Makromajandusest - "teise ringi efektid" (2RE)
Postitusi kokku 229
rehatrader

Xenon pirni vahetamine põhimõtteliselt sama, nagu tavalisegi, aga mingil põhjusel võtab teenindus selle eest paraja kirvesumma. Minu mäletamist mööda oli see mingis hinnakirjas 350 krooni.

flame

Lisaks vahetamise hingehinnale on ka nende pirnid kosmosehinnaga. Aasta tagasi vahetsin oma autol tuhmunud pirnid uute vastu.<br />D2S esinduses 4,5k/tk, Autoekspert või maailm 1,4k/tk(Osram), Igasugu "tuuningfirmad" xenonipaigaldajad pakkusid 1k/paarist -Hiinakaid. Hiinakad on saast, ebayst kunagi võetud 300eek/paar, tuhmusid poole aastaga.<br />Aa, kuna Mony on juba pirni vahetanud, äkki avaldad, palju tänapäeal nööritakse?

Mony

2 flame : Sõidukile kehtis garantii, raha õnneks ei küsitud.

Mony

2 flame : Sõidukile kehtis garantii, raha õnneks ei küsitud.

Mony

samas pere teisele autole taheti samas esinduses pagasiruumi katte eest (papitükk riidega kaetud, et aknast poleks pagasiruumi sisu näha) 7500 eek :)<br /><br />õnneks peale mõningast vaidlemist (auto mida salongis näidati oli selle kattega ja selle näidise pealt tegin ka enda ostuotsuse) anti tasuta. aga arvestades selle tüki maksumust ei taha teada ka mis xenoni plokid vms veel maksta võiksid.

momentum

<a href="http://www.e24.ee/?id=152844" target="_blank">Inimesed külastavad masu ajal vähem ilusalonge</a>

Lenzer

See ju eriti halb, Karum6mm alles rääkis, mis 18 aastat kiirsööki meie naistega on teinud ja nüüd see ka veel. <br /><br />Rahvastik koleneb.

koto

Kunda Tsemenditehasesse materjale vedavad rongijuhid said tagasi täistööajaga tööle.<br />Paar kuud olid 2 päeva nädalas tööl 4K(kätte) palga peal. (Naabrimees otsis juba nööri-pangalaen!)<br />Nüüd olla Venega jälle mingi lepinguga maha saadud, mis kergendab nende jt tehasest sõltuvate ettevõtete elu vast.

momentum

Oluline 2RE hakkab saabuma: <a href="http://www.epl.ee/artikkel/478609" target="_blank">Aasta alguses tööta jäänute olukord muutub üliraskeks</a> <br /><br />"Enamik töötuid pole uut tööd leidnud ja toetuse maksmise aeg hakkab lõppema. Töötuse laine harjal ajavahemikul 1. jaanuar kuni 10. märts 2009 registreeris end töötukassas töötuks 25 790 inimest, kuid töötuskindlustushüvitist hakkas neist saama vaid 43 protsenti ehk täpsemalt 11 085 inimest. Neist omakorda ligi pooltele määrati nende staaži järgi hüvitis kuueks kuuks ja teisele poolele üheksaks kuuks. Seega on neil toetusraha nüüdseks samuti otsas või otsakorral, vastavalt registreerimise ajale. Samas on mõlemast grupist uue töökoha leidnud kõigest alla 30 protsendi. „Ilmselgelt peegeldub meie andmetes tööturu olukord – praegu on tööd ikka märgatavalt raskem leida kui kaks aastat tagasi,” kommenteeris töötukassa analüütik Kadri Lühiste. Tema sõnul on uue töökoha otsimine omajagu aega võtnud ka varem, kuid mitte siiski nii pikalt. Näiteks 2007. aastal ei leidnud kuue kuuga uut tööd 40 protsenti otsijaid."

Draax

momentum, ma lugesin täna seda artiklit ja tegin natuke matemaatikat.<br /><br />Töötuskindlustushüvitist hakkas saama 11 085 inimest. Neist on töö leidnud "alla 30%", loeme siis konservatiivselt, et 2585 inimest on uue töö leidnud. Järele jääb 8500 inimest. Neist pooltel (4250) lõppeb/lõppes hüvitis nüüd, ülejäänud poolel on veel paar kuud aega tööd otsida.<br /><br />Kui nüüd vaadata, et u. 14 000 inimest ei ole kevadest saadik mingit töötuskindlustushüvitist saanud (ja on siiamaani elus), siis 4000 lisandumine sinna hulka nüüd sügisel (ja lisa 4000 jõulude paiku) on selles suhtes ikkagi väike lisandumine.

