pronto,<br />Ma tean väga hästi, kuhu läheb IBM'i miljard. Üldiselt tegeleb IBM ka kerneli arendamisega ja mingi osa sellest miljardist tilgub ka ilmselt sinna :). Mul käis peast läbi ka Microsoft'i näide, kuid seda välja ei toonud, kuna tegelikult ei ole seal praegu mitte midagi muud peale kuulujuttude AFAIK. Küsimus oli lihtsalt selles, et mis asi on Linuxi sektor kui selline. See tuleks ära määratleda. <br /><br />Kui pidada Linuxi sektori (kui sellise :) all silmas Linuxi levitajaid (kelle äri baseerub sellel), siis jah, selles olen ma sinuga nõus. Samas ei maksa unustada, et Linux ei ole ainult äri. On ka olemas open source ja ka see areneb (Debian) ja on kohati märksa standardiseeritum. On ka selge, et standarditeni jõudmine võtab aega. Kaua läks aega, et jõuda üldise mobiiltelefoni standardini? ;-)<br /><br />Samas kui me võrdleme siin arvutit pidevalt autodega siis ei ole ju sugugi asjad maailmas nii, et on ainult paar tegijat. Päris kenake hulk teisi. Kuid siin ongi see point, et arvutid pole veel paraku sellised, et "kapoti alla" üldse ronida poleks vaja. Apple Macintosh on hea näide sellest kuhu suunas tuleks liikuda, aga ... Interface on see, mis vajab standardiseerimist. Kõhus võivad asjad sootuks teised välja näha.<br /><br />Siit järeldus kas me saame üldse rääkida tulevikus Linuxi sektorist kui sellisest? Interface (KDE v. GNOME) võib joosta ju väga erinevate kernelite/raua peal? Ja interface ongi ju see oluline point. Me ei räägi ju sisepõlemismootorite sektorist? ;-)
teremere,<br />Ei. Turg ei vali alati välja parimat. Selles, et Windows ja PC on rohkem levinud, ei ole süüdi turg, vaid hunnik Aplle'i valesid otsuseid turunduses ja üleüldises poliitikas. Microsofti marketing on peajagu (kui mitte rohkem :) Aplle'i omast üle.<br /><br />Autodega võrdluse juurde tagasi tulles - kui keegi hakkaks pakkuma opeli hinnaga bmw'd, kas siis opel oleks rohkem levinud kui bmw? ;-)<br /><br />Ja kui veel kord meie vaidluse juurde tagasi tulla kerneli teemal, siis oli minu viga see, et ma pidasin sind tookord delfi foorumis liiga targaks. Mulle jäi millegi pärast mulje, et sa orienteerud Linuxi alastes terminites hästi ning oled Linuxi kui sellisega kursis. Ning ma vastasin vastavalt sellele eeldusele. Minu jaoks ei ole süsteem see sama, mis kernel. Sinu jaoks on. Vaat kui palju jama võib tulla kui eeldad midagi valesti. Simple as that ;-).<br /><br />BTW. Hotline'i vendi ei maksa halvustada, ka nendele on ümber häälestumine raske ning enamus probleeme, millega neil kokku tuleb puutuda, on idiootlikud ...
Ka mujal maailmas kiputakse kohe järeldusi tegema:<br />[3] "Microsoft supports Windows Media services on Linux" <br />Someone check the thermostat in you-know-where. Microsoft says it has cut a deal <br />with a company to allow Windows Media Format (WMF) streams to be served up from <br />Linux servers. A company called StarBak will be delivering Microsoft proprietary <br />media services from embedded Linux systems. Do you know what that means? <br />Microsoft is officially blessing Windows server functionality delivered from a <br />Linux platform.<br />SOURCE: Sm@rt Partner
Mis seal ikka väga imelikku, vaadates Linuxi turuosa serverite seas on see Microsofti poolt ainult mõistlik otsus ka selle segmendi pealt raha teha püüda :).
kloun,<br />ehh,hakka siin veel vaidlema sinuga...:-D<br /><br />Esiteks,massiturg valib altati välja halvima,et sa siis teaksid.Alates VHS standardist ja...<br /><br />teiseks,kas sinu jaoks ei ole või on süsteem see sama, mis kernel, ma ei tea.Op süsteemide kohta räägitakse,et mitte.Aga kuidas sa a-le rõnga ümber joonistad kui meilida on vaja?ja mida sa arvad ,kas rpm-ist saab standard?ja millal te nerdid saate kord WINE korralikult tööle?Ja kas keedgi viitsib kirjutada driverid välistele ISDN ja ADSL modemitele? ja miks mu kompuuter ei taha enam töödata kui fdiskis valin sõna format ja kuidas sulle muidu meeldib Matrix KDE teema ja miks nimetatakse linuxit ka X-win-iks?ja miks tar.gz stuff ei taha avaneda winzipiga?<br /><br />Ja kes siin hotline vendi halvustanud on?ikka neid,kes sellised vennad tööle on palganud,neid halvustasin ma ennist.<br /><br />
Oh teremere, lõpeta vähemalt terminitega jauramine ära. :)<br /><br />"kas rpm-ist saab standard?"<br />Standard millele? Pakettidele? Kas PkWare ZIP on standard? Kas LZW pakkimine on standard? Kui mõtled seda, et kas distributsioonide levitamisel saab valdavaks redhati rpm, debiani deb või hoopis midagi kolmandat, näitab vaid aeg. Isegi ajapikku võib jääda ikkagi mitu pakkimise varianti, need siis distributsiooniti erinevad. Kasvõi DOS-i arhivaatoreid/pakkijaid vaadates võib öelda, et elasid sõbralikult kõrvuti nii pkzip, arj, rar kui veel mitmed. On mõni neist standard? Samahästi võiks siin kasutusel olnud autodega võrdlemise puhul küsida, et kas näiteks bmw salongisisustus on või saab standardiks? ;)<br /><br />"millal te nerdid saate kord WINE korralikult tööle?"<br />Nerdid peavad jagelema sellise asjaga nagu proprietary kood. Uuri järgi, mis see on ja miks see suureks takistuseks wine "korralikult töölesaamisele" on.<br /><br />"miks mu kompuuter ei taha enam töödata kui fdiskis valin sõna format"<br />Hinga nüüd kaks korda sügavalt sisse ja loe oma lause uuesti läbi. :) fdiskis pole sellist käsku nagu format, tegu on erinevate utiliitidega.<br /><br />"miks nimetatakse linuxit ka X-win-iks?"<br />Kes nimetab? Sina? :-)))<br /><br />"miks tar.gz stuff ei taha avaneda winzipiga?"<br />Ju siis pole winzipile gzip (GNU Zip) selgeks tehtud. Üldiselt on nähtud küll, kui winzip saab tar.gz kenasti lahti, nii et küsimus on ehk mingis vanas winzipi versioonis.<br /><br />Aga muidu happy solitairet :)
Tulgem nüüd ajaloo juurde tagasi. kloun, kogu madin ei toimunud apple ja microsofti, vaid apple ja IBM-i vahel. Microsoft oli tol ajal suhteliselt väike tegija (üllatus küll, aga Microsoft sai tõeliselt tuule tiibadesse alles üheksakümnendatel). Tarbijal oli võimalik valida ilusa, aeglase, lihtsa ja kalli masina või "tavalise", kiire, keerukama ja odava vahel. Masin oli sel ajal kallim, kui kasutaja koolitamine ning asi oligi sellega otsustatud. Alles hiljem leidis Microsoft, et graafiline kasutajaliides on kõva sõna, aga seda üldsegi mitte Apple pärast, vaid pigem GEM-i tõttu, kuna sellele hakati tootma järjest rohkem asju. Ja GEM jooksis just x86 arhitektuuri peal.
