Kõige olulisem Euroopa Liiduga ühinemisel on minu jaoks majanduslik aspekt. Euroopa Liitu kuuludes on võimalik vabakaubandus liikmesriikide vahel. Sinna mitte kuuludes võidakse hakata peedistama ning seadma kvoote mingitele kaubagruppidele või väheneb konkurentsivõime tingituna tollidest või muudest maksudest. Halvimal juhul võib juhtuda, et Eesti on tulevikus EL riikide jaoks koht, kus on võimalik teostada odavat allahanget.<br />Kui Eesti ekspordist moodustab EL osa üle kahe kolmandiku, siis terve mõistus ütleb, et jah, see on meile vajalik. <br />Senikaua kuni meil ei ole oma Nokiat, peame pürgima sinnapoole, et oleks võimalik ka tulevikus EL turul oma tooteid müüa.
Passikontrolli osas oleks lahenduseks pigem liitumine Schengeniga, siis kaoks Euroopasiseselt sähandene kontroliimine yldse ära ilma igasuguste XX/Non-XX siltideta.<br />Märkus. Ylalmainitu kehtib loomulikult yldjuhul, reeglina ja mitteeriolukordades.<br />
TAHATE PIIRIVALVEL LEIVA KÄEST ÄRA KISKUDA?MINGI KONTROLL VÕIKS JU IKKA OLLA,ET IGASUGUSED KAHTLASED SIIA EI TULEKS UUDISTAMA.VÕI KUIDAS?
Graafik,sulle tuleb siis EL-iga liitumine maha müüa?<br />no nii,ise võid ju tubli olla,kui pole aga kedagi,kel seda hinnata oleks võimalik,ka kaubavahetuse teel,siis pole sellest tublidusest mingit tolku.<br />Loomulikult pole paha ka idee,et mängida assotsiatseerunud liikme mängu,muudkui kinnitades EL-ile,et küll me teiega ükskord liitume niikuinii ning kasutada ära asotsiatseerunud liikme staatusest tulenevaid privileege.<br />Usa ja Jaapaniga,ASEAN-iga samal ajal sehkendada pole samuti halb mõte.<br /><br />Kõik need kolm suurt aga,on ju omavahelises konkurentsis maailmas.Ja kas sa tõesti usud,et mõni neist laseb pisikesel Eestil iseseisvat majanduspoliitikat ajada?<br /><br />Igasugune potentsiaalne konkurents elimineeritakse kohe alguses,potentsiaalse konkurendi ülesostmise teel,kui muu ei aita.Hansapanga näide peaks ju küllaldane olema,mida tähendab ise tubli olemine.<br />ise me siiski nii tublid ei jõua olla,et konkureerida selle maailma vägevatega.<br />seetõttu:"if you can't beat them,join them"...küsimus on ainult,kellega.<br />:-)
EL's on praegu selge diskussioon tuumiku moodustamiseks ja Schengeni lepe võib olla üks asi mille ümber see tuumik tekib. Nii et piiridel pole mingit garantiid, et sildid "EU" / "non-EU" ei asendu mingis perioodis siltidega "Schengen" / "non-Schengen".
Garantiid mõistagi pole, tegu on poliitilise otsusega, aga EL sees, no ma olen nõus Sinuga Yaak kihla vedama, et sellist asja juhtuma küll ei saa.<br />Diskussioonid tuumiku moodustamise osas käivad hoopis teistel teemadel. Pariis-Bonn telg kindlustab oma ülemvõimu teiste vahenditega kui isikute vaba liikumise piiramisega.<br /><br />Schengen on oma olemuselt läbitud etapp. Mis muide ei tähenda sugugi piiranguid töölubade osas kandidaatriikidele, üleminekuaja vormis jne. Läbirääkimiste käigus on see mõistagi võimalik. <br /><br />mis arvad?
Kui EU-ga liitumine muud head ei too, siis piiriületamine muutub küll kordi kergemaks. Jama on vaadata kuidas lähinaabrid EU tollikoridoris läbi vuhisevad ning kõigest paari meetri pealt oma passi näitavad. Vaata nagu vaene sugulane pealt kuidas EU-lased juba tollist läbi, endal alles mõned meetrid läbitud.