SideKick

Tore, riik hoiaks 1,3 miljardit aastas kokku ja inimestel oleks motivatsioon lõpuks ennast liigutama hakata.

Draax

Muide, ma arvan, et see artiklis viidatud 43% kehtib ka pärast märtsikuud. Kui ma suve jooksul ilmunud töötuse kasvamise numbreid õigesti mäletan, siis keskmiselt 1/3 uutest töötutest on võtnud ennast arvele pärast koondamist. 2/3 on ennast ilmselt arvele võtnud siis pärast vallandamist, omal soovil lahkumist või lihtsalt arvele võtnud, ilma et oleks viimasel ajal ametlikku tööd teinud.<br /><br />On üsna loogiline eeldada, et see 43% on selline keskmine number, ehk siis HEAL JUHUL umbes pool kõigist lisandunud töötutest on lisatud hüvitise saajate hulka. Järelikult on praegu, kui registreeritud on aasta jooksul mingi 75 000 töötut, ca 35-40 tuhat inimest, kes polegi hüvitist saanud. Selles suhtes jällegi see 4250 inimest, kelle hüvitis nüüd lõpeb, on lihtalt +10% praegusele seltskonnale.

stefan

Kui olla puhtalt liberaalne majandusteoreetik, siis peaksid nüüd palgad kukkuma ja kukkuma ja kukkuma kuni kõik on tööd saanud (Eesti äärmus). Teine alternatiiv on maksta töötutele sama palju nagu töötajatele saavad (Rootsi äärmus).<br /><br />Nii Eestis, kui ka Rootsis juhtub muidugi tegelikkuses midagi nende äärmuste vahel. Kohenemismehhanismid on palju valusamaid Eestis, aga arvatavasti ka palju kiiremaid. Rootsis on nad pehmed, aga aeglased. Kohanemismehhanismidele kuuluvad muidugi ka Eesti tööjõu kolimine välismaale, ja välisfirmade kolimine Eestisse.<br /><br />Rootsis on vaja debatti, kuidas motiveerida inimesed töötada. Eestis on vaja debatti, kui sügavale võib lubada töötute elatustase langeda. Jällegi teoreetiliselt peaks Eestis iga inimene kes tahab tööd saada, eeldusel et turg paneb palku paika täiesti vabalt. <b><i>Aga juhul kui, millegipärast, inimesed ikkagi tööd ei saa, hoolimata sellest et nad on nõus palka alandama (alla "turuhinda"), siis on hoopis mingi viga süsteemis millega on poliitikutel tegeleda.</b></i>

Draax

stefan, palkade kukkumise mehhanism toimib küll teoorias, aga praktikas on ikkagi nii, et (kui uskuda küsitluste tulemusi) siis umbkaudu pooltel kõigist töötajatest ei ole palk kriisi ajal muutunud. Jah, pooltel on ja mõnedel (sõltuvalt valdkonnast ja sektorist) päris kõvasti, aga pooltel ei ole üldse kukkunud. Nii et reaalne elu pigem näitab, et need kellel töökoht on, saavad ka sama palka (järelikult ka tööandja sissetulekud pole nii palju kukkunud) ja ülejäänud seltskond istub tööta.<br />Seda toetab ka statistika - keskmise palga langemine on vähemalt statistika numbrites olnud siiani väga marginaalne, isegi vähem kui 5% vist yoy. <br />Samal ajal on ka tarbijahinnaindeks kukkunud ainult paar protsenti. St. hinnad ei ole kukkunud nii palju kui oleks võinud eeldada. Äraelamiseks vajaminev (kommunaalid, toit, esmatarbekaubad) rahasumma ei ole täna 20% väiksem kui aastal 2008. Jah, varem keskmist palka saanud inimene võib praegu võtta vastu töökoha, kus saab 8000-10000 EEK bruto, aga 5000 krooniga ta ikkagi ära ei ela. Nii et see palkade langemine ei toimi kunagi nii järsult ja lihtsalt nagu Stefani skeem ette näeb.<br /><br />Teine probleem on see, et väga paljud töötajad töötavad riigisektoris, kus palkade alandamine (nagu ka tõstmine) on mõnevõrra pikem protsess ja toob endaga kaasa kõva ühiskondliku debati (arstid, õpetajad, kultuuritöötajad jne. jne.) ehk siis avalik arvamus on vastu nende inimeste palkade kärpimisele, kuigi hädasti oleks vaja. Rääkimata riigisektorist ja KOVidest, kus ametnikud pigem isegi suudavad leida variante palgatõusuks. Ka Tallinna linnapea palk tõusis sel aastal, kui ma õigesti mäletan.

