Šveitsi keskpanga tegevus oli tingitud kaotustega kullas, nad ei saanud dividende maksta enam, sattusid paanikasse ja lasid europegil minna. Enamus keskpankasid on juhitud idiootide poolt <br/><br/><a target="_blank" href="http://www.snb.ch/en/mmr/speeches/id/ref_20140425_stj">A year without dividends and profit distribution - what are the reasons?</a><br/><br/><blockquote>The Swiss National Bank (SNB) is breaking with a long-standing tradition. For the first time since its establishment more than one hundred years ago, it cannot pay its shareholders any dividends. The Confederation and the cantons are also left empty handed, a first since the introduction of the current distribution regulation twenty years ago. This is primarily due to the fact that in the 2013 financial year, the SNB had to accept a large valuation loss on its gold holdings, which could not be offset by other earnings</blockquote><br/><br/><br/><br/>
<a target="_blank" href="http://www.businessinsider.com/the-swiss-national-bank-move-may-have-been-done-to-protect-its-dividend-2015-1">Here Are The Behind-The-Scenes Politics In The Decision To Let The Swiss Franc Cause Market Chaos</a><br/><br/><br/><blockquote>And yet after the cancellation, the cantons started to complain to the central bank. Bloomberg reports that "cantonal budget chiefs earlier this month urged the SNB to give them more money for 2014 to offset shortfalls in revenue from other sources." As majority shareholders in the business, the bank had a duty to listen to but not necessarily to act on their concerns.<br/><br/>At the start of this month, the SNB said it expected to book a net profit of 38 billion francs for 2014, allowing it to restart its dividend payments. In its statement it made clear that as a result "ordinary profit distributions of CHF 1 billion to the Confederation and the cantons can be resumed."<br/><br/>Yet less than a week later the central bank abandoned its currency peg, sending the franc soaring and providing the much publicised mark-to-market currency losses estimated to have been around 13% of GDP (CHF75 billion) on Thursday. Letting the franc appreciate against the euro means the value of euro assets that the central bank built up on its balance sheets (the euros it bought to defend the cap) fall in CHF terms.</blockquote><br/><br/><img src="http://static5.businessinsider.com/image/54bd2c58dd089568138b456c-1124-198/swiss_national_bank__snb__-_a_year_without_dividends_and_profit_distribution_-_what_are_the_reasons_.png"/><br/>
Oli üks mees, kel oli ühel jalal kuus varvast.<br/>Ta arvas, et tema on ainuke normaalne ja kõik teised on imelikud.
<a target="_blank" href="http://www.reuters.com/article/2015/01/20/romania-swissfranc-idUSL6N0UZ3AO20150120">Romania searching for way to help thousands of Swiss franc borrowers</a><br/><br/>nüüd on terve maailm frankides võlgu võtnud<br/><br/><blockquote> 75,000 Romanians hold Swiss currency mortgages<br/><br/> Swiss franc is up 16 pct against leu since last week<br/><br/>* Romania's financial stability not at risk: cbank official<br/><br/>By Radu-Sorin Marinas<br/><br/>BUCHAREST, Jan 20 (Reuters) - Romania is looking at ways to help tens of thousands of homeowners who took out mortgages in Swiss francs and are facing crippling exchange rate losses after the franc surged last week, though its financial stability was not at risk, officials said.<br/><br/>Homebuyers across central and eastern Europe took out Swiss franc-denominated mortgage loans at attractively low interest rates in the 2000s, despite warnings from economists.<br/><br/>In Romania, the practice was not as widespread as elsewhere in the region, but the country has around 75,000 Swiss franc borrowers on the books, said Adrian Vasilescu, who advises Central Bank Governor Mugur Isarescu.<br/><br/>In Poland for example, more than half a million homeowners hold Swiss franc mortgages. The government there has ordered an investigation into these loan offerings while the central bank called for "extraordinary measures".<br/><br/>In Croatia, the government has proposed to protect affected homeowners by fixing the exchange rate for one year..........</blockquote>
