Kunagi üsna ammu oli palju juttu uuringutest, et valgu koguse (liigne) suurendamine kiirendab vananemist, ja tõestati kah, katseloomade peal. Veeretame aastad kümme-viisteist edasi ja müüki jõuavad proteiinijogurt, proteiinikohuke, nüüd veel jäätis ning see kuvand peaks olema tervislik? Küll kunagi trendivad tervislikud süsivesikud, äkki rasvad.
<blockquote><b>hoks</b><br/>Kunagi üsna ammu oli palju juttu uuringutest, et valgu koguse (liigne) suurendamine kiirendab vananemist, ja tõestati kah, katseloomade peal. Veeretame aastad kümme-viisteist edasi ja müüki jõuavad proteiinijogurt, proteiinikohuke, nüüd veel jäätis ning see kuvand peaks olema tervislik? Küll kunagi trendivad tervislikud süsivesikud, äkki rasvad.</blockquote><br/><br/>Done and done.<br/>LCHF toitumine on aastaid juba "pildis". Kui mina koolis käisin (90ndad) ja kusagil terviseõpetuse tunnis toitumisest räägiti, siis oli loogika umbes selline, et rasvast peaks piirama. Ilmselt arvati, et rasvased friikartulid ja burger on see, mis ameeriklased paksuks teevad. Hiljem jõuti selleni, et süüdlane on hoopis sinna kõrvale tarbitav cola vms. suhkrujook.<br/>Hilisemal ajal on "rasvad on halvad" müüdist jagu saadud ja jõutud "süsivesikud on halvad" teadmiseni. Kuna millegagi tuleb see süsivesikute kaloraaž asendada, siis ongi loogiline, et valida on kas LCHF või et süüa rohkem valku ja vähem süsivesikuid.<br/>Valgud ja proteiinid on mu meelest võetud kulturismist ja fitnessist. Seal teevad treenerid selliseid toitumiskavasid, kus valgul on suur roll ja süsivesikutel väike - vaja kaalus alla võtta või kaalu hoida, samas tuleb tagada, et trenni tegevad lihased kasvaksid ja saaksid vajalikud proteiinid kätte. Nüüd laialt levinud proteiinilisanditega toiduaineid aga ostavad ka täiesti tavalised diivanikartulid, kes ei tea jõusaalist mitte midagi ning sellisel juhul on valgurikka dieedi väärtus nende jaoks veidi küsitav.
Kuda neil nii suure lisandväärtusega toote kohta nii madal keskmine palk (682€ brutto teatmiku hinnangule tuginedes) on?
<blockquote><b>Milk</b><br /><i>Kui igapäevaselt tarbitavate kohukeste tootja saab tuua turule toote, mis kaotab oma maitses, <b>aga võidab tervislikkuses, siis sellele ostjaid leidub, sest toode on mõeldud igapäevaseks tarbimiseks</b> ning igapäevaselt tarbides mõtleb tarbija tervislikkuse üle. Jäätise tootja aga ei saa seda teha, sest jäätise ostja otsib eelkõige head suurepärast maitseelamust, mitte tervislikkust. Kui tarbija tahab tervislikkust, siis enamasti ta ostab mingi muu toote, mitte jäätise.</i><br/> Siin mingi loogikaviga. Kas tegemist ei ole just maitsetootega, mis ei ole igapäevaseks toiduks mõeldud. Ise haaran vahest, kui kiire, (saab nii maitse, kui ka energia kätte) ja lastele nö magusaks ampsuks. Selle tootega tervist taga ajades ei saa muuta inimest, kes on lohakas enda keha üle. Las see kohuke jääda ikka mittetervislikuks ampsuks:P </blockquote><br/>Ma ei näe siin mingit vastuolu: kehvema maitsega aga tervislikud kohukesed leiavad oma turu, nagu ka hea maitsega, aga kaloririkkad kohukesed leiavad oma turu.<br/>Samas jäätiste puhul -- kehva maitsega jäätis, mis sest, et tervislik, kas see leiab oma turu? Mõned üksikud ostjad ehk.
<blockquote><b>White Nigga</b><br />Kuda neil nii suure lisandväärtusega toote kohta nii madal keskmine palk (682€ brutto teatmiku hinnangule tuginedes) on?</blockquote><br/><br/>2018. aasta raporti kohaselt oli ettevõtte keskmine brutopalk 1360 euro juures. 2017. aasta keskmine brutopalk 1327 eurot.
