<a target="_blank" href="http://www.e24.ee/819808/eesti-panga-president-kolis-eestisse/">Eesti Panga president kolis Eestisse</a> <br/><br/>Q: Kas Eesti Pank vajab Maardu mõisa?<br/>A: Maardu mõis ei ole kõige tähtsam. Kunagi võiks otsuse teha, kas seda pidada või mitte.<br/><br/>Q: Mis on kõige tähtsam Eesti Panga jaoks aastal 2012?<br/>A: Kõige tähtsam on olla tasemel Frankfurdis. Käesolev on murranguline aasta Euroopas, palju asju on vaja otsustada. Eestis on vaja selgitada rahvale Eesti Panga tööd ja tähtsust.<br/><br/>-----------------<br/><br/>Hansson on pragmaatiline. Tegelikult olekski pidanud, nt Männik, pärast presidendi valimisi üsna rahulikult võtma. Ega enne ei muutu midagi kui Lipstok on lahkunud, Hansson on juba ametisse asunud, sisse elanud ja pildi ette saanud. Presidendivalimistele järgnenud aktivism panga ümberkorraldamise ümber oli üsna kohatu nii sisuliselt kui situatsiooniliselt. Kui "aktivistinvestorid" interveerimise ja vahelesegamise lõpetaks, siis Hansson saaks teha üsna head ja pragmaatilist poliitikat.
"Aktivistinvestorid", nii jutumärkides antud kontekstis kui ilma jutumärkideta üldiselt on eluliselt olulised, et kari endaga sitaks rahulolevaid tegelasi ei tegeleks oma tilli näppimisega "organisatsioonikultuuri" vihmavarju all ja ei paisutaks oma bürokraatiat lõpmatult, mis on omane kõigile organisatsioonidele. Eriti omane on see nii suurtele või nii sõltumatutele asutustele, kus raha lugemine ei ole võimalik või oluline. Näiteks suured, rahvusvahelised konglomeraadid. Või näiteks riiklikud sularahakäitlus- ja kliiringukontorid.
Tõsi. <br/>Suunates juhtkonda uuesti mõlema saadud mandaadi täitmisele (rohkem kasumit aktsionäridele), kannavad aktivistinvestorid mõistlikku funktsiooni. Kuid Männik ju ei suuna Eesti Panka mandaadipõhisele tegevusele. Pärast 01.01.2011 on selleks teatavasti Eurooap rahapoliitika kujundamises osalemine. EP nõukogu esimehel ei ole selliseid volitusi mida Männik näeb endal lasuvat. Poliitikat ei kujunda mitte EP nõukogu vaid EP president. Seda me teame kõik, et Lipstok ei olnud sobiv president. Kuid sobiv president on ametisse asumas. EP uus kurss muutub nähtavaks alles paari kvartali jooksul pärast seda kui Hansson on ametisse astunud. Rõhutan juba ette ära, et kindlasti ei ole mõtet oodata ega nõuda EP suuremat sekkumist kohalikku majandusee. Sest see oleks eemaldumine oma mandaadist. EP sundimine Eesti poliitikate kujundajaks on pärast 01.01.2011 ebakohane. See oleks olnud Lipstokiaegsele pangale kohane. Miks seda ei tehtud, küsige Lipstokilt! EP analüüsitugi Eesti majanduse mõtestamisel on vajalik, aga ärgem unustagem <a target="_blank" href="http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pank/eestipank/index.html?ok=1">mandaati</a>: "Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist." Mandaat avaldub <a target="_blank" href="http://www.ecb.int/ecb/orga/decisions/govc/shared/img/govc_meeting.jpg">kvaliteetsetes otsustes selles ruumis</a> mitte ajaloolise arusaamatusena panga bilanssi jäänud mõisa üle arutamises. Kahjuks Männik näeb just mõisateemade laadseid probleeme panga põhitööna. :(<br/><br/><blockquote><a target="_blank" href="http://www.ecb.int/ecb/orga/decisions/govc/html/index.en.html">The Governing Council</a> is the main decision-making body of the ECB. It consists of : <br/> the six members of the Executive Board, plus<br/> the governors of the national central banks of the 17 euro area countries.<br/><br/>Responsibilities<br/> to adopt the guidelines and take the decisions necessary to ensure the performance of the tasks entrusted to the Eurosystem;<br/> to formulate monetary policy for the euro area. This includes decisions relating to monetary objectives, key interest rates, the supply of reserves in the Eurosystem, and the establishment of guidelines for the implementation of those decisions.<br/><br/>Meetings and decisions<br/><br/>The Governing Council usually meets twice a month at the Eurotower in Frankfurt am Main, Germany.<br/><br/><b>At its first meeting each month, the Governing Council assesses economic and monetary developments and takes its monthly monetary policy decision. At its second meeting, the Council discusses mainly issues related to other tasks and responsibilities of the ECB and the Eurosystem</b>.<br/><br/>While the minutes of the meetings are not published, the monetary policy decision is explained in detail at a press conference held shortly after the first meeting each month. The President, assisted by the Vice-President, chairs the press conference. </blockquote><br/><br/>Palun kuidas Eesti majanduses tähtsama rolli võtmise sundimine aitab nüüd seda mandaati täita? Kuidas mõisa (mis on liiasus, selle vastu ei vaidle) põhiteemaks toomine aitab seda mandaati täita?