Ajalugu ei ole tegelikult selle foorumi teema ;-). Ma tean ajalugu. Küsimus ei ole mitte ajaloos vaid selles, et miks on praegu Windows & PC rohkem levinud kui Mac, olgugi, et Mac on tavatarbija jaoks kindlasti parem valik. Oma osa on selles kindlasti ajalool ja mitte ainult punktidel, mida sina välja tõid (maailm on selleks liiga keeruline, et kõiki põhjuseid paaris reas kokku võtta). Minu meelest aga astub Apple ka praegu järjest ämbrisse. Ja mitte vähe :). Ja loomulikult tulenevad põhjustest tagajärjed ja need põhjustavad oma korda tagajärgi jne.
Vaidleks vahepeal uuesti esialgse hüpoteesiga: kõige tundlikum hinna suhtes on kodutarbija, kuid rääkige mida tahes, kodus ei hakata Linuxit niipea kasutama. <br />Win98 ei meeldi ka mulle, aga koduarvutis on see ainus mõistlik lahendus. Minge arvutipoodi ja lugege kokku vidinad (riist- ja tarkvara) millel on linuxi toetus ning jagage see nende vidinatega, millel on win toetus. Korrutage sajaga. 5%? 20%? Ning rääkige seejärel palju ja segaselt distributsioonidest ning sellest, et TEGELIKULT nad ju ÜHILDUVAD omavahel. Ja juttu, et TEGELIKULT on sellised linuxi vidinad KUSAGIL olemas ja draivereid leiab kusagilt ftp.edu. serverist tundub levitavat M$ ise, sest paremat antireklaami pole olemas. Mida keerulisem mulje jääb linuxist, seda kasulikum on see windowsile.<br />See, et mingi ports tehnoloogiaaktiviste kasutab kodus linuxit, ei näita veel seda, nagu saaks linuxiga hakkama "kodukasutaja".
Kahtlemata oleks ka lendamine inimese jaoks ühest kohast teise liikumiseks parim valik, aga jäägem ikka reaalsuse juurde. Kui lennata ei oska, käi jala!<br /><br />Apple on minu meelest viimastel aastatel hoogsalt pangest välja astumisega tegelenud.
Kodus kasutamiseks ei sobi Linux juba kasvõi sellepärast, et koduarvuti väga oluliseks rolliks on võimaldada mänge mängida. Ja Linuxi valik selles osakonnas on Windowsiga võrreldes praegu küll väga väga hale, isegi nutusem kui Windows oli enne DirectX-i tulekut.<br /><br />Aga Apple MacOS X on tegelikult väga põnev eksperiment Open Source vallas, saab olema huvitav näha kas see suudab enda taha koguda mingit arvestatavat hulka programeerijaid ja fänne. Ja MacOS X alla on ka Microsoft ohtralt rakendusi lubanud.
keijo, vahe draiverite osas ei ole nii suur. Kui vahe jääb kindlasti ka alles. On rauda, millele keegi lihtsalt ei kirjuta Linuxi draivereid. Ei tasu vaeva ...<br /><br />pronto, ometi tahab inimene lennata, kui talle selgeks teha, et lendamine on fun ja ohutu :).<br /><br />Üleüldse, ma olen nõus, et Linuxil ei ole veel asja iga "tavakasutaja" lauale, kuid põhjus ei ole selles, et Linux selleks ei kõlba vaid selles, et praegu ei ole veel firmat, kes suudaks pakkuda kodukasutaja jaoks kokku pandud Linuxit koos kõige sealt tulenevaga (support, riistvara ja tarkvara tootjatega koostöö jne.). Coreli distro oli hea samm selles suunas, kuid ebapiisav ja kohati väga küündimatu.
Werewolf,<br />vaatan ja imestan,miks klounile mõeldud ämber koliseb sinu jala otsas?<br /><br />ja kloun,<br />"Coreli distro" s-ib.Nn.tavakasutajale julgen soovitada caldera desktoppi, kui kellegil asja vastu huvi on...No aeg on vast nüüd edasi ka juba läinud,poole aasta eest oli caldera igatahes "lollikindulese" poolest kõvem sõna kui ükskõik milline win siiani...
