Läheneme pragmaatiliselt ÄP propagandale
Postitusi kokku 66
tarmo

Nonoh.<br /><br />See, miks majanduskasvu aeglustudes börsihinnad langevad on mulle arusaadav. Aga miks börsi juhtaktsia hinna langus peaks majanduskasvu negatiivseks viima mulle küll kohe pärale ei jõua.<br /><br />See kõlab umbes sedalaadi argumendina nagu "kuna päike ei paista, saad õue minnes märjaks".

Graafik

Tom, kui Sa arvutaksid välja, millise tagasilöögi Eesti majandusele annab võimalik börsikriisist tingitud langus Soome majanduses, siis ÄP saaks hulgaliselt lugejaid juurde ja ilma irooniata.

Tom

Majandusteaduses tuntud ütlus "ceteris paribus" ehk siis muude tingimuste samaks jäädes kahjuks reaalses majanduses ei kehti.<br /><br />Näitena saab vast kõige ihulähedasema võrdluse tuua meie enda koduvabariigist 1997. aastal, kus börsi ülekuumenemisest tulnud tagasilöök andis tunda läbi erinevate tegurite kogu majanduskeskkonnas.<br /><br />Teoreetiliselt võiks börsi kukkumise mõju kandumist reaalsesse majandusse modelleerida ehk kõige lihtsamalt läbi tarbimise vähenemise ja sealt edasi minekuga ettevõtete käivete ja kasumite kallale.<br /><br />Lisaks ei saa unustada börsikriisi võimalikku mõju rahaturule, mis väga selgesti avaldus näiteks just Eestis 1997. aastal.<br /><br />Ja veel tuleb arvestada psühholoogiaga, sest börsikrahhi mõju inimeste psühhikale on kindlasti väga tugev. Ja depressioon mõjutab teadupärast oluliselt inimeste saavutusvõimet ning mis see SKT muud siis ikka on kui see, mis me kõik üheskoos teatud ajaperioodil ära teha suudame.

tarmo

See on nüüd natuke muna-või-kana argument, ja mina pole sugugi kindel, et 97. aasta sündmuste interpreerimisel võiks üheselt väita, et börsikriis tekitas probleemid rahaturul. Tallinna Börsi tolleaegne likviidsus põhines suuresti <i>highly leveraged</i> väikeinvestoritel, kelle kraan ühel hetkel lihtsalt kinni keerati, seoses intresside pea kahekordistumisega ca. ühe kuu jooksul. Öelda, et rahapakkumine vähenes börsi kokkuvarisemise tõttu on minu arvates veidi naiivne; kui aktsiahinnad langevad, siis sa müüd aktsiat, aga mitte tingimata valuutat. <br /><br />Minu väide on, et 97. aasta Kagu-Aasia ja Venemaa kriisi kõige laastavam külg ei olnud mitte börsilangus, vaid <i>credit crunch</i>. Peale Venemaa valitsuse <i>de facto</i> defaulti ei olnud Ida-Euroopa riikide jaoks küsimus enam mitte hinnas, vaid availability-s. Ja just see raha väljavool (ka Eestist) tekitas surve intressidele, mis omakorda tabas valusalt langeva raha hinnaga harjunud ettevõtteid ja tarbijaid. Pea kõigi tolleaegsete suurte turult laenajate (a la Tallinna Vesi) kasumiaruanded läksid momentaalselt punaseks. Kõige selle taustal peaksin ma tuhatkonna (?) Tallinna Börsil sebinud investori perceived wealth-i haihtumist tarbimise vähenemise ja selle efekti suhtes firmade kasumile ja käibele suhteliselt pisikeseks probleemiks.<br /><br />Lühidalt on minu nägemus see, et kuigi kõrge cross-investment taseme juures on need asjad suhteliselt seotud, on aktsiate hind ikkagi funktsioon firmade kasumitest, majanduse kasvust jne., ja mitte vastupidi.<br />

atlantis

Ajalooliselt on majanduskasvu volatiilsus mõjutanud turu volatiilsust, mitte vastupidi. Nendel puhkudel kui turu volatiilsus on teinud suure hüppe, nii nagu 1987a crash, ei ole majanduses tervikuna midagi erakordset toimunud.<br />Praegused ärevad ajad võivad mõjutada meie naabrite tarbimiskulutusi, kuid nii nagu Tarmo ei usu ma kuigivõrd olulisi tagasilööke majanduses.

pingviin

Tom äkki põhjendab natuke põhjalikumalt 10%-list ÄP prognoosi, mitte ei kuku kohe materdama. Ma ise makro poolel väga suur spetsialist, seega ei avalda isiklikku arvamust. Aga kui enamus spetsialiste ennustab majanduskasvuks ca. 4-6 % ja ÄP lihtsalt ennustab 10%, siis ma naeran, sest mitte ei suuda leida põhjust uskuda neid ajakirjandusharidusega majandushuvilisi. Lugege natuke seal ÄP-s Financial Times'i ja vaadake kuidas majandust kirjutatakse.

TNT

TO: ÄP<br />Seda et midagi on teie lehest ka kasu: meenutagem toimunut. Kuskil veebruaris kirutati esimest korda, et Nasdaq on vinge koht. Muutusin nagu murelikuks. Seejärel kirjutati juba iga nädal et vinge, vinge, vinge. Selge ohu signaal. Kui aga juba hakati rääkima esimestest eesti IT miljonäridest, räniorust ja uue aja kangelastest uues majanduses - siis müüsin ühel heal päeval märtsis kõik aktsiad maha. <br />

TNT

TO :ÄP/sulesepp<br />Teie lehte loen ikka huviga, sellega on OK. Muide kõik loevad - nii enam vähem. Vahet ei ole muud, ka ei ole lugeda. Kroonikat ja Seltskonda ei hakka ju lugema. Miks aga te selle vaese Annika ülesse andsite mitte ei mõista. Raha võtavad nad ju edasi - ainult et mitu korda rohkem ja asjad ikka ei liigu. <br />Vahet ei ole - eelnevat meeles pidades: Ettevaatust ÄP eest NAD VÕIVAD TEID ÜLESSE ANDA! <br />

ap707

Tarmo rääkis meile 1997 probleemidest ja ma olen temaga väga nõus. Aga kuidas praegu lood on, credit crunch pole vist enam praeguse pankade omanikeringi juures nii kergelt tulemas? Kes või mis nüüd pidurdama hakkaks kui kõik üheskoos raha börsile viiksid? Kas kõik on vahepeal õppinud ja üritavad reaalseid väärtusi tekitada?