<a target="_blank" href="http://uudised.err.ee/index.php?06251521">Ligi: poliitikaväline seltskond on mind maha kandnud</a><br/><br/>"<i>Mullu keskpanga juhi kohale kandideerinud, kuid enne viimast vooru konkurentsist välja langenud rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et võttis mahahääletamist tõsiselt ja peab seda sõnumiks, et teda on poliitikaväliselt maha kantud.</i>"<br/><br/><br/>Ei tea kes need poliitikavälised ringkonn<b>ad</b> olid kes Ligi maha kandsid väljaspool poliitikat? Kui poliitikutel pole soovi väga spetsiifilisele erispetsialisti tööle suunduda (keskpankur, ajukirurg, tuumafüüsik), siis peaks kõigil poliitikutel väljaspool poliitikat, kaasa arvatud Ligil, shanssi olema. Kui leida Eleringi laadne keha, siis miks mitte Taavi Veskimäge teha? <br/>Miks keskpanka ei saa minna? Sest see on väga spetsiifiline! Sinna ei minda suvalise finantssektori kogemusega. Raamatupidajatel, audiitoritel, finantsanalüütikutel, finantsjuhtidel jm äristruktuuridest välja kasvanud inimestel ei ole keskpangas midagi teha. Pidevalt juhid intervjuudes räägivad kuidas oluline on "pidevalt katsetada" ja "kogu aeg õppida" ning "julgeda eksida". Lõbus! Kaalul on 300 miljoni inimese hinnastabiilsus ja sinna soovivad siis ärisektorist välja kasvanud inimesed "katsetama", "õppima" ja "eksima" minna. ?!? :D Väga vale koht "enda proovile panemiseks" ja "uute väljakutsete otsimiseks". No ei usu mina et ilma selge ja pikaajaliselt väljendatud makrohuvita oleks võimalik makroprotsesse juhtida. Liiga lai pilt, liiga palju muutujaid, liiga spetsiifilised on protsessid mida hallata. <br/><br/>Eesti on võitnud sellest, et Hansson panka juhtima asub. Ma parem ootan seda, et Hanssonil lastaks rahus tegutseda nii nagu tema tahab. Adekvaatsus paistab mulle selgelt välja. Kahju, kui tema käed juba ette "aktivistinvestori" poolt peseudoteemadega seotakse.<br/>Intervjuus mainib Ligi lisaks, et talle meeldib rahandusministri töö ja kavatseb selles jätkata. Ka see on positiivne sõnum Eestile ja Eesti võidab sellest, et kaks head inimest õigetel kohtadel on.
Hanssonil pole keskpankade kunagi midagi pistmist olnud. Hansson oli aktiivne eesti krooni vastane, kelle Kallas määras IMFi survel viimasel kuul enne rahareformi rahareformikomisjoni liikmeks. Põhjus? IMFile sai selgeks, et geniaalne Kallas ei tagane ja eesti krooni tuleb.<br/>Hansson sitakeeramisest võiks palju pajatada, kuulsaim meie pensionisambad. Jälle üks varastamise pesapaik.<br/>Pole üldse kindel , et mees hakkab lähtuma eesti rahva huvidest. On kahtlus, et hoopis vastupidi.
