Mida arvata Baltikast?
Postitusi kokku 134
kokakoola

Teeks jah teema palju keegi sulaha hoiab?

fire

Kust selline ameerikalik pangakaarte soosiv üldistav suhtumine on tulnud, et kui sul on taskus 2k eek sularaha siis oled kohe petis või suli?

SideKick

Käisin ka ise Viru Keskuse Montoni poes. Esmamulje oli impressive, riided on nagu parimate moeajakirjade kaantelt ja teevad silmad ette nii mõnelegi kaltsukale Virus. Hinnad mõõdukad. Aga siis, kui hakkasin neid selga proovima, selgus, et need on tehtud modellitorsodele. Kontoriinimestel sinna asja pole, sest riided lihtsalt ei istu selga!

Velikij

fire - selline suhtumine on tulnud väga lihtsast kohast - nimelt kuidas peaks sularaha ausa inimese taskusse üldse sattuma? Käima iga kuu ATM juures? Muud pole ajaviiteks teha w? Palk laekub arvelduskontole pangas, pension ka.

recur

mul on küll komme rahakotis teatud hulka sularaha hoida ja seda just automaadist aeg-ajalt välja võtta. Ühekordne sularaha väljavõtt võtab oluliselt vähem aega, kui iga pisikese ostuga kaardimakse sooritamist oodata. Näiteks kasvõi lõunasöögi sab.as kulub hulk minuteid närveldades, kas täna ikka kaart läbi läheb või ei. Lisaks palju kohti, kus kaardiga maksta lihtsalt ei saa.<br />Aus ülestunnistus - paarsotti kuni paartuhhi alati sulas kaasas.

priitp

Velikij,<br />kui sul pole muud ajaviiteks teha kui pangatibisid oma ostuharjumustega lõbustada, siis maksa kaardiga edasi. Ausa inimese taskusse laekub sull ATM'st. Eriti väärt tööjõud saab endale palga tingida sulas :-). Kui Sulle palk laekub arvele, siis saab siit teha järelduse, et oled nii sitt tööjõud, et tööleping on tööandja poolt pealesurutud standard :-))<br /><br />Mõni hea külg sellel kaardi & pangavärgil ka on? Peale selle, et kui tuleb tahmine improviseeriult ja megalt kulutada, siis kaardiga saab kogu tagavarapapi ühe suletõmbega huugama panna. Vinge, eks?

Velikij

priitp,<br /><br />Eestis on üle miljoni pangakliendi. Ma pole sedavõrd tähtis avaliku elu tegelane, et minu ostuharjumused pangatibidele uurimisväärsed oleksid. Aga põhiline point on selles, et kui uurivadki - so what? Mida nad selle teadmisega peale hakkavad? Absoluutselt mitte midagi! Seetõttu uurigu terviseks kui soovi on. <br />Nii väärt tööjõud ma tõesti ei ole, et oma palga sulas tingiksin. Siis võtaks hunniku sula kaasa, kolistaks kuhugi pangakontorisse ning maksaks kontole sisse. Tobe ei ole w? Las ta siis parem juba kohe kontole tulla. <br /><br />Well, see eelnev selleks! :-)<br /><br />Kaardil ja pangavärgil on ikka päris palju häid külgi. Esiteks, mul on perfektne ülevaade oma tuludest-kuludest. Seda ka aastate pärast. Samas võimaldab see mul oma isiklikku eelarvet kenasti kujundada-juhtida ja ka prognoosida.<br />Teiseks - turva. Kui sul sularaha ära kaob rahakotiga, oled sellest igal juhul ilma. Dokumendid võid ropu õnne korral tagasi saada, aga raha mitte. Võõra kaardiga kulutades on vahelejäämise risk + limiit. <br />Esimesest tuleneb ka kolmas - sulas tehtud kulutuste üle pole mingit arvepidamist, on mul rahakoti vahel tonn, kaks või ainult kümps. Aga elektrooniliselt raisata pole võimalik - igast tehingust on jälg järel, see kainestab ja mitte vähe.<br />Lisaks on kaardi- & pangavärgil see hää asi, et kui ikka väga vaja, siis saad ka miinusesse minna, küll arvelduskrediidi ja krediitkaardilimiidiga. Oled n-ö ootamatuteks kulutusteks valmis - ehkki neid ei pruugi kunagi vaja minna. Nagu väike kindlustus või nii... <br />