To teremere<br /><br />"vaatan ja imestan,miks klounile mõeldud ämber koliseb sinu jala otsas?"<br /><br />Et ise kõmistad aga vaati ja mõtled teistele ämbreid? ;-)<br /><br />Nii, miks ma üldse kirjutasin? Juhtumisi tean ma nime- kui nägupidi nii pronto kui ka klouni nime all esinevaid inimesi. Ütleks nii, et mõlemad inimesed äratavad minus respekti - kloun seetõttu, et ta on võtnud vaevaks eestindamise raskesse töösse oma panuse andma ja pronto... noh, vana tegija, n.ö. vana kooli mees, kes putitas bbs-i sellal, kui Sina tõenäoliselt alles jalgrattakodaraile värvilist traati ümber mähkisid. Paljust Sinu poolt öeldust kumab välja see, et Sa eriti teemat ei valda ("Ta püüdis mulle müüa lugu,et kõik Linuxi appid töötavad iga Linuxi kerneli peal ise-enesest"). Kusjuures valdav enamus töötab jah (jutt kernelist eh tuumast), mis on siiski vaid väike (kuigi väga oluline) osa kogu süsteemist. Süvene natuke "kapoti alla", seda enne kui nuia põõsast rabad. Omadest kogemustest võin öelda, et olen nii 2.0, 2.2 kui 2.4 kernelite peal jooksutanud üsna igasuguseid rakendusi (ehk Sinu leiutis: "appe"), ümberkompileerimist nõuavad neist kerneli vahetuse tõttu väga vähesed.<br /><br />Nii, nüüd on teemakõrvalist juttu päris palju aetud, maailm jälle natuke kirjum ja lumi tuli ka maha. Seega - hüva praazdnikut kõigile. :-)<br /><br />Over & out.
Werewolf,<br />no ühes asjas olen sinuga nõus,pronto asjus nimelt.Ja et ma vaid tema jutust siin aru saan,viitab pigem sellele,et just temaga oleme me ühel ajal jalgrattakodaraile värvilist traati ümber mähkinud.<br /><br />nüüd ülejäänud,klouni näituseks ja ka sinu osas oskan vaid arvata,et ma ei valda teie sõnaseadmisi.Arvasin valesti,et on vajalik kellegile eraldi seletada teekonda kernelist "appideni", aplication softini....Nohh,eks aega on kaa juba sellest kulunud kui viimati sai eesti keeles midagi IT-st räägitud...<br /><br />Aga nohh,noored oinad,kui teil on soovi ka edaspidi mu'ga sarvi kokku panna,olen alati rõõmuga valmis aitama.nohh,see tase,et keegi end siin kõvaks meheks või targaks nimetab,see mulle siiski ei paku eriti midagi...<br /><br />Nii,tagasi siis teema juurde.Heisebergi"firmad loodavad väiksemate kulutustega säilitada infotehnoloogilist taset."...kripeldas juba algusest peale,et midagi põhjapanevat on mul kahe silma vahele jäänud.Ja jahh.nii see oligi.Linux ei saa kunagi desktopina levima firmade seas.seda sel lihtsal põhjusel,et partneritega suhtlemisel on vajalik kontorisofti standardid.No kuidas te saadate eelarvet kliendile OK-miseks staroffice failina näituseks?Win on IBM-international business machine tüüpi kompuutrite standard business op-süsteem ja koos standardsete business app'idega jääb selleks ka tulevikus.<br />Seda on siin enne kaa öeldud,teistsuguse sõnastusega,lähenemisega asjale vast.<br />Netiserverid on muidugi teine lugu....
<i>Win on IBM-international business machine tüüpi kompuutrite standard business op-süsteem ja koos standardsete business app'idega jääb selleks ka tulevikus. </i><br /><br />See on umbes sama julge statement nagu Bill Gates'i enda poolt öeldud prohvetlik "512KB ought to be enough for everyone" :-).<br /><br />Sinu lause esimese poolega olen nõus, aga see teine pool oleks sarnane sellega, kui keegi oleks 10 aastat tagasi väitnud et MSDOS on IBM tüüpi kompuutrite standard business op-süsteem ja jääb selleks ka tulevikus.
Teremere, ise kah usud, mis räägid? "partneritega suhtlemisel on vajalik kontorisofti standardid"? Mis need standardid on? Iga aasta muutuvad office'i failiformaadid? html on standard, rtf on, xml on. .doc ja .xls ei ole standardid. Kuidas saab standardiks olla kinnine failiformaat, mille kohta on informatsioon olemas ainult ühel firmal? Standardeid ei saa paika panna üks eraettevõte!<br />"Linux ei saa kunagi desktopina levima firmade seas." Väga enesekindel väide. Ja põhjenduseks on toodud ainult see, et Office ei suuda Staroffice 'i faile lugeda ;) Aga miks peaks seda üldse kasutama, kuidas oleks xml -iga?<br />Eespool loobid igasuguseid pähetulnud termineid, arvamusi ja küsimusi.<br />"hüpoteesi osas mõistan ma kaasa targutada niipalju,et seoses 2000 aasta bugiga peaks enamusel tõsiseltvõetavatel firmadel "infotehnoloogilise tasemega" kõik enamvähem OK olema.Sai ju suure kampaania käigus isegi vananenud riistvara enam-vähem igalpool maailmas välja vahetatud.Seda,et win-idel jooksvaid masinaid nüüd keegi uuesti hakkaks Linuxi vastu lähitulevikus välja vahetama,nohh ei tundu just eriti usutav." Nimeta mulle mõni ettevõte, kes vahetas linuxi 2k aasta bugi tõttu windowsi vastu :) Sellise ettevõtte IT töötajad saadaks küll koolitusele. Nimelt loetakse nixide all kuupäeva 1970. aastast ja aasta 2000 ei ole absoluutselt millegi poolest erinev nix operatsioonisüsteemidele näiteks 4. märtsist 1997. Winzipi ja formati ja muud naljakalt totrad küsimused kommenteeris Werewolf eespool ära, Linuxi kerneli kohta on korduvalt seletatud, et kerneli vahetus ei häiri programmide tööd, aga ei saa mitte uskuda, ega ju? Kerneli ja üldse süsteemi vahetusest veel .. teeks näiteks katseliselt proovi, kumb läheb lihtsamalt, kas out-of-box Win95 (fat32 ;) upgrademine WinNT4 -ks või debian linuxi upgrademine potatost woodyks? Mõõdaks näiteks aega, mille jooksul töövahend kasutuskõlbmatu on ja puhtalt installimisega tegelemise aega. Ajamõõtjatena on välja pakkuda seiko stopper ja vanaema seinakell ;)<br />Aga teemast kah. Kõige suurem pööre saabub arvatavasti kogu linuximaailmale sel hetkel, kui Borland laseb välja <A HREF="http://www.borland.com/kylix/" TARGET=_blank>kylixi</A>. See võimaldab märgatavalt kiiremini arendada linuxi alla klienditarkvara, samuti portida windowsi programme linuxi alla võimalikult väikeste jõupingutustega. Lisaks veel paljud muud uudised lubavad loota, et linux levib desktoppidel sama edukalt, kui serverites.<br /><br />Noor oinas.