<blockquote><b>ttrust</b><br />Ma ei näe siin mingit vastuolu: kehvema maitsega aga tervislikud kohukesed leiavad oma turu, nagu ka hea maitsega, aga kaloririkkad kohukesed leiavad oma turu.<br/>Samas jäätiste puhul -- kehva maitsega jäätis, mis sest, et tervislik, kas see leiab oma turu? Mõned üksikud ostjad ehk.</blockquote><br/><br/>Ilmselt räägib siin inimene, kes ei tea, mida meil poes täna müügil on külmletis. <br/><br/>Müüt on see, et kuskil on mingid tervislikud jäätised müügil, mille maitse on kehv. <br/>Tegelikkus - müügil on vähendatud suhkrusisaldusega jäätised. Kui tavalises jäätises on suurusjärgus 20 g suhkrut 100 g toote kohta, siis nendes on ca 10 g. Maitse on...üllatavalt hea. Mine osta, proovi. Rimis on vähemalt 4 erinevat, nii eesti kui välismaa omasid. Mõni on parem, mõnda teist korda ei ostaks. Nii nagu tavaliste jäätistegi puhul.<br/><br/>Need fitnessi elustiili toetavad toidud, nendega on tegelikult sama lugu, valku on veidi rohkem, süsivesikuid vähe(m). Mingit valgu üledoosi sealt küll ei saa, diivanisportlased võivad vabalt osta. Liha on ka muide puhas valk. Kas keegi sellepärast piirab endale lihasöömist kui isutab? <br/>
<blockquote><b>TauriA</b><br /><blockquote><b>White Nigga</b><br/>Kuda neil nii suure lisandväärtusega toote kohta nii madal keskmine palk (682€ brutto teatmiku hinnangule tuginedes) on?</blockquote><br/><br/>2018. aasta raporti kohaselt oli ettevõtte keskmine brutopalk 1360 euro juures. 2017. aasta keskmine brutopalk 1327 eurot. </blockquote><br/><br/>See siis majandusaasta aruande põhjal? Huvitav, kuidas see teatmik nende puhul siis nii puusse paneb - muude ettevõtete puhul mida ma vaadanud olen, näitab küll suht täpseid numbreid
Suvised ajutised osa-ajaga töötajad jäätisekohvikus ja pop-upides, kes keskmist alla tõmbavad?
<blockquote><b>kindsigo</b><br /><blockquote><b>ttrust</b><br/>Ma ei näe siin mingit vastuolu: kehvema maitsega aga tervislikud kohukesed leiavad oma turu, nagu ka hea maitsega, aga kaloririkkad kohukesed leiavad oma turu.<br/>Samas jäätiste puhul -- kehva maitsega jäätis, mis sest, et tervislik, kas see leiab oma turu? Mõned üksikud ostjad ehk.</blockquote><br/><br/>Ilmselt räägib siin inimene, kes ei tea, mida meil poes täna müügil on külmletis. <br/><br/>Müüt on see, et kuskil on mingid tervislikud jäätised müügil, mille maitse on kehv. <br/>Tegelikkus - müügil on vähendatud suhkrusisaldusega jäätised. Kui tavalises jäätises on suurusjärgus 20 g suhkrut 100 g toote kohta, siis nendes on ca 10 g. Maitse on...üllatavalt hea. Mine osta, proovi. Rimis on vähemalt 4 erinevat, nii eesti kui välismaa omasid. Mõni on parem, mõnda teist korda ei ostaks. Nii nagu tavaliste jäätistegi puhul.<br/><br/>Need fitnessi elustiili toetavad toidud, nendega on tegelikult sama lugu, valku on veidi rohkem, süsivesikuid vähe(m). Mingit valgu üledoosi sealt küll ei saa, diivanisportlased võivad vabalt osta. Liha on ka muide puhas valk. Kas keegi sellepärast piirab endale lihasöömist kui isutab? <br/></blockquote><br/><br/>Liha on puhas valk, halloo googelda palun enne veidi kui loobid väiteid asjade kohta, millest midagi ei tea.<br/>Enam-vähem puhas valk on munavalge.
<blockquote><b>peeter82</b><br /><blockquote><b>kindsigo</b><br/><blockquote><b>ttrust</b><br/>Ma ei näe siin mingit vastuolu: kehvema maitsega aga tervislikud kohukesed leiavad oma turu, nagu ka hea maitsega, aga kaloririkkad kohukesed leiavad oma turu.<br/>Samas jäätiste puhul -- kehva maitsega jäätis, mis sest, et tervislik, kas see leiab oma turu? Mõned üksikud ostjad ehk.</blockquote><br/><br/>Ilmselt räägib siin inimene, kes ei tea, mida meil poes täna müügil on külmletis. <br/><br/>Müüt on see, et kuskil on mingid tervislikud jäätised müügil, mille maitse on kehv. <br/>Tegelikkus - müügil on vähendatud suhkrusisaldusega jäätised. Kui tavalises jäätises on suurusjärgus 20 g suhkrut 100 g toote kohta, siis nendes on ca 10 g. Maitse on...üllatavalt hea. Mine osta, proovi. Rimis on vähemalt 4 erinevat, nii eesti kui välismaa omasid. Mõni on parem, mõnda teist korda ei ostaks. Nii nagu tavaliste jäätistegi puhul.<br/><br/>Need fitnessi elustiili toetavad toidud, nendega on tegelikult sama lugu, valku on veidi rohkem, süsivesikuid vähe(m). Mingit valgu üledoosi sealt küll ei saa, diivanisportlased võivad vabalt osta. Liha on ka muide puhas valk. Kas keegi sellepärast piirab endale lihasöömist kui isutab? <br/></blockquote><br/><br/>Liha on puhas valk, halloo googelda palun enne veidi kui loobid väiteid asjade kohta, millest midagi ei tea.<br/>Enam-vähem puhas valk on munavalge. </blockquote><br/><br/>Nö. fitnessi inimesed söövad liha just valgu saamise eesmärgil.<br/>Kanaliha sisaldus: <br/>Rasvu 1,6 g<br/>Süsivesikuid 0,3 g<br/>Valke 22,1 g<br/>
Vesi kui liha oluline koostisosa pole selles kontekstis märkimistväärt kui nullkalorsusega aine. Jättes vee kõrvale, võib siiski öelda, et liha on üpris puhas valk, kui me liha all just pekiliha ei mõtle. Aga juriidiliselt korrektne oleks jah öelda, et liha on peaaegu puhas vesi, lihtsalt veidi valku on ka sees :)
<blockquote><b>White Nigga</b><br /><blockquote><b>TauriA</b><br/><blockquote><b>White Nigga</b><br/>Kuda neil nii suure lisandväärtusega toote kohta nii madal keskmine palk (682€ brutto teatmiku hinnangule tuginedes) on?</blockquote><br/><br/>2018. aasta raporti kohaselt oli ettevõtte keskmine brutopalk 1360 euro juures. 2017. aasta keskmine brutopalk 1327 eurot. </blockquote><br/><br/>See siis majandusaasta aruande põhjal? Huvitav, kuidas see teatmik nende puhul siis nii puusse paneb - muude ettevõtete puhul mida ma vaadanud olen, näitab küll suht täpseid numbreid</blockquote><br/>Jah. Palgakulu jagasin täistööajale taandatud töötajate arvuga. Nagu allpool viidati, siis ilmselt teatmik võtab jooksvad numbrid, sh sellised, kus tehakse vähem kui täistööaja jagu tööd, kuid ei oska neid teisendada täisajale.