Igasugu riigiametite ja ametnike juures on tihtipeale vägapalju frukte kellel on isiklik agenda tähtsam kui organisatsiooni oma ning seetõttu vahetatakse tihtipeale organisatsiooni varasid isiklike vastu.<br/> Üks väga oluline aspekt midag tavaliselt tähele ei panda on nende ametnike soov pilti sattuda ning pildil olla, mis loob potentsiaali edaspidiseks isiklikuks eduks. <br/><br/>Seega alati maksab vaadata iga teema tagcloudi ning välja filtreerida kumb on suuremate ja rasvasemate tähtedega kirjutatud, kas ametniku nimi või asutuse nimi.
<blockquote><i>«Kuivõrd valdav osa pankade väljastatavatest laenudest on ujuva intressimääraga ning sõltub euriborist, on olukorras, kus viimastel kuudel on pankadevahelised rahaturu intressimäärad oluliselt langenud, tänavu sama kasumlikkuse säilitamine kindlasti raskem, kui see oli 2011. aastal,» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller mõni nädal tagasi keskpanga finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.</i></blockquote><br/><br/>Allikas: <a target="_blank" href="http://www.e24.ee/832012/langev-euribor-vahendab-pankade-kasumit/">http://www.e24.ee/832012/langev-euribor-vahendab-pankade-kasumit/</a><br/><br/>Kas keegi kommertspangandusega vähekese kursis olev inimene seletaks vähe selle mõttekäigu tagamaid lahti?
Tsitaat aastast 2008:<br/>"Euribor tänasel päeval tähendab intressi, millega pangad üksteisele <b><i>ei laena</i></b>."<br/><br/>Kui enamik buumiaegseid laene on antud välja valemiga "euribor + olematu marginaal", ja euribori-põhine finantsasutuste vaheline laenamine ei toimi, siis refinantseerimine tähendab pidevat aadrilaskmist bilansist. Samas ei pruugi ka odava LTRO raha võtmiseks julgust jätkuda, kuna seda tõlgendatakse turul kui nõrkuse ilmingut. <br/><br/>Pankade poolt järjest enama propageeritav prime-intressi valem püüabki seda auku täita: kui ikka kasuminumber punaseks kisub, saab primega (erinevalt euriborist) mängida ja tulusid jälle üles upitada.<br/>
Eesti Pank pikendas lepingut, mille kohaselt saab nüüd veel täiendavalt pool aastat vahetada kroone eurode vastu ka kommertspankade kontorites. Seda tehti seoses sellega, et kroonide tagastamine on kulgenud oodatust aeglasemalt - inimestel on väidetavalt käes veel ligikaudu 52,5 miljonit eurot ehk üle 800 miljoni krooni.<br/><br/>Ühtlasi tähistatakse täna 20 aasta möödumist rahareformist. Kahju, et Eesti kroon selle tähtpäevani ise ei jõudnud.<br/>Küll nüüd kiidavad, et EEK oli Eesti majanduse stabiilsuse aluseks, aga hävitada võis krooni õige kiiresti, kui see poliitikutele sobis. Miks ei oleks ujuva kursiga kroon võinud tõusta sarnaseks turvavaluutaks nagu teisedki Põhjamaade valuutad hetkel...
Kuna Eesti majandus põhineb ekspordil, siis oleks ujuva kursiga turvavaluuta meile täielik katastroof.
Sekundeerin SideKickile. Väike ja dünaamiline majandus ja turvavaluuta. ÕUDNE KOMBINATSIOON. ÕUDNE.