"EU" / "non-EU" asendumine "Schengen" / "non-Schengen" on eee....,sest juba hetkel on EU välised maad Norra,Island osa "Schengen"-ist kui assotsiatsieerunud liikmesmaad.Kuulujutud käivad,et ka Shveits pidavat shengendama hakkavat.EU-st aga hoiavad nad siiski oma pankade tõttu eemale.Nagu norrakad oma nafta ning islandlased oma kala tõttu.<br />:-)
Graafik,<br /><br />See punkt 2) [tsitaat: <emp>Täitsa uskumatu on, et Euroopa Liit tahab meile kõike anda ja ise ei taha midagi vastu saada</emp>] on selline kahtlane Sul...<br /><br />Veelgi uskumatum tundub see, et "vaesed" Euroopa Liidu riigid tahavad "rikkalt" Eestilt nüüd kolme kartulit, kahe kartuli hinnaga üle lüüa ja kõik rõõmsalt meie kulul elama hakata. ;-)<br />
nonii... värske kogemus näitab, et Schengen / NON-Schengen piiripunktid täiesti reaalselt olemas.
Rõõm kuulda, et teoreetiline ootus Schengen/non-Schengen rakendamise koha pealt nii kiiresti täitus. Kuigi peab ka ise vales koridoris sabas seisma.<br />Velikij'ga kihlvedu norima hakata oleks ebaõiglane, kuna ka ise ei uskunud et selline asi lähitulevikus juhtub, esialgu oleks pidanud sellest EU/non-EU'st piisama. <br />Ja loomulikult panin ma kaks erinevat asja ühte patta, rääkides Schengenist ja EU tuumast. Schengen on töine vahend, mis tagab tööjõu ja kuritegevuse mittevaba (ehk siis piirangutega) liikumise ja Bonn-Pariis telje tugevnemine on loomulikult teine asi
yaak, siis läks mul ju igati õnneks! Vahel peab iika vedama ka! Kui mitte aktsiaturul, siis vähemalt kihlveokontoris :-)<br /><br />Tegelikult olen hiigla huvitet teada saamaks, kus kokreetselt see Schengen/nonSchengen silt seisis? Robert, räägi välja!
Heraklioni lennujaam; Kreeka
Velikij,<br />millest niisugune alla-andmine kihlvedude osas?Kreeklastele on ju lubatud hullemaidki asju kui Schengeni piiripunkti avamine.<br />:-)<br /><br />Olen kreeklaste peale nimelt siiani vihane,kuna nad mind kord piiripunktis,kus polnud mitte mingeid non'e ega midagi.Kuna nad korra sujuvalt liikuva kõikse karvaste ja suleliste piiriületajate järjekorra mu Eesti Passi pärast mitmeks minutiks seisma jätsid.Nii,et kõik see karvaste ja suleliste kamp mu selja taga kaelad õieli uudishimust jõllitas,et mis nüüd lahti on?<br />:-D<br /><br />seetõttu ei jäta võimalust kasutamata meelde tuletamaks lugu,mis räägib Kreekast kui Euroopa tsivilisatsiooni hällist.Paraku on aga tsivilisatsioon ammu suureks kasvanud ning sünnikodust lahkunud.<br /><br />ja sellega seoses lõpetan nüüd sinuga poliitilise ebakorrektsuse asjus seisuga 1:1<br />:-)
võtan jälle vana teema üles.<br /><br />Palun selgitage mulle euroskeptikute loogikat, kui liitumisele oponeeritakse väitega, et meie suhtes kehtestatakse tööjõu vaba liikumise piirangud ei-tea-mitmeks aastaks. Minu arvates on mitteliitumine selgeks märgiks, et tööjõu vaba liikumist ei tule kunagi. S.t. liitudes omaks me mingitki optsiooni töötajate liikumiseks - mitteliitudes jääks me sellest ilma.<br /><br />Teine aspekt: kui palju on Eestis neid inimesi, keda see tööjõu liikumisvabadus reaalselt puudutab? Kui palju on neid inimesi, kes tahaks, aga ei saa EU liikmesmaadesse tööle minna? Minu isiklik seisukoht on, et neid peaaegu ei ole.
