt on aga USA olnud ja on veel vähemalt aasta lõpuni mõttetu valik. Olen hoopis mujal.<br />Pealegi ma ei saa aru, mis on arvamusel makromuutuste kohta ning CNTR, GSTRF ja HCOM hindade vaheline seos. Mingid 3 jubinat, mis kõrgete intressimäärade tingimustes ajaks mulle hirmu peale, kui ma midagi konkreetset ei teaks, mis võimaldab nende tuleviku osas ennast kindlalt tunda. <br />Makromuutuste prognoosi puhul kasutan pigem valuutapositsioone, intressitooteid. <br />... ja loomulikult investeerin ma oma vahendeid vastavalt oma arvamusele. USA turult pole antud hetkel midagi osta.<br />

pitsat

Päris huvitav lugemine üle hulga aja. Üks asi on teada, mis toimub, teine asi MIKS.<br /><br />To Jake:<br />Loomulikut võiks keegi day-trade'misest ka kirjutada.

veiko

Komentaar tempelmani jutule. Mul ei ole kätte jäänud aktsiaid, mida omada ei tahaks. Muidugi oleks onnelikum, kui CNTR oleks praegu $8 peal. GSTRF'i ostsin ju alles ja HCOM'i on mul väga vähe. Seda loodan rohkem koguda tasemelt $1, sest usun nende tulevikku ja neil on väga head tooted. HCOM'i puhul ei usu mingisse kiiresse tõusu, pigem võib aktsia olla $1 juures ka järgmisel aastal.<br />Võtan praegust hindade taset rahulikult ja Philip L Carreti äripäevas kirjutatud filosoofiaga, et hinda firma võimalused kaks korda aastas ümber, kui midagi muutunud pole, siis ära lase end hinnakõikumisest heidutada. <br /><br />Veiko

US

Endine Tempelman.<br /><br />Veikole:<br />No ma igatahes loodan, et see on nii. Peamine ongi see, et sul on põhjust ettevõttes kindel olla. Selliste ettevõtete kohta peab teadma rohkem kui lihtsalt uudiste põhjal teada saab.<br />Kui usud tootesse ja ettevõtte väärtusesse, siis on muidugi ootamine praeguses seisus kõige õigem. Samas kujutan ma ette, et taoliste ettevõtete osas on investorite meeleolu lähiajal suht negatiivne ja peaasi, et lisakapitali ei ole vaja kaasata.<br />

veiko

Üldiselt olen ise oma informatsiooni hankinud peamiselt interneti kaudu. Alati on võimalik ka firmade "Investor Relation" inimestele e-maili teel küsimusi esitada. Centura sai hiljuti omale uue kapitalisüsti sisse ja HCOM tuleb veel toime. Globalstar on teine lugu aga seal on strateegilised partnerid teada. Olen ise ka natuke mures turu üldsuundumuse pärast, kuid arvan, et kuskil juunis/juulis võib asi tõusuteele suunduda. Nagu mainisin, on GSTRF mul spekulatiivne. Kui turg ootab Globalstari pankrotti ja on aktsia vastavalt hinnanud, siis seda ma ei usu. CNTR aktsiat on hakanud investeerimisfondid kõvasti kokku ostma. Bank of America käes on miljon aktsiat, meil tuntud SEB on 250 000, jne. <br /><br />Veiko

Graafik

No nii nüüd on läbitud järjekordne FOMC istung, mis jättis esmakordselt üle pika aja intressid muutmata.<br /><br />Küsimus suurele ringile: <br /><br />Mis peaks juhtuma, et Fed tõstaks 22.augustil taas intresse?

pingviin

Vaadates allpool olevat teksti, tundub et US majandus ei jahtu veel küllaldaselt. See võib põhjustada ka uue intressitõusu. <br /><br />Tänane ÄP Online:<br /><br />USA majandus kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis rohkem kui kuu aega tagasi välja öeldud 5,4 (5,5) protsenti võrreldes 1999. aasta esimese kvartaliga. <br /><br /><br /><br />

Graafik

Üks vana, kuid huvitav lugemine <br /><br />heade kommentaaride ja suures osas täppiläinud prognoosidega

Graafik

Üks vana, kuid huvitav lugemine <br /><br />heade kommentaaride ja suures osas täppiläinud prognoosidega <br />

Peeter_Kand

Ja kus see lugemine siis on, Graafik? Kuku!

eika

Velikij: Sa juba oledki selles kohas kus lugeda saab! Keri esimene mess ette ja hakka lugema! :-)

Peeter_Kand

Nojah, ma arvasin, et tegu on veel mingi täiendava artikliga. OK, eks ma järgi häid soovitusi!