Õige, Cynic! ;) <br/><br/>Inimestel on siiani illusioon, et <i>cash</i> peab olema ja on kõige õigem ja parem ja turvalisem akumulatsioonivahend ;)
<blockquote><b>Karum6mm</b><br />Sekundeerin SideKickile. Väike ja dünaamiline majandus ja turvavaluuta. ÕUDNE KOMBINATSIOON. ÕUDNE. </blockquote>Seda küll. Mõelda vaid, mida Šveitsi inimesed oma veelgi väiksemas riigis peavad kannatama, arvestades CHF populaarsust turvavaluutana.<br/><br/>Aga pean siiski ütlema, et oma kroonidest vabanemiseks ei läheks ilmaski panka. EEK on kahtlemata veidi enam väärt, kui see kurss, millega neid ametlikult eurodeks saab vahetada.
timmos, et Šveitsi keskpank nii moepärast üritab frangi kursi tõusu vastu võidelda? Mis sa arvad, mis juhtub nende ekspordisektoriga ja seega tööhõivega kui keskpank ei sekkuks ja turg võiks osta vabalt franki?
<blockquote>«Kuivõrd valdav osa pankade väljastatavatest laenudest on ujuva intressimääraga ning sõltub euriborist, on olukorras, kus viimastel kuudel on pankadevahelised rahaturu intressimäärad oluliselt langenud, tänavu sama kasumlikkuse säilitamine kindlasti raskem, kui see oli 2011. aastal,» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller mõni nädal tagasi keskpanga finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.<br/><br/><br/>Allikas: http://www.e24.ee/832012/langev-euribor-vahendab-pankade-kasumit/<br/><br/>Kas keegi kommertspangandusega vähekese kursis olev inimene seletaks vähe selle mõttekäigu tagamaid lahti?</blockquote><br/><br/>midagi peab ju ütlema :)<br/>vaata lk 31 http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/finantsvahendus/_2012/fsy_112.pdf?ok=1<br/><br/>pankadel on alati see 'maturity mismatch' küsimus ja nad lausa ei tohi liiga avatud olla intressiriskile, st et püüavad pikaajalisi nõudeid katta pikaajaliste kohustustega (tähtajalised hoiused näiteks, LTRO näiteks), kui seda intressiriski ei oleks, siis nad võiksid 30 aastaks välja laenata ning sisse laenata üheks päevaks iga päev ja niimoodi järgmised 30 aastat. Nad saaksid seda teha eeldusel, et neil on kapitaliga kõik korras. Neil ei lubata sellist riskide võtmist. Nad on ülisensitiivsed raha hinna suhtes, mitte koguse suhtes.
Hoone, mille pärast Männik läks raksu EP juhtkonnaga. Tegu on kogu muude EP funktsioonide mõistes täiesti hädise asjaga, mis tollal kõlas kui otsitud põhjus kui reaalne probleem. Kui see olnuks reaalne probleem, siis peaks Eesti Panga nimi olema Eesti Arco Vara.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/8/3/83957c2111dd4cf148ad32e63711eb2045ba94b3.jpeg"/><br/><br/><blockquote><b>winger</b><br /><blockquote><b>113366</b><br/>Võimalik, et see kinnisvara kuulus pangale enne sõda ja tagastati millalgi. Kuressaare varukeskus ehitati igatahes üles 2000 aasta paiku. Põhjuseks toodi vajadus tagada panga töö Tallinna okupeerimise või hävimise korral, no näiteks kui kütuse ja väetiserong kokku põrkavad. <br/><br/>Kusjuures kui see varu juhtimiskeskus osutub nüüd olema miski puhkemajake, mille peaks lihtsalt maha müüma, siis on midagi tõest valesti läinud ja raha on raisatud vale ettekäändega. Ehitamise ajal oli jutt ülev ja tegu oli praktiliselt sama vajaliku infraga kui radarijaamad.</blockquote><br/>Kuressaare kinnisvara on hädine maja keset südalinna, mille Eesti Pank võttis nõuks ja renoveeris oma koolituskeskuseks. Sellel võis olla mingi strateegiline eesmärk omal ajal, aga see formuleeriti 90ndatel ümber. Ma väga ei sooviks, et nüüd iga vend tuleks Eesti Panka klohmima, eeldusel, et seal tehakse midagi äärmiselt arusaamatut.<br/><br/>Antud kaklus ei saa olla kinnisvarast tulenev, kinnisvara on vahend teineteisele ära tegemiseks.</blockquote><br/><br/>
<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/2/32359dfb33a21bc3f5d84f55205ca5b9df55b521.jpeg"/><br/><br/><blockquote><b>113366</b><br/>Võimalik, et see kinnisvara kuulus pangale enne sõda ja tagastati millalgi. Kuressaare varukeskus ehitati igatahes üles 2000 aasta paiku. Põhjuseks toodi vajadus tagada panga töö Tallinna okupeerimise või hävimise korral, no näiteks kui kütuse ja väetiserong kokku põrkavad. <br/><br/></blockquote>
Ma arvan, et nüüd mõistate mida himustasid Tool, Leedo, Palts, Luik, Kilk. <br/><br/>Loodetavasti pole nende himudega seotud, et riigiettevõtete viimine börsile. Aga ilmsesti ikka on.<br/>
Marbella, sa oled ikka täiega idioot.