Tööjõu vaba liikumine on üks vastuoluline teema Eesti jaoks, sest tegelikult on juba praegu(ilma EUga liitumata) valus probleem hoopis ajude äravool Eestist. <br /><br />Ma arvan, et lähematel aegadel vajab Eesti ise järjest rohkem töökäsi. Võõra tööjõu riiki lubamiseks ei pea olema EUliige.
sekundeerin Robertile:<br /><br />Nende inimeste osas, keda EL liikmesriigid vajaksid praegu kui kvalifitseeritud tööjõudu teatud tingimustes, vabandage, ses osas on kvoodid nii suured, et neid täis võtta ei jõuta niikuinii. Ja neid, keda ei vajata seal, vaevalt, et neid hakatakse vajama ka pärast tööjõu vaba liikumise täielikku jõustumist!
Tööjõud, kes tahab ja suudab vabalt liikuda, teeb seda nyydki juba niikuinii.<br />Aga tõstataks hoopis sellise probleemi: kui palju on neid EUlasi, kes Eestis töötavad ja kuidas mõjuks olukord EUle, kui Eesti tekitaks piirangud EUlastele Eestis töötamiseks?<br />
Luuser, thirteen points sellise probleemi tõstatamise eest!<br /><br />Analoogiline probleem: kuidas peaks kärbes elevandi külje vastu lendama, et see külili kukuks? Vastan ise: lennaku kuidas tahes, elevant oma paksu nahaga seda isegi ei märka.
robert: ära nüüd asju tagurpidi keera. See on ikka niiviisi, et eurooptimistid ütlesid, et EU'ga liitumine annab vaba (tööjõu) liikumise ja pessimistid küsisid: "kas ikka annab?" ja momendi vastus optimistidelt on: "no päris ei anna ... aga mingi optsioon sealt ikka tekib". Ma küsiks, et kas optsiooni saab plain stoki hinnaga müüa ja tervitan mõtet, et EU brikettidele peaks kehtestama liikumise piirangu, et nad EU "lama" eest Eestisse ei põgeneks.
tulles tagasi selle tööjõu liikumise piiramise juurde, tuli meelde, et helsinkin sanomates öeldi selleks numbriks 400K elikka 400 000 eestlasest töölist tahaks minna välismaale tööle. kuidagi suurevõittu see number....võibolla eksis ajakirjanik või trükimasin nulliga 8)
Rene2:<br />vähemalt suurusjärk oli õige.<br />Aga põhjus, miks see number nii suur tuli, oli kysimuse esituses, mida uurimises kasutati (a la midagi sellist, et kas te põhimõtteliselt peate võimalikuks...)<br />
Mina näiteks pean seda ka põhimõtteliselt võimalikuks. Aga põhimõtete ja reaalse elu vahel on suur veelahe. Nii et tegelik välismaale siirdujate hulk on suurusjärke väiksem.<br />Pealegi, vaatamata suurtele pingutustele tööjõu vaba liikumise saavutamisel on ja jääb Euroopa siiski mulitikulturaalseks ühiskonnaks, rääkigu Fukuyama mida tahab! Ja sellega tuleb paratamatult arvestada.
Sain nädalavahetusel EE Areeni lugedes uue märgi, et poliitikuid ei tohi lasta mingitele (ühinemis)läbirääkimistele, kuna nii nende endi kui nõustajate arvutusoskus on pehmelt öeldes puudulik.<br />Siin on tsitaat PM majandusnõuniku artiklist, kus üheselt vihjatakse nagu oleks 0,1%x0,1%=0,01%:<br />"Tänapäeva eesti naine ei saa endale naljalt lubada karjääritut olemist, sest riigis, kus tõenäosus jääda tööta on vähemalt 0,1 protsenti, on äärmiselt oluline perekonnas seda riski maandada. Tõenäosus, et mees ja naine mõlemad kaotavad töö, on ju vaid 0,1x0,1=0,01" Poliitikule kohaselt pole seda küll otse välja öeldud, kuid proovige tõestada, et antud tsitaat üritaks väita, et 0,1% x 0,1% = 0,0001%, mis on õige vastus.
yaak, jälle ei saa ma mitte midagi aru! Palun anna täpsem vihje (link) ja selgita natuke seda raketiteadust, ehk siis saab asi selgemaks!
Velikij: pisut pikk lugemiseks aga kui viitsid <a target=_blank href="http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/21/Areen/naiskysimus1.html"> vaata siit </a>
Thanks, vaatan kindlasti!