US

Tagantjärele vaadates on huvitav, et 19. mail 13.47 kirjutatud kommentaaris antud 2 variandist on Fed selgelt valinud aeglase 2. variandi. S.t. jõuti kaasa tuua nii paanika aktsiaturgudel kui ka nõrk USD ja kõrge inflatsioon tulevikuks.

kristjan

US: "1) paanika turgudel, mille tooks kaasa raha pakkumise edasine kokkutõmbamine ja intresside tõstmine <br />2) raha pakkumise uus kasv ja madalamad intressimäärad, mis viib kõrgema inflatsioonini ja lõppkokkuvõttes nõrgema dollarini."<br /><br />Urmas, Sa peaksid vist poliitikuks hakkama... Lugeda rahulolevalt täitunuks mõlemad oma alternatiivsed (ja kirjutamise hetkel tõenäoliselt vastandlikuna mõeldud!) prognoosid näitab selleks eelduste olemasolu! Teine alternatiiv on lihtsalt oma prognooside vaikne unustamine, mille suhtes ka siin foorumites on näiteid muidugi ohtrasti (huvitaval kombel ka poliitikute poolt tehtuna! Nimesid ma ei nimeta, Velikij, küll Sa ise tead...:-)) <br /><br />Siiski ma jääksin mitmes punktis esialgu eriarvamusele:<br />1. Nõrgem dollar? 19.05.00 16,5, praegu 16,04 ja praktiliselt kogu vahepealne aeg kõrgemal, kui 16,5 - kas pole seda paari aasta peale veel mitte liiga vähe, et seda esialgu kindlalt märkimisväärseks pidada?<br />2. Jõuti kaasa tuua kõrge inflatsioon tulevikus? Kas ma saaksin seda inflatsooni kuskil käega katsuda ka? Mis seda praegu näitab, et selline väide midagi tähendaks? 10-yr bond 4.465% ei räägi IMO midagi sellest hirmust.<br />Mida Sa arvad ajaloolaste poolt tuvastatud "dollar smile" (dollar kipub nõrgenema vaid siis, kui USA majanduskasv on sarnane teiste regioonidega ja muudel juhtudel on pigem tugevnenud) efektist?<br />

US

Ma ei ole kriitikaga nõus. Esiteks, ma tegelikult ei ütlegi, et mul on olnud õigus... Kust Sa selle välja lugesid?! Ma toongi välja, et eriti suurte mööndustega saab väita, et valiti pigem 2. variant ja sellegi läbiviimine oli üliuimane. Kas tulemus on on olnud hea? Ei ole. <br />Minu kirjutis oli eelkõige eesmärgiga näidata, et Fed laskis ikka aastatel 1996-2000 asjad tõsiselt käest ära ja reageeris väga pehmelt hoolimata sosinal öeldud hoiatustest 5 aastat tagasi. Kõige suurema vea tegi Fed ikkagi sellega, et lootis kaua, et asi nii hulluks ei lähe. Vaat nüüd on minu arvates rahapoliitika juhtimise mõttes väga oluline hetk. Kas lastakse intressimäärasid veel alla? Mida keskpank ikkagi teeb, kui turud jälle suuna allapoole võtavad ja hakkavad uusi rekordmadalaid tasemeid püüdma?<br />Mis puudutab nõrgemat USD-d, paanikat aktsiaturgudel ja inflatsiooni, siis see oli pigem prognoos, et need kõik asjad veel tulevad. Valuline periood on ikka alles esimeses pooles. Ainult et ma ei arva, et indeksid uusi rekordmadalaid tasemeid saavutaksid, enne devalveeritakse raha muude varadega võrreldes, kasvatades järsult selle hulka (kõrge inflatsioon, valuuta nõrgenemine). See on loomulik, et võlakirjad püsivad nii kaua tugevad kui aktsiaturg kukub ja puudub selge indikatsioon inflatsioonilise keskkonna tekkeks. Kui see selge oleks, siis mis mõtet mul seda siin prognoosida on. Ma enda arust üritangi ette näha fundamentaalseid muutuseid, mida turg täna minu arvates ei oska hinnata. <br />Mis puudutab dollarit, siis dollar ei ole ajalooliselt tugevnenud. Vähemalt mitte Jaapani jeeni ja Euroopa põhivaluuta (DEM-i, EUR-i) vastu. Pean silmas perioodi pärast II maailmasõda. Vist ainult inglise naela vastu oli dollar pikaajaliselt (üle aastakümnete) tugevnenud.<br />