No Tarmo,selleks polnud vajalik Bill Gates olla,et näituseks ennvanaste ära arvata,milline op-süsteem saab standardiks,milline nishiks.Ja põhjused miks,peaksid ka sulle selged olema.Aga nohh,kui kunagi peaksid omale firma asutama,edu sulle klientidega suhtlemisel starofice populariseerimisel.Ja kui kunagi peaks mõni suurem kala su firmast tükki tahtma,nohh,siis tuleb sul vaid neile selgeks teha,et su linuxil jooksev tõsiseltvõetav raamatupidamisprogramm,(nohh,igatahes mitte staroffice) tuleb ka ülemere korporatsioonil(mõtlen hästi suurt firmat) sinu poolse tingimusena kasutusele võtta...
teremere<br />Miks peaks staroffice 'it populariseerima? Populariseerime standardeid parem. Siis vahet pole, mis programmi kasutada, kas Staroffice, MS Office, Applix või misiganes muu. Ja kas ma loen õigesti välja, et pead Staroffice 'it hoopis raamatupidamisprogrammiks?:)<br />Ja kas tahad väita, et Windowsi alused raamatupidamisprogrammid on omavahel ühilduvad? Et kui nii ülevõtja ja ülevõetav kasutavad Windowsi, siis raamatupidamise ühildamisel probleemi pole?:)<br />Loeb see, kuidas andmeid hoitakse. Kui andmeid hoitakse ja vahetatakse standarditega arvestades, siis pole mingit vahet, mis operatsioonisüsteemi kasutada.
Nüüd ma tahaks ardohile kahes punktis vastu vaielda.<br /><br />1) Office 2000 kasutab juba XML-i oma asjade salvestamiseks. Paraku kumab su jutust läbi aga arvamus, et XML on mingi võluvits, mis lahedab maagiliselt kõik ebakõlad. Kas sa üldse oled mõnda XML-i faili oma silmaga näinud ja tead, mida nad sisaldavad? Unusta see kolmetäheliste lühendite ees kummardamine. Kui su ideed veidike edasi arendada, kumab seal läbi mõte, et äkki oleks kasulik hoopis kasutada C, Pascali või Basicu "formaadis" faile eelpoolnimetatud kontoritarkvara dokumentide salvestamiseks. Need on kah suhteliselt standardsed failiformaadid .. :)<br /><br />2) Keegi peab ju lõppkokkuvõttes mingid standardid kehtestama. Kas selleks on Microsoft, Sun, kesiganes ei oma tähtsust. vastsel korral salvestab iga tarkvara OMAS formaadis ja seeläbi on asi veelgi segasem. Ma ei näe ühtegi halba asja selles, et kasutatakse failiformaati, mille originaatirl on pretsedenditult kõige suurem kasutajabaas -- ehk siis MS Word. ma usun, et nad on oma pika eksisteerimise käigus enamuse ämbreid juba läbi astunud ning teavad, mis on hea. Muide, ilmselt teisel kohal oleks endiselt WordPerfect ja seda suht ajaloolistel põhjustel.
hehe, vaatab et ollakse oma muna-kana targutamisega juba mitu ringi edasi jõudnud :)<br />Egas midagi, uude aastasse uue hooga..<br />Muide, soliteire ja minesweeperi hea tunnitasuga eksperdid, ei maksa peljata, windows ei kao niipea kuhugi. Tööd teile jätkub, ei peaks nii agaralt selle 'kõige-muu-misiganes' vastu sõdima ;)
Kulla teremere,<br /><br />RUMAL oled! Kas sa ei pane tähele, et su jalg aina sügavamalt pange ronib. Ja kuidas sa julged vaielda inimesega, kelle ees sa hoopis mütsi maha võtma peaks ?<br />
rooma:<br />hääled saalist 'õige!'