<blockquote><b>Kristjan1</b><br /><a target="_blank" href="http://www.reuters.com/article/2015/01/20/romania-swissfranc-idUSL6N0UZ3AO20150120">Romania searching for way to help thousands of Swiss franc borrowers</a><br/><br/>nüüd on terve maailm frankides võlgu võtnud<br/><br/><blockquote> 75,000 Romanians hold Swiss currency mortgages<br/><br/> Swiss franc is up 16 pct against leu since last week<br/><br/>* Romania's financial stability not at risk: cbank official<br/><br/>By Radu-Sorin Marinas<br/><br/>BUCHAREST, Jan 20 (Reuters) - Romania is looking at ways to help tens of thousands of homeowners who took out mortgages in Swiss francs and are facing crippling exchange rate losses after the franc surged last week, though its financial stability was not at risk, officials said.<br/><br/>Homebuyers across central and eastern Europe took out Swiss franc-denominated mortgage loans at attractively low interest rates in the 2000s, despite warnings from economists.<br/><br/>In Romania, the practice was not as widespread as elsewhere in the region, but the country has around 75,000 Swiss franc borrowers on the books, said Adrian Vasilescu, who advises Central Bank Governor Mugur Isarescu.<br/><br/>In Poland for example, more than half a million homeowners hold Swiss franc mortgages. The government there has ordered an investigation into these loan offerings while the central bank called for "extraordinary measures".<br/><br/>In Croatia, the government has proposed to protect affected homeowners by fixing the exchange rate for one year..........</blockquote></blockquote><br/><br/>Ikka see mentaliteet - mina võtan riski, aga kui hätta satun, siis peab aitama mind ka minust vaesem naambrimees (kes ise ei ole laenu võtnud või ei ole seda talle antudki, sest ei kvalifitseerunud).
need riskid on süsteemsed, kas võid kätt südamele pannes öelda, et sind pole põrmugi mõjutanud majanduskriis?<br/>kui sa nii öelda ei saa, siis tuleb tunnistada, et kui sinu naabrimehi on palju, kes riske võtsid, siis see mõjutab ka sind ja seda olenemata sellest, kas neile tõtatakse appi või mitte ning olenemata sellest, kas sina võtsid laenu või mitte. <br/><br/>minu arvates kaotasid töö viimases kriisis just esmajärjekorras need, kes olid kõige vaesemad ja kõige vähem riske võtnud, võin eksida, aga loogika hoiab, et risk on süsteemne, kui kümned tuhanded kodulaenud on valuutas indekseeritud, mille väärtus nende laenajate sissetulekute suhtes tõuseb
<blockquote><b>Kristjan1</b><br />need riskid on süsteemsed, kas võid kätt südamele pannes öelda, et sind pole põrmugi mõjutanud majanduskriis?<br/>kui sa nii öelda ei saa, siis tuleb tunnistada, et kui sinu naabrimehi on palju, kes riske võtsid, siis see mõjutab ka sind ja seda olenemata sellest, kas neile tõtatakse appi või mitte ning olenemata sellest, kas sina võtsid laenu või mitte. <br/><br/>minu arvates kaotasid töö viimases kriisis just esmajärjekorras need, kes olid kõige vaesemad ja kõige vähem riske võtnud, võin eksida, aga loogika hoiab, et risk on süsteemne, kui kümned tuhanded kodulaenud on valuutas indekseeritud, mille väärtus nende laenajate sissetulekute suhtes tõuseb</blockquote><br/><br/>Ilmselt olen konservatiivsema meelelaadiga, aga paraku on mul raske leida negatiivseid asjaolusid. Pigem on mõjud olnud positiivsed.
<blockquote>Ilmselt olen konservatiivsema meelelaadiga, aga paraku on mul raske leida negatiivseid asjaolusid. Pigem on mõjud olnud positiivsed.</blockquote><br/>ligi 20%-ne tööpuudus ja suure osa SKP kaotamine on positiivne, ootad sama tulevikust? mis mees oled, töötad valitsuses?
