Mida kuradit teeb Swed oma pensionifondidega??
Postitusi kokku 254
tqnism

mnjah. Selle Ungari loo peale ei oska enam ei A ega B öelda.

TNT

ungari loo põhjal saab väita, et lollaka sinisilmsuse ja usu eest kõrgemasse võimu karistatakse alati ja iga maailmakorra ajal!<br />Inimene peab olema egoistlik, ahne, laisk, ihne ja umbusklik ainult siis on lootust edule!<br />Ei ole mõtet loota , et kui sa annad oma raha võõraste inimeste kätte , siis nad teenivad sellega suurt tootlust ja teevad su rikkaks. Lollikesed, see on ainult ettekääne sult raha ära võtmiseks. See on üks põhireegel, kui sa seda väga sageli ei riku oleks justkui hea õnne puhul natuke lootust.<br />

momentum

Iiri bailouti statement<br /><br /><b><a href="http://www.merrionstreet.ie/index.php/2010/11/ireland-euimf-reach-agreement-on-financial-support/?cat=3" target="_blank">Ireland, EU/IMF reach agreement on financial support</a></b> <br /><br />Fiscal Measures in the Programme<br />Programme Expenditure<br />- Savings in Social Protection expenditure through enhanced control measures, structural reform measures, a fall in the live register and if necessary, further rate reductions.<br />- <b>Increase the state pension age to 66 years in 2014, 67 in 2021 and 68 in 2028.</b><br /><br />See ongi see, mis hakkab tulevikus juhtuma. Riigieelarved on nii tasakaalust väljas et kui muud moodi ei saa, siis tõuseb pensioni-iga nt 68 peale. Või veel kõrgemale. Kahju lausa et riigid on pidevalt pensionäride pantvangis. <br /><br />Eesti suur probleem on kahjuks see, et eriti ei ole ka midagi võimalik teha. Praegu peab nõrgemat osa toetama. Okupatsiooniline katkestus ja rahareformid tapsid igasuguse kapitali säilitamise, edasiandmise ja kasvatamise võimalused. Seega ei olnud puht füüsiliselt võimalik oma olukorda parandada. Aga nüüd on. Inflatsiooni jm vapustusi kartma ei pea, sest selliste riskide vastu peaks end igaüks ise kaitsma. Loodame vabaduse püsimisele, sest ainult siis ei ole võimalik midagi ette võtta. Kohe kindlasti ei peaks enam praeguses situatsioonis jutlustama riigi hoolimisest, sotsiaalprogrammidest, solidaarsusest jm. Nii tekib inimestel põhjendatud ootus midagi saada. Aga ootus midagi saada ei ole kuidagi põhjendatud.

ttrust

Ma usun et varsti tuleb sellele pensioniea-tõstmise seadusele muudatus, kus on kirjas et pensioniiga hakkab tõusma tunduvalt varem ja tunduvalt kiiremas tempos ja ülemine piir saab ka olema 66 aastat.<br />

MSM

Teiselt poolt on isegi hea, et meil sotsiaaltoetused on nagu nad on - jääb Eestisse vähem nn inimr... (mustlasi). Kasutavad Eesti ainult transiidimaana.

ttrust

St pidasin silmas seda praegu Eestis vastu võetud pensioniea-tõstmise seadust ja selle muutmist.

Ouna_Ants1

Swed on oma 2 ja 3 samba fondidega viimase 1-1,5 aasta jooksul mingil määral jalad alla saanud ja kohati isegi üle keskmise tulemusi näitamas, kuid vaata kust otsast sa vaatad, ERGO kohustuslikud ja täiendavad pensionifondid on selle perioodi jooksul kõik konkurentsitult kõige kehvemaid tulemusi näitamas.<br/>Allikas: pensionikeskus.ee graafikud.

nier

Mina küll siin olulist erinevust ei näe. Ja venitades perioodi pikemaks muutuvad ka Swed tulemused võrreldes ERGO-ga ikka kehvakesteks.

MSM

Ants, mõttetu on vaadata nii lühikest perioodi. IMO NAV annab objektiivsemat tulemust. ...aga SEB on ju päris mudas.

Romet_Enok

<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/b/b7da7db5fe097b691d8346a986e4e76a7edbaf29.jpeg"/>

puhkjapojad1

SEBi konservatiivne pensionifond möödunud aastal -2,51%. Hea kui sinu raha kasvatavad professionaalid, kes pääsevad ligi instrumentidele, millele eraisik ligi ei pääse ja boonusena on ka riskid mõistlikult hajutatud.