haaa:-D<br />asi hakkab aina lõbusamaks minema,"misesid" on end kõik siin ritta seadnud...aga nohh,selle üle ma nüüd küll ei viitsi vaielda,kes rumalam ja kes targem on...:-D<br /><br /><br />rooma'le küll ütleksin,et mütsi ei kanna enam ammu-ammu ja sellest ajast alates pole lihtsalt midagi enam maha võtta...<br /><br />OK siis...aga imelik,et siin siis keegi rohkem sõna ei võta,kel ettevõtlusest vähimatki aimu oleks.No ei viitsi ma siin ka üksinda noorte oinastega sarvi kokku lüüa...<br /><br />võtan ühe siis veel ette...<br /><br />Noor oinas ardoh,<br />no ma ei viitsinud kaugemale lugeda esimesest küsimusest.Millised on kontorisofti standardid partneritega suhtlemisel?No jätan selle avastamisrõõmu sulle enesele.Küllap need partnerid sulle teada annavad,kui sa kunagi peaksid mingit bisnessit ajama hakkama.Ja kui see su bisness peaks olema midagi muud kui linuxi arendamine,ole valmis windoosa ja muu ärimaailma standardsofti eest raha välja käima...<br />Millised on konkreetsemad standardid?No ma ei hakka täna raamatupidajaid enam tülitama,(aasta lõpp,aruanded vaja valmis saada),et küsida,millised raamatupidamisprogramme suuremad firmad maailmas kasutavad.... <br /><br /><br />prontole lisaksin "Keegi peab ju lõppkokkuvõttes mingid standardid kehtestama" osas,et see keegi on tarbija,mitte microsoft ega sun ega kes iganes...<br /><br />Ärimaailma softi tarbijad on valinud välja op-süs wini ja kogu lugu.seega ei näe ma mingit perspektiivi arvamusel"firmad loodavad väiksemate kulutustega säilitada infotehnoloogilist taset."<br />Sest ükski firma ei ela kaua üksi teistele vastuvoolu ujudes.<br /><br />Lõpetuseks,kui pahameeletormi põhjuseks oli mu suhtumine hotline-de "tarkadesse" abimeestesse,siis vabandan.pole kunagi kasutanud eestikeelset hotline ja seetõttu võis mu hinnang olla üldistav.Võibolla on tõesti Eestis hotline-ametis ka kompetentseid tegelasi...<br /><br /><br />
Kulla teremere,<br /><br />Sinu viimane etteaste oli liiga pikk ja seda oleks saanud õelda lühemalt: Palun vabandage et ma nii rumal ja kitsa silmaringiga olen ja et mu sõnavõtud seosetud on .
rooma,<br />kui sa lubad mu poole pöördudes mitte kunagi enam kasutada "Kulla",saad andeks...ja teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse ning maailma religioosseid liidreid jne,kuna nende seisus seda nõuab.Sulle siiski ma enese kombeid peale suruma ei hakka, kui pead vajalikuks mind neti peal teietada...<br />ja häid tulevaid pühi!<br />:-)
Pronto:<br />XML on hetkel parim variant andmete säilitamiseks nii, et see oleks arusaadav võimalikult laiadele massidele. Sellepärast ma tõin seda näiteks. Miskiks imevahendiks ma seda ei pea, kuid samas arvan, et ka järgmised väljapakutud standardid põhinevad / sarnanevad XMLile. Mis puutub C või Pascali (Basicu jätan meelega välja ;) vormingus salvestamisse, siis ei saa aru, mis sellega öelda tahad. <B>Andmete</B> salvestamine C keeles? Ära nüüd sellist nalja kah tee, eksole.<br />Keegi peab standardid kehtestama? Jah. Selleks võiks olla pigem sõltumatu organisatsioon, näiteks ANSI (American National Standards Organisation), kui tootjad. Näiteks ANSI SQL. Kes on andmebaasidega kokku puutunud, see teab, et näiteks võimalikult standardilähedast (kahjuks on andmebaasimootoritel omad kõrvalekaldumised standarditest) SQLi kasutava programmi üleviimine ühelt andmebaasimootorilt teisele on küllaltki lihtne. Samasugust standardiseerimist ootaks ka dokumendiformaatidelt.<br />Teremere:<br />Ärimaailm on välja valinud igasuguseid standardeid. NMT näiteks. Mis juhtus NMT -ga? Kas ta jäi igavesti püsima, nagu ennustad Windowsile? Mälestame siinkohal kadunukest.<br />Ja teiseks, raamatupidamisprogrammid ei ole omavahel kompatiiblid nagunii suures osas, olgu nad windowsi või muu keskkonna all töötavad.<br />Ja aitab ehk juba sellest teemast Sulle, kui ikka teemat ei jaga, pole mõtet sõna võtta.<br />PS. Lame on öelda, et ma ei lugenud teadet läbi ja siis suvalt lahmima hakata.
On küllaltki tähtis mõista, et infosüsteemide strukruur muutub: rohkem hakatakse kasutama detsentraalseid ressursse. See eeldab standardipõhiste (mitte firmapõhiste) tehnoloogiate kasutamist otse rakendusprogrammides, kuna varem tagas globaalse suhtlusvõimaluse intelligentne klient-server.<br /><br />XML on kirjeldamise põhimõte, millel on väga palju erinevaid alamspetsifikatsioone. <br /><br />Ükski tarkvaralooja ei vaidlusta seda, et standardid muudavad arenduse efektiivsemaks, seetottu tooted odavamaks ja kattesaadavamaks. Tanu standardsetele kirjelduskeeletele muutuvad peale andmete ka erinevates keeltes loodud programide alamhulgad kättesaadavaks ja käepäraseks. Nii liigub tarkvaraäri selles suunas, et üldistes järjest karmimates konkurentsitingimustes keskenduvad paari aasta parast tarkvarafirmad vaid loetud funktsioonide progemisele ja standardites kirjeldamisele, rentides oma koodi välja. <br />Nii teostatakse tarkvaramudel, kus kasutaja arvuti on primitiivse programmi abil ühendatud internetti, kust temale leitakse internetist spetsiaalse otsimootori abil vajalikud standardselt kirjeldatud programmi alamhulgad, millest just tema tarbeks luuakse programm. Täna on raske öelda, kui suur osa tuhutult suureks kasvavast standardselt kirjeldatud programmi alamosadest saab olema tasuta ressurss ja milliste mudelitega raha kätte saadakse. Selge on aga see, et tarkvaraturul läheb tänu ühtlustumisele konkurents väga tihedaks ja kõikdesse tarkvaraga seotud projektidesse tuleb investeerida äärmise ettevaatlikusega. Kui kuskile investeerida, siis mõistagi võimalikult vähe firmapõhistesse tehnoloogiatesse (nagu ntx Java).