Juhul kui keegi leiab, et soodsam hind võiks tekitada ostusoovi, siis võiks ehk uuesti La Muule pilgu peale visata - La Muu praeguseks kukkunud -20%, käive üsna tagasihoidlik.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/2/d234d1996959d48d56af71ae46091dd59d23ce49.png"/><br/><br/>
Mis selle ühe kaupa müümise point on? Ega sellega ometi ei saa seda elulõpuni soodukat -20?
<blockquote><b>abecool</b><br />Mis selle ühe kaupa müümise point on? Ega sellega ometi ei saa seda elulõpuni soodukat -20?</blockquote><br/><br/>Funderbeamil kehtib olemasolevatele <i>tokeni</i>-omanikele ostuprioriteet 7 päeva. Ehk kui juba omad, siis saad kohe tehingu ära teha müügi- või ostuäärelt endale sobiva hinnaga. <br/><br/>Neil kel <i>tokenit</i> veel ei ole, need peavad uue orderi turule ilmumise korral ootama 7 päeva kuni kõik olemasolevad omanikud on saanud oma prioriteeti rakendada. Kui 7 päeva jooksul keegi oma prioriteetset tehinguõigust realiseerida ei soovi, siis saavad orderiga tehingusse minna ka need huvilised, kel <i>token</i> rahakotis puudub. <br/><br/>1 <i>tokeni</i> müük ongi peamiselt sellel eesmärgil turule pandud, et keegi saaks osta omale <i>tokeni</i>, et siis hakata ilma viivituseta tehinguid tegema. 1 tokeni müüjad loomulikult soovivad selle hüve eest tasutud saada ja müüvad seetõttu sageli oma <i>tokeneid</i> ühe kaupa üsna kõrge hinnaga. Igaks juhuks on mõttekas kollektsioneerida igast emissioonist vähemalt 1 <i>token</i> rahakotti, siis saab rahulik olla ja nendes ka kohe tehingusse minna milles suurt positsiooni omada ei soovi ja mis lihtsalt jälgimisel on - kunagi ei tea kus mõni hea uudis tuleb.
<blockquote><b>momentum</b><br />Juhul kui keegi leiab, et soodsam hind võiks tekitada ostusoovi, siis võiks ehk uuesti La Muule pilgu peale visata - La Muu praeguseks kukkunud -20%, käive üsna tagasihoidlik.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/2/d234d1996959d48d56af71ae46091dd59d23ce49.png"/><br/><br/></blockquote><br/><br/>Kui pakutakse raha ja firma ei soovi vastu võtta, siis tasub sellest ettevõttest eemale hoida, sest raha kaasamine on aeganõudev tegevus. Hobiäri on sellise tegevuse nimetus.