tarmo

<i>Aga kuidas praegu lood on, credit crunch pole vist enam praeguse pankade omanikeringi juures nii kergelt tulemas? </i><br /><br />Siin ma päris nõus ei ole. Ei maksa unustada, et 97. aastal toimunu ei olnud mingi Eesti enda "torm teeklaasis", vaid rahvusvahelise mastaabiga kriis. Ja kuigi sel puhul oleks tugevad omanikud võinud püüda pakkuda pehmemat maandumist tõelise paugu puhul (mis tegelikult jäi ju Eestis tulemata), ei pea ma kuigi tõenäoliseks, et SEB ja Swedbank Atlastena kogu Eesti majanduse oma õlule oleks võtnud. Mitte et nad seda vajadusel ei <b>suudaks</b>, lihtsalt ma ei usu, et keegi sellist riski võtta tahaks. Kui nüüd tagasi vaadata, siis mida <b>tegelikult</b> kardeti, oli <i>de facto</i> devalveerimine. Selle jaoks poleks olnud vajagi Eesti Panga presidendi morni näoga telepöördumist, oleks piisanud sellest, et valuuta väljavool oleks võtnud mõõtmed, kus pankade kroonilikviidsus oleks tõepoolest lõppenud ja järgmise saksa marga ostmiseks Eesti pangalt poleks Hansa või Houipangal enam oma kaheksat krooni anda olnud. Ja see piir ei olnudki enam kuigi kaugel. <br /><br />Mis minu arvates 97. aastal maailma päästis, oli fakt, et Hiina pidas vastu ja ei devalveerinud. Kui renminbi oleks devalveeritud, siis ei suuda mina uskuda, et Hongkong vaatamata oma maailma suurimatele valuutareservidele ja currency board-ile oleks suutnud omakorda HK dollarit stabiilsena hoida, ja kui juba HK dollar oleks kukkunud, siis oleks sama teed läinud ka kõik muud currency boardid, meie enda oma nende hulgas.

ap707

OK, jälle nõus aga mu küsimus oli pigem suunatud sellele, et kes või mis kasvu pidurdama hakkaks, mitte langust. Kui asi kukub, siis pole tõesti kellegil vaja näppe kõrvetama tulla. Aga kui kõik tõuseb - siis tahavad ju kõik tükki saada? Ja et cba toimib tõesti nii, et ta on sama tugev kui nõrgim suur kommertspank, siis kujutab selline kõrgustesse ronimine ohtu, sest sealt on kukkumine valusam. Kui keskpank saab mingeid contra-cyclic liigutusi teha, siis CBA vastupidi boostib kasvu ja langust. On see probleem ja kuidas selline asi Eestis reguleeruda võiks? Äripäev igatahes ei aita.

pitsat

"Kui kõik nüüd raha üheskoos börsile viiksid", siis takistab börsi kasvu kõigepealt "kui"- s.t. kõik ei vii.<br />Samuti on piiratud on selles aktsioonis osalejate hulk, nende ressursid ja rumalus.<br />

decibel

Kui ÄP päevast päeva ühte ja sama sõnumit raffale kordab, pole tähtis kas positiivset või negatiivset, siis nii ka läheb. Kui ÄP ütleb "Tulemas on 10%-ne kasv", siis firmad julgevad agressiivsemalt investeerida ja tarbijad kulutada. Ja nii see 10% tuleb. Anna minna ÄP. Ja börsimulli võiks ka jälle puhuda. Küsimus on ju ainult tuleviku ootustes.

tarmo

CBA võlu ja häda selles ongi, et ta on oma olemuselt isereguleeruv süsteem. Keskpanga (ja ka valitsuse) võimalused turgu reguleerida on piiratud peamiselt administratiivsete vahenditega (mahulised piirangud ja limiidid, kapitaliadekvaatsus, kohustuslikud provisjonid, reservinõue jne.). Kuigi suurel osal juhtudest on ka neid vahendeid kasutades kaudset teed mööda võimalik sama tulemuseni jõuda (provisjonide ja kapitalinõuete tõus viib kapitali kallinemise kaudu muutustele rahapakkumise struktuuris), sarnaneb see meetod siiski natuke tagumiku kaudu hammaste parandamisele. CBA peamine häda on minu arvates aga mitte kohmakus sisemaise finantspoliitika ajamisel, vaid täielik avatus väljastpoolt tulevatele vapustustele. Selle vastu oleks sisuliselt ainsaks rohuks <i>capital controls</i> või kapitali vaba liikumise reguleerimine, mis aga oma olemuselt kipub CBA kõige põhilisemate printsiipidega konfliktis olema ja on number üks vahend IMF-i rabanduse äärele saatmiseks. <br /><br />Sellel teemal on üsna huvitavaid mõtteid avaldanud selline mees, nagu Paul Krugman, kes Kagu-Aasia kriisi ajal soovitas kapitali vaba liikumise piiramist (mida Malaisia ka tegi, ja maailm ei saanudki otsa nagu paljud oleks varem arvanud).