kristjan

Eks see kriitikaga mittenõustumine ole jälle suuresti poliitikute rida :-)<br /><br />See USD väide põhines ühest MS kommentaarist silma jäänud väitel, pole seda ise viitsinud põhjalikumalt uurida: <a href=http://www.morganstanley.com/GEFdata/digests/20020726-fri.html#anchor5>The USD tends to rally when the US economy grows much faster or much slower than the rest of the world, and it is vulnerable when the US grows at roughly the same speed as the rest of the world.</a>

scrooge

Prognoosimisega on vist nii, et igaühel on kord õigus / kord taas pole.<br />Jah, aga kui Sa juhtud olema poliitik või turustrateeg, pead sa hedge-ima oma <br />arvamused. Esimene selline oli vist Delphi oraakel Apollo .... ei olnud kunagi <br />üheselt mõistetav, aga alati oli tal õigus :-)<br /><br />Kristjan,<br /><br /><br />Kas see väide ei kehti (pikaajaliselt) ka muude valuutade kohta? Pole samuti uurinud, aga tunduks loogiline.<br />Majanduskasv tekitab nõudlust raha järele. Iseenesest nominaalne SKP ei saagi ju kasvada kui ei kasva rahamass või käibekiirus.<br />Iseasi, kas sellest praktilist(kiiremat) kasu saab lõigata.

kristjan

Bill Gross'i viimast turukommentaari tasub täitsa lugeda: <a href=http://www.pimco.com/ca/bonds_commentary_investment_outlook_0802.htm>...corporate bond underperfomance will be with us for the next few years at a minimum. The rapidity of technological change - a Moore's Law of corporate bonds if you will - is one primary reason. Too many future losers seemingly doubling every 18 months with the remaining winners paying off at a maximum of par.</a>. Ja hea näide sellest, kuidas prohvetiteks peetute käbarad ajast aega kohati hästi ja kohati nagu teistelgi käivad.

Graafik

Fed unustas press-release lisamast lause "Longer-term inflation expectations remain well contained." ,mis tegi fedi intresside tõtmise poliitika "radikaalsemaks", natuke aega hiljem parandati pressikas "leebemaks",<br /><br />aga selleks ajaks oli turul juba mõnda aega kaubeldud "raskemat" versiooni, turuosalised olid ilgelt "pissed off"<br /><br />näiteks üks reaktsioon realmoneyst: <br /><br />...Would someone please explain to me how the most important document from the Central Bank of the most economically significant country in the world goes out missing a sentence? <br /><br />That is truly astonishing to me. If there is one document in the whole planet that needs to be proofed before going out, it's that one...(Barry Ritholtz)<br /><br /><br /><br /><br />

kristjan.lepik

<p>Kummaline juhtumine oli see tõesti, parandatud versioon avaldati kõiges 5. min. enne börside sulgemist ja see tekitas korraliku spike'i.</p><p>QQQQ päevagraafik illustreerimaks toimunud:</p><p><img alt="" src="/images/files/fed.PNG" border="0" /></p>

US

See, mida võlakirjaturud pärast uudist tegid, oli ikka ka metsik. Alguses liikumised täiesti ühes suunas ja siis teisele poole tagasi. Hullumaja.

