Õige, Cynic! Aga poisipõnnist me ei räägi, vastsündinute suremus pole see teema. Oluline on see 30-aastaste põlvkond, kel nagu 30 aastat just pinsini jäänud ja vaja nad kiiresti seda korjama meelitada.<br />50-aastased pole samuti enam sihtgrupp.Seal hakkab suremus plahvatuslikult tõusma...<br />Muidugi, tunnistan ausalt, et see kõik on IMHO aga elukindlustusspetside arvamust oleks huvitav teada küll!
Tehniline kommentaar.<br />Statistilises mõttes on eluea keskmise väärtuse põhjal pensionäride arvu hindamine jama, kuna slle põhjal ei saa järeldusi teha, kui paljud selle keskmise elueani jõuavad.<br />Tunduvalt mõistlikum oleks keskmise asemel kasutada mediaani (, mis ei ole kyll samuti täiuslik, kuid siiski parem näitaja).
Velikij,<br />Investeering pensionikindlustusse pole mahavisatud raha ka siis, kui sa 62 aastaselt sussid püsti viskad.<br />Rõõmu saavad tunda sinu pärijad.<br />Nii et kui sa endale pärija soetad, siis sa võid ikkagi end pensioniks rahuliku südamega kindlustada.
Hmm, siis on mulle seda ikka hiiglama valesti turundatud, muud midagi. <br />Ma olen kogu aeg arvanud, et kui ma kogun raha ja viskan sussid püsti 62-selt, siis pärijad saavad MIDAGI ainult investeeringu puhul mingi investeerimisfondi laadsesse institutsiooni (nimetage seda kuidas iganes)<br />Aga pensionikindlustuse puhul on mulle seda turundatud sellisena, et korjad eluaeg ja kui pensionipõlveks ära sured - own business, siis sinu raha saavad endale kindlustuskompanii aktsionärid.<br />Bad marketing on asja nimi, very bad marketing!
Red,<br />..sooo...või et on kohe niisugune komme "Meil siin Eestis ja ka paljudes teistes riikides",et " talle,pensionärile hakatakse maksma raha ilma et ta midagi tegema peaks"...???... ja "et kui inimene haigeks jääb, siis plekitakse osa või kõik ravikulud kinni."...???... <br /><br />...ja seda nimetad sa sotsiaalseks garantiiks?<br /><br />No ma kahtlustasin,et sellist asja olemas ei ole...ja nagu välja tuli,polegi olemas.<br /><br />Meil Eestis,erinevalt teil Eestist, saavad pensionärid ca 1000 EEK-i kuus ja selle eest pidid nad kogu eelneva elu tööd rabama....mitte "ilma et ta midagi tegema peaks."<br />Lisaks, ei garanteeri keegi selle 1000 EEK-i eest mitte keegi mitte kellelegi midagi sotsiaalset...rääkimata ära elamisest.<br /><br />Kui inimene haigeks jääb,on erinevuseks teil-meil Eestis see,et ravikulud tuleb kõigil töötavatel inimestel, tööandja kaudu küll,kinni plekkida ise ravikindlustus maksu näol.Kusjuures haigeks jäädes keegi kuskil mingit ravi,rääkimata selle täielikust kinniplekkimisest,siiski ei garanteeri.<br /><br />Millest aga arusaam,et surematuse geeni avastamine peaks juurde tekitama pensionäre,jääb mulle täiesti mõistetamatuks.<br />Surematus tähendab ju seda,et inimene ei vanane ega ei haigestu.Seega loob surematuse geeni avastamine tulevikus hulgaliselt juurde tervisest pakatavat tööjõulist elanik-konda,mitte pensionäre ning haigekassa aktiivseid liikmeid.<br />
to teremere: maakera suuudab teoreetiliselt ära elatada 12Mrd inimest, niiet 75 triljonit jääb tulematta 8)<br />to Red: kui tõuseb keskmine eluiga, siis tõstetakse ka loomulikult pensioniiga 8)<br />