2korda2

Velikij,<br />paar vastuväidet sellele kaardi eelistamisele igas olukorras.<br />1. Ära arva, et sinu kaardiväljavõte pole pangatöötajatele huvitav! Minu hea sõbraga juhtus nimelt selline lugu: tahtis talukoha kordategemiseks laenu (summa kusjuures alla 100 KEEK). Läks panka küsima. Seal aga pisteti nina alla kaardiväljavõte, kus näha igakuised 3 - 5 KEEK'u summad ühele tanklale (see oli pool tema palgast). Öeldi, et niisuguste kohustuste pärast laenu ei saa. Selliste summade põhjus oli aga hoopis selles, et sõber ostis ka vanemate talu tarvis kogu kütuse oma kaardiga ja sai vanematelt sulas raha tagasi. Sellest pangast jäigi laen saamata...<br />2. Kaart ei hoia ära liigseid kulutusi vaid pigem soodustab neid (sinu enda väide -saab vajadusel ka miinusesse minna, on ehtne näide)! Kaardi puhul tuleb kainenemine ikkagi siis, kui juba hilja on. Tore muidugi, et tagantjärgi tead, palju täpselt ära kulus. Kui tahad kulusid kontrolli all hoida, võta kindel summa ATM'st ja jäta kaart koju - nii on kulud kontrolli all ja pole karta pohmas peaga lisamuresid.<br />Minu jaoks kõige kummalisemad on inimesed, kes teevad igapäevaseid kulutusi krediitkaardi najal. Nad on lihtsalt kulutanud ühe kuu palga "ette ära" ja selle eest maksavad krõbedat intressi. Palgapäev on ikka nagu teistelgi aga erinevalt teistest võtab pank neilt alustuseks kohe oma osa ära.<br />3. Sulas makstes võib mõnel pool ka pisut hinda alla tingida (on see vastuolus müügikoha kaardimakse lepinguga või mitte, sellist asja esineb ikka). Endal õnnestus hiljuti kõlaripaari hinnast sedasi 200 krooni alla saada.<br /><br /><br />

priitp

Velikij,<br /><br />pole sul mingit perfektset ülevaadet. Perfektse ülevaate saamiseks vajad ikkagi arveid ja tshekke - need saad ka sullis arveldades. Kommentaariks veel niipalju, et kui isegi eelmise kuu krediitkaardi arve tekitab reeglina efekti - pooli neid asju pole mina küll ostnud! - misasju sa siis veel aastate pärast analüüsid ja mäletad. Siis veel vean ma kihla, et kui sul ei ole sulas tehtud kulutuste üle mingit arvepidamist ( pea ei võta kinni ); siis ei ole sul ka mingit muud arvepidamist ja kaardiarve rändab kohe shredderisse :-). Kehtib ka vastupidine, kui sul on oma arvepidamine, siis sa pead ka iga viimase sulasendi ja tsheki peale jahti. <br /><br />Löö huvi pärast kokku - palju sa eluaja jooksul pangaarvele ja kaartidele kulutad.

priitp

sahtel,<br /><br />misasi see "kulutuste struktuuri efektiivsus" on ja millega seda süüakse. Mõni näide ebaefektiivsest kulutuste struktuurist?

