Leedu muutub järjest atraktiivsemaks? Aga Eesti?
Postitusi kokku 90
AloV

Kas Eesti Panga prognoos 12% ei olnud mitte kogu aasta peale kokku? Sellisel juhul Q2 prognooside tabelisse see eriti ei sobi.

AloV

Swed prognoosib samuti aasta keskmiseks -13.5% Teine kvartal võib tulla oluliselt kehvem, kuid tugevama kolmanda ja neljanda kvartali korral võib majanduslangus olla siiski 12-13,5% vahel. Prognooside tabelis on aga pigem ära toodud Q2.

SideKick

aga mis on EP 2Q est?

SideKick

Swedbanki 2Q -15% võtsin nende makroanalüüsist.

AloV

EP minuteada ei tee kvartaalseid prognoose.<br />02.04.09 avaldatud majandusprognoosist: "Kevadprognoosi kohaselt jääb majandustsükli pöördepunkt käesoleva aasta sügisesse. Selleeelduseks on, et maailmamajanduse aktiivsuse vähenemine peatub aasta teisel poolel."

AloV

Foorumi teema tõstmine on veidi raskendatud. Muutsin teema pealkirja, et teema seos Eestiga välja tuleks.

PeaLiK

SideKick, teadmine, et <I><U>ükskord</U> hakkab majandus tõusma nii kui nii</I> on 100% õige!!!<br /><br />...ning investori seisukohast täiesti kasutu (või vähemalt kasutu lõpliku elueaga investori seisukohast, kes otsib oma vahenditele prognoositavat ja aktsepteeritavat tootlust).

TNT

Ükskord me kõik sureme ära nii kui nii. On siis vahet, et tõuseb või langeb. Naisel kodus muidugi on vahet eriti õhtuti.

TNT

-17,5 paras U kujuline teema tuleb siis....pikk suremine.<br />Kes midagi Läti kohta pakub?

Killhoven

Läti -26,4%

Killhoven

Läti -26,4%

suffiks

[väike sõrm suunurgas, silmad kissis, vaatab kaamerasse, kaamera teeb kiire close-up'i]<br /><br />Läti: Minus one hundred million %!!!!!!!!!!!<br /><br />[traagiline kulminatsioonimuusika]

TNT

Riiast sai nädalavahetusel rahulikult läbi sõidetud. Tundub, et üleautostumise probleem on sealkandis lahenemas...

Velikij

TNT jutt tundub siin kõige mõistlikum. Vaadates Leedu suurte aktsiate liikumist, siis erilist korrelatsiooni makrouudiste ilmumisega ei tähelda mitte kummaski suunas.<br />Seega võib Eesti SKT Q2 number tulla kasvõi plussmärgiga - OMXT liikumisele see paraku olulist mõju ei avalda. Täpselt nagu on täiesti ükskõik, kuipalju inimestel pangakontode peale raha on kogunenud. Need asjaolud Eestis aktsiaturgu lihtsalt ei mõjuta. <br />Halloo, ärgake ometi üles, ega me Ameerikas ei ela!

foiniik

Kuskil(ÄP vist) saadi nädalpäevad tagasi küsitluse vastuseks, et ainult 3% vastajatest KAALUVAD aktsiate ostmist.<br />Kui objektiivne see oli ei kujuta ette aga üldist meeleolu peaks see ikka vast näitama.

Henno_Viires

Cynic Re: Leedu muutub järjest atraktiivsemaks? 29/07/09 16:07 <br />Ma olen viimasel ajal täheldanud, et suht paljudel muidu haritud inimestel on raskuseid enda asukoha määratlemisega ajateljel, ehk teisisõnu oleviku, mineviku ja tuleviku eristamisega. Kui inimese käest küsida mis mingi väärtpaberi hinda mõjutab siis enamasti öeldakse, et tulevikus toimuvad sündmused. Ja siis pärast Q2 negatiivset SKP numbrit müüakse juulis paaniliselt mõnda aktsiat mille Q2 numbrid on samuti teada...<br /><br />___<br /><br />elu ei ole nii must ja valge ... oletame, et ma jälgin maratonijooksu ja prognoosin 1 jooksja maratonidistantsi läbimise ajaks 2 tundi ja 20 minutit, kui nüüd see jooksja on jõudnud 25 km kohale, siis tuleb teade, et tema poole distantsi (21 km) läbimise aeg oli 1 tund ja 20 minutit, tegu on minevikusündmusega, aga seda arvesse võttes on selge, et algselt prognoositud tulemuse saavutamine on üsna problemaatiline kui just distantsi teisel poolel ei sünni uut poolmaratoni maailmarekordit<br /> <br />