2018

Aga kuidas praegu lood on, credit crunch pole vist enam praeguse pankade omanikeringi juures nii kergelt<br /> tulemas? <br /><br /> Siin ma päris nõus ei ole. Ei maksa unustada, et 97. aastal toimunu ei olnud mingi Eesti enda "torm<br /> teeklaasis", vaid rahvusvahelise mastaabiga kriis. Ja kuigi sel puhul oleks tugevad omanikud võinud<br /> püüda pakkuda pehmemat maandumist tõelise paugu puhul (mis tegelikult jäi ju Eestis tulemata), ei<br /> pea ma kuigi tõenäoliseks, et SEB ja Swedbank Atlastena kogu Eesti majanduse oma õlule oleks<br /> võtnud. Mitte et nad seda vajadusel ei suudaks, lihtsalt ma ei usu, et keegi sellist riski võtta tahaks.<br /> Kui nüüd tagasi vaadata, siis mida tegelikult kardeti, oli de facto devalveerimine. Selle jaoks poleks<br /> olnud vajagi Eesti Panga presidendi morni näoga telepöördumist, oleks piisanud sellest, et valuuta<br /> väljavool oleks võtnud mõõtmed, kus pankade kroonilikviidsus oleks tõepoolest lõppenud ja järgmise<br /> saksa marga ostmiseks Eesti pangalt poleks Hansa või Houipangal enam oma kaheksat krooni anda<br /> olnud. Ja see piir ei olnudki enam kuigi kaugel. <br /><br /> Mis minu arvates 97. aastal maailma päästis, oli fakt, et Hiina pidas vastu ja ei devalveerinud. Kui<br /> renminbi oleks devalveeritud, siis ei suuda mina uskuda, et Hongkong vaatamata oma maailma<br /> suurimatele valuutareservidele ja currency board-ile oleks suutnud omakorda HK dollarit stabiilsena<br /> hoida, ja kui juba HK dollar oleks kukkunud, siis oleks sama teed läinud ka kõik muud currency<br /> boardid, meie enda oma nende hulgas. <br /><br /><br />SEDA, ET RAHA oli tollal vähe me teame aga mis oleks võinud edasi toimuda? sul on nii huvitav ja sisemise veendumusega kirjutatud arvamus selle perioodi kohta, nii et äkki jätkad...

tarmo

Selle teema edasiseks arutamiseks peaks vist uue threadi tegema, mulle tundub, et ÄP propaganda ei puutu siin enam kuigi palju asjasse. Sellele mis edasi oleks võinud toimuda võib väga mitmest nurgast läheneda, ja niisama pihta hakates tuleks vist pikem jutt, kui enamus inimesi lugeda viitsiks.<br /><br />Aga hästi lühidalt -- minu teooria on, et kui Eesti pankade likviidsus oleks tõepoolest lõppenud, siis sõltuvalt kas <br /><br />(a) kui oleks tegemist olnud ainult isoleeritult kohaliku probleemiga, oleks asi lahenenud kas IMF-i <i>bailout</i>-iga (nagu Tais, Indoneesias, ja osaliselt Venemaal), või järjekordse valitsuse PEP-bondiga (vähetõenäoline -- kes sellisel hetkel ikka seda Eesti Vabariigi võlga nii väga tahab, ja sunniviisiliselt oleks see olnud üsna sama, mida Venemaa tegi - s.t. <i>de facto</i> default ja devalveerimine), või <br /><br />(b) rahvusvahelise mastaabiga katastroofi korral (nagu näiteks Hiina ja HK valuutade devalveerimine) oleks nalja palju rohkem olnud, ja lõpptulemus poleks ilmselt kellegile enam kuigi naljakas olnud. Sellest perspektiivist vaadatuna pääsesid kõik tegelikult vaid kerge ehmatusega, oleks võinud palju PALJU hullemini minna.<br /><br />Esimesel juhul oleksime ilmselt näinud väga kõrgeid intresse üsna mõne aja jooksul, mis oleks tähendanud väga ebameeldivaid momente eelkõige kaubandusele, aga ka paljudele suurtele ettevõtetele, kes sel ajal armastasid oma pikaajalisi projekte lühiajalise rahaga finantseerida.<br /><br />Teisel juhul oleks kroon kukkunud, arvatavasti kuskil 40-50%, mis oleks aga tekitanud terve hulga sootuks uusi probleeme, seoses faktiga, et 97-ndal oli vist minu mälu järgi ca. 90% kommertspankade laenuportfellidest saksa margaga indekseeritud.

Graafik

Venemaale näib hästi mõjuvat naftahindade tõus, majandus näib tõusvat sel aastal 7%.<br /><br />Eestil pole vist midagi vastu panna Venemaale.<br />Ka majanduskasv jääb väiksemaks kui Venes.<br />

shakesbear

Seoses tänaavaldatud I kv. maksebilansiga tekib küsimus, kumb kümme protsenti see aasta täis tuleb? Kas 10% majanduskasvu või 10% jooksevkonto eelarve defitsiiti (SKP suhtes)?

shakesbear

Sorry, eelmine sõnum tuleb lugeda nii:<br /><br />Seoses tänaavaldatud I kv. maksebilansiga tekib küsimus, kumb kümme protsenti see aasta täis tuleb? Kas 10% majanduskasvu või 10% maksebilansi jooksevkonto defitsiiti (SKP suhtes)? <br />

decibel

Majanudskasvu prognooside korrigeerimisi tuleb nagu seeni pärast vihma:-)

shakesbear

Huvitav kas ÄP tõstis või langetasmajanduskasvu prognoosi?<br /><br />6% -> 8% <- 10%<br /><br />

Graafik

Täna oli keegi Starmani kaabliühenduse läbihammustanud ja ühendus kadus pikaks ajaks ära.<br />Nii ei jäänudki üle muud kui ÄPPK (Äripäev paberkandjal) lugeda.<br /><br />Kõige rohkem meeldis Inno Tähismaa lugu tax-free kaubandusest(lk.26).<br /><br />Aega oli palju, sellepärast lugesin lehe otsast lõpuni läbi, ja sain teada, et<br /><br />ÄP trükib ära oma ÄP Online lugusid. Näiteks: Keskpankurid rahustavad turge(lk.6)<br /><br />Küllap oli tegemist tähtsa sõnumiga, sest lk.27 võib lugeda uuesti sama uudist pealkirja all "Maailma kümne keskpanga juhid rahustavad turge", sõna-sõnalt täht-tähelt.<br /><br />Ja point:<br /><br />Palju in ÄP lugejate hulgas inimesi, kes loevad lisaks ÄPO-le ka ÄPPK-d ja milline on selliste inimeste äriloogika (ÄPO on ju tasuta, aga ÄP maksab üksikmüügis 15 krooni)?<br />