Ma näen selles artiklis palju suuremaid vigu kui protsentide korrutamine. <br /><br />Näiteks töötajäämise tõenäosus 0.1% ise on ebareaalne. See tõenäosus peaks olema tunduvalt kõrgem kui töötusemäär on viimasel ajal olnud 13%.<br /><br />Millegipärast ma arvan, et Kersti Kaljulaid ise ei ole vigadega seotud, pigem on need toimetaja näpukad<br /><br />
Mina ei saa sellest lausest näiteks aru:<br /><br />Naise loogiline edumeetod oma ideede elluviimiseks on ideede võrkturustus, mitte käsutavasse positsiooni rühkimine<br /><br />äkki keegi tõlgib
hmmm... äkki saab seda mõista nii, et "naine ei lähe palgaliseks juhiks, vaid pigem räägib oma parimad ideed sõbrannadele & tunneb nende edust rõõmu?"<br /><br />;)
Järgmine jutt on jutumärkides:<br /><br />Hiljuti vaatasin filmi "Mida naised tahavad"<br /><br />Filmis oli naiselt-ülemalt võimalik infot kätte saada vaid ainult mõtetelugemise teel.<br /><br />Kuidas omandada naiste mõtete lugemise võime selgub film vaadates. <br />Igatahes oli see valus:-)
Sa Graafik oled ikka hirmus hea ja positiivne inimene. Tegelikult mina ikka ei usu küll, et need arvutused 0.1x0.1 seal on toimetaja näpukad.<br /><br />Küsimus on pigem selles, et poliitiliste eesmärkide nimel võib rahvale ette sööta mida tahes. Isegi lauslollusi.<br /><br />Selle kohta peaks Kaljulaidilt avalikult aru pärima.
Tegelik tõlge on selline, et ei tohi juhtida ja kontrollida yht suurt yksust, vaid tuleb enda jaoks leida struktuur, mis koosneb paljudest sellistest suurematest yksustest ja igast sellisest yksusest tuleb hoida kontrolli all väga väike, kuid struktuuri seisukohalt strateegiliselt väga oluline osa.<br />Niiviisi ei saa keegi teine arugi, kui palju võimu sul tegelikult on.<br /><br />Märkus. See kõik on teoreetiline selgitus, ärge parem proovigegi seda ilma eelnevalt kogemusi kogumata praktikas katsetada, sest see on sama keeruline/lihtne, nagu TA. Aga kui see miskipärast teil siiski õnnestuma peaks, saavad tulemused olema hiilgavad.<br /><br />
Nüüd läheb muidugi EU üle uueks teemaks, aga mis parata.<br /><br />Tegelikult on see naisküsimuse artikkel väga intrigeeriv. <br /><br />Viimasest kahest lõigust selgub, et:<br /><br />Mehed > ei vaheta infot > võitlejad > stagnandid<br />Naised > infovahetajad > sõbralikud > eduvedurid<br /><br />konkurents, innovatiivsus ja riskivõtmine(kolm vaala millel turumajandus püsib) ei kuulu ideaalmaailma parameetrite hulka
Naisküsimus naisküsimuseks, aga Kaljulaidi artikkel oli ikka väga-väga masendav. Ja see peab olema meie peaministri majandusnõunik! Mida meil siis üldse loota on sellest riigist ja majandusest!<br /><br />Kui Tiina Lang Delfis seelaadseid arvamusi avaldab, siis on see tema ajakirjanduslik töö ja tegevus, sex sells, edu talle! Kui aga peaministri majandusnõunik Eesti suurimas (ja minu teada apoliitilises) nädalalehes kultiveerib avalikult McBealismi, siis on ikka kole lugu küll. Seda tingimustes, kus iga sündimata laps on hindamatuks kaotuseks eesti rahva püsimajäämise seisukohalt.<br /><br />Masendav, väga masendav. <br />:-((((<br />
Olin ka pettunud KK mõtteavaldustest, see korrutamise näide oli kõige silmatorkavam, kuigi tegemist võib olla lihtsa kiirustamisega. <br /><br />Tulles tagasi EU juurde tekkis kaks mõtet:<br /><br />KK oli vist potensiaalne ministrikandidaat. Vaadates seda kirjutamisstiili, mida artiklis viljeleti pole võimalik KK ideid võrkturustada. Võrkturustatav mõte kaob lohisevasse kiillausesse - puudub teravus. See võib olla vabandatav meiesuguste messageboard grafomaanide jaoks, kuid mitte EU liitumist või naisküsimust võrkturustava poliitiku jaoks.<br /><br />Teiseks võiks EE'le soovitada nädala küsimuseks Eesti juhtivatele majanduspoliitikutele: "palju on 10% x 10% ?", usun et paljud vastavad 100. :-)
Ma ei julgenud esmapilgul seda mõtet minida, kuid sa yaak tõid selle esile, ma siis jätkan. Jah, KK oma viimaste avalduste valguses oleks tõeliselt sobilik mantlipärija Pärnojale. Siis jätkuks täie võimsusega lollide seaduseelnõude laviin majandusministeeriumist endiselt ning tuleks uus GIBB ja saaks jälle mõnikümmend milli...noh, sest vahet pole ju üldse, kas 0,1 või 10% või 0,1%!<br />Muidugi, Mõõdukail ei jätku piisavalt tervet mõistust Pärnoja maha võtta, millega nad parandaksid oma reitingut määratult ja pakkuda kohta KK-le. Hea vahetus oleks minu meelest. Ainult et mul endal tuleb selles pagana riigis edasi elada ja makse maksta :-(
...huvitav,aga kes tõlgib Peaministri majandusnõuniku Kersti Kaljulaidi jutte-nõuandeid Peaministrile?