rehatrader

Draax, statistika on üks imeline asi. Kui majanduskriisi ajal vallandatakse lihttöölisi, kellel palk väike, siis keskmine palk tõuseb. Kui meil töötute arv läheneb 100 000-le ja keskmine palk ei kuku, siis on selge, millise palgaga inimesi on koondatud ja millisega mitte.

mavep

inimsed kes saavad hüvitist ei otsigi tegelikult tööd. nad hakkavd seda tegema alles siis, kui hüvitisi enam ei saa.<br />Lihtsalt hüvitised on suuremad, kui uue töökoha palk. <br />Süsteemis on jäme viga sees lihtsalt.

stefan

Draax<br />Ma arvan küll, et on nii nagu sa kirjutad. Aga sel juhul on siin poliitiline probleem:<br /><br />1) Oletus et tööturg on vaba, ehk töötajad sisuliselt konkureerivad vabal tööturul. Kel tööd pole pakub madalamat palka ja saab kellegi teise tööd (ultraliberalism)<br /><br />2) Tööturu seadus mis kaitseb olemasolevaid palku.<br /><br />1) ja 2) ei saa kombineerida. Eesti tuleb valida, kas tahetakse ultraliberaalne tööturg (mis äkki töötab, ma ei tea) või kas tahetakse pigem Rootsi mudel, sel juhul tuleb töötajaid, või varaomanikuid, või keda iganes, maksustada piisavalt et töötuid kompenseerida.

stefan

Noh, need ongi probleemid. Kas tööturg saaks olla nagu aktsiaturg kus iga päev on täpselt sama palju ostjaid kui müüjad (tänu sellele et hind muutub), või kas tööturg on midagi muud? Kui on midagi muud, kui kaugele "Rootsi suunas" on Eestil vaja minna...

stefan

Mina samas pakun, et Eesti palgad ON palju langenud viimasel paaril aastal, ainult, et suur osa sellest on boonuste vähenemine (ametlikud töötasud pole nii palju muutunud.)<br /><br />Mitmeti Eesti tööturg arvatavasti töötab päris hästi. Aga tuleb ka meeles pidada, et fiskaalpoliitika on jäik (eelarvedefitsiit) nii et eriti üllatav pole et töötus on tõusnud, küsimus on kas trend pöördub omal jõul. Sel juhul oleks see võit Eesti mudelile, ja äkki on vara alla anda.

Draax

Eelmises pikas postituses jäi üks mõte rääkimata. Nimelat AÜ-de mõju Eestis.<br />Töötus on ettearvatult suurim probleem Ida-Virumaal. Seal on tööturul olulised tegijad suured tööandjad nagu Kreenholm ja Elektrijaamad ja Eesti Põlevkivi. Kummalisel kombel on just neis suurettevõtetes ka vähesed tugevad ametiühingud. AÜ-de poliitika on valdavalt siiski olnud selline, et lepitakse pigem koondamisega, peaasi, et kollektiivlepingus määratud palgataset ei alandataks.<br />Järjekordne näide sellest, et mingi osa töötajatest jääb töötuks ja teisele osale jääb endine palgatase alles.