Cynic

Eks eelmine aasta oli paras disaster &quot;turvaliseks&quot; peetavatele instrumentidele. Ei tahaks olla varahladuri nahas kes oli sunnitud investeerima kõrge reitinguga instrumentidesse. Ostad lühikest paberit siis on kliendile pärast tasusid kahjum garanteeritud aga kui ostad pikemat kraami on võimalik saada väike pluss või suurem kahjum. Ja siis seleta pärast kundedele, et kuidas on Saksa või USA valitsuse paberiga võimalik kahjumit saada- mõlemad riigid ju alles ja maksejõulised :-)

puhkjapojad1

Abiks oleks, kui haldur panna tuppa kinni ja fondiosakute omanike silme all treidima. 40% kvartalis võib olla ei tule, aga väike pluss võiks siiski ju olla S&amp;P 28% kõrval.

naah

<blockquote><b>puhkjapojad1</b><br />Abiks oleks, kui haldur panna tuppa kinni ja fondiosakute omanike silme all treidima. 40% kvartalis võib olla ei tule, aga väike pluss võiks siiski ju olla S&amp;P 28% kõrval.</blockquote><br/><br/>puhkil oma huvid mängus - tahab halduri ruumi kaameraid seada..<br/>

jahe

Puhk, ega haldur ise ei kauplegi. Kui näeksid fondihalduritele peale surutud sisereegleid, siis Sul säärast mõtet isegi ei tekiks. Põhjamaade värk, vastutus on jagatud ja tulusus hajutatud.

puhkjapojad1

Heh, ei oska ma huumorit viljeleda.

arvon

<blockquote><b>puhkjapojad1</b><br />Abiks oleks, kui haldur panna tuppa kinni ja fondiosakute omanike silme all treidima. 40% kvartalis võib olla ei tule, aga väike pluss võiks siiski ju olla S&amp;P 28% kõrval.</blockquote><br/><br/>Mina arvan, et kui selle korraldaks veel näiteks OEG, oleks mitu kärbest korraga käes. Osakuomanikul võiks olla tasuta sissepääs, mida saaks ka väikese raha eest võõrandada. Kui saaks teha halduri tulemusele panuseid, oleks väike mängurõõm lisaks saadaval pluss OEG käibelisa. Riik saaks teha hanke maja ehitamiseks, ehitusfirmadel väike ots terendamas. Kõik see meelitaks ilmselt narko, aga peamiselt relvadiilereid piirkonda, politseil taas võimalus oma tööd efektiivistada - all in one lahendus. Ma arvan, et seda rida saaks veel jätkata, aga peaks olema siililegi selge, et ettepanekul on väga jumet. + veel kaameratemüük, oi kurja ...

aivo1

Olen aastaid kirjutanud sellest kuidas pensionifondid tahtlikult hoiavad tootluse madala ja kasumi oma tasku keeravad,nüüd on &quot;Äripäev&quot; ka sellest loo kribanud pealkirjaga &quot;Laske teisest sambast lahkuda!&quot;<br/>Järgnev lõik sellest artiklist toob asja olemuse hästi esile.<br/><br/>II sambaga liitunutel jääb täna üle vaid nukralt II samba fondide üsna olematut tootlust ja küllaltki „olevaid“ osakute väljalasketasu, tagasivõtmistasu ja pensionifondi valitsemistasusid vaadates ohata. Ainus, mida saab teha, on kolm korda aastas fondi vahetada, kuid sellega kaasnevad teenustasud.<br/>Praegu näib, et ainsana võidavad II sambast pangad. Neile on garanteeritud rahavoog, nad ei pea end pidevalt tõestama kliendile. Kui ei taha, võid ju teise juurde minna, kuid süsteemist välja minna ei saa. Fondide tootlus on üsna ühte auku, see aga ei soosi efektiivsust.

MSM

aivo1, mina vaatan, et 10 a peale on kõikide tootlus ületanud pangaprotsenti ja tulumaks kah tagasi.