3dcapital

No pigem oleks see maratoni analoog TEO puhul, et teades juba selle ühe jooksja (e. TEO) poole distantsi tulemust saades teada satutakse millegipärast hiljem paanikasse kõikide jooksjate keskmise vaheaja teadasaamisel.

ttrust

to: 3dcapital , ei, analoog on toodud vale. Mitte ei saadud teada teiste jooksjate vaheaegu, vaid et tuli teade, et edasine rada kulgeb läbi paksu kleepuva muda ja puhub vinge vastutuul. Samuti on antud marataonivõistlustel auhinna suurususeks määratud see, kui palju ületatakse ette antud kvalifikatsioonitaset, mitte see, et kes võidab.

Cynic

Just seda ma silmas pidasingi- inimene vaatab juulis Q2 numbrit ja arvab, et vaatab tulevikku :-)

TNT

Seda Ligi tuleb karta. Tõstab siin 2 päevaga makse ja vaata kuidas ise saad. Ma neid eesti poliitikuid ikka üldse ei usu enam, ajavad kägu ja mõtlevad kuidas valimisteni välja vedada. Ja siis tuleb doomday.

ttrust

Huvitav, kas 20% -ne palgalangus Rahandusministeeriumis oli otsustatud enne või pärast Ligi "tulekut" ?

Schlagbaumm

Ttrust: nagu iga ebapopulaarse otsuse puhul, on kaks varianti. Ligi otsustas, aga Padar jääb süüdi. Või teine variant: otsustajat ei saagi teada, Ligi ja Padar süüdistavad teineteist.

Cynic

Ma kujutan juba ette kuidas leedukad lähevad IMFi ukse tha sooviga suurendada valitsuse kulutusi majanduse toetamiseks ja kui pikalt neid sealt tagasi saadetakse:-)

luarvik

Milles probleem, isegi eestis on iga viies inimene hetkel tööta.

Killhoven

<blockquote><br />luarvik Re: Leedu muutub järjest atraktiivsemaks? Aga Eesti? 06/08/09 21:31<br /><br />Milles probleem, isegi eestis on iga viies inimene hetkel tööta.<br /></blockquote><br /><br />Siia on vanurid ja alaealised sisse arvestatud.

Somm_Tallinnast

tartz´i ennustus (-16,3%) siis kõigi täpsem.

Rait_Kondor

<p>Leedu 5-aastaseid eurovõlakirju sai 15. juunil päris hea yieldi pealt osta. <a href="http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=20601068&sid=axdSwLoOUYNI">Bloombergis lugu Leedu riigivõlakirjadest</a>. Saksa Landesbank Berlini tüüp kommenteerib, et ta on ostnud sel aastal 200 mln EURi eest Leedu riigi võlakirju. Kui Balti finantssüsteemi toetasid Rootsi pangad, siis valitsuskulutusi on hakanud toetama Saksamaa investorid...</p>