<br /><br />Jutu point on selles, et tänu standarditele muutuvad kõik ressursid detsentraalseks, sh arenduse ressursid. Programme kui selliseid hakatakse järjest vähem müüma. Programmikood hakkab olema väga tänu standardimisele väga efektiivne. Mootorid muutuvad samuti detsentraalseks, hakates kasutama vabu (või võrgust ostetud) tohutuid ressursse. Kes oskaks ennustada, kes on tarkvaraturul viie aasta pärast liider? <br /><br />MS on viimastel aastatel väga edukas olnud mitte firmapõhiste standardite edendamisel, olles ka XML idee leviku puhul määravaks jõuks. Samas on Linuxi platvormi developereid alati rohkem, aga nad ei liigu nii süsteemselt ühes suunas.<br /><br />Nii shareware kui open source ärimudelid lähenevad üksteisele, püüdes raha kätte saada rohkem teenuse kui toote pealt. See on aja küsimus, millal need mudelit üksteist katma hakkavad. Üldkehtivad standardid alandavad intellektuaalse omandi (tarkvara) väärtust.<br /><br />Moistagi laheb uues konkurentsiolukorras paremini sellel, kellel on paremini valja arendatud turustuskanalid, kellel lojaalsem klient jne. Siin pole küll näha konkurentsieeliseid arenduse vs tehnoloogiate omamise kohalt.<br /><br />MS suudab iga aasta uue Windowsi välja lasta, liiga vara on Linuxi pooldajatel hõisata. MS soft igapäevase töö vahendina ja keskkonnana on ka tarbijal aidanud edu saavutada. <br />Ma tahaks naha, kuidas dumbuserid hakkavad Linuxit kasutama, olgu sellel kasvoi windowsi sarnane graafiline liides. Isegi kui nad tahavad südamest Linuxit omandata, MS ei vaata seda pealt. Näiteks mina pole suutnud MS toodetest vabaneda, kuigi täna enam failiformaadid probleeme ei tekita. Lihtsalt ei saa (ega taha) loobuda, alati lähevad MS programmid ilma ütlemata paremaks täpselt just selles suunas, millest olen unistanud.<br /><br />Meie aja universaalseimaid ressursse on kliendid, kellele saab müüa ühte koma teist, aga keda on raske saavutada. Sestap vaadake just nende firmade poole, kellel on palju rahulolevaid kliente ja mõistagi ka tegus juhtkond, kes on stabiilselt võimekas.<br />Üksnes tehnoloogiatesse pole motet investeerida.<br /><br />
Üksnes tehnoloogiatesse pole mõtet investeerida selle tõttu, et tehnoloogiad koonduvad varem või hiljem nende kätte, kelle on kliendid. <br /><br />Tänan!
ardoh,<br />miks sa pead mind kurvastama mu online uut aastat rumalustega alustades?Või on su sooviks mind tõesti hoopiski lõbustada?<br /><br />ärimaalim valis standardiks MNT?Nordic Mobile Telephone siis vä?kus siis,kas Eestis ka vä,peale Rootsi,Soome...?<br /><br />Raamatupidamisprogrammid pole "kompatiiblid"?<br />Hehh,kõik omavahel suhtlevad,aru andvad emafirmad-tütarfirmad kasutavad ühtesid ja samu programme.Nohh,kui partnereid ei ole, võib ka mõne mitte kompatiibliga vast läbi ajada...<br /><br />Üldiselt jääd sa ardoh mu lemmikule meelelahutajale, misesile alla.Nii et kui sult sealt midagi naljakamat tulemas ei ole,siis tõepoolest,aitab sellest teemast mulle...:-D<br />
To teremere<br />Head algavat aastat ja ehk võtad sel aastal vaevaks pisut kasvada. Ardoh'i lisatud postscriptum oli muideks nagu rusikas silmaauku.<br /><br />P.S. Sinu poolt kasutatav grammatika jätab Sinust üsna küündimatu inimese mulje. Tõenäoliselt on see põhjustatud noorusest ja liigsest arvuti taga istumisest - nimelt on kahjuks näha üldine tendents, et nn. "teine kirjaoskus" mõjub esimesele hävitavalt. Räägin korduvatest vigadest, nagu seda on 'ka' asemel 'kaa' jms.<br /><br />P.P.S. Kui seda juttu vaid kinotegemise eesmärgil ajasid, siis peab tunnistama, et lõpp tükib ära vajuma. Pärl "teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse" on siiamaani ületamatu olnud. :-)<br />
Hi Warewolf,rõõm tutvuda ja head uut sulle kaa.:-)<br /><br />Sain teada,mida sa minust arvad.(...nohh,you got'it all wrong...but thnx for the tips anyway.)Mida sa aga asjast,"linuxi järgmisel aastal paremini minemisest" arvad-oletad,jäi aga kahjuks mulle arusaamatuks.<br /><br />ardo PS.-i rusikas silmaauku osas teatan saladuskatte all,et lugesin ta loo tegelt't läbi ja alles siis asusin,eee...lahmima. <br /><br />PPS.ja miks sa arvad,et "teietan ma ise vaid rojalistlikke eminentse" oli eee...kinotegemine?<br /><br />
Puust ja punaseks teremere,
ilmselt hr. werewolf on kursis sõna 'eminents' tähendusega ja sellega, millistel puhkudel seda tiitlit kasutatakse. :))
kõike paremat
tere alekokk,<br />nohh, jõudsime linuxi kerneli tähendusest ning kasutamisest sõna "eminents" juurde.Võibolla tõesti teab warewolf ka kuuendat eminets-eminence tähendust.Ise olen kursis vaid nelja-viiega...ja tiitlina jahh ,kasutatakse seda vaid ühel juhul.Olen ka ise lapsepõlves kolme musketäri lugenud,nii et,puust ja punaseks pole vaja värvida...<br />:-)
tunneks huvi, et kuidas IT kulutused t2nases Eestis elavad. 2kki m6ned kes sellega otseselt kokku puutuvad kommenteeriks, kas hoitakse selle pealt kokku v6i on mingi muu strateegia praegu populaarne?
linux softina on kyll tasuta, kuid n6uab tunduvalt rohkem häda ja vaeva kui osx v6i windows.<br />seega selle mis säästad litsentsikulus kaotad konsultatsioonina.<br /><br />mis m6tet on teha oma elu keeruliseks?<br />arvata on et kui masinad palju vaja..<br />kuid ikkagi on linuxil developimine way keerulisem kui homogeenses ms maailmas.