Buhvet

to priitp<br /><br />>Löö huvi pärast kokku - palju sa eluaja jooksul pangaarvele ja kaartidele kulutad.<br /><br />pangaarve - 0 EEK/kuu<br />vaba tagasimaksega krediitkaart - 0 EEK/kuu<br />deebetkaart - 5EEK/kuu, 60EEK aastas<br />võimalus riskivabalt (sulariskiga) rahakotiga ringi käia, välismaal olles sularaha mugavalt raha kasutada, elektrooniliselt enda ning pereliikmete arvetel/kulutustel silma peal hoida, vajadusel pangakrediiti kasutada hinnaga 12% aastas jne.- Priceless(c)<br /><br />B.<br /><br />(c) copyright held by MasterCard

Buhvet

to 2korda2<br /><br />>Minu jaoks kõige kummalisemad on inimesed, kes teevad igapäevaseid kulutusi krediitkaardi >najal. Nad on lihtsalt kulutanud ühe kuu palga "ette ära" ja selle eest maksavad krõbedat >intressi. Palgapäev on ikka nagu teistelgi aga erinevalt teistest võtab pank neilt alustuseks >kohe oma osa ära.<br /><br />ma tean päris mitut inimest, kes kuust-kuusse niimoodi teevad ning nad ei maksa selle eest mingisugust intressi. Idee on selles, et krediitkaart lubab sul kuni maksepäevani raha kasutada intressivabalt (see on nii-öelda traditsiooniline krediitkaart). Seda, mida sina silmas pead nimetatakse vaba tagasimaksega krediitkaardiks ning minu tutvuskonnas vähemalt ei ole neid just väga palju, kes seda moodust kasutavad. Granted, kreditka eest maksad sa küllalt krõbedat aastatasu, mis põhimõtteliselt ongi sinu "intressiks". <br /><br />Alternatiiviks on alati BIG või mõni sõber/sugulane kui kiiresti on vaja mõnda väljaminekut katta. Minul isiklikult õnnestus ühe enda ex-töökaaslasega näpud piisavalt ära põletada, et tänapäeval enam kellelegi põhimõtte pärast ei laena. <br /><br />B.

Velikij

to priitp <br /><br />>Löö huvi pärast kokku - palju sa eluaja jooksul pangaarvele ja kaartidele kulutad. <br /><br />pangakonto hooldustasu - 0 EEK/kuu, 0 EEK aastas<br />pangaülekanded, maksed - 0 EEK/kuu, 0 EEK aastas <br />krediitkaart - 0 EEK/kuu, 300 EEK aastas <br />deebetkaart - 25EEK/kuu, 300EEK aastas <br /><br />Ja nii juba varsti kümme aastat järjest...

Velikij

Käisin eile Kristiine keskuseses CHR/Evermen poes ja kujutage ette - kassas ei olnud järjekorda, kuigi neljast proovikabiinist olid kolm hõivatud. Vaatasime abikaasaga ringi ja ostsin krediitkaardiga ( põhimõtte küsimus, nagu aru saate, sest ka pank peab teadma, mis poes ma käin :) ca x eegi eest asju. Asjad olid tõesti kenad ... Muuseas kõik inimesed kaupluses rääkisid eesti keeles ... <br />Esmaspäeval (ehk siis täna) kõigele, sh ilusale ilmale vaatamata ei lisa Baltikat päris portfelli (virtuaali lisan), kuna olen hetkel skeptiline KIE turgude suhtes üldse.

rightsaid

velikij, siin ma vaidlen Sulle küll vastu. ei ole maksupettur, aga teen ikkagi kõik ostud sulas. mina olen lihtsalt vana aja inimene ning mulle ei meeldi igasugu kaardid. kui summad on väga suured olnud, siis olen lasknud vormistada arve ja maksnud pärast internetis. vahel ma lausa vihkan neid kaardiga ostjaid. kujutage ette, olete sadamas, lennujaamas (mujal saab veel tavaliselt ignoreerida ning minna mujale ostma) ja kõik ostavad järjekorras sinu ees ühe pudeli vett. KAARDIGA!!! kas pole nõme?

Velikij

rightsaid, eks kõigil maailma asjadel olegi selline mõõdukuse ja mõistlikkuse piir, kustmaalt on mõttekas kasutada kaarti ja kustmaalt sula. Putkast nätsu või suitsu ostan minagi sulas, diskussioon algas siiski üle tuhandekrooniste ostude üle.<br /><br />P.S ma olen ka lihtsalt vana aja inimene ja mulle ka ei meeldi igasugu kaardid, aga krediitkaart meeldib küll.