Kristjan1

millist huvi üleüldse teenib kohustuslik pensionifond või riigi poolt subsideeritud pensionifond? No alustaks kõigepealt sellest, et kõikides aruteludes sel teemal aetakse reaalne ja nominaalne segamini ja esitatakse argument, et pay as you go süsteem on demograafilistele muutustele tundlikum ja tulevikus ei pruugi nii palju maksumaksjaid olla ning väidetakse, et seetõttu on eelfinantseeritud pensionisüsteem kuidagi kindlam. Tegemist on üsna fundamentaalse veaga, sest demograafiliste muutuste tõttu võib reaalseid töötegijaid vähemaks jääda tulevikus ning pensionäride ülalpidamiseks on tarvis reaalseid kaupu ja teenuseid, mida saavad neile luua töötavad inimesed. Asi ei ole maksudes ja maksurahas. Mõlemad pooled räägivad tegelikult teemast mööda, ka vastased. Vastased süüdistavad süsteemi selles peaasjalikult, et pangad ei suuda neile korralikku tootlust pakkuda, kui suudaks, siis võiks leppida ka garanteeritud teenustasudega pangandussektorile nende arvates. Tegelikult ei teeni süsteem avalikku huvi ka siis ja leian, et sellisel moel säästmise subsideerimine ning veelgi hullem kohustamine on täiesti vale. pay as you go pensionisüsteem on igal juhul kõige kindlam ja kes soovib rohkemat, sellele ei peaks seda subsideerima, veelgi vähem kohustuslikuks muuta. kes nüüd tahab väita, et teeme käsu korras tervest rahvastikust investorid, siis mina ütlen, et las ikka investeerivad need, kes seda tahavad teha ja ka edukad on. Praegu on tulemus selline, et finantssektorile on sissetulek garanteeritud teenustasude näol, ikka peavad mõned inimesed sellega tegelema, kes siis targutavad omi finantstarkusi avalikkuses, minu hinnangul võiksid nad näiteks taksorooli keerata, oleks kõigile kasulikum.

Kristjan1

Siin on nüüd näide Ülo Kaasiku vigasest jutust sel teemal<br/><a target="_blank" href="http://www.eestipank.ee/majanduspoliitilised-artiklid/parema-pensioni-voti-saastmine">Parema pensioni võti on säästmine</a><br/><br/>See viga, mis ta sooritab, on levinud. Demograafilised muutused ja seetõttu on tarvis säästa, fakt jääb, et tulevased pensionärid vajavad reaalseid kaupu ja teenuseid, mida saavad neile pakkuda töötavad inimesed. Finantssäästud selle vastu ei aita. Asi ei piirdu tegelikult veel ainult selle veaga. Tegelikult lämmatatakse tihti nõudlus täna sellise säästmisele õhutamisega, mille tulemuseks on majandusarengu peatumine, mis omakorda tähendab vähemtootlikke töötajaid homme, kes peavad pensionäre ülal pidama.<br/>

MSM

Vaatan, et see artikkel ilmus 2006. aastal. Minu mäletamistmööda on keskmine oodatav eluiga peale pensionile jäämist peaaegu 80 aastani, mitte 72-ni. Ma ei tea, kas nüüd eraldi arvutatakse, on ju sugude võrdsus, ja mehed-naised ühes suremuse tabelis. <br/><br/>Kristjan1, kas sina kaldusid Krugmani Ilvese vaidluses Krugmani poolele?<br/><br/>Aga see, mis pangad praegu teenivad garanteeritud teenustasudega, on kopikad selle kõrval, mis nad hakkavad tulevikus teenima selle pealt, et pensionär ei jõua kogu oma 2. sambasse kogutud raha ära kulutada.<br/>Muide, LHV on teenustasude osas liider (halvas mõttes) ja suudab ka kaubanduskeskustes müügimeestele head provisjoni maksta. Kas see tuleb sellest, et ta suudab oma priiskamist hea tootlusega või teiste nõrga tootlusega õigustada. <br/>Ainukesena on 10 aasta jooksul teenustasu langetanud Swed.<br/><br/><br/><br/>