Ouna_Ants1

<br /><b>Arengufondi uudised: Leedu 'investeeringute tsaar' konkurentsivõime teenistuses:</b><br />http://www.arengufond.ee/news/foresight/news1779/<br /><br />"Väliskapitali hankimise vankri ette rakendatud <b>peaminister on käinud viimase aasta jooksul läbi maailma tänased innovatsiooni tõmbekeskused ja ei ole sealt tühjade kätega naasnud</b>."<br /><br />"2009. aasta suvi: maailma üks suurimaid panku - <b>Briti Barclays pank - teeb Leetu ligi 780 mln krooni suuruse investeeringu, rajades sinna oma IT teenuste arendamise keskuse</b>."<br /><br />"2010.a. mai: 5 miljardi kroonise käibe ja 6000 töötajaga globaalsete rahaülekannete turuliider <b>Western Union sätib Leetu üles oma arvult neljanda globaalsete operatsioonide tippkeskuse</b>."<br /><br />"2010.a.: <b>Leedu Valitsus ja globaalne tehnoloogiahiid IBM sõlmisid heade kavatsuste protokolli, millega väljendavad ühist tahet rajada Leetu IBM uurimiskeskus</b>. Keskus hakkaks tegema uuringuid IBMi strateegilistes suundades, milleks on <b>nanotehnoloogia, eluteadused, innovatsioon tervishoius ja intellektuaalomandi juhtimine</b>."<br /><br />"2010.a.: USA teadusarenduse toodete ja teenuste gigant <b>Thermo Fisher Scientific omandas Leedu biotehnoloogiafirma Fermentas International hinnaga 3,2 miljardit krooni</b>. Uus omanik kinnitas teadus- ja tootmistegevuse laiendamisplaane Leedus."<br /><br />"Välisinvesteeringute puhul kehtib vägagi vanasõna, et kus juba on, sinna tuleb juurde. Nii ongi riburada mööda otsustanud Leetu tulla ka <b>USA kõrgtehnoloogiafirmad Moog ja Computer Science Corporation; Microsoft innovatsioonikeskusega Kaunase ülikooli juurde; Ryanair Kesk-Euroopa lennukibaasiga. Võrgutamise nimekirjas ootavad oma järge Lloyds, Barclays Capital, HSBC jpt.</b>"<br /><br />"2010.a.: Sel aastal on Leedu peaminister käinud USAs kahel korral. Muuhulgas väisas ta koos Leedu kõrgharidusjuhtidega ka maailmaklassi ülikooli <b>MITid (Massachusetts Institute of Technology)</b>. Huvitav, kas varsti võime lugeda uudist Vilniuse ülikooli ja MIT alliansist?"<br /><br />"<b>Leedu sihiteadlik tegevus majanduse restruktureerimisekson olnud muljetavaldav. FDImarkets.com hindab Leedut Balti riikide liidriks tehnoloogiamahukate investeeringute saamise võidujooksus: nende andmetel registreeriti Leedus 2009. aastal 28 välisinvesteeringut, kes on lubanud tuua uut raha kokku 15,6 miljardi krooni väärtuses ja luua 5300 uut töökohta.</b>"<br /><br />"<b>Edukal jätkamisel on Leedul tõsine võimalus regiooni magusamad investeeringud ja sellega koos ka talendid endale püüda ning Balti riikide vahelises konkurentsivõitluses kaugele ette pürgida.</b> Tõusu kiirus mõned päevad tagasi avaldatud Maailma Majandusfoorumi riikide globaalse konkurentsivõime edetabelis juba kinnitab seda."<br /><br />Kas Eesti on jäänud rahvusvahelises konkurentsis oma soovmõtlemise lõksu?<br />

winger

Barclays tehing sai teoks ainult tänu sellele, et Leedu lubas Barclays arenduskeskuse ülalpidamisek EU toetusrahasid suurusjärgus 2-3 millionit Litti aastas. Ehk siis 50% maksab EU kinni. Nagu olen aru saanud, soovib Barclays väga lihtsat ja tavalist kvalifikatsiooni.<br />Eesmräk on 300 inimest. See aasta tõsteti see 600 inimese peale. Mis on kõige lahedam see, et nad ostavad värbamisteenust sisse ja rakendavad ka rendiressursse, kuid see on Barclayse jaoks vist totaalselt läbi kukkunud, kuna olen (küll lühikest aega) näinud Barclayse otsekuulutust samale positsioonile, mida vahendaja täita üritas.<br /><br />Igatahes on siin vorst vorsti vastu ning muud huvid mängus.