<a target="_blank" href="https://www.funderbeam.com/company/la-muu-as/update/31493">La Muu omandab Soome jäätisetootja</a>. Tehing toimub aktsiate vahetuse teel, seega Funderbeamis paikenv osalus natuke lahustub.<br/><br/><blockquote><b>La Muu acquires ownership of Suomen Jäätelö</b><br/><br/>If you noticed that our trading has been temporarily suspended, it’s because we have some thrilling news to share!<br/><br/>As of today/yesterday, our small Kalamaja based ice cream company has acquired the ownership of a Finnish ice cream producer <a target="_blank" href="https://suomenjaatelo.fi/en/">Suomen Jäätelö</a>. Yes, indeed, we are entering the Finnish market!<br/><br/>Suomen Jäätelö started operations in 2015 under the leadership of Petri Laukontaus. They focus on producing super premium ice cream with the best raw materials. La Muu makes very good ice cream but, honestly, Suomen Jäätelo’s smooth and silky products made of Finnish Cattle’s cow milk can easily become one’s favourites. The products are mainly sold in Kesko stores near Helsinki, with over 100 sales outlets. The company is based in Vantaa, Finland.<br/><br/>So what’s the plan, you ask? Well, <b>we plan to introduce La Muu's products to the Finnish market but also to boost the growth of Suomen Jäätelö. The values of our companies overlap, but at the same time, the products and brand are sufficiently different to complement each other. We believe that in addition to Finland, Suomen Jäätelö’s brand also has export potential - for example, their products are already available in Japanese retail chain MUJI stores around Europe.<br/><br/>Combined, the sales volume of La Muu and Suomen Jäätelo, based on 2019 numbers, is EUR 1.7 million. However, the <u>new La Muu production unit in Telliskivi and Suomen Jäätelö's Vantaa production unit, which will be completed in the spring, has the total capacity to produce ice cream to a value of at least EUR 7 million per year</u>.</b><br/><br/>What does this all mean for Funderbeam’s shareholders?<br/><br/>Well, above all, it should provide evidence that La Muu is a growing company, aiming to expand its reach both on the domestic arena and internationally. At a more technical level, here are some of the main implications of the deal:<br/><br/>La Muu acquired Suomen Jäätelö through a share swap agreement. As a result, the Finnish ice cream producer will become a subsidiary of La Muu.<br/><br/>The main shareholders of La Muu are Rasmus Rask, Priit Mikelsaar, Skyr OÜ (shareholders Katre Kõvask, Erik Haavamäe, and Silver Kaur, who joined in 2019) and, following the acquisition, Petri Laukontaus, one of the founders and CEO of Suomen Jäätelö.<br/><br/>As the transaction will require an increase in La Muu's share capital through the issue of new shares, Funderbeam's shareholding in La Muu will be slightly reduced from 23% to 18.73%, as is also the case with other major shareholders.<br/><br/>The completion of the transaction must be approved by the general meeting of shareholders of La Muu. We will come back to you with the exact technical and legal steps this will entail.<br/>So all in all - it’s a great day for all of us! Thanks for sharing our belief in conquering the world with the best ice cream!</blockquote><br/><br/>Toodangu näidised: <br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/7/f/7fbc88c812c6084996a94b4df4337e2eb49a3bca.jpeg"/><br/>Allikas: <a target="_blank" href="https://werklig.com/project/suomen-jaatelo/">brändikontseptsioon</a><br/><br/>Toodangu müügileht jaekaupluses: <br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/4/0/409c6dafb701af40b64fee8d988e876178372ad6.jpeg"/><br/>Allikas: <a target="_blank" href="https://www.facebook.com/pg/suomenjaatelo/photos/">Suomen Jäätelö Facebook</a>
No kuidagi ei usu, et nad nüüd äkki üle miljoni palkade tõusuks kulutasid.
LaMuu on säästureźiimile läinud. <br/><br/>Arileht: <a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120107182/okojaatiseid-tootvale-la-muule-toi-sugis-saastujaatise-ja-koondamise-tegevjuht-oleme-saastureziimil">Ökojäätiseid tootvale La Muule tõi sügis säästujäätise ja koondamise. Tegevjuht: oleme säästurežiimil</a><blockquote>Ostujõu vähenemise leevendus oleks kõige otsesem abi toidutootjatele, leidis <b>Rasmus Rask</b>, sest peale kodukulude tasumist jääb inimestele vaba raha kätte vähe. „Toidu puhul loomulikult on see, et sa pead sööma, aga siis on küsimused, et mis toitu sa ostad ja mis kvaliteediga see on,“ rääkis <b>La Muu</b> tegevjuht. Ühe lahendusena näeks ta käibemaksu alandamist, kas siis otse toidukaupadelt või mingisugusel muul põhimõttel, et ostujõudu vähemalt ajutiselt poputada ja kompenseerida. „See poleks ka midagi eriskummalist, meie teisel koduturul Soomes on toidukaupade käibemaks 14%,“ tõi ta näiteks.<br/><br/>Ökojäätiste tootja kirjeldus olukorrast on murettekitav, kuid Rask kinnitab, et raskeid hetki on olnud ka varem. „Selles mõttes meil sellist sitkust on tekkinud,“ ütles tegevjuht. Täna ollakse heades suhetes nii panga, poekettide kui tarnijatega. Üle tuleb elada aga sügavad talvekuud, sest soe ilm toob ka inimesed jäätist ostma.<br/><br/><b>Funderbeami</b> andmetel oli <b>La Muu ASi</b> käive kolmandas kvartalis 618 000 eurot, mis on 8% väiksem kui mullu samal ajal. Tööjõukulud 1 kg jäätise tootmiseks on vähenenud aasta jooksul 7%. Stabiilse käibe säilimise põhjuseks on ettevõtte sõnul brändi tugevus. Edasiste plaanide hulgas lisaks <b>Säästupirni</b> jäätisele on <b>Soomes</b> uue tootesarja välja andmine ning koostöö <b>Ballzyga</b>.</blockquote>
Ökojäätis loomulikult on eluks asendamatult vajalik toode.