Ma olen pessimist edasi.<br />Ma usun seda teoreemi, et tarkuse(mõistuse) hulk maailmas on jääv suurus, sõltumata inimeste arvust.<br /><br />Kui siin maa elanike arv võtab nõuks kahekordistuda, siis teadagi mis juhtub keskmise IQ-ga.<br /><br />Iva on siis selles, et me satume ilmatuma suure karja keskele. Kuna tööd ja raha ja süüa ja armastust kõigile ei jätku, siis saab kõige levinumaks ametiks kaabakas-varas-röövel-jõhkard.<br /><br />Teaduslikult on kindlaks tehtud, et kui inimene viibib suurlinnas (loe: suure rahvamassi seas), siis tema vastutustunne väheneb (ta on enda arvates anonüümne seal), ja sellest tulenevalt hakkab ta end seal väga vabalt tundma. Reeglid kaotavad tähtsuse.<br /><br />Ilmselt ei hakka ma põhimõtteliselt ühegi geenifirma investoriks. Need tüübid tegelevad asjaga valest otsast: tegeleda tuleb põhjusega, mitte tagajärjega. Tagajärje likvideerimine ei kaota probleemi, põhjuse kaotamine likvideerib probleemi.<br /><br />
Vaatasin, et Greenspan on veidi samadel radadel kobanud, nagu meie siin eespool - praegune (olematu?) USA aktsiate riskipreemia. Rain, sinu vastused minu kolmele küsimusele on täpsemalt ikkagi millised?<br /><br />...The dimensions of any expansion of course will be significantly affected by technological trends, wholly independent of people's evaluation of risk. And variations in technology and risk will appropriately affect asset prices to allocate capital efficiently in a market system. But, on occasion, asset prices can vary by more than can be attributed to underlying fundamentals. As risk premiums fall in an expansion, asset values and capital investment tend to be boosted, the economy experiences additional impetus, remembrances of recession fade, and risk premiums fall still further -- sometimes to levels below any credible justification. <br /><br />There is, of course, a downside limit -- somewhat above zero -- where declines in risk premiums end. At that point, confidence ceases to expand, inducing at least a momentary period of stability. Economic stability, not at all a bad state, is, nonetheless, less ebullient than the one that had existed as risk premiums were falling. Asset prices lose their upside potential and come under downward pressure as investors reevaluate risk and revise expectations for outsized gains. <br /><br />Monetary policy, as we currently practice it, endeavors to lean against the propensities for economic overshooting, from whatever source, by changing interest rates. But we are unlikely ever to be entirely successful. For example, it is not possible to foresee how far risk premiums will fall or when that decline will stop and reverse. Risk premiums cannot move ever lower, and the end of the decline will adversely alter psychology. A bursting speculative bubble has historically too often been the end result of this process.<br /><br /><br />Terve Greenspan'i kõne leiad muidugi <a href=http://www.federalreserve.gov/boarddocs/speeches/2001/200105242/default.htm>siit</a><br />
iseenesest kõlab see nii justnagu Mr G arvates poleks veel õiget pauku käinudki. Mis iseenesest polegi ju vale.
matrox, kust Sa tead seda? Ei usu!!!<br />Tõesta oma väidet palun!<br />:-)
Velikij, sina elad raudselt üle keskmise eluea. Kui sa oled imikute, väikelaste, noorukite, jne suremuse statistikast väljas, siis sinuvanuste keskmine eluiga aina tõuseb. Mida vanemaks elad, seda kõrgem on sinuvanuste keskmine eluiga. Aga elukindlustust on sulle vist tõesti valesti seletatud. Põhimõte üks - mida vähem maksad, seda "kehvema" asja saad. Maksad rohkem, tunnevad ka pärijad sinu surmast rõõmu :-)
to MSM:<br />Ei oska kohe seisu- ega istekohta võtta. Good marketing igatahes, loogika on üks argument, millega on võimalik alati panna inimesi ostma kaupa, mille vajalikkusest nad muidu aru ei saa.<br />Tegelikult pakub asi mulle siirast huvi.