<blockquote><b>Marbella112</b><br />Ma arvan, et nüüd mõistate mida himustasid Tool, Leedo, Palts, Luik, Kilk. <br/><br/>Loodetavasti pole nende himudega seotud, et riigiettevõtete viimine börsile. Aga ilmsesti ikka on.<br/></blockquote><br/><br/>ise ka aru said mid öelda tahtsid? ära enam peale võta!
Hakkab jälle pihta see tsirkus! <br/><br/><a target="_blank" href="https://majandus24.postimees.ee/6510704/fotod-eesti-panga-presidendiks-kandideerivad-kitt-muller-ja-ross">Fotod: Eesti Panga presidendiks kandideerivad Kitt, Müller ja Ross</a><blockquote>Tänasel Eesti Panga nõukogu istungil otsustati keskpanga järgmise presidendi kandidaatidena üles seada Swedbank Eesti juhi Robert Kitti, Eesti Panga praeguse asepresidendi Madis Mülleri ja rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi.</blockquote><br/><br/>No ei saa mina aru miks üks Rootsi universaalpanga palgaline manager provintsis, on lülitatud keskpanga kandidaadi valikusse???<br/><br/>Saage ometi aru! Eesti Panga presidendi ametikoht ei ole mingi suvaline finantssektori ametikoht kus võiks istuda ükskõik kes, kellel on mingitlaadi finantsharidus. Eesti Panga presidendil on täielik õigus osaleda ECB-s rahapoliitika kujundamisel ja intressimäärade liigutamisel. <br/><br/>Rahapoliitikat kujundavad ja intressimäärasid liigutavad ainult ökonomistid. Ökonomistid kes igapäevaselt tegelevad ökonomeetriliste mudelite ja -prognooside koostamise ja/või analüüsimisega. <br/><br/>Keskpanga tegevusest, mõjust, vastutusest ja võimalustest saavad aru ainult väga spetsialiseeritud teadmistega ökonomistid. On selge, et Rossil ja Mülleril on laias laastus vastav profiil olemas. <br/><br/>Tõenäoliselt ise eelistan, et Ross saaks uueks EP presidendiks.
Rootsi panga palgalistest võib arvata mida iganes. Aga mis puutub mudelite koostamisse ja nende analüüsimisse, siis sel alal on Kittil kompetents olemas - tema doktoritöö käsitles kaootiliste kvaasistabiilsete süsteemide käitumist, ja majandus sellistest (alam)süsteemidest koosnebki.
Mis vahet seal on kes saab rahaturgude Euroopa tsentraalse plaanikomitee Eesti osakonna juhiks. Nagu me nõuka minevikust teame, siis plaanikomitee määrab hindu (intresse) ning juhib nõudlust/pakkumist oma puuduste tõttu nagunii üsna ebaõnnestunult.<br/><br/>Arvutid arvutavad läbi tohutuid andmemassiive, ennustusmudeleid aina täiustatakse, lääne maailma tarku voorib plaanikomitee pilvelõhkujates tuhandete kaupa. Aga tulemuseks on ikka, et sammume kriisist kriisi. Tsentraalne planeerimine lihtsalt ei toimi turgude puhul.