Meie kasutame juba 3. aasta Staroffic'it, suhtlemine klientidega on sujunud kenasti. Linux on praegu veel ainult tulemüüris, aga kui raamatupidamise programmi oleme portinud ka Linuxile viime kõik oma kontorid Linuxile. Juba MSOffice'i mitteostmisega oleme siiani kõvasti üle 100K kokku hoidnud. Selle raha oleme mõistlikult tarkvaraarendusse investeerinud.<br />
Tegelen ca 90 teenindusfirmaga üle Eesti. Ja nendel on siiamaani kõigil windoosa. Aga sellel nädalal olen juba 2 firma käest kuulnud kindlat plaani minna linuxile. Neil läheb vaja vaid dokumentide töötlust, natuke pilditöötlust, browserit ja võib-olla ka excelit. Järjest enam programme (ka raamatupidamis) on ka üle minemas webipõhisteks (ASP) ja nii ongi võimalus muretult MS toodetest loobuda.<br /><br />Olen kindel, et kui nemad sel kuul üle lähevad ja suht muretult hakkama saavad, tulevad teised hooga järele. Ilmselt peame ise hakkama neile linuxiga seotud teenuseid pakkuma. <br /><br />Ilmselt aitab asjale kaasa ka BSA kampaaniad sest on ju teada, et suurem osa tarkvarast on arvutites illegaalne. Erii käib see just Office kohta. WIN ilmselt ikka arvutiga koos ostetud aga office... <br /><br />Ise näen võitu ainult kohalike teenustepakkujatele....
to riq<br />Miks sa riq ometi niisugust juttu ajad, oled sa üldse linuxit kasutanud? No mis väide see on, et developimine on keerulisem??? Ma olen juhtumisi ise väikest viisi progeja ja nii küll ei väidaks. Minu arust on Linux "developimise" jaoks ideaalne keskkond. Tegelikult parim mida ma üldse tean. Head arendusvahendid on vabalt kättesaadavad, on tonnide kaupa lähtekoodi kust saab õppida, hea dokumentatsioon, kõik kõik head asjad. Täiesti vabad IDE-d, näiteks KDevelop või QtDesigner. Või siis kommerts Kylix. Keegi siin muudkui rääkis, et kui Delphi linuxile välja tuleb siis on heaven, samas kui Kylix juba 3.0 versioonini jõudnud.<br /><br />Ja siis sa väidad, et "kuid n6uab tunduvalt rohkem häda ja vaeva kui osx v6i windows" Ma osx kasutanud pole, kuid IMHO on windozega rohkem häda. Alates installeerimisest lõpetades kasutamisega on linux tegelikult lihtsam.<br /><br />Peamine probleem miks desktop linux pole massidesse jõudnud on suletud standardid. Nn. *.doc probleem. Teine asi on inertsus. Aga mitte appide puudus. Ja ei saa aru sellest jamast mis siin standardite ümber aetakse. Esiteks on olemas selline asi nagu LSB. Teiseks väidan, et mida rohkem erinevaid distributsioone ja sama asja tegevaid programme seda parem Linuxi levikule. Diversity is strength. Praegune seis Linuxiga ei ole võrreldav Unixi killustumisega 80-ndatel. Ma ei hakka seda rohkem selgitama, tuleks liiga pikk jutt.
Installisin just eelmine nädal Redhat7.3. Ütleme nii, et kui ei oleks ühte linuxi fänni kõrval olnud, poleks ma oma jõududega võrku tööle saanudki. Samas arvan et olen arvutite koha pealt suht kodus. Windozaga pole selliseid probleeme kunagi olnud. On teised probleemid:-)
kunnik, proovi .NET siis räägime edasi linuxi lihtsusest :)<br />linuxi user friendliness v6rreldes windowsiga pole m6tet isegi vaielda..
riq,<br />minu teada on .NET marketing termin, kuidas ma seda sinu arust proovima peaksin?
.NET on platform. väga integreeritud, väga m6nus ja mugav.<br />palju lollusi on kadunud progemisest. ja tapa v6i ära, vb.net on ilus keel!<br /><br />palun,<br /><a href=http://msdn.microsoft.com/library/default.asp?url=/nhp/default.asp?contentid=28000519>downloadi command line toolid ja proovi :)</a><br /><br />
nix-ide maailm on vist täna kirjum kui kunagi varem. Igal neist on oma roll ning enamus neist on suhteliselt selgelt suunatud mingi konkreetse asja tegemiseks:<br />IRIX - ülimassiivsed graafikalahendused<br />Solaris, HPUX - suured võrguserverid, võimsad tööjaamad<br />BSD, Linux - väikesed võrguserverid, õhemad tööjaamad<br /><br />Viimased (BSD, Linux) on viimasel ajal üritanud tungida ka lauaarvutite turule (MacOSX ja lugematud Linuxi distrod KDE ja Gnomega).<br /><br />Linuxi suur pluss korporatiivsete lahenduste juures on see, et ta ei ole otseselt seotud riistvara tootjaga ning on sealjuures tasuta. NIX-i stabiilsus pealekauba. Kõik see kokku annab suhteliselt muretu lahenduse KUNI TEATUD PIIRINI. Kuni piirini, mil me räägime suhteliselt lihtsaltest veebirakendustest, failihaldusest vms. <br />Kui tuleb jutuks mingite tõsisemate rakenduste ehitamine, siis reeglina on seal äririskid niivõrd suured, et mingi riistvara/tarkvara hinnaerinevus enam põhirolli ei mängi. Mängib hoopiski valitud rakenduse kohandatus valitud platvormile (kas ta on seal peal arendatud või sinna porditud). Mängib tootjapoolse toe olemasolu (Kui server kõrbeb ei huvita mind, kas süüdi oli Solaris või Sparc vaid Sun lahendab minu probleemi). Mängivad paljud muud nüansid. Siinkohal on Linuxil üpris raske, kuna sisuliselt puudub vendor, kes pakuks kasti koos liinukaga võttes sealjuures vastutuse nii softi kui riistvara eest (pakutakse küll kasti koos liinukaga kuid alati on jutt, et kui liinukaga häda, pöördu PunaKaabu, KollaKoera või kelle iganes poole). Ehk siis sama jama mis windoosaga - puudub "single point of resopnsibility". Lisaks muidugi tõsiste otse Linuxile arendatud ärirakenduste vähesus.