<!-- eWebEditPro 1.8.0.2 --><P>Kristjan, täna oli võimalik lugeda lugu, kus võrreldi parimate investeerimispankade soovituste järgi käitumist indeksisse investeerimisega: </P><P>Tehti eksperiment mille käigus osteti aktsiat, kui seda investeerimispank apgreidis ja müüdi kui ip seda daungreidis. Kokkuvõttes andis parima investeerimispanga reitingute järgi investeerimine <STRONG>kümme korda</STRONG> nõrgema tulemuse kui indeksisse investeerimine </P><P>Vaata lugu <A href="http://biz.yahoo.com/smart/010605/20010605commsens.html" target=_blank>http://biz.yahoo.com/smart/010605/20010605commsens.html</A> </P><P>või saiti <A href="http://www.investars.com" target=_blank>www.investars.com</A> </P>
Sinu loo moraal võiks siis olla midagi sellist: parimate (mis võrdub selles teksitis tegelikult SUURIMATE) investeerimispankade soovitusi ei ole (enam?) mõtet järgida. See, mis need firmad on suureks teinud, pole mitte nende soovitused vaid teadmine, kuidas oma teadmisi ära kasutada e. oskus osta siis, kui pessimim on valdav (downgrade!) ja müüa siis, kui optimism (strong buy!) on haripunktis?
Lisan ühe lingi uurimusele analüütikute upgrade/downgrade mõju all investeerimise kohta, Nimesid ma ei nimeta, Fit, küll sa ise tead :-) <a href=http://faculty.gsm.ucdavis.edu/~bmbarber/Prophets_9-99.pdf>After accounting for transactions<br />costs, these active trading strategies do not reliably beat a market index. Restricting these trading strategies to the smallest firms ~whose ab-normal gross returns are shown to be the highest! does not alter this conclusion;<br />transactions costs remain very large, and abnormal net returns are not significantly greater than zero.</a><br /><br />
Kristjan, <br /><br />Kas ma saan õigesti aru?<br />Suurimad investeerimispangad on sinu arvates loonud reintingusüsteemi selleks, et positsioonide võtmisel-likvideerimisel oleks suurem likviidsus.<br />Massiinvestor ostab, kui investeerimispangad müüvad. Ja vastupidi.
Ei, ma ei arva, et suuremad investeerimispangad SELLEKS on reitingusüsteemi loonud. Kust sa seda võtad?
Olen siin natuke studeerinud seda börsivärki,<br />ja enne kui studeerisin juba imestasin miks börsil koik nii lollid on (ma ise siis veel ei tegelenud). nyyd yha enam tekib mul selline m6ttekäik:<br /><br />alkemistid, kes pyyavad pidevalt leida mingit kindlat valemit kuidas rikkaks saada, ja syvenevad niivaga tagajargede uurimisele, faktidele ja matemaatikale, et unustavad ara greatest gift of all: aju. <br /><br />mitte ainult aju kui loogilise m6tlemise och "talupojam6istiuse" kasutamist turul<br />(millega saaks vältida näiteks netscape ipo lollusi jms) kuni selleni välja et "usalda oma sisetunnet"<br /><br />ma p6him6tteliselt teoritseerin, aga kui investeerimisreeglid on nii lihtsad (nagu naiteks stockcharts.com'is pakutud) aga ikka kaotatakse raha, tekib kysimus:<br /><br />kas raha kaotatakse sest<br />a)jälgitakse aabitsat6desid<br />b)ei jälgita aabitsat6desid<br /><br />minu sisetunne on enamvahem selline: kui on ikka suur ja sheff firma, siis otsi kuni tekib hetkeline n6rkus, kui enam palju ei koigu, siis osta. NIIKUINII t6useb. näiteks sunw. beosiga jalle lugu et ta on niikau apaigal olnud, et varem voi hiljem kellegil närv katkeb ja ta hakkab ostma (sest inimesed on ahned ja vaatavad et oho niiodavalt niinjammat)<br /><br />mis te arvate?
to rig<br /><br />ei ole veel eriti suurt kogemust, aga olen nõus sinu aju ja kõhutundega, eriti just tegijate firmade kohta.<br />aabitsa tõde, et osta odavalt ja müüa kallilt- see ikka pole päris käpas vist.
Sisetundega on turul võib-olla midagi teha pärast 10-aastast kogemust. ja siis pole see enam niivõrd sisetunne, vaid varem ettetulnud olukorra liikumiste, sündmuste jne taipamine, sest oled varem samas olukorras olnud.<br /><br />Suur ja sheff firma ning "niikuinii" tõuseb???<br />Kas nagu Lucent? Yahoo? Xerox? Novell?