"La Muu": <b>Ettevõte sulgeb Soome tootmise. </b><br/>Peale müükide languse tõdeb La Muu, et septembris otsustas ettevõtte tootmistegevused koondada ühte ainsasse kohta, milleks on Telliskivi tehas. See tähendab, et 2024. aasta jaanuarist toodetakse Suomen Jäätelö tooteid Tallinnas. <br/>Suomen Jäätelö tootmismahud moodustavad 2023. aastal ligi 40% kogu La Muu tootmismahtudest.<br/> „Me usume, et inimesed ikka veel tahavad jäätist süüa. Nad lihtsalt pole hetkel valmis maksma <b>jäätise eest 8 eurot</b>. Seega peab meie pakkumine vastama väärtuspakkumisega. Me töötame selle nimel,“ kirjutatakse teates. <br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120249423/la-muu-sulgeb-tootmise-soomes-ettevote-inimestel-peale-pankurite-pole-raha-et-osta-8-eurost-jaatist">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120249423/la-muu-sulgeb-tootmise-soomes-ettevote-inimestel-peale-pankurite-pole-raha-et-osta-8-eurost-jaatist</a>
Suomen Jäätelö suurim pluss oligi selle Soome tootmistaust - soomlane eelistab pigem kodumaist. La Muu perspektiiv muutub sellise sammuga üha hägusemaks, sest raha sai ära antud, kuid vastu saadi bränd, millega Soomest väljaspool pole mitte midagi peale hakata.
Olete tähele pannud, et LaMuu jäätised pole juba tükk aega enam ökomaterjalidest valmistatud.Niimoodi vaikselt, tasakesi libiseti öko pealt tavamaterjali peale.Suht suvaline on see LaMuu jäätis muidugi alati olnud.
...asi pole ainult materjalis. Asi on ka selles, et <i>käsitöö-hipsterjäätisest</i>, mida pidi mööda linna taga ajama, sai midagi, mida müüakse suvalises räpapoes.
Sagua ja Aalekokkia kõlbab juua küll ju neil. Oleneb kui suure kella külge see liigutus Soomes läheb, loodetavasti on vähemalt turu natigi sissesöötnud SJ-ga, osad vaatavad, et sama maitse, odavam kuigi made in EU ja ikka ostavad.<br/><br/>M6mm, see on mingi alamgrupp hipsteriest kes põhimõtte pärast suurde poodi ei lähe või exitit ei tee kui pakutakse. Enamus on vast rõõmsad kui mahud kasvavad või rahhi saab.
<blockquote><b>"Karum6mm"</b><br/>...asi pole ainult materjalis. Asi on ka selles, et <i>käsitöö-hipsterjäätisest</i>, mida pidi mööda linna taga ajama, sai midagi, mida müüakse suvalises räpapoes. </blockquote><br/>Ja nüüd on neil väga raske sealt suvalisest räpapoest omadega välja kolida ja taas defitsiitseks ja kättesaamatuks hipsterijäätiseks muutuda. Rong on läinud. Nüüd on neil ainus võimalus hinnaga mängida.
Ei, ei, ei... või jaa-jaa-jaa, aga La Muu üritab turult korjata liiga palju premiumeid korraga:<br/>1) ökotoodang - ok, see on brändi alus, aga isiklikult arvan, et kui see mahetooraine tavalise koore ja piimaga asendada, saab pea samaväärse kraami asemele,<br/>2) õiged koostisosad - ehk jäätist tehakse ennekõike koorest ja piimast, mitte taimerasvast. Kui võrrelda La Muud turul muude saadaolevate toodetega, kus kõigi eri-krdi-rammusate koorejäätiste kõige tähtsamaks koostisosaks on vesi, siis La Muu lendab ikka kõrgelt üle. Minu arvates on retsept täna tähtsaim,<br/>3) käsitöö - andke abi, aga õigeid koostisosi ja neid õiges proportsioonis doseerides suudab masin vast ka õige asja kokku segada,<br/>4) tootmise asukoht Telliskivi linnak - see viitab rohkem tegijate elustiili ärile, kuna nii tooraine logistika kui valmistoodangu distributsiooni seisukohalt on tegemist ikkagi karumustikaga.<br/>Kui pakkuda mulle jäätist, mis on tehtud tavalisest Eesti koorest (näiteks sellest samast, mida vahkoorena poes müüakse), masinas kokku segatud ja seda mitte eksklusiivsel äripinnal tehtuna - suure tõenäosusega kipuks ostma.<br/><br/>Võib vaielda vastu nii äriloogika kui tarbija seisukohalt :)
"Käsitöö" on huvitav argument.<br/><br/>Mu lemmiknäide pärineb autotööstusest, kus eksklusiivseid väikese partiiga mudeleid reklaamitakse kui "käsitsi kokku pandud kõrge kvaliteediga, spetsialistide poolt igakülgselt kontrollitud" ehk teisisõnu - antakse mõista, et käsitöö kvaliteet on kõrgem ja see õigustab ka kõrgemat hinda, samal ajal kui tegelikult on partii liiga väike, et koosteliini soetust ja/või selle mudeli jaoks seadistamist õigustada. Autotööstuses on ammu nii, et automatiseeritud koosteliini robotid teevad vähem praaki kui inimesed töökojas.<br/><br/>Toiduainete poolelt olen Eestis näinud näiteks sellist konstruktsiooni nagu "käsitöömüsli". Mis eeliseid või lisandväärtust see ostjale peaks andma, et keegi segab koostisosad käsitsi läbi ja tõstab pakendisse?<br/><br/>Teine äärmus on see Tankeri "käsitööõlu" müüt, mille uurimisel selgub, et tegelikult loomulikult ei ole käsitööõlu, vaid tootmisprotsess on umbestäpselt sama mis Sakus või A Le Coqis, lihtsalt vaadid on väiksemad ja tootja proovib mahtuda oma toodangu kogusega sinna vahemikku mille pealt maksuametilt veel aktsiisisoodustust saab.