<blockquote><b>Kristjan1</b><br /><blockquote>Ilmselt olen konservatiivsema meelelaadiga, aga paraku on mul raske leida negatiivseid asjaolusid. Pigem on mõjud olnud positiivsed.</blockquote><br/>ligi 20%-ne tööpuudus ja suure osa SKP kaotamine on positiivne, ootad sama tulevikust? mis mees oled, töötad valitsuses?</blockquote><br/><br/>Vastasin nii nagu oli küsimus - kuidas see <u>mind</u> on mõjutanud. See mis ühiskonnas toimub - selle üle uhke ei saa olla. Maailma muutmine pidi aga inimesest endast algama?
<blockquote>Vastasin nii nagu oli küsimus - kuidas see mind on mõjutanud. See mis ühiskonnas toimub - selle üle uhke ei saa olla.</blockquote><br/><br/>selge, ühiskonnas toimuv on negatiivse korrelatsiooniga sinu puhul, selliseid inimesi kindlasti on, surnumatja katku ajal :)
kui sa mäletad siis tulumaksualandus lükati edasi, makse sa ei maksa? või pead seda positiivseks või pensionifondidesse peatati valitsuspoolsed maksed vahepeal, jälle sind ei mõjuta või on positiivne?
Taani keskpank alandab intressi teist korda nädalas. Nüüd -0,35%. Samasugune probleem nagu Schweizis.
selgunud on huvitav tõsiasi seoses ECB QE-ga. Nimelt ostab ECB riiklikke võlakirju<a target="_blank" href="https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2015/html/pr150122_1.en.html"> vastavalt liikmesriikide kapitali proportsioonile ECBs</a>, millega saad tutvuda<a target="_blank" href="https://www.ecb.europa.eu/ecb/orga/capital/html/index.en.html"> siin</a> ja see viib võlakirjade intressisissetuleku erasektorilt ECB-le nagu eespool arutletud<br/>sakslaste 10 aastane on seal 0,5% ja kreeklaste 10 aastane 9%. Kui see ECB intressisisissetulek kokku liita, siis Saksamaa proportsionaalne osa selles on väiksem kui Kreeka oma, aga jagatakse ECB kasum vastavalt liikmesriikide kapitali proportsioonile. Kreeka saab vähem tagasi, kui maksis ja Saksamaa rohkem. Seega ECB QE on selliselt disainitud, et see sisaldab endas teatud mõttes "fiskaalseid transaktsioone", aga mitte rikkamatelt ja paremini toimetulevatelt riikidelt vaesematele, vaid vastupidi, vaestelt rikastele või õigemini väikestelt suurtele. Ma olen enam kui kindel, et meie vaikime sellest kui haud ja ei julge kunagi küsimust tõstatada, et asi on ebaõiglane. Meil muidugi polegi võlga, et vähemasti teoreetiliselt me peaksime olema ECB kaudu netomaksete saajad. <br/>et sellised mõtted....
EUR/USD: 1,1390<br/><br/>Kristjan1<br/>Pressikonverentsil küsiti Kreeka võlakirjaostude kohta, ja tundub et hetkel neid veel osta ei saa (kui ma õigesti aru sain).
<blockquote><b>Kristjan1</b><br/>selgunud on huvitav tõsiasi seoses ECB QE-ga. Nimelt ostab ECB riiklikke võlakirju<a target="_blank" href="https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2015/html/pr150122_1.en.html"> vastavalt liikmesriikide kapitali proportsioonile ECBs</a>, millega saad tutvuda<a target="_blank" href="https://www.ecb.europa.eu/ecb/orga/capital/html/index.en.html"> siin</a></blockquote><br/>ECB peaks siis ostma 116 MEUR eest kuus Eesti võlakirju (kui need olemas oleks).<br/><br/>248 MEUR eest kuus Leedus tuleb neil osta.<br/>169 MEUR eest kuus Lätis tuleb neil osta.<br/>