ostius

Lp. Mavep.<br /><br />Kas Teie kommentaar käis Eesti või Skandinaavia kohta? Eesti puhul ei saa kohe kuidagi rääkida "suurematest hüvitistest, kui uue töökoha palk". Töötukassa maksab esimese 100 päeva jooksul 50% endisest palgast ja edaspidi kindlustusperioodi lõpuni 40%. Üle aasta ei maksta mingil juhul. Täpsem info töötukassa lehel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245<br />Skandinaavia puhul on tõesti liiale mindud. Näiteks Taanis saab ametiühingu liige 90% palgast piiramatu aja vältel. <br />

mavep

loomulikult pole see reegel, aga üle poole koondatud inimestest keda mina tean on nii nagu kirjeldasin.<br />Jaekaubanduses ja ehitussektoris oli aasta tagasi palju inimsei, kes teenisid 20-30k kuus. täna sarnasele tööle minnes saavad nad palka 7-15k olenevalt tööandjast ja ametikohast<br />Kõrgemaid ametikohti on vähemaks jäänud aastaga. <br />Seega peab tihtipeale leppima madalama ametikohaga, mis juba ise toob madalama palga ning lisaks käivetest jne põhjustatud madalam palk.<br />+ üks konkreetne juhtum, kus inimene tuli tagasi lapsepuhkuselt. Lapsepuhkusele minnes sai palka 30k bruto. Täna on ettevõttes palkasid selliselt vähendatud ja käivetest vähenenud, et sama ametikoht saab palka 10k bruto. <br />Kas kõnealune inimene lepib oma saatusega ja hakkab tööle 10k palga eest või nõuab enda koondamist, et saaks järgmised pool aastat kekskmiselt 15k kuus ilma midagi tegemata?<br /><br />loomulikult on ka teistsuguseid juhtumeid, aga selliseid nagu kirjeldasin on päris palju.

velvo

Statistikas arvutatav keskmine palk on peen asi. Kui inimene töötab viie päeva asemel neli päeva ja saab 20% väiksemat palka, siis ei ole ju keskmine palk langenud! Aga inimese sissetulek on küll 20% väiksem. Sellist praktikat (vähendatud tööaeg) on nii mõnedki riigiasutused just sel aastal rakendanud. Rääkimata tööajaga (so. keskmise palgaga) sidumata tasudest, mida sel aastal ei maksta.

raitki

Minul on paar tuttavat (kes on muidugi veidi hakkajamad inimesed) teinud nii, et peale koondamist hakatakse ajama nö oma äri läbi sõbra/tuttava/elukaaslase ettevõtte. Korraga kasseerivad töötukassast raha ja mustalt teenivad lisa. Mõlemal juhul sama case, kus hetkel sarnase töö eest makstakse praktiliselt sama palka mis töötukassast saab. Sisse on arvestatud ka koondamistasud. Ehk koondamistasud + töötukassa hüvitis/12 kuud on suurem summa, kui hetkel palka pakutakse. Ühel juhul muidugi see ülekuumenenud ehitussektor, teisel juhul juhtiv koht jaekaubanduses (viimases sektoris samuti kehvad ajad).<br /><br />Ise arvan, et sarnases olukorras käituvad sarnaselt just endised "kõrgepalgalised". <br /><br />Tegemist on ainult ühe näitega ja ei soovi mingeid üldistusi teha.

Draax

Eks näiteid elust enesest on teisigi. Endal on paar tuttavat, kes on ametlikult koondatud, aga jätkavad tööd mustalt samas firmast, sama (neto)palga eest. Firma säästab lihtsalt maksude pealt ja töötaja saab end ametlikult töötuks registreerida, seega tema jaoks sama palk mis enne + hüvitised. Ka sots.kindlustus jääb mingi perioodi jooksul ju kehtima. Ja tegu ei ole ehitussektoriga.<br /><br />Teine tüüpnäide on väikeettevõtluses. Kui enne palkas firmajuht endale hunniku abimehi, sest sissetulekud olid suured ja omanik ei viitsinud enam igasugu pisiasjadega ise tegeleda, siis nüüd on enamus selliseid töötajaid koondatud ja firmajuht rabeleb ise 12-tunniseid tööpäevi teha ja tegeleb kõigega ise, nagu päris oma firma alguses.

SideKick

Raitki ja Draax, helistage palun 800 4444.