Amadablam

Peab ütlema, et mina näiteks eelistan lugemisel alati paberkandjat, eeldusel, et info on muidugi samaväärne. Monitor hakkab lihtsalt silmadele, seda enam, et praktiliselt kogu muu päeva jooksul saadud info tuleb arvuti vahendusel. Online uudiseid järgin vahel harva.<br /><br />Lehelugemise mugavus ei pea minu jaoks äriloogikaga kokku minema, hoolimata on aktsiakahjumist Nasdaq'il saan endale veel lubada 15 krooni kulutamist päevas :).

decibel

Erinevate analüütkute poolt Eestile 2001. aastaks <br />prognoositud majanduskasv: <br /><br />Trigon Capital 5% <br />Briti majandusuuringutefirma Consensus Economics 5,3% <br />Suprema 5,5% <br />Rahandusministeerium 5,5% <br />Eesti Pank 5&#8211;6% <br />Konjunktuuriinstituut 6% <br />Majandusministeerium 6% <br />Postimees 6% <br />Ühispank 6% <br />Rahvusvaheline Valuutafond 6% <br />Hansapank 6&#8211;6,5% <br />Äripäev 9&#8211;10%<br /><br />ÄP-le igatahes stiilipuhtuse eest 10 punkti:-)

soren

Postimees prognoosib Eesti majanduskasvu? Kes on järgmine? "Seltskond?"<br />Ma prognoosiks ka, ütleme 6%. Väga tõsiseltvõetav.

tarmo

Mille poolest Äripäeva prognoos tõsisemaltvõteavam on, kui Postimehe või Kroonika oma?

mises

kuule tarmo, ära siputa(kindlasti saad sellest hirmsa kaifi, kuid mind jätab see külmaks). Ma pole küll suurem asi numbrite meeles pidaja, kuid kui kellegil on viitsimist järgi vaadata, siis ÄPi absoluutväärtuse viga 2000 GDP% suhtes oli väiksem kui RMi või EP oma.<br /><br />Mingi sell enne hõiskas, et kui majandus kasvab nii kiiresti, siis on hirmus jooksevkonto defitsiit jne. So what. Pajula ärpleb ka kogu aeg, et oi mis siis küll saab. Mitte midagi ei saa. Faktiliselt ei tähenda see mitte ,midagi. Läänemaa on Tallinna suhtes oma 10 piirkonna aasta GDPga miinuses ja mitte keegi ei jookse paanikast seina või ei hüppa aknast alla. Järjekordne ametnike ja riigiteadlaste nipitiri(ei tea, kellelt selle leiutanud mehed palka said). Muidugi omaette ooper on need tuhanded riigi finantseeritud õpikud ja raamatud teemal et kuidas ikka vabakaubandus põjhjustab seda ja viiendat. Fiction

Street

Jesus Christ, mis konspiratsiooniteooriaid siin leiutatakse? Riik on Mises silmis mingi kuri olevus, kes tapab, vägistab ja hävitab ja hoiab inimesti tõest eemal. Umbes nagu vene ajal oli suur saatan kapitalism. Nothing has changed.<br /><br />Ja mis puutub teises foorumis mainitud "Wall Streeti" mõjul tekkivasse rahahimusse, siis see kõlab tõesti "palju pappi iga hinna eest ja ruttu, fuck the law"? Aga riik ja punk police raisk, takistab teinekord.<br />

Graafik

<!-- eWebEditPro 1.8.0.2 --><P>Väljavõte valitsuse prognoosist aastateks 2001-2005 </P><P><I>Möödunud aastatel üle elatud kriisid on Eesti majandust tugevdanud. Selge suund <STRONG>Euroopa Liiduga liitumisele</STRONG> ja sellega kaasnevad sammud, valitsuse konservatiivne eelarvepoliitika ning <STRONG>otsustav reformide jätkamine</STRONG> avalikus sektoris toetavad edasist majanduse konkurentsivõime paranemist. Sellest tulenevalt võib keskpikas perspektiivis eeldada majanduskasvu püsimist <STRONG>5&#8211;6% tasemel. </STRONG></I></P><P><I><STRONG>Majanduskasvu prognooside eeldused: </STRONG></I></P><P><I>Peamine eeldus on, et väliskeskkond jääb lähiaastatel neutraalseks, st ei leia aset suuremaid shokke. See tagaks Eestile keskpikas perspektiivis 5&#8211;6%-lise majanduskasvu jätkumise. Samas on praegune väliskeskkond suhteliselt <STRONG>ebakindel</STRONG> ning esineb ka negatiivseid tulevikunägemusi. Kuid kindlasti ei ole Eesti mingi erand &#8211; kui maailmamajandus läheb allamäge, võib negatiivseid ilminguid oodata ka meil. </I></P><P><I>Majanduskasvu peamiseks allikaks on <STRONG>ekspordi kasv</STRONG>, mille aluseks on tootlikkuse suurenemine ja Eesti püsiv konkurentsivõime välisturgudel. Eksporti toetab ka toodete ja tootmisprotsessi rahvusvaheliste nõuetega ja standarditega vastavusse viimine ning jätkuv integratsioon EL turgudega. </I></P><P><I>Investeerimisnõudlus püsib jätkuvalt kõrge, sest tootmine ning toodang tuleb vastavusse viia EL kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad ka veel erastamata suured infrastruktuuriettevõtted. Seetõttu taastub lähiaastatel kiire investeeringute kasv, mida toetavad ettevõtete suurenenud kasumid ja investeeringute <STRONG>tulumaksuvabastus</STRONG>. </I></P><P><I>Kõrge investeeringunõudlus ja sisemaise nõudluse kasv toob lähiaastatel kaasa <STRONG>impordi kiirema kasvutempo võrreldes ekspordiga</STRONG> ning <STRONG>jooksev konto puudujäägi mõõduka suurenemise</STRONG>. Jooksevkonto puudujääk jääb keskpikal perioodil siiski stabiilsele tasemele, seda toetavad ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektori säästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiselt võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega. </I></P><P><I>Eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrge olnud ning <STRONG>seetõttu ei too erastamise lõppemine tõenäoliselt kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist</STRONG>. </I></P><P><I>Lähiaastatel avaldab Eesti tarbijahindadele mõju jätkuv ühtlustumine eurotsooni hindadega, mistõttu <STRONG>inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis (ca 3&#8211;4%).</STRONG> Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahin-dasid rohkem suletud sektor &#8211; tõusevad administratiivselt reguleeritavad hinnad ning toimub käibemaksuerisuste vähendamine. Samas ei ole eelseisvad hinnatõusud siiski väga järsud ning <STRONG>ei mõjuta oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet</STRONG>. </I></P><P><I>Rohkem mõjutab konkurentsivõimet olukord tööjõuturul, sest just suhteliselt odava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija Rootsi ja Soome ettevõtetele. Võttes aga arvesse, et lähiaastatel peaks <STRONG>tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu</STRONG>, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas oluliselt langeda. </I></P><P><I>Majanduskasv ning maksukoormuse alanemine aitavad kaasa <STRONG>tööpuuduse vähenemisele</STRONG>. Lisaks sellele peaks madalapalgalise tööjõu maksukoormuse alandamine vähendama varjatud majanduse osakaalu ning avaldama positiivset mõju majanduskasvule. Tööpuuduse vähenemisele aitab kaasa ka aktiivsete tööturumeetmete osakaalu suurendamine. </I></P><P><I>Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab valitsus konservatiivset eelarve- ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide (nt <STRONG>pensionireformi</STRONG>) <STRONG>finantseerimiseks</STRONG> <STRONG>vähendatakse muid valitsuse kulutusi läbi avaliku sektori efektiivsuse tõstmise</STRONG>.</I></P>Kommentaar: Probleemid on teadvustatud ja neist otsustavalt ning optimistlikult möödavaadatud:)