Mu meelest pole see probleem mitte EP, vaid ECB tasandil: sul võib ju olla briljantne makroökonoomiline teadmine ja võimekus majas, aga mis sest tolku on, kui reaalselt määravad monetaarpoliitikat ainult fiskaalpoole tekitatud augu mõõtmed?<br/><i><b>Whatever </b>it takes</i> võtab asja ju hästi kokku. Hästi ei kujuta ette, et mõni makromajanduse doktoritöö annaks policy soovituse: pmst tee mida iganes, et...!<br/>
Noh, raske on leida nime ECB-le mis on rohkem rootsipärane kui Hansson. Täitsa võimatu on leida nime mis on rohkem saksapärane kui Müller. <br/><br/>:-)
Seeder´i jutust selgus, justkui temani polevat Mülleri (ebakindlalt ) ettekantud pensionireformi kavandatav muudatuste põhjalik möjuanalüüs jõudnud. Kui Mardile ka ei esitatud, siis on tegu ilmse usalduse kuritarvitamisega ja koalitsioonil avaneb võimalus opositsiooni huve teeniv EP presidenti korrale kutsuda ...
<blockquote><b>"pysiv"</b><br />On raske aru saada riigi põlgusest, mida kultiveeritakse tipuvärgis- eesti pang soovib kuluhuia ajal toimetulekuks lisasissepanust riigilt 7%+ <br/><br/></blockquote><br/>
Ikkagi tänan- keegi+ keegi on valvel. MA VALUTAN OMA PISIKEST SÜDANT<br/>
Vastavalt <a target="_blank" href="https://www.riigiteataja.ee/akt/109122021012?leiaKehtiv">Eesti Panga seadusele</a> on Eesti Panga esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine. Viimase paari aasta inflatsioon on olnud pea 40%, see vist näitab, et Eesti Pank ei ole oma ülesandega hakkama saanud? Teine Eesti Panga üks olulisemaid ülesandeid on majandusprognooside koostamine. Nende prognooside alusel koostatakse ka riigieelarve, ehk viiakse ellu poliitikat ja seatakse riigi tuleviku eesmärke. Kahjuks ei saa Eesti Pank ka selle ülesandega hakkama, koostatud majandusprognoosid on täielik saast. Kas keegi vastutab? Kas juht on välja vahetatud pädevama vastu?<br/>Eesti Panga juht aga istub tähtsa näoga omal kohal edasi ja ei saa nagu arugi, et tema juhitava asutuse töös oleks midagi valesti.<br/>Lisame siia jutu lõpuks ka, et <a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/92507777/endisest-eesti-panga-juhist-ardo-hanssonist-saab-kaja-kallase-majandusnounik">Eesti Panga eelmine juh</a>t on nüüd reformierakondlasest peaminister kaja kallase majandusnõunik. Eesti majandus on aga selle Eesti Panga endise juhi, nüüdse kaja kallase majandusnõuniku nõustamise ajal juba 7 järjestikust kvartalit languses, mis on ühtlasi Eesti taasseisvumisaja pikim majanduslangus, rääkimata, et taaskord oleme Euroopa punane latern. Miks see nii on? Kas Eestis pole piisavalt arukaid ja tarku majandusinimesi, kes võiks Eesti jaoks niivõrd tähtsaid asutusi juhtida?
Eesti Panga <a target="_blank" href="https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-seis-tanavu-paraneb-28032023">28.03.2023 avaldatud majandusprognoos</a> - 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. <br/><br/>Päriselu, <a target="_blank" href="https://www.stat.ee/et/uudised/majanduslangus-kogus-kolmandas-kvartalis-taas-hoogu">statistikaameti kodulehelt</a>, on küll 9 kuu tulemused, aga suuna annab kätte - Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9%.<br/><br/> 0,6% suuruse majanduslanguse prognoosimine perioodi kohta kui tegelikult tuleb ca 3,9%, ei ole mingi pisike eksimine. Milleks selliseid asutusi üleval pidada, kui samasuguseid "prognoose" saaks tellida Mangilt tunnihinnaga?
Sa kõrvuta nende varasemaid prognoose tulemusega, enamasti pannakse korraga mööda nii amplituudi kui ka suunaga. Aga sellest pole miskit, ka kontraindikaatoril on oma väärtus.<br/><br/>Mulle isiklikult on jäänud mulje, et tellija poolt on suurem nõudlus pigem täpselt vale kui enamvähem õige analüüsi järele. Mida EP mudelid ka suurepäraselt võimaldavad. Saad väga täpse ülevaate sellest kuidas tegelikult ei lähe.