ma seda ei tea, et mida tal Eestilt üldse osta oleks, ega siin erasektor ka pole väljastanud selliseid võlakirju, Kreekaga ma ise mõtlesin ka, et ega ta ju osta ei saa, siis mõtlesin, et poliitiliselt ei saa kuidagi Kreekat välja jätta<br/><br/><a target="_blank" href="http://www.ekathimerini.com/4dcgi/_w_articles_wsite2_1_22/01/2015_546439">ECB unveils quantitative easing program, additional eligibility criteria for Greece</a><br/><blockquote>The European Central Bank on Thursday committed to a quantitative easing (QE) program that will see it print money to buy up 60 billion euros worth of sovereign bonds from March until the end of September next year.<br/><br/>The money will include some from existing programs.<br/><br/>ECB President Mario Draghi said additional eligibility criteria will be applied in the case of countries under an EU/IMF adjustment program, such as Greece.</blockquote><br/><br/>minul on selline info, pressikonverentsi ma ei kuulnud, anna teada, kui midagi rohkemat<br/><br/><br/>seoses QE-ga veel, üleliigsed reservid on ju negatiivse intressiga maksustatud, erasektori intressisissetulek läheb ECB-le ja erasektori raha maksustatakse (kui midagi uut on siin, siis anna teada, minu teada on üleliigsed reservid endiselt maksustatud negatiivse intressiga), sel ei saa stimuleerivat mõju olla majandusele, kui siis ehk platseebo<br/><br/>
Parandus:<br/>Eesti: 164 MEUR/kuu<br/>Läti: 240 MEUR/kuu<br/>Leedu: 352 MEUR/kuu
Et olla korralikud eurooplased peaks siis valitsus hakkama pabereid väljastama - kas nii?<br/>. . . ja raha muudkui tuleb ja tuleb . . .
kui stefani arve uskuda, siis ligemale 2 miljardit aastas, mis see riigieelarve meil oli eelmine aasta, 8 miljardit midagi, meie valitsus peaks sellest järeldused tegema, finantseerimisega probleeme ei ole, pigem on probleem see, et ECB ostab liiga palju ja investoritele jääb liiga vähe va väärtuslikku kraami, muidugi on 3% reegel jne, aga kui pidevalt lasta defitsiidil 3% piires püsida, siis oleksime ka Euroopas otlitšnikud endiselt
nojah, loogiline, kõik klapib minu jutuga proportsionaalsusest ja stefani arvutused olid vis ümardatud, aga sama jutt, me tegime enne ajakirjandust uudise ära stefaniga :)
Ja nüüd jääb veel oodata, et milline poliitiline jõud selle kilbile tõstab . . . et "raha vedeleb maas".<br/>Või on tegemist siiski nii lühikese ajaperioodiga, et meie tublid rehepapid seda "ära ei too".<br/>Ning oleme tagasi küsimuse ees: Kas oskame seda ka mõistlikult (rahva vajadusteks) kasutada?<br/>Võib-olla pole meil seda (täiendavat raha) vajagi.
Saartevahelised sillad + RB omafin oleks aastaga koos? Nunuh.
Ma kah aru ei saa, mida valitsus veel ootab. Tasakaalus eelarvel oleks riske vähendav mõju siis, kui euro "emissiooniprospektis" väljaöeldud põhimõte "liikmesriigid üksteise võlgade eest ei vastuta" endiselt kehtiks. Kuna sellele on praeguseks kriips peale tõmmatud ja ühtki euroriiki pankrotti ei lasta, siis defitsiit alla euroliidu keskmine tähendab, et sisuliselt maksame kõigile ülejäänutele peale.<br/>
Krt, see on ju hea uudis - ERMi maja saaks veel kilomeeter pikemaks ehitda, ERRile võiks plaanitust veel uhkema peamaja ehitada, EKAle saaks midagi kunstipärast ja kullatut, uuele ühendministeeriumi majale võiks kah 40 korrust juurde panna...
Meie valik on väga lihtne. Kas teeme ülal-loetletud idiootsused ära ise - või anname raha teistele, et nemad seda teeksid. Või veel hullem, teeksid midagi targemat kui meie seda oskame. Raha anname igal juhul selleks meie, asugu tulemus kus tahes.<br/><br/>Nii nagu Soome eelarvekärped Kreeka kriisi ajal - nagu üks soomlane ütles "Loobume oma armeele relvastuse ostmiseks, et kreeklased ei peaks loobuma seda tegemast".