Kristjan1

<blockquote>Kristjan1, kas sina kaldusid Krugmani Ilvese vaidluses Krugmani poolele?</blockquote><br/><br/>Ma mingit vaidlust ei märganud, Krugman esitas argumendid kasinuse vastu, mitte Eesti vastu ning mainis Eestit ja Ilves trollis põhimõtteliselt ilma igasuguste argumentideta. Meie meedia ei kajastanud seda objektiivselt, mistõttu võis jääda mulje, et toimus mingi vaidlus. <br/><br/>Neid pensionifonde ei oleks vaja praegusel kujul. Kui riik hakkab midagi subsideerima või sundima, siis õigustada saab seda sellega, et see teenib avalikku huvi. Erapensionifondid ei teeni mitte kuidagi avalikku huvi. See ei ole muidugi pelgalt meie probleem, vaid see pensionifondidus vohab kõikjal maailmas. Pensionifondid spekuleerivad futuuride turul ja ostavad isegi füüsiliselt tooraineid lattu spekuleerimise eesmärgil. Kui nüüd meenutada, et riigi poolt on asi subsideeritud, siis tekib küsimus, et milleks. Ja loomulikult on kari inimesi seotud nende fondidega, keda ei ole tegelikult tarvis finantssektorisse töötama. <br/><br/>Pensionifondi osakud on päritavad täiesti. Iseasi, et sa sõlmid mõne pangaga pensionilepingu ja seal võivad asjad teisiti olla. Ma eelistaksin igal juhul pay as you go süsteemi ning peataksin igasuguse riikliku sunduse ja subsideerimise pensionifondidesse. Inimesel peaks olema võimalus investeerida ja sääste koguda, kui talle pay as you go süsteemis pakutavast väheks jääb, aga riik ei peaks seda sundima või subsideerima. Kõik seda tegevust õigustavad argumendid, mida olen kohanud, on lihtsaid vigu täis. Demograafilise situatsiooni halvenemine on reaalne probleem, maksulaekumiste vähenemine aga nominaalne ja mitte kuidagi ei lahenda rahvastiku vananemisest tingitud probleeme finantsvarade kuhjamisega pensionifondidesse. <br/><a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/article/2014/5/2/nestor-inimesed-ei-oska-ise-raha-koguda">Nestor: inimesed ei oska ise raha koguda</a><br/>Keegi võiks Nestorilt küsida, et miks inimesed peaksid raha koguma.

ttrust

<i>Nestor: &quot;inimesed ei oska ise raha koguda.&quot;</i><br/>Oleks siis see II sammas veel rahakogumine. Kah või asi.<br/>Kui II sambaga liitunu pensionile jääb, siis I sambast hakkab ta saama palju vähem penssi, kui muidu ta oleks saanud, sest osa I samba panusest läks II sambasse. Ja see summa, mis I sambast vähem makstakse, seda ei suuda II sambast makstav osa kuidagi katta.<br/>

113366

Kusjuures algul ilmselt suudab. Aga I sammas on indekseeritud ja normaaltingimustes makse suureneb koos inflatsiooniga. Suurepärase II samba annuiteedi reaalväärtus läheb aga järjest väiksemaks.

mykoloog

<blockquote>Demograafilise situatsiooni halvenemine on reaalne probleem, maksulaekumiste vähenemine aga nominaalne ja mitte kuidagi ei lahenda rahvastiku vananemisest tingitud probleeme finantsvarade kuhjamisega pensionifondidesse.</blockquote><br/><br/>Aga kuidas rahvastiku vananemisest tingitud probleeme siis ikkagi lahendada? Ma mäletan, et MMT raha pakkumise ja inflatsiooni seost eitab, mistap ka küsimus - kas riik peaks siis sinu arvates pensionäride osakaalu suurenedes ja maksulaekumiste vähenedes lihtsalt raha juurde trükkima ja seda pensionäridele jagama, et vähenevat nõudlust stimuleerida?

aivo1

Aga kuidas rahvastiku vananemisest tingitud probleeme siis ikkagi lahendada?<br/>Neid probleeme ei olegi võimalik lahendada,võimalik on II sammas muuta vabatahtlikuks ja anda võimalus uppujal ennast ise päästa(mõni ikka jõuaks kuivale maale),praeguse süsteemi jätkudes läheme kõik selle laevaga põhja( I sammas on köndistatud,II sammas tagab stabiilse tulu ainult pankadele).<br/><br/>Praeguste keskealiste olukorda leevendaks kui saaksime lahti riigi lõa otsast.Otsustusõigus ja kohustused jätta inimesele,riik ja pangad vahelülina tuleb välja juurida.<br/><br/>Lahendus on siiski olemas,aga see juhtub meist sõltumata 50 aasta pärast kui riigi ees seisvad lootusetuna näivad probleemid likvideerib vikatimees ja rohkearvulise vanurite põlvkonna selleks ajaks maha on niitnud.<br/>Elanike arv stabiliseerub 700k juures,vanurite osakaal langeb alla 20%,palgatase jõuab teistele järgi,väljaränne asendub sisserändega , algab rahvaarvu kiire taastumine ja majanduses uus tõus,aga seda tõusu ei vea enam eestlased kelle osakaal kogu rahvastikust on paremal juhul ainult kolmandik.