<blockquote><b>"Draax"</b><br />"Käsitöö" on huvitav argument.<br/><br/>Mu lemmiknäide pärineb autotööstusest, kus eksklusiivseid väikese partiiga mudeleid reklaamitakse kui "käsitsi kokku pandud kõrge kvaliteediga, spetsialistide poolt igakülgselt kontrollitud" ehk teisisõnu - antakse mõista, et käsitöö kvaliteet on kõrgem ja see õigustab ka kõrgemat hinda, samal ajal kui tegelikult on partii liiga väike, et koosteliini soetust ja/või selle mudeli jaoks seadistamist õigustada. Autotööstuses on ammu nii, et automatiseeritud koosteliini robotid teevad vähem praaki kui inimesed töökojas.<br/><br/>Toiduainete poolelt olen Eestis näinud näiteks sellist konstruktsiooni nagu "käsitöömüsli". Mis eeliseid või lisandväärtust see ostjale peaks andma, et keegi segab koostisosad käsitsi läbi ja tõstab pakendisse?<br/><br/>Teine äärmus on see Tankeri "käsitööõlu" müüt, mille uurimisel selgub, et tegelikult loomulikult ei ole käsitööõlu, vaid tootmisprotsess on umbestäpselt sama mis Sakus või A Le Coqis, lihtsalt vaadid on väiksemad ja tootja proovib mahtuda oma toodangu kogusega sinna vahemikku mille pealt maksuametilt veel aktsiisisoodustust saab.</blockquote><br/>Tankeri tänast seisu ei tea, kuid varem oli ikkagi nii, et "kästiöö" osa oleks võinud määratleda kui "maitseõlle", eriti peale Vaidast Jürisse kolimist, kui uus oli automatiseeritum. Sakust või A Le Coqist eristas see, et maitset pandi oluliselt rohkem juurde ning retseptidega katsetati pidevalt. Uusi tooteid tuli turule väga sageli. <br/><br/>Samuti ei saa nõustuda väitega, et "<i>proovib mahtuda oma toodangu kogusega sinna vahemikku mille pealt maksuametilt veel aktsiisisoodustust saab.</i>". Küsimus oli kogu aeg kasvus, lihtsalt väikepruulikojad oma kapitaliseerituselt ei saa mahtudega Saku või A Le Coqi vastu. 600 000L õlle tegemiseks oleks vaja min 50 000L õlut kuus toota eeldades, et tsükkel on 4 nädalat. Väikestel pole paraku kääritusvaate ega müügijõudu nii lademetes - kõik tuleb kasvuga. Kes aga saavutas 600 000L, siis see piir oli jätkuvalt liiga madal, et Saku või A Le Coqiga minna konkureerima ning mahu tõstmine 1 500 000L peale veidi tasandas üle-Euroopaliste tingimustega, mis väikepruulikodadele mujal (Lätis äkki piir 5 miljonit liitrit, Soomes 20 miljonit liitrit). Muidugi täna näeb juba turul ka veidruseid, kus pruulikojad just kui suudavad masstoodangu hinda pakkuda oma jookidele. Jään praegu üsna nõutuks, et kuidas?<br/>
Ühesõnaga, käsitööõlle tootjate, kui nähtuse, tekkimine ja olemasolu on tingitud suuresti sellest, et maksuamet on kehtestanud sellise omapärase ja ametnike ja poliitikute suvast sõltuva aktsiisimaksu erisuse, mis sõltub tootmismahtudest. <br/>Kui nüüd aga tuua sisse <b>sotsiaalse õigluse</b> oluline komponent, siis miks käsitööjäätise tootjad ei saa nautida selliseid maksuerisusi, mida käsitööõlle tootjad saavad? Miks ühte valdkonda "eelistatakse" teisele?
<blockquote><b>"ttrust"</b><br />Ühesõnaga, käsitööõlle tootjate, kui nähtuse, tekkimine ja olemasolu on tingitud suuresti sellest, et maksuamet on kehtestanud sellise omapärase ja ametnike ja poliitikute suvast sõltuva aktsiisimaksu erisuse. <br/>Kui nüüd aga tuua sisse <b>sotsiaalse õigluse</b> oluline komponent, siis miks käsitööjäätise tootjad ei saa nautida selliseid maksuerisusi, mida õlletootjad saavad? Miks ühte valdkonda "eelistatakse" teisele? </blockquote><br/><br/>Kas sa teeksid seda mahupõhise piima- või suhkrumaksuga? Kui suurt poliitilist enesetappu soovid?
<blockquote><b>"DonRoberto"</b><br/><blockquote><b>"ttrust"</b><br/>Ühesõnaga, käsitööõlle tootjate, kui nähtuse, tekkimine ja olemasolu on tingitud suuresti sellest, et maksuamet on kehtestanud sellise omapärase ja ametnike ja poliitikute suvast sõltuva aktsiisimaksu erisuse. <br/>Kui nüüd aga tuua sisse <b>sotsiaalse õigluse</b> oluline komponent, siis miks käsitööjäätise tootjad ei saa nautida selliseid maksuerisusi, mida käsitööõlle tootjad saavad? Miks ühte valdkonda "eelistatakse" teisele? </blockquote><br/>Kas sa teeksid seda mahupõhise piima- või suhkrumaksuga? Kui suurt poliitilist enesetappu soovid?</blockquote><br/>Sotsiaalne õiglus peab kehtima. Peab.