US

Võtsin eelmisel nädalal pikaajalise lühikese positsiooni USA riigi 10-aastase võlakirja osas. Kuigi seda teemat siin alustati juba 2000. aastal on see nüüd minu arvates märksa aktuaalsem. Ma usun, et järgmise mõne aasta jooksul näeme USA-s intressimäärasid selgelt teisel pool 5% joont. Ma pigem usun, et n-ö inflatsioonihirmus jõuavad intressimäärad pigem 10% alla. Need inflatsiooninumbrid, mida me täna näeme, on väga madalad võrreldes sellega, mida lähiaastatel näidatakse. Mingil määral sõltuvad konkreetsed numbrid küll sellest, kas USD-l õnnestub kuskil siin stabiliseeruda või tuleb veel üks suurem langus (ma pigem usun, et 1.4-1.45 saab olema põhjaks), aga isegi valuutakursi stabiliseerumine ei hoiaks suurt inflatsioonilainet ära.<br />Samas olen ma sisuliselt USD põhiste aktsiate ostuga oma 3 aastat püsinud lühikese USD positsiooni kinni pannud, sest seda viimast võimalikku 10% langust on mõttetu püüda.<br />Suurte ettevõtete aktsiates soovitaks küll pikk olla. Mu viimase 6 kuu tootlus on olnud ca 10% ja ma usun, et tulevik on pigem veel helgem. Kui on oma sektori liider ja piisav pricing power, mille abil inflatsioonilises keskkonnas on võimalik tarbijatele vähemalt samas tempos hinda edasi lükata, siis on kõik ok. Positiivne on loomulikult ka väike võlakoormus. Intressimäärade tõus ei tohi olla oluline. Parim vastupidine näide on autotööstus. Minu arvates on see võlakoormuse mõttes kõige mõttetum sektor.

arkok

US, täitsa nõus sinu nägemusega firmadesse investeerimise seisukohalt. Huvi pärast, millised ettevõtted Sulle hetkel silma on jäänud, mis vastavad sinu reeglitele ja on hetkel hea hinnaga saadaval või sa ei keskendu eriti valuatsioonile?

Buhvet

ahjaa - kunagi leidsin <a href="http://www.publicdebt.treas.gov/opd/opd.htm">sellise aadressi (uues aknas) </a> [U.S. Department of the Treasury, Bureau of the Public Debt], kus äratoodud nii USA valitsussektori võla täpne väärtus, intressimaksed ja muu selletaoline statistika. Mind pani imestama, et hoolimata laenumahu kasvust '97 aasta $5,4 triljonilt tänasele $7,7 triljonile on intressimaksed samas ajavahemikus isegi langenud $355 bln '97 vs $321 bln '04. Aga kui intressimäärade laks ära tuleb, saab intressimaksetest tulenev lisakohustus üsnagi valus olema...<br /><br />Pretty good money management I have to say,<br /><br />B.

momentum

Et aken ikka new window oleks: a href="blaah.ee" asemel <br />a target="_blank" href="blaah.ee"

Buhvet

thnx...<br /><br />B.

riq

paneme siia korvale sõjalised kulutused - 500 bln usdi aastas

US

arkok, <br /><br />hetkel on portfellis PG (vahetasin JNJ asemele, sest JNJ tõusis suhteliselt kõrgele ja otsutasin väikese liigutuse teha), <br />LLY, AZN (turu nõrkusehetkedel üritan lisada PFE ja MRK. MRK mul isegi oli, aga see oli siis kui ta väga põhja kukkus. Realiseerisin 32 USD-iga ja loodan tagasi osta, kui jälle mingi uus uudis vana skandaaliga seoses tuleb).<br />INTC - mingil põhjusel investeerimisfirmadele see ettevõte ei meeldi, aga mulle tundub INTC fundamentaalselt väga tugev ja iga kord teeb aktsia hind kvartalitulemuste avalikustamise järel jälle ilusa tõusu. Ettevõttel on minu arvates väga hea pricing power. <br />AMD - ma tunnistan, et AMD on mu portfellis kõige spekulatiivsema iseloomuga investeering. Aga mingi mängurõõm peab ju ka olema.<br />AIG - lihtsalt fundamentaalselt odav. Ükskõik, millised tulevad sanktsioonid, ma ei usu, et need tulevad 30-40mld USD väärtuses. Samas on ettevõte umbes nii palju oma väärtusest kaotanud. Ettevõttel on ca 80mld USD omakapitali ja maailmas antud sektoris üks parim pricing power positsioon.<br />RD - naftat sihin ka, et eufooria raugedes portfelli pigem lisada. Omal ajal oli mu positsioon ca 2 korda suurem kui täna. Siis olid portfellis XOM ja BP. Mingil perioodil RD performis kehvemini ja siis ma tegin väikese asenduse.<br /><br />Veel on minu vaateväljas BA (väga ilus tulevikuväljavaade, USD langus toetab tootmist USA-s. Konkurentsivõime on tohutult paranenud. Aga ma müüsin aktsiad 57.75 tasemel. Loodan odavatel väljamüükidel tagasi osta.<br />IBM - mul vedas, kui otsustasin IBM-i müüa ja AIG-s positsiooni suurendada. Ma vist müüsin 90-91-ga. Nüüd oleks siis 77-ga võimalik tagasi osta. Pikaajaliselt ma pean praegust taset ostutasemeks. Veidi oleks vaja siiski asja analüüsida. Mul on selline tunne, et IBM kipub tegelema järjest rohkemate asjadega ja ma ei saa eriti hästi enam aru, millesse ma ikkagi investeerin.<br />CSCO - kui AMD-s positsiooni vähendada, siis CSCO oleks üks võimalik asendus. Jälgin aktsiate omavahelist suhet.<br />GE - Kui see aktsia tõuseb vähem kui indeksid, siis olen nõus omandama. Praegu enam-vähem fair valuation minu arvates.<br /><br />"Avoid" listis on pangad (ei saa aru, AIG puhul on tegemist lühiajalise spekulatsiooniga), jaekaubandus (WMT ja teised), autotööstus (GM, F).<br /><br /><br />