Ettevaatust nende suurte ja sheffidega, liiga lihtsalt need asjad ka vist ei käi.Turg on oma olemuselt ikka efektiivne.Lootus enamus turul osalejaid üle mängida on väike.Vähemalt suurte firmade puhul, seal on sama momenti passimas oi kui paljud. Osta odavalt ja myy kallilt on jah aabitsatõde, paremini passiks hoopis osta väikesed asjad odavalt ja myy, kui nad suureks on saanud.Siis võid vanaks saades jala yle põlve ubida ja elu lõpuni kullas elada.
Nõus Fit'iga - sisetunne on tavaliselt senikogetu uuesti esitamine.<br />Samas ei tasuks ära unustada, et igal tehingul on kaks osapoolt - ostjad ja müüjad. kuna infot suurte firmade kohta on kõikidel laias laastus võrdselt sõltub tehingu otsus peamiselt info töötlemise meetodis ning oskuses. Kõik investorid soovivad ju lõppude lõpuks saada kasumit. Seega on erinevate analüüsimeetodite väljundiks erinevad otsused ainult seetõttu, et kasutatakse erinevat investeerimishorisonti. <br />Kokkuvõttes - kaldun arvama, et õigus võib olla nii pikaajalistel kui ka lühiajalistel "investoritel";<br /><br />Mis puudutab aktsiad vs indeksid, siis olen täiesti veendunud, et indeksite ostmine on efektiivsem. Seda peamiselt ressursside vähese kulu tõttu. Teisest küljest määrab pika perioodi tootluse ära siiski varade jaotus ning nö. pika-perioodi-inimesena ei leia, et peaks tegelema üksikute aktsiate noppimisega.... üldjuhul<br /><br />
Pikk periood on üks selline luksuskaup, mida võivad endale lubada kahte tyypi inimesed:<br />1) need, kes on juba algusest peale rikkad (ausaltöelda on neil vist poogen, mis nende tootlus on, sadat magamistuba sa endale ikka majja ei pane);<br />2) fondihaldurid, kes mängivad võõra rahaga.<br /><br />Minu jaoks on see pika ja lyhikese perioodi filosoofia hirmus lihtne: kui sul on mingi idee, kuidas turgu lüüa, siis taandub perspektiivi küsimus mõnevõrra teisejärguliseks; kui sul pole ideed, kuidas turgu lüüa (vabandust asjaomaste ees, aga et osta suuruselt teist või midagi taolist ei ole tõesti see idee), siis räägid midagi pikast perspektiivist. <br /><br />Minu isiklikult eelistan indeksi ostmist igale fondihaldurile, kes tuletab mulle pikka perspektiivi meelde.
kas te seda ka olete kunagi moelnud, et voimalusi OSTA on ROHKEMATEL inimestel, kui voimalus MYYA?<br />st pikaks minna on lihtsam kui shortida.. millest tuleneks et kahjumiga myyjaid on vahem, seega alla laheb raskemalt kui yles samad uudiste peale, mist6ttu neutraalsete uudiste korral peaks turg t6usma?
ega siis ainult 10 aasta pärast oma seda õiget kõhutunnet, eks praegu ka korduvad sarnased olukorrad, ainult kogemus neid osata leida/tunda on väiksem
kristjan, kuidas kommenteerid Fidelity eemaldumist stock-pickingust. Uudis ise järgmine:<br /><br />Maailma suurim fondivalitseja Fidelity launchib järgmine kuu 4 uut (struktureeritud)investeerimisfondi(2growth ja 2 value), uutes fondides on fondijuhtide mängumaad oluliselt piiratud. Varasemalt on Fidelity silmapaistnud sellepoolest, et on andnud fondijuhtidele portfelli koostamisel vabad käed.