MSM

Pensioniosakud on päritavad, aga kui sa oled juba pensioni vormistanud, siis on midagi pärida ainult juhul, kui on sõlmitud garantiiajaga eluaegne pension ja sured garantiiajal. Liiga kaua elades hakkab pensioniandja peale maksma, aga ma kujutan ette, et seda hakatakse tariifidega kohe muutma.<br/><br/>aivo1, palun pane konkreetsed numbrid, kui palju 1.sammas kaotab 2.samba arvelt, muidu jääb kuulujutu tasemele. Mind ei veena. 1.sammas on kogu aeg tõusnud, aga ka 2.sammas kasvab börsil.

jarzzz

Kui enne pensionile jäämist ära suren siis lähedased pärivad osakud?Aga kui kohe peale pensionile jäämist suren siis saab pank endale ? Mul see kohustuslik sammas,ise vabatahtlikult juurde ei maksa midagi.On see 3 või 2 pole huvi tundnud väga.

113366

Suhteliselt loomulik ju, et kui väljamaksete tegija ennustab statistika põhjal keskmiseks elueaks peale pensionile jäämist 20 aastat, siis nendele, kes elavad 40 aastat makstakse nende arvelt, kes järgmisel päeval peale pensionile minekut ära koolevad? <br/><br/><br/><blockquote><b>jarzzz</b><br />Kui enne pensionile jäämist ära suren siis lähedased pärivad osakud?Aga kui kohe peale pensionile jäämist suren siis saab pank endale ? Mul see kohustuslik sammas,ise vabatahtlikult juurde ei maksa midagi.On see 3 või 2 pole huvi tundnud väga.</blockquote><br/><br/>

MSM

jarzzz, kui oled sõlminud eluaegse pensioni, mitte fondipensioni, ja kui oled sõlminud selle ilma garantiiajata, siis jah saab pensioniandja kõik endale.<br/>On veel niisugune paha variant, et kui oled sõlminud eluaegse pensioni näiteks 10 aastase garantiiajaga ja sured esimesel aastal ära, siis pärijad saavad raha selle 10 aasta eest ja ülejäänud läheb ikka kindlustusandjale, IMO.

Henno_Viires

<blockquote><b>SideKick</b><br />Ups: <a target="_blank" href="http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=fc&amp;type=1&amp;order=name&amp;dir=asc&amp;page=1&amp;term=short&amp;registered=ET&amp;exchange=ALL&amp;region=5&amp;asset_manager=0&amp;end_type=ALL&amp;date=15.12.2014">http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=fc&amp;type=1&amp;order=name&amp;dir=asc&amp;page=1&amp;term=short&amp;registered=ET&amp;exchange=ALL&amp;region=5&amp;asset_manager=0&amp;end_type=ALL&amp;date=15.12.2014</a></blockquote><br/><br/>Trigoni fondid võtavad isegi edukustasu ... aegajalt on vaja siis fondi restartida järjekordse uue osaku loomise teel ja hakata tootlust nullist lugema edukustasu võtmiseks<br/><br/><i>C-osakuid saab märkida alates 6. aprillist 2009.a. ja edukustasu arvestus algas pärast esimeste C-osakute<br/>väljastamist nominaalväärtusega 10 eurot osaku kohta. Alates 6. aprillist 2009.a. ei väljastata A-osakuid. D-osakuid<br/>saab märkida alates 8. augustist 2011.a. ja edukustasu arvestus algas pärast esimeste D-osakute väljastamist<br/>nominaalväärtusega 10 eurot osaku kohta.</i>

MSM

Mis on fondihaldurile tähtsam, kas toota kliendile kasumit või osta Venemaa aktsiaid, sest klient ostis ju fondiosakuid selleks, et omada Venemaa aktsiaid? Mulle tundub, et teine variant, sest juba ammu oleks võinud arvata, et Ukrainaga sõjas olles majanduslik olukord paremaks ei lähe.