Jüri_Heero

Mulle tundub küll, et normaalses poes võtab kaardiga maksmine oluliselt vähem aega, kui sularaha edasi-tagasi lugemine. Muidugi külapoodides peab kaardimakse tarbeks enne modemit buutima hakkama jne.<br />

Buhvet

Kusjuures selline statistika oleks tõepoolest täiesti huvitav. Vähemalt nendes söögipoodides (kus maksmine ju kõige ajakriitilisem?!), kuhu mina satun, ei hakka keegi nende summade puhul minu käest dokumenti küsima, kaardimakse ise käib sekunditega ning allkirja andmine nüüd ka minuteid aega ei võta. Pigem olen mina seisnud vanamammide selja taga, kes enda rahakotis 10-t senti taga ajavad, et täpset raha maksta. <br /><br />See kaardimaksmise aeglus on minu arvates müüt, mida on alati hea ära kasutada.<br /><br />Diskleimer: ma ei ole vanamoodne, pigem maksan igal pool kus võimalik kaardiga. So sue me. <br /><br />B.

rick12

Kasutan ka tavaliselt krediitkaarti, kuid tol päeval oli rahakotis lihtsalt sularaha palju võitu. Tõesti on mugav, aga on olnud ka juhuseid kus on olnud väga ebamugav - nimelt oli probleem terminaliga ...

tty

Väike kogus paranoiat tuleb kasuks igal juhul. <br /><br />Endal oli kogemus ühe kuuma panga töötajaga kes seoses elamuühistu permanentse tüli olukorras käis uurimas mis teiste pangakontol tehakse - ühistu vahetas igaks juhuks panka. Kui inimesel on võimalus ja motiiv - küll siis ka infot kuritarvitatakse. Eesti on väike küla ja kindlalt on teie naabri õe tütre väimehe eelmine naine kusagil pangas infole ligi pääsemas ning pole kunagi kindel milleks seda infot kasutatakse.<br /><br />Kuigi õigluse nimel tule lisada, et viimase aasta jooksul on pankadele pandud kohustus jälgida ja kontrollida pangatöötajate poolt teostatud eraisikute infole pöördumisi ja pöördumiste autoriseeritust - vähendamaks kuritarvituste ohtu.

Buhvet

to tty<br /><br />Pangale teatasi(d)te? Omast kogemusest võin öelda, et pangad selliste eksimuste vastu läbi sõrmede kohe kindlasti ei vaata...<br /><br />B.

rightsaid

buhvet tõi ka ühe väga olulise märke välja - "kuhu mina satun, ei hakka keegi nende summade puhul minu käest dokumenti küsima". olen ise ka seda märganud. veel üks põhjus olla vanamoodne. lisaks olen kohanud ka analoogseid kaardimaksesüsteeme kus arve peal on näha kõik krediitkaardinumbrid ning väga lihtne oleks neid edaspidi kurjasti kasutada. rääkimata veel mõningaist riskidest nagu kaardi kopeerimine. seda ehk ei juhtu poes, mida külastad iga päev, aga nii mõneski kohas kuhu sattud elus vaid korra on see täiesti võimalik.

Buhvet

to rightsaid<br /><br />Tegemist ei ole mitte kaardisüsteemi puudusega, vaid kaupmeeste poolt paika pandud riskitaluvuse piiriga. Nimelt:<br />- kui ei suudeta tõestada, et sina ostu sooritasid (mida nad ilma allkirjata/PIN koodita teha ei suuda), siis ei ole sa vastutav ka kaardi väärkasutuse eest<br />- kui kaarti väärkasutatakse, siis kliendipoolne risk on niikuinii paika pandud juba omavastuse piirmääraga 150 EUR, millest rohkem sa igal juhul ei maksa<br /><br />Jätkuvalt - kaart on sinu rahakotis olevate varade portfellis üks suhteliselt hea likviidsusega , väikese riskiga, odav ja oluliste lisaväärtustega varade liik. Keegi ei ole siin ainult kaardi kasutamist propageerinud, mina vaidlen vastu nendele tegelastele, kes väidavad, et kaardi kasutamisest tuleks iga hinna eest hoiduda.<br /><br />B.

rightsaid

nagu aru saan, siis alla 150 eurosid arveid võib teha ükskõik kui palju? klient ehk kaardi haldaja ikka maksab?