Rainer.i

Stefan: Noh, need ongi probleemid. Kas tööturg saaks olla nagu aktsiaturg kus iga päev on täpselt sama palju ostjaid kui müüjad (tänu sellele et hind muutub), või kas tööturg on midagi muud? Kui on midagi muud, kui kaugele "Rootsi suunas" on Eestil vaja minna... <br /><br />Isegi kui Eestis jõutaks kuidagi järeldusele, et tahaks Rootsi suunas minna, siis tahtmine on üks asi, reaalsus teine.<br /><br />Enne peaks olema Rootsiga võrreldavas mahus innovatiivsust, ettevõtlikkust, kes kõik selle raha otseses mõttes "koju tooks", mida siis saaks hakata jagama. Tundub, et sellist ohtu niipea ei ole, kahjuks või õnneks. <br /><br />Tegelikkuses tundub, et väga paljudes kohtades elab ikkagi Brezhnevi aeg. Istutakse oma aega täis, väike moosivargus siit, väike tutvus sealt. <br />Kui, mitu % Eesti töölepinguga töötajatest saab aru, kust tuleb firmasse raha, mille eest ta palka saab? Pakun, et see võiks olla hämmastavalt väike. Ja siinkohal on mõtlen erasektorit.

koto

Olen mitmeid päevi pidanud külastama sanitaartehnikaga kauplevaid asutusi.<br />Kliente on poes pidevalt.<br />Kassaneiude sõnul on elu aktiviseerunud viimastel kuudel tuntavalt.<br /><br />Kohalik ärimees Nossov tegi ettepaneku: mina talle sula, tema firmaarvega maksab minu ostud ?<br />Ei hakanud süüvima minu võidu suurusesse jne.<br />Kas tegemist äkki mingit moodi pettusega, et saada riiglt mingeid rahasid tagasi (km vms??).<br />Või näitab minu arvel firma käivet suuremana??

masada

Sulaga saab palka maksta.

impendium

Käibemaks tuleb ka koju, nii et win-win.

ozbot1

viimaste kommentaaride valguses tundub, et eestlaste "ettevõtlikkus" on äärmiselt kõrge.... paraku vaid pettuste, lüpsmise ja sõna otseses mõttes varastamise teel... Brezhnevi ajastu (kolhoosist virutamine) ja orjamentaliteet mentaliteet (mõisa köis las lohiseb) ruulib. Kui ei lüpsa, oled rumal. Kurb. KAPO, KRIPO ja MA teevad küll üha paremat tööd, aga skeemitajate hulk kasvab ikka kiiremini...

ozbot1

... ja siis inimesed kiruvad, et poliitikud ja ärimehed on korrumpeerunud... ise sahistavad samamoodi igal võimalusel...

upser

Mul üks ehitusfirma tegi tööd, täna tuli jutuga, et kuule, ma jäin selle tööga kahjumisse, ehk paneme hinnale 5% otsa??? töö on valmis aga vastu pole võtnud!!! Ütlesin, et mõtlen nädalavahetuse!<br />Samas mainisin talle, et ta elab veel aastas 2008, sest mehed töötasid aint tööpäevadel, ehk kui vihma sadas, istusid kodus, nädalavahetustel aga tööl ei käidud, tõstukid seisid tühjalt jne jne, kas mina pean selle kinni maksma, ehk ka 2008 palga??? tema vastu, et mehed tegid ikka korraliku töö jne jne!<br />Mis kuradi 2 ringi efektist siin veel täna rääkida, kui enamus elab veel ilus-helges minevikus!!!

neimann

Õnneks eksisteerivad ka positiivsed "teise ringi efektid"<br /><br />Külastasin eelmisel nädalal üle pika aja sõpra, kes töötab trükiäris.<br />Kuni 2008. aasta poole peale - ettevõte tootis 100% Eesti turule, elu oli hea.<br />Siis hakkas tööd jääma vähemaks ja vähemaks.<br />2009. aasta algus tootmine põhimõtteliselt seisis, aga juhid tegelesid aktiivselt alternatiivide otsimisega.<br />Täna ettevõte töötab jälle täismahus - toodang 95% eksport ja 5% kohalikule turule.<br /><br />Inimestel on tööd, ettevõte teenib raha, riik saab makse - ja see tuleb ekspordist.<br /><br />Inimesed on paratamatult mugavad. Vaja on tõuget, et reaalselt liigutama hakataks. Kriisi puhastav mõju.