Ouna_Ants1

winger, huvitav info.<br />See, et ihaldusväärsete välisinvesteeringute kojutoomine on kallis ja nõuab suuri kompromisse, on igati OK. See, et seda rahastatakse eurorahadega, on lausa suurepärane (muidu läheks sama raha bürokraatia arendamisele meie majandusregioonis). See, kui välisinvestor soovib "väga lihtsat ja tavalist kvalifikatsiooni", on tegelikult kõige suurem probleem, sest riigi algne eesmärk kasvatada teadusmahuka (ja loodetavasti kõrgepalgalise) tegevuse osakaalu jääb täitmata.<br /><br />Aga kokkuvõtteks, sihiteadlik tegevus tehnoloogiamahukate investeeringute saamiseks ei ole kerge ülesanne, millega iga riik hakkama saaks.<br />

TaivoS

Tööpakkumiste järgi ei olnud Barclaysi pakkumised sugugi nii low level. Pigem oleksid seda mingi esimese astme helpdesk, kuid Barclays otsis inimesi siiski spetsiifilisema süsteemihalduse peale.<br /><br />Üldiselt ei ole ka väga suur erand, et korraga üritavad sama positsiooni täita nii ettevõte ise kui personaliotsingufirma, seega mingit suurt kriisi sealt täiendava infota välja ei loeks. Seda üritatakse küll vältida, aga siiski esineb. Tõsi, vaevalt neid positsioone siiski lihtne täita on. Aga mis subsiidiumitesse puutub, siis kui sa üritad selles valdkonnas riigina hiljem edukas olla ja teisigi kohale meelitada, on abiks kõvad referentsid. Barclays ma usun, et kuigi pole tavainimese mõistes võib olla Tier-1 pank, täidab seda kohta sellegipoolest.<br /><br />Eestis on arenduse vallas neid referentse näidata küll, helpdeskis ka, kuid süsteemihalduses vist samuti mitte.

Schlagbaumm

Leedul tegelikult ei olegi eriti muid variante: energiamahukat tööstust pole mõttekas arendada, sest pärast Ignalina sulgemist imporditakse powerit ja see on kallis.<br />Nende valitsuse sihiteadlik tegevus tehnoloogiamahukate investeeringute saamiseks on aga igal juhul kiiduväärt.<br />Meie oleme pärast Tiigrihüpet nagu loorberitele istuma jäänud. EstWin on samm õiges suunas, aga sellega peaks kaasnema ka investeeringud haridusse, eelkõige rakendusinseneriharidusse. Mitte lasta vohada kõikvõimalikel kassiülikoolidel ega promoda suvalist kõrgharidust vaid edendada sihikindlalt rakenduskõrgharidust - IT jm inseneriteadused. Üks, isegi neli-viis IT-kolledžit on vähe: vaja on vähemalt üht igasse maakonnakeskusse. Pole vaja õpetada massiliselt mingeid pehmoerialasid nagu näiteks turismikorraldus. Mitte et mul turismi vastu midagi oleks, aga see ei toida rasketel aegadel majandust (vaadatagu Kreekat). Tootmine ja tootearendus toidavad.<br />Meie haibitud IT sektor vaevleb juba pikemat aega tööjõupuuduses, loetagu Tööturu jutulõime Vaba teema all või vaadatagu töökuulutuste portaale. Isegi kõige hullematel aegadel olid Skype, Webmedia, Playtech need kel olid tööpakkumised püsti. Samal ajal on meil tuhandete viisi keskharidusega tegelasi, kes buumi ajal kõlbasid ehitusse tööle, aga praegu käivad TK kontorite vahet ilma igasuguse perspektiivita. Kus on nende massiline ümberkoolitus php- ja javameesteks, kui utreeritult öelda? 2008 tahtis Siemens siin 500 IT-tegelast palgata, aga plaan soikus, sest ei olnud tööjõuressurssi. Nüüd katsetab Seven, aga ma ei usu, et nemadki suudavad mujalt inimesi kaasata - ikka ostetakse teistelt sama sektori tegijatelt töötajad üle.<br />Lisaks on muidugi vaja ka valitsuse toetust suurematele investeeringutele. Eeskujulik infra pluss tööjõuressurss pluss toetus ning ii-bee-emmid tulevad kut kärbsed sooja kaka peale kohale.