octopus

Postimees: <a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3115895/swedbanki-suudistatakse-maffiameetodite-kasutamises">Swedbanki süüdistatakse maffiameetodite kasutamises</a><br/><br/><i>Rootsi aktsionäride assotsiatsioon esitas Swebanki investorite nimel hagi, süüdistades panka selle eest, et müüakse fonde, mille haldustasud on kõrged, aga fondijuhid ise ei tee suurt muud kui järgivad aktsiaindeksit, kirjutab Financial Times.<br/><br/>Taolist praktikat, mida nimetatakse varjatud järgimiseks, on hukka mõistnud teadlased, tarbijagrupid ning ka finantssektori juhtivtöötajad. Swedbank, kellelt nõutakse seitse miljardit Rootsi krooni (770 miljonit eurot), ei nõustu väitega, et tema fondid tegelevad varjatud järgimisega.</i><br/><br/>Financial Times: <a target="_blank" href="http://www.ft.com/cms/s/0/85e40b16-c3f2-11e4-9019-00144feab7de.html#axzz3Tscl09Ah">Sweden’s biggest bank accused of ‘mafia’ tactics</a>

Loowi

Investeeringute halduses peab varsti mingitlaadi <i>regime shift </i>ära käima. Mul on küllaltki konkreetne ettekujutus, kuidas ma tahaks, et mu portfelli juhitaks ja jättes kõrvale ajamahukad strateegiad, võtab see ikkagi päris palju aega. Ehk et oleks justkui potsentsiaalne klient. Samas kui vaadata fondide teenustasusid, siis need pärinevad mingist täiesti teisest keskkonnast, kus oodatavad tootlused on 10% ja üle. Tänases keskkonnas on <i>oodatav stsenaarium</i>, et <i>otseste ja kaudsete teenustasude osa oodatavast tootlusest võib ületada 50% </i>. Päris karm.<br/><br/>Minu ettepanek üldisena oleks see, et iga fondi kohustuslik aruandlus peab sisaldama kõiki alljärgnevaid numbreid (s.h. tootlus enne ja pärast kulusid ning võrdlus benchmargiga nii tootluse, riski kui alfa suhtes). Siis oleks info avalik ja kui keegi soovib benchmargi eest selist teenustasu maksta, siis on see tema isiklik tragöödia.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/d/d094210fe1832fd929e3da0433cacb2635ae2202.png"/>

Loowi

<blockquote><b>Loowi</b><br/>Investeeringute halduses peab varsti mingitlaadi <i>regime shift </i>ära käima. Mul on küllaltki konkreetne ettekujutus, kuidas ma tahaks, et mu portfelli juhitaks ja jättes kõrvale ajamahukad strateegiad, võtab see ikkagi päris palju aega. Ehk et oleks justkui potsentsiaalne klient. Samas kui vaadata fondide teenustasusid, siis need pärinevad mingist täiesti teisest keskkonnast, kus oodatavad tootlused on 10% ja üle. Tänases keskkonnas on <i>oodatav stsenaarium</i>, et <i>otseste ja kaudsete teenustasude osa oodatavast tootlusest võib ületada 50% </i>. Päris karm.<br/><br/>Minu ettepanek üldisena oleks see, et iga fondi kohustuslik aruandlus peab sisaldama kõiki alljärgnevaid numbreid (s.h. tootlus enne ja pärast kulusid ning võrdlus benchmargiga nii tootluse, riski kui alfa suhtes). Siis oleks info avalik ja kui keegi soovib benchmargi jälgimise eest sellist teenustasu maksta, siis on see tema isiklik tragöödia.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/d/d094210fe1832fd929e3da0433cacb2635ae2202.png"/></blockquote><br/><br/>

zuckerblaum

Nojah, ja kui suur protsent pensionifondide klientidest suudaks toodud terminite sisu sõnastada?<br/>Ma kardan, et näiteks termin &quot;standardhälve&quot; ei seostu kahel kolmandikul mitte millegagi. Ülejäänutest parem ei räägi.<br/>

Taator3a

Mõtlesin, et kas antud Eesti edu uudis panna teemasse LHV Pensionifondid - mõtle iseseisvalt või siia ja otsustasin väljendi ,,mida kuradit,, kasuks.<br/>T.Oja: Eesti pensionifondide viimase viie aasta keskmine netotootlus oli 0,9 protsenti, millega ollakse tagantpoolt kolmandal kohal. http://majandus24.postimees.ee/3400561/eesti-pensionifondid-endiselt-oecd-kehvimate-hulgas<br/><br/>Mõnus number : + 0,9 %<br/>Kriisijärgsetel aastatel! <br/>Kui otsida midagi positiivset selles pensionifondide ,,edus,, siis Baltika ja Arco tootlust on siiski löödud. <br/>Ja investeerimis,,pankurid,, ja -teenistujad on eduka rahapaigutamisega soliidselt, ma loodan, teeninud.<br/><br/> - pankur on B-kaardil, teised on pangateenistujad.<br/><br/>