popmart

Huvitav oleks teada kes või mis on suuteline USA valitsuse võlga sell-offima?High-yield on see,mida omada ei tahaks,mitte TSY.Kogu turg ootab inflatsiooni kasvu ja valitsuse võlakirjade hindade langust(tootluse kasvu),kahjuks peavad nad pettuma.Inflatsioon on tugevalt hilinev majandusindikaator.Reaalne majandus on juba kiirelt jahtumas,millele viitavad ka parimad juhtivad indikaatorid-manuf.ISM,rahapakkumine(eriti MZM),intressikurv(FF-5-10 aastat TSY),NIKKEI indeks,Eurodollari futuurid ja muidugi ka USD vahetuskurss teiste suuremate valuutade vastu,üks parimaid inflatsiooni ootusi indikeerivaks valuutapaariks on USD/AUD.<br />Dollari viimase aja stabiilsus näitabki siin IOY-de(I owe you) emissiooni takerdumist antud hindade ja intressimäärade juures.Eraisikute ja leibkondade tasemel käib ju action hoopis kinnisvaraturul.Ka kinnisvara hinnad on viimase poole aasta jooksul näidanud stabiliseerumise märke,mõnes kuumemas piirkonnas(UK,Austraalia) on yoy kasv nulli lähedane või negatiivne.<br />Julgeks arvata,et FED on oma tõstmised teinud või on sellele väga lähedal.Alles uus langetamine võiks taas tekitada müügilaine(bull steepening) pikemates valitsuse võlakirjades. <br />

arkok

US, päris huvitav nimekiri.<br /><br />Ise eelistan ettevõtteid, kelle tegevusest hästi aru saan ehk nimekirjas on väga vähe tehnoloogiafirmasid. Samas ei ole päris nõus WMT avoid listi panema ning on huvitav jälgida, kui kaua INTC omab pricing powerit, sest ega paljude jaoks ei ole erilist vahet, mis kiip tal mõnes seadmes on? Võib-olla ma eksin, kui seetõttu olengi tech. sektorist eemale hoidnud, et need on liiga kapitalimahukad ning konkurents on liigagi tihe.

US

popmart, minu prognoos on ikkagi selline, et kui inflatsiooniootused kõrgemaks lähevad, siis kõik tulevased rahavood on oluliselt vähem väärt kui täna (sh valitsuse võlakirjadelt makstavad summad). Inflatsioonilises keskkonnas aga saabki äärmiselt oluliseks see, et ettevõte võiks oma toodete müügihindadega inflatsiooniga sama sammu käia. Seetõttu mulle meeldivadki näiteks PG ja JNJ ehk siis tugevate kaubamärkidega esmatarbekaupade tootjad. <br />Ja mina usun, et Fed laseb pigem USD-d veel nõrgeneda (vähendab impordi tarbimise võimet), kui oodatud majanduse elavnemist ei tule. See omakorda toetab kõrgemat inflatsiooni (impordihinnaindeksi tõusu). Nii inflatsiooni pidurdamiseks kui ka investeeringukapitali meelitamiseks tõstetakse aga intressimäärasid.<br />Minu väide on endiselt, et USD niivõrd suure nõrgenemise tõttu viimasel 3-4 aastal on tekkinud väga tugevad jõud, mis siiani on varjus olnud, kuid kui ühel hetkel USD nõrgenemine ja kõrgemad intressimäärad saavutavad sellise efekti, mis majanduslikku aktiivust tõstavad, siis on ka inflatsioon laes. Ja ma toonitaks veelkord, et ma ei pea siin silmas 5-6%-list aastainflatsiooni, vaid pigem 10% aastas.