<br/><blockquote><b>"ttrust"</b><br />Ühesõnaga, käsitööõlle tootjate, kui nähtuse, tekkimine ja olemasolu on tingitud suuresti sellest, et maksuamet on kehtestanud sellise omapärase ja ametnike ja poliitikute suvast sõltuva aktsiisimaksu erisuse, mis sõltub tootmismahtudest. <br/>Kui nüüd aga tuua sisse <b>sotsiaalse õigluse</b> oluline komponent, siis miks käsitööjäätise tootjad ei saa nautida selliseid maksuerisusi, mida käsitööõlle tootjad saavad? Miks ühte valdkonda "eelistatakse" teisele? </blockquote><br/>Maksuerisus tuleneb siiski ELi direktiivist ja on EL-i ülene. Koguseline piirang on juba iga liikmesriigi enda paika määrata, kuid see ei tohi ületada 20 miljonit liitrit aastas. Eestis oli see pikalt 600 000L, nüüd 1 500 000L. Kui olen korrektselt asjast aru saanud, siis erisuse mõte on EL-i poolt kahel põhjusel: mitte välja suretada kohalikke väikeseid ja traditsioonidega pruulikodasid ning luua soodsamaid tingimusi suurema konkrentsi tekkeks. <br/><br/>Kas jäätisetootjatel on eraldi aktsiis, mida nad maksavad?
<blockquote><b>"ttrust"</b><br /><blockquote><b>"DonRoberto"</b><br/><blockquote><b>"ttrust"</b><br/>Ühesõnaga, käsitööõlle tootjate, kui nähtuse, tekkimine ja olemasolu on tingitud suuresti sellest, et maksuamet on kehtestanud sellise omapärase ja ametnike ja poliitikute suvast sõltuva aktsiisimaksu erisuse. <br/>Kui nüüd aga tuua sisse <b>sotsiaalse õigluse</b> oluline komponent, siis miks käsitööjäätise tootjad ei saa nautida selliseid maksuerisusi, mida käsitööõlle tootjad saavad? Miks ühte valdkonda "eelistatakse" teisele? </blockquote><br/>Kas sa teeksid seda mahupõhise piima- või suhkrumaksuga? Kui suurt poliitilist enesetappu soovid?</blockquote><br/>Sotsiaalne õiglus peab kehtima. Peab.</blockquote><br/><br/>Täiesti absurdne see aktsiisierisus. Et maksustame suurtootjat rohkem. Teeme siis seda ka seakasvatajate, leivaküpsetajate, õmblusvabrikute jne korral. Aktsiisi küll pole, aga käibemaksuerisuse saab teha.
Veel absurdi:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/4/247704d13c07613224da1dd7ee83cc763d40a03d.png"/>
<blockquote><b>"TauriA"</b><br/> Maksuerisus tuleneb siiski ELi direktiivist ja on EL-i ülene. Koguseline piirang on juba iga liikmesriigi enda paika määrata, kuid see ei tohi ületada 20 miljonit liitrit aastas. Eestis oli see pikalt 600 000L, nüüd 1 500 000L. Kui olen korrektselt asjast aru saanud, siis erisuse mõte on EL-i poolt kahel põhjusel: mitte välja suretada kohalikke väikeseid ja traditsioonidega pruulikodasid ning luua soodsamaid tingimusi suurema konkrentsi tekkeks. <br/><br/>Kas jäätisetootjatel on eraldi aktsiis, mida nad maksavad?</blockquote><br/>Mis see aktsiis siia puutub? Maks on ju maks ning alkoholi-ekvivalenti toodetakse nii tööstuslikult kui ka käsitööna. Alkohol on alkohol.<br/><br/>Meie olemegi Euroopa Liit. Miks käsitööõlle tootjad said Brüsselis poliitilise lobistamisega hakkama, aga käsitööjäätise või käsitöövõileibade tootjad ei saanud? Miks on jäetud unarusse kohalikud käsitööpuulusikate tootjad ja miks Euroopas pole piiratud Brasiiliast teraslusikate sissetoomine?
Kõige parem asi maailmas on ikka käsitööviin, kui sellele käsitöövõileiba saab kõrvale hammustada.
<blockquote><b>"Velikij"</b><br />Kõige parem asi maailmas on ikka käsitööviin, kui sellele käsitöövõileiba saab kõrvale hammustada.</blockquote><br/>Kas su puskariaparaadil on aktiivsöefilter ikka vahele pandud?
...kui <i>(C)Paremad Inimesed(R)(TM)</i> oleks toiduaine.