Fidelity'l on üle 150 fondi. Miks mitte teha muuhulgas produkte ka sellistele investoritele, kes teisi inimesi aktsiate valikult ei usalda? <br /><br />Indeksitesse investeerimine on trumbita mäng, milleks praegu punkte kipub väheks jääma. Aga mõnda aega saab suureneva rahapakkumise abil ja maagilist 6-kuud lootes tihisid võtta. Sarnane jaanuari algusega.<br /><br />"Having sex is like playing bridge. If you don't have<br />a good partner, you'd better have a good hand." :-)<br /><br />Huvitavaid näiteid trumbita ja väheste punktidega minevikus mängitud jaotustest, mille mängimine on millegipärast jäänud pooleli:<br /><br />https://uplaza.eyp.ee/investeerimine/portf.php3?naviLevel2=&subID=0&linkID=409<br />http://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=207
Nüüd siis vormistati ühel juhul lõpp enam vähem viisakal kujul ühes jaotuses ära:<br /><br />"Ühispank lõpetas senisel kujul näidisportfelli koostamise. Teid suunatakse automaatselt Ühispanga globaalstrateegiate leheküljele. Globaalstrateegia raames avaldab Ühispank ka oma pikaajaliste investeeringute portfelli."<br /><br />RIP.
Kristjan, Sinu kriitika LHV näidisportfelli osas on põhjendatud. Muudatusi pole, samuti update mitte. Häbi tegijatele!<br /><br />Samas paneb mind imestama sarkastiline toon teiste tegemiste suhtes. Ma ei ole veel kordagi näinud, et Sinu kriitika pikaajalise investeerimise ning LHV ja EYPi näidisportfellide suhtes oleks olnud tasemel, kus võib öelda, et "jah, Kristjan, well done, Sa tegid seda tõepoolest paremini". <br />Proovisin leida Kawe Kapitali kodulehelt sinu näidisportfelli - tulutult. <br />Hästi ajastatud ning professionaalselt teostatud aktiivsed strateegiad omavad selgelt eeliseid passiivse vastu. Samas ei saa aktiivseid managere tõsiselt võtta, kui neil pole tõestatud tulemusi. Ükskõik, kas näidis- või muude portfellide näol.
Suurtesse indeksitesse investeerimise kritiseerimine ei ole kriitika pikaajalise investeerimise suhtes.<br /><br />Kui Sa tõsiselt huvi tunned, siis meie tulemused on järgnevad:<br />1999 37,1% <br />2000 21,6% <br />H1 2001 10,3% (p.a.)<br /><br />Oleme arutanud ka mingi oma näidisportfelli väljariputamist, aga milleks? Kohati sarnaseid asju tegev LHVA ei saa samuti alati positsioone vabalt avaldada, kuna see võib iseenesest põhjustada turul "häireid". Meile läheb paraku korda ainult meie klientide tootlus, mitte kellegi teise oma. Aeg-ajalt olen ma paraku midagi sunnitult kobisenud, kui esinetakse "usu nimel" väljavaadete või seisukohtadega, millele minu meelest tuleks investeerimisel vähem tähelepanu pöörama. "loodan, et valitud strateegia õigustab ennast juba...", "ballastaktsiad" jms. Muuseas olen ma juba kuid suu selle koha pealt kinni hoidnud. Mul on hea meel, et ka Sina lõpuks märkasid, et Teie kasvuportfell on jäänud unustuse hõlma ja ma tean, et Teie ei viska rätikut niisama lihtsalt ringi.<br /><br />Alati parimat,<br />Kristjan
Kristjan, millist fondi Sa LHV kasvukonto valiknimekirjast soovitad. Eile avasin kasvukonto ja sooviks kuulda spetsialisti arvamust. Ma panustasin kõige rohkem IWM, CEE ja IVV.
Lähema kolme aasta liikumise suhtes kalduks minu oodatavad tootlused neile indeksitele jaotuma CEE>IWM>=IVV. Kokkuvõttes võid isegi plussi jääda :-)
Aastal 2001<br />RUSSEL 2000 +1%<br />S&P -13%<br />NASDAQ -21%<br />Kriitika suurtesse indeksitesse investeerimise suhtes on vähemalt lõppenud aasta põhjal olnud õigustatud.<br /><br />Head uut pikaajalist investeerimist kõigile!