US

Arkok, WMT osas ma lihtsalt usun, et USA-s on ostujõu vähenemisel (ehk siis peamiselt USD nõrgenemisel) veel veidi ruumi ja seetõttu ma ei kiirusta. Turujõu mõttes on see aga üks paremaid ettevõtteid. Ütleme nii, et kui USA jaest üldse midagi tulevikus osta, siis ikka WMT-d, aga praegu selgelt liiga vara. Samas on WMT juba viimase 6-12 kuu jooksul muu turuga võrreldes nii palju odavnenud, et kui samamoodi jätkab, siis võib isegi 12 kuu jooksul ostetavaks muutuda.

US

Et oleks jälle 5 aasta pärast hea seda foorumit vaadata, siis täna kolmekordistasin oma lühikese positsiooni USA 10-aastase võlakirja osas. Sept futuure müüsin keskmiselt hinnaga 111 15,75/32. <br />Positsiooni planeerin hoida ca 3-4 aastat. Ma arvestan, et ca 50bps muutust 10-aastase võlakirja yieldis tähendab tagatisdepo summa suhtes 100%-list kasumit.

US

Loomulikult see 3-4-aastane positsioon ei tähenda, et ma septembri futuuri nii kaua enda käes hoian.

popmart

Prognoosiks 10 aastase TSY tootlusele(CBOE,TNX järgi) suuri raskusi 43,82 taseme ületamisel.12 kuu jooksul võiks märgatavad takistused allapoole liikumisel asuda 40 ja 36,2 juures,eksteemsemal juhul näeme crash-i 30-ne juurde.Eurodollari futuurid ennustavad endiselt kõikidel järgnevatel käesoleva aasta FOMC kohtumistelt 25bps-i võrra intresside kergitamist isegi vaatamata tänastele "halbadele" uudistele(loe:USA tarbija hakkab ilmutama väsimuse märke).FED tõstab intresse jahtuva majanduse olukorras,mis omakorda toob 6-12 kuu perspektiivis kaasa lameda või negatiivse intressivahe.

US

Muide, kas keegi kommenteeriks, mida näiteks GM-i default võlakirjaturgudele võiks teha. No selles ma olen ise ka kindel, et raha liigub pigem kõrge riskiga võlakirjadest madala riskiga võlakirjadesse , aga tervikuna intressitaseme osas usuks ma pigem määrade tõusu likviidsuse vähenemise tõttu.<br />Muide, ma olen suht kindel, et me näeme autotööstuses defaulti. Ma küll ei usu, et tehased päris seisma jäävad, aga keegi suur ostab GM-i/Fordi võlausaldajatelt pärast teatud osa võla mahakandmist üles. Toyota, DaimlerChrysler, Volkswagen, BMW...<br />Sisuliselt ongi ju nende GM-i ja Fordi omanikud võlausaldajad. Näiteks GM-i aktsiate kapitalisatsioon 17mld USD ja võlga ligi 300mld USD. <br />

US

FT-s oli huvitav artikkel selle kohta, et Fordi ja GM-i võlakirjade hindade langus on tekitanud aasta algusest 32mld USD kahjumit.