Henno_Viires

<blockquote><b>Taator3a</b><br />Mõtlesin, et kas antud Eesti edu uudis panna teemasse LHV Pensionifondid - mõtle iseseisvalt või siia ja otsustasin väljendi ,,mida kuradit,, kasuks.<br/>T.Oja: Eesti pensionifondide viimase viie aasta keskmine netotootlus oli 0,9 protsenti, millega ollakse tagantpoolt kolmandal kohal. http://majandus24.postimees.ee/3400561/eesti-pensionifondid-endiselt-oecd-kehvimate-hulgas<br/><br/>Mõnus number : + 0,9 %<br/>Kriisijärgsetel aastatel! <br/>Kui otsida midagi positiivset selles pensionifondide ,,edus,, siis Baltika ja Arco tootlust on siiski löödud. <br/>Ja investeerimis,,pankurid,, ja -teenistujad on eduka rahapaigutamisega soliidselt, ma loodan, teeninud.<br/><br/> - pankur on B-kaardil, teised on pangateenistujad.<br/><br/></blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="http://www.oecd.org/finance/private-pensions/globalpensionstatistics.htm">Originaalraport on siin</a><br/><br/>lk 12 tabeli andmetel Eesti pensionifondide 5 aasta keskmine aastatootlus <b>3,6%</b>, neto 0,9%.<br/><br/>Eesti II samba fondidest on suurimad<br/><br/>Swedbank K3 - 24,8% II samba fondide mahust - samal perioodil 5 aasta keskmine tootlus <b>5,4%</b><br/>LHV L - 13,20% mahust, ei avalda raportis loetavalt 5 aasta tootlust, aga jääb veidi alla 3,6% ilmselt<br/>SEB Progressiivne - 16,04% mahust, <b>3,7%</b> tootlust<br/>Swedbank K2 - 9,17% mahust, <b>4,1%</b> tootlust<br/>Danske Pension 50 - 8,48% mahust, ei avalda raportis loetavalt 5 aasta tootlust, aga jääb veidi alla 3,6% ilmselt<br/>Nordea A - 6,54% mahust, <b>5,35%</b> tootlust<br/><br/>neis varade mahult TOP 6 fondis on siis ca 78% II samba mahust<br/><br/>teisisõnu, tegelik tulemus Eesti pensionikoguja jaoks ei ole päris selline nagu OECD raportist võiks välja lugeda<br/><br/>mis puudutab netotootlusega vehkimist, siis olukorras, kus fondihaldurid valivad investeeringuid samast potist, aga inflatsioon on Eestis kõrgem kui mujal ... ilma täiendavat riski võtmata ei ole võimalik kõrgema inflatsiooni juures samaväärset netotootlust näidata madala inflatsiooniga riikide fondidega<br/><br/>Eestis 5 aasta keskmine netotootlus 0,9%, Lätis 2,7% ... sama 5 aasta jooksul on Eesti HICP 116,65 ja Läti oma 106,05 kui võtta algpunktiks 100<br/><br/>Varasemad inflatsiooni löömise üritused peaksid hea mäluga kodanikel ka meeles olema ... kui Euroopa keskmine inflatsioon aastatel 2005-2006 oli 2,3%, siis Eestis üle 4% ja siis võimalus seda lüüa investeeringute tootlusega oli eelkõige paigutada raha samuti kõrge inflatsiooniga piirkondade turgudele .... näiteks Bulgaaria (6,0 ja 7,4%), Rumeenia (9,1 ja 6,6%), Türgi (8,1 ja 9,3%) ... siit tuleb otsida ka vihjet - miks tollasest juhtivast Ida-Euroopa fondist oli Poola-Tshehhi-Ungari fondi asemel saanud Bulgaaria-Rumeenia-Türgi fond :)<br/>

msr

Määrab joonealune summa, kõik ülejäänud jutt on vaid vaht. Igaüks saab oma portfelli vaadates näha kui palju reaalselt on varad kasvanud või vähenenud.<br/>