HUA ka minu poolt!<br />Kristjan, miinused räägivad iseenda eest. Ole hea ja nimeta plussmärgiga alternatiive.<br />Robert
Ise küsin, ise vastan: LHV Arbitrage: investeeringu tulusus: +31%p.a.
siin veel plussmärgiga alternatiive<br /><br />Fondi nimetus: Tootlus Fondi<br /> 1 aasta maht <br />Avatud tüüpi fondid: <br />Balti Kasvufond 4,2 50,4<br />Hansa Intressifond 5,1 556,3<br />Hansa Rahaturufond 4,3 789,9<br />Hansa Venemaa Kasvufond 77,2 26,8<br />Kapitalikaitsefond 4,0 14,2<br />Sampo Rahaturufond 4,5 126,7<br />Ühispanga Rahaturufond 3,9 785,4<br />Ühispanga Kasvufond 30,3 12,1<br />Äripäeva Indeksi Fond 0,8 12,0<br />Ühispanga Vőlakirjafond 5,1 101,4<br />Rahaturufond A+ 3,7 26,6<br /><br />Pensionifondid:<br />Hansa Pensionifond 4,3 17,5<br />Ühispanga Pensionifond 5,8 9,7<br />
oi kui imelikult kukkus välja. 1. nr. on 1.aasta tootlus% , 2.nr on maht mln eek
tjaa, ka LHV Pensionifond lõpetas aasta plussis. <br /><br />Aga vaadates seda nimekirja, siis miinuses Raha ja võlafonde 2001.a. on väga-väga raske leida ning mina ei võrdleks neid aktsiafondidega.
seal on need fondid, mis vähemalt 1a tegutsenud on, ehk on võimalik tegelikku aasta tootlust näidata. loomulikult on LHV pensionifond ka tubli. <br /><br />need on lihtsalt esimesed ettejuhtuvad alternatiivid. ei tahagi väita, et aktsiafond, võlakirjafond, aktsiaindeks või hedge fund on üks ja sama asi. ühine omadus on neil see et nendega tahetakse raha teha.
Robert, me pusime enda 2001 tulemuse varsti kokku. See peaks sedapuhku jääma 12-15% vahemikku.
Uplaza - Dow komponentidest parima performance sooritas lõppenud aastal tarkvaragigant Microsoft (MSFT, +52% yoy), järgnesid arvutitootja International Business Machines (IBM , +42%), keemiafirma Johnson & Johnson (JNJ, +13%) ja jaemüügikompanii Home Depot (HD, +12%). Need pole kindlasti ainsad variandid.<br />Ja miks mitte võrrelda raha ja võlakirjade tootlust aktsiate omadega, eesmärk ei saa ju olla hoida aktsiapositsiooni, vaid ikka tulu teenida.
<P>muidugi võib võrrelda raha ja bonde aktsiatega samuti leiab ALATI plussisolevaid ja veelgi rohkem indeksist rohkem teenivaid aktsiaid. Samas vaata teemat - indeksid vs üksikud aktsiad. </P><P>Ja raini kutse täringuid viskama hakata oli statistiline tõsiasi, et üle pika perioodi saavutavad indeksid <B>keskmiselt</B> paremaid tulemusi, kui aktiivselt juhitud fondid, portfellid jms. Tõenäosus on sinu vastu just samapalju kui täringumängus, kus sina võidad, kui tuleb nr 6 ja teine mängija võidab, kui tuleb mõni teine number.</P>
Olen nõus mängima kui panused on suuremad kui 5:1'le. Robert siin panustest ei räägi, aga kui panused on 1:1'le nagu ma kaldun arvama, siis on tegemist statistilise manipulatsioooniga. <br />Soovitaks kõigil kaaluda aktsiafondi "Global One", mis investeerib ainult võitvasse aktsiasse, outperformib ka pikas ajavahemikus õige valiku korral iga indeksi.