Selline tähelepanek EU ja Eesti suhtumisest liitumisse - kui Eesti küsib üleminekuperioode, mis fikseeritud kindlasse aastasse näit. madalamat tubakaaktsiisi sooviti vist aastani 2006, siis EU ettepanek tööjõu vaba liikumise piiramise osas oli "7 aastat liitumisest alates".
Minu arvates super-positiivne lugu. Kuigi ka teiste isikukirjeldused on üsna positiivsed. Eesti vasakpoolsetel selle loo peale hari ilmselt üsna 'punane' :)
Täna on kuulda, et Bush soovib, et Venemaast saaks NATO partner ja ühenduse liige<br /><br />Nii, et me ei saa Venemaast üle ega ümber:)<br /><br />
Täna on kuulda, et Bush soovib, et Venemaast saaks NATO partner ja ühenduse liige
<P>Kõva propaganda, mis lähemal ajal välja käiakse on 9 analüütiku ennustuse kohaselt kujuneb Euroopa Liiduga ühinemisel töötajate keskmiseks palgaks (aastatel 2005-10) <STRONG>11600</STRONG> krooni, aga mitteühinemisel vaid <STRONG>10200</STRONG> krooni</P><P>Vaata: <A href="http://www.elis.ee/failid/uuring/majandushinnangud.pdf" target=_blank>http://www.elis.ee/failid/uuring/majandushinnangud.pdf</A> </P>
See küsimus on natuke imelik, mina vastasin sellele nii, et milline oleks keskmine palk perioodi lõpul e 2010. Mingi viieaastase perioodi keskmine keskmine (just 2X) palk ei näita palju midagi.
Robi, värske uudis ÄPO-st:<br /><br />Kui praegustest kandidaatriikidest saavad Euroopa Liidu liikmed, siis nende ja endiste ELi liikmesriikide vahel jääb piirikontroll püsima kuni 10 aastaks. <br /><br />Sellise sõnumi said möödunud nädalavahetusel Brüsselis peetud konverentsil ELi pürgivad maad. ELi liikmesriikide arvates on kandidaatriikide piirikontroll ebausaldatav, mille põhjuseks on kontrolli madal tehniline tase ja piirivalvurite äraostetavus.
Ühest küljest on see mõistagi rõve ja ropp. <br /><br />Aga samas, kui pöörata pilk EL-i poole, siis piisab meenutamisest, et piirikontroll EL sisepiiridel kaotati ametlikult alles 1993 aastaks (kus ja kuidas ja kui hästi-halvasti, see on iseasi, 93 on rohkem nagu promo-tähtaeg). Rooma lepingust oli selleks ajaks möödas mitte 10 vaid 35! aastat.<br /><br />Nii et oleme isegi tublid olnud ja hästi saanud!<br />
Aga kandidaatriikide piirikontroll ongi ju ebausaldatav; kontrolli tehniline tase madal ja piirivalvurid äraostetavad.<br /><br />Kontrollige kui ei usu: sõitke marsruudil: Läti - Leedu - Poola - Saksamaa üks ots edasi-tagasi ja vaadake, mitu korda tuleb selle 8 piiriületuse käigus "natshai"-d anda või alternatiivina tundide kaupa ennast peedistada lasta.