Buhvet

nope, 150 EUR'i kokku. <br /><br />Minu pangakaardilepingust:<br />- Omavastutuse piirmäär on kümnekordne Lepingus kokkulepitud päevalimiitide summa, kuid mitte rohkem kui summa, mis vastab 150 (ühe saja viiekümnele) eurole.<br /><br />B.

rightsaid

jätsin veel küsimata selle kuidas tõestada internetis kaardiga maksmist? kui tellid midagi, siis veel, aga kui lihtsalt kasutad mõnda teenust, siis juba raskem. loomulikult võib kulutada ropult aega ning õigluse jalule panna, aga tükk tööd on sellest ikka<br />

Buhvet

Ääremärkusena olgu öeldud, et antud tingimus tuleneb EV seadusandlusest - VÕS § 742. Maksevahendi kasutamisest tuleneva riisiko kandmine.<br /><br />Meeldivat lugemist,<br /><br />B.

Buhvet

to rightsaid<br /><br />Vähemalt USA-s toimub asi nii, et "innocent until proven guilty". Ehk kaardi väljastaja kohustus: kaitsta klienti kaardi väärkasutuse eest ning kaupmehe kohustus: teha omalt poolt kõik väärkasutuse tõkestamiseks. Kuidas tavaliselt asi välja näeb on see, et klient teeb pangale avalduse, kliendile reimbursitakse vastavad kulutused kaupmehe arvel ning jääb kaupmehe ülesandeks tõestada, et see olid sina, kes selle makse siiski lõpuks sooritas. <br /><br />Kas ka Eestis see nii täpselt toimib, sellest puudub kogemus, kuid USA näitetel võin kinnitada see tõesti nii on<br /><br /><a href="http://www.livejournal.com/users/publius_ovidius/111672.html<br />">Head lugemist samal teemal</a>.<br /><br />B.

CharlieF

Huvitavat juhust märkasin kord poejärjekorras, kus minu ees olev kodanik ostis toidukaupa EGO kaardiga:) Pärast seda olen hakanud jälgima naljapärast, mis kaardiga keegi maksab. Tuleb välja et järelmaksukaardiga toidukaupade ostmine polegi nii harv asi. Ei no kui raha otsas, miks mitte, kuid sellised tegelased ostavadki LIISINGUGA endale süüa ja juua, ning taovad kinni rämedaid intresse. Siis veel irisevad et kõik on kallis, aga seda ei näe ,et ostab neid asju veelgi kallimalt. EGO-l minu teada miski 16-18% aastas.

Buhvet

tuleb häbelikult tunnistada, et võid ka minu sinna "tuleb välja et järelmaksukaardiga toidukaupade ostmine polegi nii harv asi" kategooriasse liigitada. <br /><br />Kuid sellegipoolest pole mul kunagi veel õnnestunud veel selle eest mingisugust intressi maksta, seda kahel põhjusel:<br />1) kui kaarti kasutan krediitkaardi asendajana etteplaneeritult, siis olen ma arvele eelnevalt juba piisavalt pappi ette kandnud;<br />2) kui mingil põhjusel olen seda deebetkaardi asemel kasutanud, siis olen jõudnud papi tagasi maksta alati enne raha mahaminekut (intress hakkab jooksma ju alles sellest hetkest, mitte siis kui bronnid üles võetakse).<br /><br />B.