<a href=https://www.eyp.ee/cgi-bin/virtual-portfolio.cgi?sesskey=a1806724c832443c3cb9c364b993839ccbeaa7f28dd4aae05a3e30a9ebab8b4a&action=STATS1>Robert, kes otsib see leiab: minu "näidisportfell"</a>. Ebaväärika edetabelikoha vabanduseks võin öelda, et märkasin seda EYP virtuaalportfelli juhtumisi umbes pool aastat pärast ametlikku algust. Vabandan EYP ees teenimatu tähelepanematuse pärast! <br />:-)
kahjuks ... Seansi paroolid on aegunud. Palun sisenege uuesti <br /><br />Kasutajatunnus: <br />Salasõna: <br />
Kristjan, KAWE numbrid tunduvad tõesti päris kenad. Kas tohiks aga paluda mõningast sissevaadet, mis riskide võtmisega need saavutatud on? Kas mul on õigus, et piirangud on oluliselt lõdvemad kui näiteks Eesti investeerimisfondide seadus siinsetele fondidele ette kirjutab?
See hetkel +288% on muidugi pigem sarjast "ära kunagi tee seda reaalse rahaga" sarjast, kusjuures hullemat gemüseerimist ebalikviidsete aktsiatega on isegi enam vähem välditud (v.a. RLK & Farma). Mingist hajutatud portfellist pole loomulikult selle puhul juttugi, nii et tulemus pole võrreldav meie poolt hallatavate portfellidega, mille investeeringud jagunevad suurema arvu riikide ja emitentide vahel.<br /><br />EYP näidatav tehingute arhiiv on järgnev (varasemaid tehinguid & portfelli alguskuupäeva ma tõesti ei mäleta, arvatavasti kunagi 1999 a. lõpus või 2000 aasta alguses)<br /><br />HP Hansapanga LA Osta 2001-11-15 09:15:06 2001-11-15 09:15:06 2028 Turuhind 298587.51 Ostetud <br />RLK Rakvere Lihakombinaadi LA Müü 2001-11-01 12:54:07 2001-11-01 12:54:07 39748 Turuhind -298596.91 Müüdud <br />RLK Rakvere Lihakombinaadi LA Osta 2001-09-03 09:53:13 2001-09-03 09:53:13 39748 Turuhind 239680.44 Ostetud <br />FARMA Tallinna Farmaatsiatehase LA Müü 2001-09-03 09:16:10 2001-09-03 09:16:10 9229 Turuhind -239672.52 Müüdud <br />FARMA Tallinna Farmaatsiatehase LA Osta 2001-05-22 10:15:19 2001-05-22 10:15:19 9229 Turuhind 202198.16 Ostetud <br />FARMA Tallinna Farmaatsiatehase LA Osta 2001-05-22 10:14:13 2001-05-22 10:14:13 9685 Turuhind -- Pole raha <br />NORMA Norma LA Müü 2001-05-22 10:12:12 2001-05-22 10:12:12 4039 Turuhind -200136.49 Müüdud <br />NORMA Norma LA Osta 2000-11-21 09:57:36 2000-11-21 09:57:36 4039 Turuhind 200930.15 Ostetud <br />NORMA Norma LA Müü 2000-11-06 11:35:58 2000-11-06 11:35:58 3908 Turuhind -202977.61 Müüdud <br />NORMA Norma LA Osta 2000-05-24 11:46:30 2000-05-24 11:46:30 3908 Turuhind 161029.14 Ostetud <br /><br />Alo: piirangud on kindlasti väiksemad, kui siinsetele fondidele ette on nähtud. Aga see ei tähenda, et riske päris märkimisväärselt ei hajutataks. Need paar offshore investeerimisfondi (uutele investoritele suletud), mida me haldame, saavutasid eelmisel aastal ca 15% tootluse.