US

Sain täna väikese tagasilöögi oma optimismile intressimäärade tõusu osas. Omal ajal (2000-2002) sai pidevalt kursis oldud USA rahapakkumise kasvunumbritega. Ma olin küll suhteliselt kindel, et M2 rahapkkumine ei ole enam aasta baasil 10%, nagu omal ajal, aga ma ei uskunud ka oma silmi, kui avastasin, et alates augustist 2003 on aastane kasvutempo olnud allapoole 8% taset. Tundub, et Fed oli ikka mingist hetkest alates tõsiselt inflatsiooni pärast mures. Viimase 5 nädala jooksul on aastane M2 kasvutempo olnud 2,82-3,62% vahemikus. Täitsa õudne, kui loota inflatsiooni ja pikaajaliste intressimäärade tõusu. <br />Ise loodan, et perioodil 2001. aasta jaanuar - 2003. aasta oktoobris aeglustuva majanduse tingimustes turule paisatud raha omab siiski veel piisavat inflatsioonilist jõudu. Sel perioodil oli majanduskasv ikkagi äärmiselt madal, kuid M2 rahapakkumine kasvas 6-10% aastas. Nädalaste andmete hulgas oli kõrgeim aastakasv 10,8% (17.dets 2001), kusjuures aastane kasv püsis üle 10% 2,5 kuud järjest. 3 aasta jooksul kasvas M2 22,4% ehk aastas keskmiselt 7%.<br />Loodetavasti keskpank siiski peab mingil hetkel rahapakkumist suurendama, sest kui siseturu nõudlus praegu veelgi nõrgeneks, siis GM- ja Fordi taolised kompaniid ei vea enam välja. See võib aga suurema kriisi kaasa tuua. <br />See oli ikka vastik üllatus küll, et rahapakkumine nii metsikult kokku on tõmmatud. Pole ime, et aktsiaturg samal tasemel püsib ja dollar tugevnenud on. Ja inflatsiooni ka ei teki. Samas siseturu nõudlusega seotud firmadel võib selliste numbrite juures päris raske olla, et oma võlaga hakkama saada. <br />

AloV

Ausalt öeldes on inflatsiooni puudumine minugi jaoks üsna hämmastav. Raha on hetkel nii Eestis kui USA-s pigem üle kui puudu (Neivelti sõnul, hetkel on raha aga ideesid ei ole). Nafta hinna kiire kasv ja ülimadalad intressimäärad võiksid ju mingitki inflatsiooni tekitada. Huvitav kas kinnisvara hinnatõusu inflatsiooninumbrisse ei kaasata?<br /><br />Ühe võimaliku seletusena inflatsiooni puudumise kohta on ära toodud kaks tegurit, mis seda pärsivad. Esiteks suured jaekaubandusfirmad, mis pigistavad eelkõige tootjaid ja on marginaalid miinimumini viinud. Teiseks komponendiks on tööviljakuse tunduvalt kiirem tõus kui palkade kasv, mis võimaldab kalli tooraine hinna osakaalu toote omahinnas vähendada, st kallineva tooraine korral pole vaja hindasid tõsta, kuna inimeste töö on on viljakam. <br /><br />Kuhu edasi on küsimus? 1% aastainflatsiooni juurde nagu see oli 19 sajandi Inglismaal?

momentum

USA riigivõla yield on teinud jälle uue tipu. <br/><br/><a target="_blank" href="https://tradingeconomics.com/united-states/30-year-bond-yield">30Y</a>, <a target="_blank" href="https://tradingeconomics.com/united-states/government-bond-yield">10Y</a>, <a target="_blank" href="https://tradingeconomics.com/united-states/5-year-note-yield">5Y</a>, <a target="_blank" href="https://tradingeconomics.com/united-states/2-year-note-yield">2Y</a> treasury yield on tõusnud üle selle aasta varasema tipu ja jõudnud kuhugile 2010 aasta tagusesse aega. <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/4/e/4e10f06308b0bcd8f337a87cd1450549b0a96c51.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/3/d378381f0c8b551522ff4ff19e06e97238a32a57.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/d/3d7bf675b6567746214e22b25adfac870c2e6208.png"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/4/54d9d376c75db3e2da9de4eb3e98ff32a57599e5.png"/><br/><br/><br/>Kerge jõnks kõrgemale ja jõutakse juba 2000 aastasse. <br/><br/><a target="_blank" href="https://fred.stlouisfed.org/series/MORTGAGE30US">30-aastase fikseeritud intressiga kodulaenu intressimäär on tõusnud 7.19% peale</a> ja on umbes samal tasemel, kus oli 1990-2000: <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/4/d/4d74953dff19298768a28178f6613d7b366f8664.png"/><br/><br/><br/>Regionaalpankade indeksaktsia KRE on viimase paari kuu jooksul jälle natuke allapoole vajunud ja hakkab uuesti madalamasse otsa kukkuma. Tõenäoliselt pankade võlakirjaportfellid väga rõõmsad ei ole selle peale, et yield jälle uutesse tippudesse hakkab tõusma. Ootan uut krediidipaanikat.