CharlieF

Võib olla oled siis erand, vaevalt enamus nii teeb...

priitp

tty,<br /><br />mul pole küll otsest tõendit, aga minu andmeil siiski iga konto vaatamine triggerdatakse kusagile logisse ära ehk salaja miskit teha ei saa, igast asjast jääb märk maha. See pidurdab.<br /><br />Velikij,<br />ehk siis 30 aasta peale minimaalselt 30K. Tasus ära ? :-)<br /><br />Küsimus suurele ringile. Kuidas meie pangad suhtuvad? Soomes läks miski aasta tagasi pankrotti nende üks odavlennukompanii. Need kes olid pileti ostnud pangalingiga said vastu pükse. Krediitkaardiga maksjad said oma raha tagasi. Krediitkaardikompanii vastutab seal selle eest, et kaardiga makstes ka "asja" saad. <br /><br />Tegelikult on krediitkaardil ka teatavad konksud muidugi. Head hotelli ei saa ilma. Sama kui autolaenutus - enne sisse möllimist tõmmatakse kaart läbi. Kaarti pole - ei saa üldse või jätad suure kuhja sulli panti (on kogemust...). Kaardiga on mugav käia ka kõrtsus. Esimese ostuga jätad kaardi baarmanile. Arveldad alles ära minnes.

rightsaid

priitp, mis loll jutt, et head hotelli ilma ei saa. ja autoga on nii, et kui oma hotellist laenutad, siis ei pea ka midagi panti andma.

priitp
  1. Ma käisin aastal 95 Moskvas, vastuvõtja maksis kõik kulud. Hotelli ei saanud sisse enne kui a) krediitkaart b) sull. Igavene jama oli selle sulli tekitamisega. Asi on selles, et nad tahavad seda samal põhjusel kui autot laenates - veendumaks, et kui ma mingi sigadusega hakkama saan või lihtsalt minibaari tühjals joon, neil ka mingi rahalootus oleks.<br />2. Käisin jaanuaris suurlinnas ja peatusin 5 tärni hotellis. Hotelli olin broneerinud ja ette maksnud krediitkaardiga. Esimese asjana tõmmati mu kaart terminalist läbi.<br />3. Käisin hiljuti sveel kord amas suurlinnas. Nüüd oli mul 3-tärni hotell ja sama bronnisüsteem. Kaarti nähe ei tahetud.<br /><br />
rightsaid

ega Sa priitp taha väita, et nad (seal 5 tärni hotellis) oleksid Su tänavale tõstnud, kui oleksid juhtumis kaardi maha unustanud:) aga ok, kogu see jutt on antud teemast kõvasti mööda

priitp

Ah ei viitsinud testida, oli muudki teha :-) Võta ise - oled 5 tärni hotelli adminn ja saabub külaline kellel pole krediitkaarti. Sa tead, et hotellis on sel külalisel võimalus päris palju pappi võlgu kulutada (pannes toa arvele). Mis teed ? <br />A kui kell oleks olnud varajane ja ma oleks olnud vastavas meeleolus, siis ma oleks testinud. Seal Moskvas mind olekski tänavale tõstetud...

Velikij

priitp,<br /><br />krediitkaardi peale 30 a peale mitte 30 keek, vaid ainult 300x30=9keek<br /><br />Eeldusel, et ma niikaua elan :) pole see nii pika aja peale teab mis summa krediitkaardi eest makstud. Hea enesetunne maksab ka midagi - ilmselt rohkem kui 9 keek 30 a peale.

proteo

jees seltsimehed, baltika foorum...

tty

Offtopic küll kuid...<br /><br />Priitp,<br /><br />Jah. Nüüd on ka (vist keskpanga vms.) nõue pankade infosüsteemidele, et kõik kontole tehtud pöördumised oleks tagant järgi tuvastatvad. Siis kui asi toimus oli see iga panga oma otsustada. Aga mitte see polnud asja mõte. <br /><br />Kui mängus on inimesed siis on alati eksimuse, ärakasutamise jms kuritahtluse oht olemas.<br />Seda tuleb lihtsalt silmas pidada. Ise teen 99% oste tavalise krediitkaardiga - rahavoogude parema haldamise eesmärgil. Varjata pole midagi ja laenu ei kavatse eraisikuna niipea taotleda.<br /><br />Eluterve paranaoia on abiks - kuni hüsteeriliseks ei lähe.