<br /><br />Ehk siis - see, mis on Linuxi suur pluss ja aitab kaasa tema levikule õhemate rakenduste puhul takistab tema levikut tõsisemate rakenduste leviku puhul.<br /><br /><br />Desktopid:<br />Siinkohal ei julge Linuxi laiemat levikut korporatiivstruktuuridesse lähema kolme aasta jooksul küll ennustada. Põhjused:<br />1. Harjumused - See on tegelikult kogu inimkonna üks suuremaid draivereid. Kui ollakse ikka juba windoosaga harjunud, siis on seda ilma väga veenvate argumentideta raske muuta<br />2. Maine - Tee või tina, kuid Linuxi maine tavakasutaja jaoks on "häkkerite programm"<br />3. Promotsioon - Mitu miljonit $ pandi eelmisel aastal Linuxi promo alla? Mitu Windowsi või MacOSX-i? Vahe on üüratu. Ainus, kes reaalset promo teeb on IBM, kuid see on suunatud rohkem serverite müügiks.<br />4. Kasutajaliides - kuniks puudub ühtne, kõigist levinud kasutajaliidese arendamise põhimõtetest (mis muide on paljuski Apple poolt välja töötatud) lähtuvalt loodud kasutajaliides, pole Linux desktopil atraktiivne.<br />5. Palju olemasolevat korporatiivset spetsiaaltarvara - mis on tehtud Windowsi jaoks ja mille portimine Linuxi alla on kulukam kui Microsofti kraami kasutamine<br /><br />Arvan, et Linux desktoprakendusena levib ilmselt põhiliselt spetsialiseeritud rakendustesse (POS, kioskid, turvasüsteemide juhtimine, klienditeenindus).<br /><br /><br />Mis puutub arendamisse, siis siin mängib ikkagi põhilist rolli tulu/kulu tasakaal. Olgu see tulu/kulu siis kas moraalne või materjaalne. <br />Selles suhtes on Apple valinud ainuõige tee, kus rakenduste loomise künnis on viidud madalamale kui ühegi teise OS-i puhul. Iga mäkiga antakse kaasa devtoolid ning kogu arendus on ülikiire. Vanad kogenud tegijad (NeXT-i kogemusega nagu näiteks Omni) puistavad OSX-i rakendusi kui varrukast ja olid ka esimesed kes OSX-only asjadega turule tulid. Nii olemasolevate MacOS classicu kui teiste *nix keskkondade rakenduste üle viimine OSX-i alla on suhteliselt lihtne. Eriti kehtib see nixide kohta.<br /><br /><br />Kokkuvõtteks arvan et:<br />1. Linuxi kasutamine liigub samas tempos edasi nagu praegu. Mingeid erilisi hüppeid ei tule<br />2. Apple on oma OSX-ga parimal stardipositsioonil korporatiivkeskkonda tungimiseks. Palju sõltub sellest, kas riistvara tuleb järgi või mitte. Või nagu Jordan Hubbard nukralt naljatades ütles: "One of the benefits of working with Motorola is that the hardware won't get faster," http://maccentral.macworld.com/news/0210/02.hubbard.php<br /><br />Lisaks võib lugeda sarnastest vahekordade klaarimistest BSD ja Linuxi vahel siit:<br />http://www.osopinion.com/perl/story/19558.html
paneks hasardist ka paar rida><br /><br />rixa: see et sa rh73-l võrku tööle ei saanud, näitab nii mitutki asja: a) sa pole arvutiasjaduses kodus, b) sa ei jaga võrgundusest, sest tcip-ip jms on ikka suht universaalne asi:) ,c) sa ei oska kuuglisse sisestada "configuring netowork in linux". ei midagi personaalset.<br /><br />iPilotiga on üldjoontes täitsa nõus. Samas pole lootus tõsiste rakenduste suhtes kuhugi kadunud. Alles lugesin raportit FlightLinuxist, mida nasa katsetab hetkel space missionite jaoks.. ms-i minu teada seal absull ei kasutata :) ja see on päris tige turg näiteks.<br /><br />linux võiks vabalt läbi lyya praktiliselt kõigis väikefirmade sektorisse kuuluvatel aladel, st seal on ikka ysna oluline et serveri ja ws litsentside, arendusvahendite jms eest ei peaks hingehinda ja yle mõne aasta uuendustasu maksma.<br /><br />single point of support vms teema: kas redhat mitte sellist liini ei yrita ? pole viimasel ajal nende veebi vaadanud, aga initsiatiiv imho on neil kyll sinnapoole ? <br /><br />suni serveri kõrbemise teema: linux ju servereid ei valmista.. miks teda siinkohal võrdlusmomendiks tuua ? <br /><br />
To: Synop<br /><br />Single point of responsibility on asi, mida saab pakkuda ainult firma, kes müüb sulle raua koos OMA OS-iga. Siit ka Sun-i näide. Sparc+Solaris. Või IBM. Või HP. Või IRIX. Või Apple. Rohkem tõsiseid tegijaid ei meenu. Linuxi maailmast ei tea ühtegi. Punamütsike ju riistvara ei müü.
Linuxi platformile on saadaval vägagi tasemel ärirakendusi, kogu Oracle eBusiness Suite, andmebaasist endast rääkimata, tuleb ette esimese näitena. Samuti pakub Oracle support abi ka Linuxi probleemide puhul, seda küll vaid RedHat Advanced Serveri klientidele.<br />
Interesting words from Torvalds: <br /><br />Q: Will Linux ever topple Microsoft? <br />A: Torvalds doesn't think so. He notes that, despite the fact everyone and their dog moans about the shortfalls of Microsoft's operating system, they will all install and use the systems. They don't care about computing, which he says is the reason for this ignorance. Worse still, they don't like change. And who can blame them, if they're a large organisation, when converting to Linux could cost them millions."<br /><br />http://www.it-analysis.com/article.php?id=2613