Henno_Viires

<blockquote><b>msr</b><br />Määrab joonealune summa, kõik ülejäänud jutt on vaid vaht. Igaüks saab oma portfelli vaadates näha kui palju reaalselt on varad kasvanud või vähenenud.<br/></blockquote><br/><br/>Oponeerin - enamik investoreid ei saa aru kui palju reaalselt varad on kasvanud või kahanenud ajas hajutatud erineva suurusega sissemaksetest koosneva portfelli juures.<br/><br/>Sulle kui arusaajale kodanikule üks lihtne ülesanne ...<br/><br/>Aasta alguses oli investeeringu väärtus 1000 EUR, aasta lõpus oli investeeringu väärtus 1200 EUR, aasta jooksul lisati portfelli 100EUR. Kui palju vara aasta jooksul reaalselt kasvas <b>protsentides</b>?

msr

9,09%

Henno_Viires

<blockquote><b>msr</b><br />9,09%</blockquote><br/><br/>Kui panid 1. jaanuaril 1000 eurole juurde 100 eurot, siis tõepoolest ... 1100 euro pealt 1200 euro peale on aastane kasv <b>9,09%</b><br/><br/>Aga kui panid 100 eurot sisse 31. detsembril, siis enne seda oli portfell kasvanud <b>10%</b> aasta alguses 1000 euro pealt 1100 euro peale jõudmiseks.<br/><br/>Loo moraal: isegi selle lihtsa joonealuse numbri interpreteerimine on veidi keerukam kui alguses paistab

vabastiil

<blockquote><b>Henno Viires</b><br/>aasta jooksul lisati portfelli 100EUR. Kui palju vara aasta jooksul reaalselt kasvas <b>protsentides</b>?</blockquote><br/><br/>Millal täpsemalt see 100 lisati? Mis kuupäeval? ;)

pahurik

SEB energiline fond teenis mullu 2,7%, progressiivne fond 0,7%, konservatiivne fond -0,7% ja optimaalne pensionifond -1,1%. Etaloni teemas käib räige ilkumine, aga kui suurpank meie kõigi rahaga nii ümber käib, on vaikus. Selline rahatrükk käib ja pank suudab minu pensioniraha isegi sellises olukorras põletada?<br/><a target="_blank" href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/seb-fondijuht-pohjendab-pensionifondides-toimunut-aasta-oli-keeruline?id=73352437&amp;utm_source=feedburner&amp;utm_medium=feed&amp;utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29">http://arileht.delfi.ee/news/uudised/seb-fondijuht-pohjendab-pensionifondides-toimunut-aasta-oli-keeruline?id=73352437&amp;utm_source=feedburner&amp;utm_medium=feed&amp;utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29</a><br/>Tundub, et staarstrateeg peaks rohkem strateegiaga tegelema Fb istumise asemel:D

Rinja

Hea, et ma pole Swed&#39;i pensionär - jäi silma Swed&#39;i pensionifondide tegutsemine Tallinki aktsias:<br/><br/>6.-13. aprillil müüdi turgu praktiliselt ainsa müüjana 145 824 aktsiat keskmise hinnaga 0,933;<br/>Ja kohe 14. aprillil osteti praktiliselt ainsa ostjana 22 779 aktsiat hinnaga 0,94.<br/><br/>Viimase aja ainus uudis oli 5.aprillil avaldatud Tallinki rekordiline I kvartali statistika.

Rinja

Eelnevale lisaks paistab, et ühe müügitehingu puhul olid ostupoolel Swed&#39;i pensionifondid ise, maaklerid vastavalt INT ja SWBT. <br/><br/>2016-04-14 14:27:36 EUR 0.935 1200 AUTO SWBT &lt; INT<br/>2016-04-14 14:27:36 EUR 0.936 2000 AUTO SWBT &lt; INT<br/><br/>Nojah, sama päeva Äripäeva lugu avaldati alles peale börsi sulgumist:<br/><a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/14/riik-tahab-karmistada-turuga-manipuleerijate-vanglakaristust">http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/14/riik-tahab-karmistada-turuga-manipuleerijate-vanglakaristust</a>

Rinja

Täpsustan, eeltoodud tehing on millegipärast aktsiaraamatus kajastunud päevase hilinemisega, T+2 asemel T+3. Pensionifondid ei olnud seotud.