matrox

Teisalt oleks olnud ka halenaljakas, kui valitsuse prognoos oleks kujutanud endast ohjeldamatut nuttu USA majanduse segaste (et mitte öelda viletsate) väljavaadete pärast.<br /><br />

Graafik

OK! Paar märkust siis:<br /><br />1)ekspordikasvule sel aastal paneb tugeva põntsu tootmise vähenemine Elcoteq'is<br /><br />2)tööpuudus on arulagedalt suur ja seda ei ole võimalik kiiresti vähendada. Riik sotsiaalkindlustusele aasta aastalt üha rohkem raha kulutama<br /><br />3)Kas tulumaksuvabastus on andnud seda efekti mida oodati?<br />

matrox

paar märkust vastu<br /><br />1) ... mis ei pruugi mõjuda kuigi hävitavalt majandusele - import kukub ka ära. ja veebruaris kusjuures polnud seda veel märgata. aga jah, eks ta langeb. Elcoteqi (ja kloonide) osakaal kogu tööstustoodangus on vast 2-3%. Ei maksa seda ületähtsustada. Palju suurem probleem Eestile on asjaolu, et näiteks puidutööstuses on viimane pool aastat suhteliselt kasvuvaba olukord valitsenud. Kuidas see USA langusega seotud on, on minul küll raske oletada. <br /><br />2) 100% nõus<br /><br />3) kui tööpuuduse koha pealt vaadata, siis mäletame valitsuse lubadust - kaotame e/v tulumaksu - küll siis alles tuleb töökohti... jajah, ei tulnud midagi. Eks mõtlemisvõimelised saavad muidugi aru, et see oli pikaajaline visioon, aga paraku on pikaajaliselt mõtlejaid valijatest kaduvväike protsent. See ca 400 lisatöökohta ca 100 tuhande töötu kõrval on muidugi PR seisukohast sama rumal ajakirjanduses ära nimetada kui rääkida 50-kroonisest pensionitõusust - pole just teab mis töövõit, millega kelkida.

matrox

Praegu lugesin oma suureks hämmastuseks, et Indrek Neivelt, alles hiljuti inimkompuutriks ja Eesti parimaks juhiks nomineeritu näeb väga suurt ohtu Eesti majandusele tehnoloogiasektori allakäigus. Et allhange väheneb ja nii edasi.<br /><br />Kutsun üles kõiki teadjaid arvamust avaldama, kui palju siis lõppude lõpuks teie arvates Elcoteq + lähedased ettevõtted Eesti majandust mõjutavad?<br /><br />Mina ei saa mingi valemiga hi-techiga seonduda võivate harude osakaalu suuremaks kui 5-6% kogu tööstustoodangu müügist. Telekommunikatsiooniseadmeid tootvate ettevõtete osakaal on ehk 2-3%. Mul on väga raske uskuda, et kõik need ca 50 ettevõtet kinni pannakse, mis oleks siis -5% tööstustoodangu mõistes. Reaalsem võib olla (aga ei pea olema) näiteks nende keskmine müügilangus 50%. <br /><br />Ekspordile oleks põnts ilmselt kordades suurem, kuna need ettevõtted genereerivad suurt väliskaubanduslikku volüümi (mis aga ei tähenda veel tingimata suurt lisaväärtust).<br /><br />Nagu ma juba ütlesin on võrreldamatult suurema tähtsusega Eesti majanduse seisukohalt see, mis toimub puidutööstuses (või ka toiduainetööstuses, mööblitööstuses ja nii edasi).<br /><br />

Graafik

Loogika on väha lihtne:<br />Tarbimine draivib majandust.<br />Kuna inimestel seal on juba kõik olemas laias plaanis,<br />siis ainult hi-tech suudab luua tooteid(moblad, pihuarvutid), millest on turg tühi ja mis tarbijale meeldivad.<br /><br />ma näen ise meeletut perspektiivi moodsas ravimitööstuses, mis suudab luua ja müüa "laiatarberavimeid", mida see Viagra ka muud on. <br /><br />Inglismaal on vist võimalik juba osta kõhnaks tegevaid bille(ilma retseptita), moodustub kinnine tsükkel:<br /><br />kõigepealt sööd ennast paksuks, <br />siis ravid ennast kõhnaks, <br />ja sööd jälle paksuks jne.<br />JA KÕIGE SELLE EEST MAKSAD S.T. HOIAD MAJANDUST ÜLEVAL

matrox

Nõus, aga sellest ei sõltu Eesti lähiaastate majanduskasv. Või kui, siis hästi vähe, sest Eestis praktiliselt ei ole hi-tech ettevõtteid. Mitte et ma selle üle kuigivõrd rõõmustaksin, see on rohkem tegeliku olukorra konstateerimine.