TaivoS

Olgem ausad, sul ei ole võimalik tühja koha pealt õppida vähegi efektiivseks IT-inimeseks. Selleks peab olema mingisugunegi tõsisem huvi, mis hoiab sihti silme ees, et vajalikke asju õppida. Seega too ehitajad php-progejateks näide on liiga utreeritud.<br /><br />Liiatigi on IT-s vajalik teatud intellektuaalne tase, mida lihtsama vastupanu teed minemine (15K brutos ämbreid tassima vms), küll eriti ei ilmesta.

Schlagbaumm

Ei ole need ehitajad nii tühi koht midagi. Mul on praegu kaks töötut tuttavat ehitajat. Ühel on AutoCADi kogemus ja sellise pooleaastase koolituse järel, mis tema teadmistes olevad lüngad täidaks, sobiks ta hästi kuskile koostejoonistajaks vms sarnasele erialale. Teise arvutitundmine on piisav et olla mingi andmetöötleja vms. PHP-neegreid neist vast ei saa, jah, küll aga korralikud kontorirotid. Uba selles, et kuna nad mõlemad on TKs kirjas üldehitajana (selline suvaline oskusteta mördiööbik), ja TK ei huvitu nende enda huvidest mõnd muud eriala katsetada ega paku neile ka sellesisulist koolitust (pole midagi pakkuda ka), siis nii ongi: nemad on tööta ja mingitel ettevõtetel on just sobivad kohad täitmata. Mõlemad üle 30-ne vanad kah, seega on suhtumine neisse valdavalt selline, et ega nad enam eriala ei vaheta, rääkigu mis tahavad. Kusjuures, vanusevahemikus 25-40 ongi Eesti meeste töötus vist suurim. See on just see seltskond, kel paljudel napib IT-teadmust mitte tahtmatuse tõttu vaid eelkõige kehvade õppimisvõimaluste tõttu. Aga kaldume Leedu teemast vist väga kõrvale, ehk läheme ja jätkame Vaba teema all, nt Tööturu lõimes?

winger

TaivoS, jutt ei käi personalifirmast vaid ettevõttest, kes koos Barclays'ga kolis oma ühe haru Leetu ressursside vahendamiseks. Barclays on nende üheks kliendiks. Probleem on selles, et kõik on täpselt nii nagu Leedus kombeks, lihtsalt nimed on välismaised. Barclayse teine IT kompetentsi keskus väljapool Inglismaad asub muideks Mauritiusel. Algul, kui õngitseti, siis räägiti kui kompetentsikeskusest, millele ei saanud ma muud vastet kui Mauritiuse koht. Nii palju kui ma lugesin Leedu foorumite arutelus Barclays teemal, siis sinna oodatakse seda, mida turult on saada, sest see on kokkulepe Leedu valitsusega - tagada IT tööjõu nõudluse. Ma ei tea, miks Barclays oma sihte üles muutnud on, sest neil oli kohustus esimese kolme aastaga 300 spetsialisti Leedu turult hankida. Samas õngitsesid nad üle Baltiliselt. <br /><br />Võibolla on siin skeem selles, et rakendades turu keskmist turu keskmisest kõrgema palgatasemele, siis maksulaekumised on oluliselt paremad. Muu hulgas õpitakse ja õpetatakse ameti spetsiifiline profiil selgeks. Ma ei väida siin, et SAN spetsialist, DBA või projektijuht oleks madalad profiilinõudmised, kuid neid ei ole Leedu turul sellises ulatuses saada, mida selline rahvusvaheline organisatsioon vajaks. Lisaks on Leedukate inglise keel ääretult kehv.

winger

Inglise keele kohta - see kehv on oluliselt parem kui lätlastel, kuid jääb keskmiselt eestlaste omast alla. Põhjus just geograafiline paiknemine ja lähinaabrid.

TaivoS

OK, kuna ise olen hästi servast asjast kuulnud, siis sain aru, et teemaga tegeles Leedu personaliotsinguettevõte. Ise pean silmas Strategic Staffingut, mis ka CVO-s pakkumisi vahendab. Või siis õigemini selle ettevõtte Leedu branch nagu veebist selgub. Aga ehk räägime siis samast asjast. Õngitsetud on jah üle Baltikumi, kuid töökoht on mõistagi Vilniuses. Eks Skype teeb samamoodi.<br /><br />See, et värbamisfookus on sellisel projektil laiem kui Leedu riigipiirid, on minu arust täiesti elementaarne. Ise asi muidugi, paljud eestlased sinna minna tahavad. Lätis läheb ehk paremini. Ise olen üldiselt leedukate inglise keelega rahule jäänud, kuid ilmselt on mu valim ka liiga väike.