Lenzer

Hästi öeldud Neimann ja see kehtib nii juriidiliste kui füüsiliste isikute kohta. Kui töö saab otsa, siis kas lebotad või hakkad oma peed liigutama ja alternatiive leidma või ennast täiendama. Mul on raske näha, miks ei peaks kvaliteetne noor ja haritud ning oskustega inimene uut tööd leidma, ise olen töötav nooruk ja saan pakkumisi teistelt firmadelt iga kuu. <br /><br />Minuteada pole töö siit ilmast otsa lõppenud ja kes siin ei leia, võiks eestist välja vaadata.

momentum

Huvitav 2RE. Kapital võib liikuda vähese võlakoormaga ja vähese maksumääraga riikidesse. <br /><br />Last week, it was announced that Fidelity Investment head Anthony Bolton was relocating to Hong Kong from the U.K. to launch and manage a new China-focused fund. This comes on the heels of the move by HSBC to bring their chief executive to Hong Kong from London. This could lead to a reinforcing cycle if key people -- and not just capital -- are gravitating to countries with low tax rates and national debt. Before the worry was just jobs and manufacturing had gone to China.<br /><br />We can expect the Dubai situation will lead to a renewed scrutiny of heavily indebted countries. As many Western economies prepare to exit their stimulus programs and grapple with record deficits, the unpalatable recipe could be higher taxes and lower growth. <br /><br /><b><a href="http://www.marketwatch.com/story/more-dubai-style-reality-checks-ahead-2009-11-29?link=kiosk" target="_blank">Market waits for Dubai reality check</a></b>

neto

Pärast viibimist mitmete erinevate jõululaudade taga, saab teha väikese kokkuvõtte sugulaste-tuttavate üldisest meelsusest. Aasta algul lõpetab tegevuse (pankrotiga) mitmeid butiike, iluteenuste firmasid ja ka muid väikseid jaekaubandusettevõtteid. Iluteenuste osas olevat turuolukord järsult halvenenud selle aasta oktoobrist alates. Panganduses on osasid palku kärbitud niipalju, et pangateller tahaks üle leti turja hüpata vinguvale pensionärile, kes julgeb väita, et 7000 kroonine pension on sandikopikad.<br /><br />Positiivsete uudiste poole pealt taastab tootmise veebruarist vähemalt üks suur tööstusettevõte, kuigi jätkusuutlikkus on suure küsimärgi all. Tõenäoliselt peatatakse tootmine uuesti juba mõne kuu pärast.

Ouna_Ants1

neto, positiivsete uudiste poole pealt,<br />sinu jutu põhjal ei jää vähimatki kahtlust, et nimetatud "suur tööstusettevõte", mis veebruaris oma tootmise taastab, et see siis tõenäoliselt juba mõne kuu möödudes jälle peatada, on ArcelorMittal Tallinn (formerly known also as Galvex). :))

yhuubert

Üks vaade Eesti SWOT'ile teiste riikidega võrreldes:<br /><A HREF="http://shrt.st/b4u">The Global Venture Capital and Private Equity Country Attractiveness Index / Estonia</A>. Expert: Lili Kirikal, Manager, E&Y Estonia

flame

28 dets. õhtul sõitsin Rakvere-Tallinn õhtul 20ne paiku. Nii palju RUS numbriga autosid(3 lexux rx, 1 infinity, 2 hyndai getsi jne) liikus Tallinna poole, et kahtlustasin juba riigipöörde katset. Siis meenus, et aastalõpp lähedal. Olin jõulud metsas ja ei teadnud, et uudistes selles juba räägiti :)

ostius

Metalliaeg on tagasi. Tartus varastatakse kanalisatsiooniluuke, Võru külje all "Seasongermaal" käiakse pärast laskeharjutusi hülsse korjamas.

2018

kas teise ringi efektid toimivad ka vastupidi,. et kui majandus kasvab siis teisene indikaator sellest on see et iti -poisid ummistavad ferraride müügisalongi

2018

microlink miinus 10% tulude langus, kuid siiski 4M kasumis<br /><br />nagu ma aru saan, isegi edukam itisektor on hetkel veel "vaevalt nina vee peal"<br />

koto

Võib ju mõelda, et mida töötutel ikka kodus teha on.<br />Eriti "hulludel päevadel"

flame

Stokis macbookid läksid nagu soojad saiad. Enne 11 olid läbi. 13k hinnaga.