Graafik

Ameerika majandusest moodustas tehnoloogiasektor eelmise aasta alguses kolmandikku ja andis majanduskasvust veelgi suurema osa.

shakesbear

Mööblitööstusel pole küll mingit perspektiivi, <br />vahest ainult voodite valmistamisel<br /><br />kuna inimene enamuse ajast(1/3) oma elust magab, siis järelikult on voodi väga tähtis asi.<br /><br />millegipärast on siiamaani sellele vähe tähelepanu pööratud, küllap on inimesed ise ka selles süüdi - lepivad vähesega.<br /><br />tuleb luua selline hi-tech voodi, mis aitab inimesel hästi välja puhata ja tänu millele on võib-olla võimalik isegi inimeste uneaega lühemaks muuta.<br /><br />:-) palun võtta tõsiselt (-:

Graafik

Matrox, kuidas kommenteerid kapitalimahutuste osakaalu jätkuvat langust SKP-s. <br />Eesti Panga <br /><br />http://www.ee/epbe/rahapol/2001_03/02MART_2.PDF<br /><br />arvates on see ohtlik tendents, mille põhjus arusaamatuks, sest faktiliselt on ju majanduskeskkond muutunud soodsamaks.

mises

minu hinnangul on probleem oluliselt selles, et laiem rahvamass on pagana vaene ning see pole nende süü. Kehv haridussüsteem, kõrged palgad, tööle võtmise ja vallandamise kulukus jne. Maal on see tõsiseks probleemiks.<br />Tervishoiu ja pensionireform tuleb ära teha ning EE ja ülejäänud ettevõtted ära müüa. Siis peaks pisut raha ikka tulema. Meenutagem 98 kui läksid müüki kaks edukat ettevõtet EYP ja Hp ning mis FDIga juhtus.

Peeter_Kand

Ei ole tõesti laiema rahvamassi süü, et nad pagana vaesed on. Väga õigesti märgid ära, mises, et süüdi on hoopis kõrged palgad! <br />Samuti olen ka ise tähele pannud, et just maal on kõrged palgad väga tõsiseks probleemiks. <br /><br />Ja EE (vanasti tähendas see Eesti Ekspressi!) tuleb tõesti maha müüa! Luik võiks oma allesjäänud osa näiteks Langile sokutada.<br /><br />Ei noh, pühadenali oli viimase peal!

matrox

Graafik, eks ma ole ka pisut mures selle investeeringunumbri väikse kasvu pärast. Samas, iga asi tuleb mingisse perspektiivi sättida - võibolla on meil senised investeeringud liiga suured olnud (arvestades muidugi infrastruktuuri - teede, raudtee, energia-, vee- ja kanal.võrk jms - olukorda, siis ilmselt mitte).<br /><br />Näiteks Ameerikas (mis siin saidil on ju eriti hingelähedane teema) on põhivarainvesteeringute osakaal SKTs oluliselt väiksem kui meil. Oleneb millist nubrit vaadata - nominaal invest/SKT = 18.4%, reaal 19.7%. Eestis sama suhe püsihindades alates 94-ndast pidevalt üle 25% püsinud. Kohati (97-98) on see ka üle 30% olnud. Küsimus - kas see on tingimata hea? Vastus - oleneb. Kui investeeritakse lühiajaliselt üle (nii nagu Eestis 97 või nagu USAs 95-00), siis võib see olla vägagi halb, kuna sellele järgneb nn investment overhang e investeeringupohmell maakeeli. Mõttetud investeeringud paisutavad kunstlikult majanduskasvu ja hiljem kulub nende õigustamiseks liiga palju aega - uusi investeeringuid ei tehta, mis mõjub pärssivalt majanduskasvule - seda viimast kardetakse kohati USAs, kus investeeringud seadmetesse ja tarkvarasse on tõusnud enneolematutesse kõrgustesse, olles üle 10% SKTst. Eks see ole osalt tagajärg, mille põhjustas mõtlematu raha voolamine tehnoloogiaaktsiatesse - ettevõtete jaoks oli see maast leitud raha, mis tuli kiiresti kuhugi paigutada, muuhulgas seadmetesse jms. Nüüd, kus raha hankimine on keerulisem võib see (ja esimesed märgid on ju käes juba) pidurdada oluliselt ettevõtete investeeringuid. See aga langetab SKTd.<br /><br />Seega: EP on õigustatult mures, kuna nende ideaal on tasakaalustatud majanduskasv - kui üks faktor kasvab oluliselt kiiremini (nt eratarbimine) või aeglasemalt (investeeringud) kui muud komponendid, siis on nende asi häirekella lüüa ja juhtida ettevõtete tähelepanu võimalikele ohtudele.

Madagaskar

Matrox: Ameerika on arengutempo pole ka võrreldav meie omaga. Seal toimivad stabiilse majanduse hoovad ja mõjurid, meil aga areneva majanduse ratataad.<br /><br />Sinu high-tec tähelepanek on sellegipoolest tähelepanuvääriv. Esitaksin siiski järgmise hüpoteesi:<br />"Oluline pole mitte tehnoloogiasektori trendid maailmas ja meil, vaid tehnoloogiasektori klientide käekäik. St. Kui tehnoloogiasektori klient tõmbab otsi koomale uute tehniliste investeeringute osas, siis miks ei pruugi ta seda teha ka allhanketurul a la Eesti, Läti vms?"

matrox

Madagaskar: Ameerika on arengutempo pole ka võrreldav...<br /><br />Tänan seda mulle meelde tuletamast, et tegu on erinevate majandustega...<br /><br />Ma sõnastaks selle pigem nii, et arengutasemed pole võrreldavad, küll aga (oh imet) arengutempod - näiteks viimase kahe aastaga on meie nominaalne SKT kasvanud 14.8, USAs aga 13.3%. Kui see pole võrreldav, mis siis on? Kaugemale minevikku vaadates on nominaalne tempo meil küll suurem, aga seda peamiselt tänu inflatsioonile e hinnataseme konvergentsile muu maailmaga.<br /><br /><br />Ja veel:<br />Oluline pole mitte tehnoloogiasektori trendid maailmas ja meil...<br /><br />sellest väitest ei saanud ma aru, et mida uut see sellesse threadi lisas??