TaivoS

Kultuuriliselt küll sobib eestlasele ilmselt Skanvinaavia külm rahu rohkem kui leedukate emotsionaalne sahmimine :)

annelix

tegelikult- ärme otsime vigu vaid tehkem järgi, aga kes peaks eestvõtja olema?

TaivoS

Palju Seveni mahud olid? Keegi teab?

TaivoS

Ise küsin, ise vastan. 100 inimest.<br /><br />Mis puudutab veel IT Kolledžite multiplikeerimist, siis kõige suurem probleem on seal kvaliteetsete õppejõudude saadavus. Juba täna on IT Kolledžis (no algusest peale) oluline osa õppejõududest erasektorist. Ei tahagi väita, et see tingimata paha on, võib olla insenerihariduse andmisel meie oludes ehk pigem vastupidi.<br /><br />Panka sobiva süsteemihalduse peale täna Eestis vist mõistliku ajaga 300 inimest tööle võtta pole üldse võimalik. IT-eripäradest tulenevalt, arenduse peal inimesi rohkem kui administreerimises. Isegi arenduses oleks see number väga-väga suur väljakutse.<br /><br />PS, oleks päris huvitav teada kui kõrge professionaalse taustaga inimesi sinna Barclaysi võetud on. Kui keegi natuke spetsiifikat teab (winger?), siis oleks päris huvitav kuulata. Mitte, et ise sinna või üldse Leetu tööle tahaks minna, vaid pigem millises erialase arengu etapis inimesi on pank nõus oma operatsioone ajama võtta. Ja ma ei mõtle helpdeski.

TaivoS

Eks neid väiksemaid arvutiteeninduse jms asju on kutsekoolides ka. Kuid mis on õpetamise kvaliteet? Head õppejõud ei jõua / ei püsi paraku kolgastes.

Ouna_Ants1

Ma arvan, et see võikski olla lahendus, et IT jm kolledžites oleks õppejõud ametis osakoormusega. Sest ei kujuta ette, mis nipiga õnnestuks saada täiskohaga õppejõule Eestis korralik palk, mis on eelduseks korraliku spetsi palkamisel. Osalise koormuse eeliseks olekski see, et nn. õppejõud teenib leiva erasektorist ja õppejõutegevusega tegeleb n.ö. missioonitundest (väike promo ja enesehinnangu tõstmine ka). Erasektori inimestel lihtsalt on kogemus, mida edasi anda, täiskohaga õppejõud seda taset reeglina ei saavuta.

ttrust

IT Kolledži kõige suurem probleem on see, et vaatamata sellele, kas võetakse iga aasta vastu 150, 300 või 500 inimest, lõpetajaid on ikka igal aastal 30...40. <br />

TaivoS

On see ikka IT Kolledži probleem? Mida siis tegema peaks, diplomit-teadmisi devalveerima?<br /><br />Samuti eks see on paratamatus, et selles sektoris on erialaselt töötavate tudengite osakaal ilmselt suurim üldse, mistõttu kipuvad õpingud nominaalist üle minema. Mis pole samas ka mingi katastroof kui nad mõistliku aja jooksul ikkagi tehtud saavad.<br /><br />Lisaks ei ole need numbrid päris korrektsed. 2007. aastal lõpetas 70, 2008. aastal 51 ning 2009. aastal 66 ning 2010. aastal 75 üliõpilast. Kool on ajaga ka kasvanud, samuti õppevormide ja -suundade hulk suurenenud. Üldiselt peaks lõpetajate hulk ka sellega seoses väikses tõusutrendis olema.<br /><br />Ja muidugi IT-hariduse populariseerimise aluseks on ka motiveeritud ning asjast huvitatud tudengikandidaatide olemasolu. Eks võib muidugi vaielda, kas üks põhjustab teist või teine esimest, aga me ei saa siiski piiramatust ressursist kindlasti rääkida.