Päris käsitöö väärtus kliendi jaoks võiks mahtuda märksõna "kordumatus" alla.<br/><br/>Kui mõni memm koob ise huvitava mustriga käpikuid, siis kordumatus seisneb selles, et memm tavaliselt ei viitsi kõiki samasuguseid käpikuid kududa ja/või on tal käepärast erinevat värvi lõnga, mistõttu iga käpik on oma mustri ja disainiga, sõltuvalt sellest kuidas kuduja fantaasia on lennanud. Kui need käpikud on poes müügil kallima hinnaga, siis ühelt poolt sa kompenseerid käsitööks kuluvat kuduja aega, aga teiselt poolt ostad endale teadmise, et kellelgi ei ole täpselt samasuguseid käpikuid nagu sinul.<br/><br/>Kui see memm kooks 12 kuud aastas käpikuid täpselt samasuguse mustriga, siis väärtus kaob, sest neid täpselt ühesuguseid käpikuid on müügil terve riiulitäis. Sa kompenseerid lihtsalt memme (ebaefektiivset) tööaega ja kui sa endalt küsid, kas siis see käpik on kuidagi parem või teistsugusem kui masinal kootud käpik, siis tõenäoliselt ei ole. Lihtsalt hind on kallim.<br/><br/>Sageli võib leiduda mõni ostja, kellel on võimalus ja soov teatud hinnalisa kaudu toetada kodumaist väiketootjat ja on nõus selle kõrgema hinna kinni maksma, aga ka sel juhul ei ole "käsitöö" kuidagi objektiivselt parem või kvaliteetsem kui masstoodang.<br/><br/><br/>Sama on käsitööjäätise või käsitöötoiduga üldiselt. Unikaalsuse loob kvaliteetne tooraine või retsept. Kui ma ostan naabrinaise käest tema tehtud piparkoogitainast ja see mulle väga maitseb (mis siis, et poes on 3x odavam) siis ma võin oletada, et ta on sellesse taignasse seganud maitseaineid ja lisandeid täpselt oma käe järgi ja kusagil mujal pole müügil täpselt sama koostisega tainast.<br/>Täpselt nagu LaMuu puhulgi - kui tootja hakkab optimeerima koostise kvaliteediga või retseptid muutuvad väga samasuguseks nagu konkurentidel, siis see on suurem patt kui küsimus, kas tootmisprotsess on ikka "käsitsi" või mingit sorti liini peal.
Soome brändi SJ veebis pole neil ühtegi viidet ökole või käsitööle muide. Sümpat storyt ka pole. On vaid 2 väidet:<br/><br/>- spets. piim, kõik soometõugu karja (Suomenkarja) lehmadelt, va laktoosivabades toodetes <br/>- ei kasutata essentse<br/><br/>Mingi teor. variant see soomelehma piim Tallinna vedada, sellest siin jäätis teha ja tagasi viia, juhul kui keegi neid lehmi EVs ei oma, või siis tavapiim Eestist ja vaikselt see tekst ära kaotada ja loota, et see tarbijal hoomamata jääb.
<blockquote><b>"Vanaema"</b><br />Veel absurdi:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/4/247704d13c07613224da1dd7ee83cc763d40a03d.png"/></blockquote><br/><br/>Ma ei ole tähele pannud, et Hesburgeris, Burger Kingis ja Mc-is masinad burgse teeks. Ikka käsitöö!<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/d/2d9f185701edca7f0b7c8130f065793514727f9c.jpeg"/>
Ma üks kord ostsin seda LaMuud. Üks kord ja rohkem mu käsi selle poole pole sirutunud. See suhkru konsentratsioon oli nii räige, et viskasin peale kahte ampsu jäätise prügikasti. Päriselt. Lihtsalt võimatu oli süüa. Tava-laiatarbejäätised on ka natuke liiga magusad, aga talutavad. Eeldan, et kalli ökojäätise ostja on reeglina terviseteadlik. Aga nad pole vist seda läbi hammustanud.
<blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Ma üks kord ostsin seda LaMuud. Üks kord ja rohkem mu käsi selle poole pole sirutunud. See suhkru konsentratsioon oli nii räige, et viskasin peale kahte ampsu jäätise prügikasti. Päriselt. Lihtsalt võimatu oli süüa. Tava-laiatarbejäätised on ka natuke liiga magusad, aga talutavad. Eeldan, et kalli ökojäätise ostja on reeglina terviseteadlik. Aga nad pole vist seda läbi hammustanud. </blockquote><br/><br/>Lihtsalt huvi pärast vaatasin järele kõige tavalisema vanillijäätise puhul:<br/><a target="_blank" href="https://premia.ee/tooted/premia-vanilli-koorejaatis/">Premia</a> - 20 g suhkrut / 100 g<br/><a target="_blank" href="https://www.balbiino.ee/tooted/vanilli-koorejaatis-3/">Balbiino </a>- 19,9 g suhkrut / 100 g<br/><a target="_blank" href="https://www.selver.ee/vanilli-koorejaatis-mahe-la-muu-500-g">LaMuu </a>- 19,1 g suhkrut / 100 g
Kui jäätisetootja lisab oma jäätisele juurde igasuguseid magusaid moose, džemme, šokolaadi, kommikesi jne, siis suhkru hulk tootes võib hüppeliselt tõusta. Ja nende magusate lisanditega ei pruugi kaasa tulla ainult paljas suhkur, vaid võivad kaasa tulla ka muud kunstlikud magusained mis lõpuks tähendabki seda, et exceli tabeli järgi on toode justkui OK, aga maitselt on see ülepakutud. Millegipärast on magusatootjatel komme tootele lisatavates maitselisandites olevaid komponente oma exceli tabelis mitte kajastada, see probleem on eriti välja toodud kommitööstuses.
Minu arust üks väheseid normaalseid jäätiseid mis eestis osta saab.
<blockquote><b>"Vanaema"</b><br />Veel absurdi:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/4/247704d13c07613224da1dd7ee83cc763d40a03d.png"/></blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=udRnsSFLBH8">Iga tera on käsitsi valmistatud :)</a>