Madagaskar

heh, matrox, ära nüüd siis pahanda :-)<br />SKT-d üks asi, mida võrrelda saab. Pikendaksin seda loetelu näiteks investeeringute kasvutempo ja kõikvõimalike muude teguritega, millest järeldubki see eri majanduste erinev iseloom. Lisaks kasvuteguritele võrdleks siin ka keskmisi laenupikkusi, mille suurenemine ongi meil investeeringute kasvumootoriks.<br /><br />Viimasest väitest - eks ole vana tõe kordamine käesoleva threadi kontekstis. Kas Sa pole täheldanud, et tehnoloogiasektori ettevõtetel on raskusi kauba maha müümisega? Nende kliendid tõmbavad otsi koomale. Niisamuti võivad nende kliendid tõmmata otsi koomale ka oma traditsioonilise toodangu allhanketurgudel? <br />Kas sellest selgitusest piisab?

matrox

ega ma ei pahandagi.<br /><br />Kas sellest selgitusest piisab?<br /><br />Võibolla, kuigi mul isiklikult on keeruline näha seost näiteks selles osas kuidas võiks hitech arengutempo pidurdumine väga otseselt mõjutada tekstiilitööstuse arengut. Kaudne seos on kindlasti olemas, aga seda ei maksaks väga rõhutada.

Graafik

Dismal Scientist'is on toodud ära erinevate riikide SKP-d jooksvates hindades miljardites dollarites. Äkki pakub huvi?<br /><br />1 United States 9299.15 <br /> 2 Japan 4505.00 <br /> 3 Germany 2114.78 <br /> 4 United Kingdom 1441.84 <br /> 5 France 1435.18 <br /> 6 Italy 1181.77 <br /> 7 China (Excluding Hong Kong) 989.34 <br /> 8 Canada 644.74 <br /> 9 Spain 600.72 <br /> 10 Brazil 529.97 <br /> 11 Mexico 479.94 <br /> 12 India 441.49 <br /> 13 Korea (Republic of) (South) 406.22 <br /> 14 Netherlands 398.88 <br /> 15 Australia 395.14 <br /> 16 Taiwan 287.88 <br /> 17 Argentina 283.26 <br /> 18 Switzerland 258.95 <br /> 19 Belgium 249.19 <br /> <b>20 Sweden 241.44 </b><br /> 21 Austria 210.25 <br /> 22 Turkey 185.31 <br /> <b>23 Russian Federation 184.63</b> <br /> 24 Denmark 176.25 <br /> 25 Hong Kong (China) 158.73 <br /> 26 Poland 155.15 <br /> 27 Norway 152.94 <br /> 28 Saudi Arabia 141.72 <br /> 29 Indonesia 141.28 <br /> 30 South africa 130.14 <br /> <b>31 Finland 129.53 </b><br /> 32 Greece 125.02 <br /> 33 Thailand 122.06 <br /> 34 Portugal 114.16 <br /> 35 Venezuela 103.31 <br /> 36 Israel 100.84 <br /> 37 Iran (Islamic Republic of) 99.59 <br /> 38 Ireland 93.53 <br /> 39 Egypt 87.25 <br /> 40 Colombia 86.50 <br /> 41 Singapore 83.84 <br /> 42 Malaysia 79.04 <br /> 43 Philippines 76.66 <br /> 44 Chile 67.61 <br /> 45 Pakistan 59.70 <br /> 46 New Zealand 55.00 <br /> 47 Czech Republic 53.02 <br /> 48 United Arab Emirates 51.83 <br /> 49 Peru 51.00 <br /> 50 Hungary 48.40 <br /> 51 Algeria 47.64 <br /> 52 Bangladesh 46.82 <br /> 53 Morocco 35.00 <br /> 54 Nigeria 34.73 <br /> 55 Romania 34.16 <br /> 56 Libyan (Arab Jamahiriya) 33.24 <br /> 57 Ukraine 30.76 <br /> 58 Kuwait 29.87 <br /> 59 Vietnam 28.49 <br /> 60 Uruguay 21.06 <br /> 61 Tunisia 20.91 <br /> 62 Croatia 20.06 <br /> 63 Slovenia 20.01 <br /> 64 Slovak Republic 19.71 <br /> 65 Luxembourg 19.11 <br /> 66 Guatemala 18.05 <br /> 67 Dominican Republic 17.43 <br /> 68 Uzbekistan 17.04 <br /> 69 Kazakhstan 16.64 <br /> 70 Lebanon 16.62 <br /> 71 Syrian Arab Republic 16.60 <br /> 72 Sri Lanka 15.78 <br /> 73 Oman 15.61 <br /> 74 Costa Rica 15.24 <br /> 75 Ecuador 13.59 <br /> 76 Qatar 13.23 <br /> 77 Bulgaria 12.40 <br /> 78 El Salvador 12.23 <br /> 79 Belarus 11.56 <br /> 80 Cote d'Ivoire 11.11 <br /> 81 Kenya 10.64 <br /> <b>82 Lithuania 10.63 </b><br /> 83 Sudan 10.23 <br /> 84 Panama 9.55 <br /> 85 Cyprus 9.24 <br /> 86 Cameroon 9.19 <br /> 87 Tanzania (United Republic of) 8.76 <br /> 88 Iceland 8.62 <br /> 89 Bolivia 8.34 <br /> 90 Jordan (Hashemite Kingdom of) 8.07 <br /> 91 Jamaica 7.93 <br /> 92 Paraguay 7.71 <br /> 93 Ghana 7.66 <br /> 94 Trinidad and Tobago 6.87 <br /> 95 Yemen (Republic of) 6.83 <br /> 96 Bahrain 6.62 <br /> 97 Myanmar 6.53 <br /> 98 Ethiopia 6.44 <br /> 99 Uganda 6.38 <br /> <b>100 Latvia 6.27 </b><br /> 101 Angola 6.20 <br /> 102 Zimbabwe 5.61 <br /> 103 Botswana 5.46 <br /> 104 Honduras 5.39 <br /> 105 Congo 5.33 <br /> <b>106 Estonia 5.14</b> <br /> 107 Nepal 4.98 <br /> 108 Senegal 4.76 <br /> 109 Azerbaijan 4.64 <br /> 110 Gabon 4.60 <br /> 111 Bosnia and Herzegovina 4.57 <br /> 112 Bahamas 4.56 <br /> 113 Haiti 4.31 <br /> 114 Mauritius 4.17 <br /> 115 Malta 4.06 <br /> 116 Mozambique 4.01 <br /> 117 Papua New Guinea 3.90 <br /> 118 Madagascar 3.72 <br /> 119 Albania 3.68 <br /> 120 Guinea 3.60 <br /> 121 Macedonia, the former Yugoslav Republic 3.43 <br /> 122 Turkmenistan 3.29 <br /> 123 Cambodia (Kingdom of) 3.01 <br /> 124 Zambia 2.99 <br /> 125 Lao People's Democratic Republic 2.94 <br /> 126 Namibia 2.91 <br /> 127 Georgia 2.76 <br /> 128 Mali 2.71 <br /> 129 Netherland Antilles (Netherlands) 2.68 <br /> 130 Burkina Faso 2.58 <br /> 131 Fiji 2.50 <br /> 132 Barbados 2.42 <br /> 133 Benin 2.37 <br /> 134 Nicaragua 2.27 <br /> 135 Congo, the Democratic Republic of the 2.22 <br /> 136 Niger 2.02 <br /> 137 Rwanda 1.93 <br /> 138 Armenia 1.85 <br /> 139 Malawi 1.81 <br /> 140 Chad 1.56 <br /> 141 Togo 1.42 <br /> 142 Moldova, Republic of 1.31 <br /> 143 Swaziland 1.27 <br /> 144 Kyrgyzstan 1.25 <br /> 145 Tajikistan 1.12 <br /> 146 Suriname 1.10 <br /> 147 Central African Republic 1.05 <br /> 148 Mauritania 0.96 <br /> 149 Lesotho 0.93 <br /> 150 Mongolia 0.91 <br /> 151 Burundi 0.79 <br /> 152 Belize 0.73 <br /> 153 Equatorial Guinea 0.71 <br /> 154 Guyana 0.68 <br /> 155 Eritrea 0.67 <br /> 156 Sierra Leone 0.66 <br /> 157 Antigua and Barbuda 0.64 <br /> 158 Saint Lucia 0.64 <br /> 159 Seychelles 0.60 <br /> 160 Cape Verde 0.58 <br /> 161 Djibouti 0.54 <br /> 162 Bhutan 0.44 <br /> 163 Gambia 0.43 <br /> 164 Maldives 0.39 <br /> 165 Solomon Islands 0.36 <br /> 166 Grenada 0.36 <br /> 167 Saint Vincent and the Grenadines 0.33 <br /> 168 St. Christopher (St. Kitts) and Nevis 0.30 <br /> 169 Dominica 0.27 <br /> 170 Samoa (Independent State of) 0.22 <br /> 171 Guinea Bissau 0.22 <br /> 172 Vanuatu 0.21 <br /> 173 Comoros 0.19 <br /> 174 Tonga 0.15 <br /> 175 Kiribati 0.06 <br /> 176 Sao Tome and Principe 0.05 <br />