<blockquote><b>zuckerblaum</b><br />Ma kah aru ei saa, mida valitsus veel ootab. Tasakaalus eelarvel oleks riske vähendav mõju siis, kui euro "emissiooniprospektis" väljaöeldud põhimõte "liikmesriigid üksteise võlgade eest ei vastuta" endiselt kehtiks. Kuna sellele on praeguseks kriips peale tõmmatud ja ühtki euroriiki pankrotti ei lasta, siis defitsiit alla euroliidu keskmine tähendab, et sisuliselt maksame kõigile ülejäänutele peale.<br/></blockquote><br/>Mispärast ECB ostetud võlakirju "kingituseks" peetakse? Kas neid ei peagi tagasi maksma?<br/>Selleks, et "ühtki euroriiki pankrotti ei lasta" midagi võita, peaksime me laenama sinna peaagu defauldi piiri peale.
<blockquote><b>zuckerblaum</b><br />Meie valik on väga lihtne. Kas teeme ülal-loetletud idiootsused ära ise - või anname raha teistele, et nemad seda teeksid. Või veel hullem, teeksid midagi targemat kui meie seda oskame. Raha anname igal juhul selleks meie, asugu tulemus kus tahes.<br/><br/>Nii nagu Soome eelarvekärped Kreeka kriisi ajal - nagu üks soomlane ütles "Loobume oma armeele relvastuse ostmiseks, et kreeklased ei peaks loobuma seda tegemast".</blockquote><br/><br/>Soome eelarvekärped, mis need on?
Kingitus on ta suhtelises mõttes.<br/><br/>Tagasi maksta tuleb muidugi. Aga mida edasi, seda enam on riskid kollektiivseks muudetud. Vaata kasvõi sedasama stabiliseerimisfondi, kuhu Eesti on panustanud juba arvestataval määral raha ja veel enam garantiisid. Või seda, et Kreekale kriisi ületamiseks antud laenu intresse on juba mitmendat korda maha kantud. Kummastki otsusest loobumine oli Eesti jaoks poliitiliselt võimatu.<br/><br/>Eurotsooni liikmele tähendab tasakaalus riigieelarve seda, et osaleme ainult kollektiivsetes riskides. Nendes, mille hindamises me ei osale, ja millest me (valdaval enamusel juhtudest) tulu ei saa.<br/>
>>Soome eelarvekärped, mis need on?<br/><br/>See on selline asi, et kulude suurendamine on väiksem kui valijatele lubati ;)
Kui mul oleks vähegi usku, et härrased Toompeal suudaksid selle raha suunata tulevikus rohkem väärtust tagasitootvatesse projektidesse, ei oleks ma üldse vastu.<br/><br/>Kahjuks panustaks ma pigem, et raha läheks minu eelmises postituses loetletud projektidesse, pluss kindlasti saaks Tallinn-Tartu maanteele teha neljarealise umbes 9 viaduktiga Ardu ja 12 viaduktiga Põltsamaa möödasõidu ning tulevaste ülalpidamiskulude vaates läheb kõik hoopis hullemaks...
Üsna kahetsusväärne küll kui 2020. aastaks on Eesti poliitikud suutnud hulga <a target="_blank" href="http://en.wikipedia.org/wiki/White_elephant">Valgete Elevantide</a> linte läbi lõigata ja Euroopa Liit on tänasel kujul tegevuse lõpetanud...
"IMF has come out and rubbed Mediterranean salt into that wound by telling the Eurogroup that <b>Greece is the most unhelpful country the organization has dealt with in its 70-year history."</b><br/><a target="_blank" href="http://www.zerohedge.com/news/2015-03-18/grexit-contagion-resumes-after-imf-slams-most-unhelpful-client-ever">http://www.zerohedge.com/news/2015-03-18/grexit-contagion-resumes-after-imf-slams-most-unhelpful-client-ever</a>
Tagasilöök valuutasõjas, EUR/USD:1,08
USA jaeettevõtted tõstavad miinimumpalku, TJX, Target, Walmart lubavad 9 USD/tund võrreldes praeguse miinimumiga 7,25.<br/><br/>Kas me saame lõpuks kaua oodatud inflatsiooni...