Velikij

ilmselt tellitud artikkel ÄP-s :)<br /><br />Baltimaadest on Eesti elanikud kõige aktiivsemad maksekaardi kasutajad – mullu tehti maksekaartidega 114,25 miljonit tehingut, vahendab Äripäev Online. <br />Sama näitaja Leedus oli 85 miljonit ja Lätis vaid kuus miljonit, kirjutab Läti uudistekanal LETA viitega maksekaardikeskuse BankServiss andmetele.<br />Eestis on ka enim maksekaarte elaniku kohta – läinud aasta andmetel 0,97 ehk üks kaart pea iga inimese kohta. Sama näitaja Leedus oli 0,7 ja Lätis 0,57.<br />Kõige rohkem uusi kaarte väljastati mullu Leedus, maksekaartide hulk kasvas 20 protsenti. Lätis oli kasv 10,9 ja Eestis 6,6 protsenti.<br />Pangaautomaate oli läinud aasta andmeil arvuliselt enim Leedus – 1012. Lätis oli sama näitaja 867 ja Eestis 779. Pangaautomaate elanike kohta on enim Eestis. <br /><br />

AloV

Täiesti imekspandav on Lätlaste makseharjumus - iga lätlane teeb aastas 3 makset kaardiga. Väga kahtlane statistika.

priitp

Väga õige statistika. Omal nahal kogetud (klient müüb sinna) ja ühe suurima Internetipoe pidajaga diskuteeritud (ei tea konkreetselt kes, ise ei oselenu). Naljaga pooleks, aga mingi 30 ostu kuus olevat kõva-kõva sõna :-) Sealt pole keeruline muud kaardimaksmist tuletada. Läti on sullimaa nagu Saksagi.

suffiks

Läti on sul(l)imaa tõepoolest. Ka nonde hiljuti avaldatud nimekirjas sisalduvate inimeste puhul. Eestlane on rahvus, lätlane on elukutse. Leedukate kohta ma ei oska midagi ütelda, aga kurjad keeled räägivad, et nad on kurjad impeeriumiigatsejad :).

koto
                                Re: Mida arvata Baltikast?  <br /><br /><br />Puhaskasum 2004-16.7mln krooni, sealhulgas 4kv.-11,4ml.  Mida arvata Baltikast?
Henno_Viires

<p>koto</p><p>Rohkem juttu siin <a href="/forums/index.cfm?id=74113">foorumis</a></p><p>Võib-olla ümberpöördunud ettevõte, aga enne tahaks näha kas tugevnev dollar ja kasvavad toorainehinnad (puuvill) mitte 2,8% puhaskasumimarginaali ära ei söö</p><p>2003 oli -67M kahjumit muide ...</p>

tty

Pigem võib juhtuda, et müügitulemused veavad alt. Kindlasti tasuks Baltika tulemusi vaadates mõelda ka sesoonsusele. Aasta lõpp võib olla parem/parim müügiaeg kui näiteks suvi. Või vastupidi. Baltika puhul tuleb pigem eeldada, et müügigraafik käib vastandfaasis õllemüügiga.<br />Ei imestaks kui nende Ikv tuleks "enam vähem" - kuid IIkv tuleks jällegi nõrk.<br /><br />Spekuleerimseks sobib Baltika sama haästi kui iga muu kihlveo tüüpi instrument (kahju, et eestis totalisaatori pole popp). Kuid pikemas perspektiivis invsteeriks küll lombi taha - kui oskaks.

Velikij

Rick12 eeskujul käisin eile siis ka Viru keskuses / Kaubamajas sooviga parandada Baltika Q2 müügitulemusi, kuid kahjuks jäi minupoolne panus andmata, müüja naeris näkku, ütles, et see kaup müüakse kohe läbi :(<br />Liiga hea pole vist ka hea...

koto

Mõte oli suunata pealkiri ja sisu kokku!<br />Muideks miks Baltikal kaks fooorumit? Saaks ju ühega hakkama!