Graafik

Tööhõive suurenes ja töötus vähenes <br />2001. aasta II kvartalis oli töötuse määr* 12,4%, mis on väiksem kui I kvartalis (töötuse määr oli 14,2%) ja 2000. aasta II kvartalis (13,2%). <br />Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodikale vastava tööjõu-uuringu andmetel oli 2001. aasta II kvartalis 15-74-aastasest rahvastikust tööga hõivatuid 613 200, töötuid 87 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, kodused, pensionil, heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse jm) 405 200. <br />Hõivatute arv, mis 2001. aasta I kvartalis oli peaaegu sama suur kui aasta tagasi, suurenes käesoleva aasta II kvartalis I kvartaliga võrreldes rohkem (2,3%) kui eelmise aasta samal perioodil (0,8%). 2001. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes hõivatute arv 9000 võrra (1,5%). Sealhulgas kõige rohkem, 7600 võrra, töötlevas tööstuses hõivatute arv. <br />2001. aasta II kvartalis, sarnaselt eelmistele aastatele, töötus vähenes. Sealjuures oli töötuse määr nii 2001. aasta I kui ka II kvartalis väiksem kui eelmise aasta vastavates kvartalites

AloV

Hm, kas see tähendab et reformierakondlik tulumaksu kaotamine kannab vilju? Õigemini siis tulumaksu kaotamine investeeringutelt, mis tehti Tallinnas ja Harju maakonnas. Usk Reformierakonda võib niimoodi isegi taastuda. Keskminse palga tõus 14% võrra II kvartalis toob 9000 kroonise keskmise palga samuti lähemale.

Peeter_Kand

to: alo54<br /><br />tsiteerin: "Usk Reformierakonda võib niimoodi isegi taastuda"<br /><br />Mis Sul selle usu siis ära viis, kui tohib küsida? :-))

AloV

Tulumaksuvabastuse kui imerohu propageerimine, bluff keskmise palga viimisel kõrgustesse, haldusreformi pidurdamine (nime järgi peaks neile ju iga reform südamelähedane olema)ja samuti pensionireformi edasilükkumine. <br /><br />Aga üldisemalt laadi hakkasin kahtlema parempoolse maailmavaate ainuvõimalikkuses - kas Eestile ikka sobib Ameerika mudel, või peaks ikka minema Põhjamaade mudeli järgi. Ühesõnaga sotsiaalne ebavõrdsus ja inimeste hulk, kes kellegi abi vajavad on liiga suur ja majanduse edasiminek liiga väike.