FED igastahes veel nii ei arva. Väikest breatherit oli oodata USD/EUR rallis, pikas perspektiivis vast midagi ei muutu. Märtsi jooksul on EUR/USD-i (ning ka suurematesse indeksitesse) kindlasti päris palju kogunenud spekulatsiooni, et täna kinnitataks intressimäärade tõus alates Juunist. Vaatamata sellele, et sõna 'patient' raportist kadus, läks aga vastupidi ning intressimäära prognoosi aasta lõpuks hoopis langetati. Sellest ka ralli.<br/><br/>Viimase kvartaliga on USD tõusnud 25%, selle lõivuks on olnud 10% in EPS. Mõttepaus<br/><br/>
<blockquote><b>stefan</b><br/>USA jaeettevõtted tõstavad miinimumpalku, TJX, Target, Walmart lubavad 9 USD/tund võrreldes praeguse miinimumiga 7,25.<br/><br/>Kas me saame lõpuks kaua oodatud inflatsiooni...</blockquote><br/>Sa oled valesti aru saanud. Inflatsioon ei tule palkadest. Vastupidi inflatsiooni tagajarg peaks olema korgemad palgad. Inflatsioo tuleb ikkagi FEDi kaudu pankade laenamisest. Mida inimesed ei tea on see, et FED ise ei tekita raha vaid tekitab seda pankade kaudu. Kuna FED tekitas intressi pankade hoiustele (2008) reservis, siis needsamad hoiused on lainud massiivseks ja seeparast pole ka inflatsiooni olnud. Ainult siis kui need samas hoiused lahevad laenajatele tuleb ka inflatsioon. <br/>Vaata palun graafikut.<br/>https://research.stlouisfed.org/fred2/series/EXCSRESNS<br/><br/>Miks FED on lopetanud QE ja intressi tousu kaalunud. Sest FED jalgib just sedasama graafikut. Kui pangad peaksid massiivselt laenama hakkama tekib ka suur inflatsioon. Nagu naha siis alattes september 2014 toimus langus ja pangad hakkasid laenama. Raha tekitamine toimub pankades, sest needsamad asutused votavad vahem raha sisse kui valja annavad. Susteemis tekib liiga palju raha, misjarel inimesed tostavad hindu, mis omakorda viib palkade tousuni ja kogu effekt neutraliseerub.<br/><br/><br/><br/>
Fish<br/>Inflatsioon on reeglina spiraal kus palgad ta tarbijahinnad hakkavad teineteist üles tõstma. Kui palgad on millegipärast lukus (näiteks kollektiivlepingute tõttu) siis inflatsioonil (nõudlusinflatsioon) on raske sündida. Samal põhjusel on oluline tarbijahindadele kui ettevõtted hakkavad (millegipärast) laialt palku tõstma. Aina rohkem raha pangakontodel viib lõpuks ka tarbijahinnatõusule, aga minu arvamusel on seos palgad/hinnad palju tugevam.
<blockquote><b>stefan</b><br />Fish<br/>Inflatsioon on reeglina spiraal kus palgad ta tarbijahinnad hakkavad teineteist üles tõstma. Kui palgad on millegipärast lukus (näiteks kollektiivlepingute tõttu) siis inflatsioonil (nõudlusinflatsioon) on raske sündida. Samal põhjusel on oluline tarbijahindadele kui ettevõtted hakkavad laialt palku tõstma. Aina rohkem raha pangakontodel viib lõpuks ka tarbijahinnatõusule, aga minu arvamusel on seos palgad/hinnad palju tugevam.</blockquote><br/>Miks peaks ettevotted palku tostma? Selleparast, et inimesed nouavad palgatousu. Inimesed nouavad palgatousu selleparast, et inflatsioon on korge.<br/>https://www.youtube.com/watch?v=THAaIZmxfNA<br/>5:06 kui tahad algust skippida.<br/>
<blockquote><b>stefan</b><br/>Inflatsioon on reeglina spiraal kus palgad ta tarbijahinnad hakkavad teineteist üles tõstma.</blockquote><br/><blockquote><b>Fish</b><br/>Miks peaks ettevotted palku tostma? Selleparast, et inimesed nouavad palgatousu. Inimesed nouavad palgatousu selleparast, et inflatsioon on korge. </blockquote><br/>Nüüd kaks korda öeldud. Aga protsess on muidugi keeruline.