Võtsin kinni 10. a kui piisavalt lühikesest-pikast ajast järelduste tegemiseks. Aktsiaist ei tea ma midagi, kuid jagan Braudeli arvamust, et ükski majuandusnähtus ei ole vaadeldav per se. Ühiskonna üldine areng: tehnoloogia areng toob mingil hetkel kaasa revolutsioonilise majandusmudelite asendumise, mis omakorda tingib ühiskonna sotsiaalse mudel vahetumise (aeglasemalt küll) ja sealt tuleb omakorda täiesti uus nõudlus-pakkumis-tarbimisskeem. <br /><br />Tänased sündmused joonistuvad taustale, kus on II MM (tänaste tehnoloogiate alused + kogemusliku õppemise asendamine teadliku õppimisega - eg USA lendurid versus III reich lendurid); 70-ndad (õlikriis, PC, Internet, tänase (tavaäri)managementi alged); 80-ndad: Kondratieffi ground-zero (ideoloogiakriis, ökokriis, majanduskriis jm kriisid kõik suhteliselt samaaegselt). Seisukoht, mida paljud ei jaga, on et 40-ndad oli üks kõrghetki, mil hoolimata sõjast tehnoloogia arenes meeletus tempos. Majanduslikult: uus areng algas 90-ndate alguses (SU ja tema mõjuruumi kollapsiga) ja vähemalt Cassi ning kadunud Braudeli järgi on majandusarengut veel 15..20 aastat ees (tavahindade vähenemist ja börsihindade tõusu täna suht vähetuntud (ma mõtlen siin ettevõtteid, mitte valdkondi) -tech firmade osas). Biotech on üsna suures osas GM taimed: kiirelt kasvavad puud, mis asendavad fossiilkütte kahel moel: puu kui puit ja puu, mille mahl on ise kütus; GM loomad: loomad, mis toodavad inimrakke; kloonimine: elundisiire); Nanotech kui mikromootorid a la 5-layer silikoonketid, mis mahuvad teritatud pliiatsi otsa & võimaldavad mikroroboteid; Nanotech+Biotech, mis võimaldavad "ilgelt" võimsaid roboteid, kasvõi Marsile. Kõik need asjad on täna olemas, aga neid tootvad firmad kas ei osale börsil (elavad direct toetustest) või on suht tundmatud - sest vastasel juhul oleks eetikast kinni rippujate lobby liialt tugev nende vastu. Muidugi tähendab kogu see shit seda, et inimeste suhtumine muutub (peab muutuma) lähema 10 a jooksul 100%, eriti selles osas, mida inimene peab moraaliks ja kõlbluseks. See omakorda toob kaasa tarbimisstruktuuri, mida täna ette ei kujuta. <br /><br />Lõppkokkuvõttes minu soovitus: uuri -tech tehnoloogia arenguid, peili välja huvitavad nimed, uuri kas neid on võimalik osta ja OSTA.<br /><br />Ja vabandust, kui see loba liiga arusaamatu tundus. Matemaatilist analüüsi ma kirjafoorumisse esitada ei viitsi. Aga rikkaks saan ma küll.
tuli selline m6te et <br />kas tänapäeval pole eetika sama suur takistus teaduse arenguks kui keskajal oli religioon?
Dunno, riq. Peale kiriku lahutamist ilmalikust võimust muutus moraal mingiks abstraktsiooniks, mis kehtib vaid rumalate jaoks.<br /><br />Jerusalemi Heebrea Ülikooli professor Gart tegi just äsja nanomasinad, mis transpordivad teatud toidumolekulid (phytosterols) kolesterooli asemel verre - sellise protsessi tulemusena ei teki organismis kolesterooli ladestumist. See tähendab, et peale selliste masinate tableti allaneelamist väheneb kolesteroolitase mõne nädalaga 15..30 %.<br /><br />Samal ajal sõdib Rooma kirik abielulahutajatega (meenutades Paavsti äsjast sõnavõttu).<br /><br />Kumb neist sündmustest mõjutab rohkem inimeste eetilisi tõekspidamisi? Abielulahutused on juba saanud arginähtuseks, nanomasinad mitte (mõtle isepaljunevatele nanomasinatele, mille kahjutekitavatel võimetel on peiteaeg... Me tunneme neid "viiruste" nime all).<br /><br />Tahan öelda kahte asja: eilne eetika, moraal on bullshit, mille rakendamise püüd tänases maailmas teeb pigem kahju kui kasu. Narkomaanid tulevad mitte nanomasinate ehitajatest ja kasutajatest vaid sassis inimestest, kes arvavad, et peavad täitma eilseid tõdesid, mida TEGELIKULT täita ei saa.<br /><br />Teine asi on see, et tõeliselt rikkaks saamiseks on börsifirmade kasutamine liiga vaevarikas jama. Nn easy-money otsijaist on saanud saatuse iroonia tahtel süsteemiga kindlalt seotud töönarkomaanid (ja Jumal naerab teie üle!).