Hiina aktsiaturg on viimase 10 päevaga rallinud 16%, sellest ainuüksi täna 6%. (eelmise mai pöhjast 42%)<br/>the dot-com bubble was NOTHING compared to China's prices today as the AVERAGE valuation in their $6.9Tn market is 220 time earnings. Compare that to 156 times earnings before the Nasdaq bubble popped.
Euro zone officials shocked by Greece's stance: Germany's FAS paper<br/><a target="_blank" href="http://www.reuters.com/article/2015/04/11/us-eurozone-greece-germany-idUSKBN0N20JA20150411">http://www.reuters.com/article/2015/04/11/us-eurozone-greece-germany-idUSKBN0N20JA20150411</a><br/><br/>Aina rohkem tundub, et Euroopas on ainult olemas üks kõigile sobiv lahendus - INFLATSIOON.<br/><br/>Juhul kui ollakse karmid Kreekaga, siis Kreeka läheb pankrotti, Saksamaa jt kaotavad, ja nad ei saa isegi välja visata Kreeka Eurotsoonist. Suur ECB poolt välja laenatud raha läheb samuti kaotsi.<br/><br/>Juhul kui ollakse pehmed Kreekaga, siis teised võlariigid tahavad samad tingimused, vastasel juhul tekib sealgi uus poliitiline jõud.<br/><br/>Ainus lahendus, mis märkamatult paneb kõik toimima on korralikult suur inflatsioon Euroopas mis võlgu reaalselt kustutab. Selleks on vaja nõrk euro, mis on juba tulnud. Muidugi kaotavad hoiustajad reaalset väärtust, aga seda keegi eriti "ei näe ega tunne". Aga küsimus on kui kiiresti inflatsioon saaks tulla võrreldes nende läbirääkimistega Kreekaga mis on juba päris ultimatiivsed...
Oo kui väsitav selliste nonsens-pealkirjadega. Siin vaid mõned näited (googeldatud "greece run out of money")<br/><br/>3 feb. 2015 <br/>Greece may be 'weeks' away from running out of money ...<br/><br/>4 feb. 2015<br/>Greece May Run Out of Cash as Early as March - Bloomberg<br/><br/>23 mars 2015<br/>Greece's government has only 2 weeks until the money runs ...<br/><br/>2 apr. 2015<br/>Greece says it will run out of cash by April 9 - Fortune
<blockquote><b>stefan</b><br/>Oo kui väsitav selliste nonsens-pealkirjadega. Siin vaid mõned näited (googeldatud "greece run out of money")<br/><br/>3 feb. 2015 <br/>Greece may be 'weeks' away from running out of money ...<br/><br/>4 feb. 2015<br/>Greece May Run Out of Cash as Early as March - Bloomberg<br/><br/>23 mars 2015<br/>Greece's government has only 2 weeks until the money runs ...<br/><br/>2 apr. 2015<br/>Greece says it will run out of cash by April 9 - Fortune</blockquote><br/>23 apr 2015<br/>Greece's Money to End in June - IMF Europe Head<br/><br/>...ja alustati muidugi juba ammu:<br/><br/>31 juuli 2012<br/>Greece Runs Out Of Money. Again<br/>
Koos Hiina jahtumisega saab Austraalia kõvasti pihta.<br/>"Australia, after decades of effort to diversify, is looking ever more like a petrodollar economy of the Middle East, but without the vast horde of foreign currency reserves to fall back on when commodity prices fall." <a target="_blank" href="http://www.telegraph.co.uk/finance/newsbysector/industry/mining/11749706/Commodities-crash-could-turn-Australia-into-a-new-Greece.html">Telegraph</a>
USD/AUD aasta tagasi: 1,06 USD/AUD praegu: 1,37.<br/><br/>Peaks ikka natuke keeruline olema.<br/><br/>EUR on muidugi ka sarnaselt nõrgenenud USD vastu.
<blockquote><b>stefan</b><br />USD/AUD aasta tagasi: 1,06 USD/AUD praegu: 1,37.<br/><br/>Peaks ikka natuke keeruline olema.<br/><br/>EUR on muidugi ka sarnaselt nõrgenenud USD vastu.</blockquote><br/>keeruline kellele?