Eriliselt küüniline/ mitteriigimehelik juhtkond me EP-s. Kogu aeg utsitavad riiki pidurdama palgakasvu ja otsima kokkuhoiu kohti eelarves. Kartsid koosmeelselt soovitada riigil õigel ajal odavat laenu võtta kui intressid olid juba pikalt miinuses ja me naabrid seda juba ammu tegid. Samas oma kogudust ja eelarvet on pidevalt paisutanud. Hetkel neil 241,3 töökohta ja personalikulud 15,7 MEUR, seega keskmiselt aastas igale sooja õhu puhujale 65064.- EUR / näkku. Paneb juuksed valutama- päriselt !
Palk palgaks, aga keegi võiks võtta tööle ökonomistid, kelle analüüsivõimekuse lagi on veidi kõrgemal kui intressimäära läbikorrutamine laenusummaga.<br/><br/><blockquote> "See tähendab sisuliselt seda, et iga kümnes riigi kulutatav euro on puudu ja selleks on tarvis laenu võtta. Järgmise viie aasta jooksul, kui eelarvepoliitika püsib varasemal kursil, on täiendav laenutarvidus umbes kaheksa miljardi euro jagu, mis tähendab laenumahu kahekordistumist. Sellega tänaste intressimäärade juures me tõenäoliselt viie aasta pärast näeme, et <b>intressimaksed ainuüksi riigi jaoks on summas umbes 500 miljonit eurot</b>," selgitas Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609218129/keskpanga-hinnangul-voib-praegune-eelarvepoliitika-viia-eesti-volaspiraali">https://www.err.ee/1609218129/keskpanga-hinnangul-voib-praegune-eelarvepoliitika-viia-eesti-volaspiraali</a><br/><br/>Täiesti ebarelevantne riigi rahanduse juhtimise seisukohalt kui mitu eurot kulub aastas (või lausa nelja aastaga!!) (röövkapitalistidest) pankade "nuumamiseks". Ma saan kuidagigi aru, et staarrahandusminister kasutab seda retoorikat proletariaadi hirmutamiseks, aga Eesti Pank võiks suuta enamat. Diskussiooni fookus võiks olla, et milliseid investeeringuid on mõistlik riigil teha - kas siis majanduskasvu toetamiseks, rohepöördeks või muuks sotsiaalmajanduslikuks turgutamiseks - mis oleks nende investeeringute tootlus ning viimases järgus puhttehniline küsimus on, kas finantseerida neid riigikassa omavahenditest või kaasata võõrkapitali (jah, turutingimustel on sellel turuhind, jube lugu eks).
Tegelikult palgakasvu tulebki pidurdada, kuna koos liiga kiire (tootlikuse kasvust kiirema) palgakasvuga kaotab Eesti konkurentsivõimes, samuti tõusevad hinnad. Aga kahjuks Eesti Panga üldist taset näeme kaja kallase praeguse maajandusnõuniku pealt, kes on endine Eesti Panga president.
Eks ta ole, teised võtsid odavat laenu ja nüüd on sundseisus, kui <u>peavad</u> võtma kalli intressiga laene, et eelnevaid “odavaid” tagasi maksta. Kah hea viis heaolu kasvatada.
Refiidid võtsid ju selleks kõrge intressiga laenu, et enne valimisi tehtud peretoetuse tõstmine kinni maksta ja 50 eurosi rahvale jagada. Kas jätkusuutlik käitumine?
Kuna Statistikaameti ja Rah.Min. tulevikuprognoosid on olnud EP onast pädevamad, võiks 10% EP terasemast osast moodustada Talitus - Presidendi ? ; rahanduskomisjoni lisajõuks, muidusööjad pangu päristööl end proovile = lihtne ja ratsionaalne.
<blockquote><b>"Tervist Teile"</b><br />Refiidid võtsid ju selleks kõrge intressiga laenu, et enne valimisi tehtud peretoetuse tõstmine kinni maksta ja 50 eurosi rahvale jagada. Kas jätkusuutlik käitumine?</blockquote><br/><br/>Kas sa oskad äkki täpsemalt selgitada nende Rfiitide laenu võtmist? Mina mäletan, et laenu võttis varasemalt ikkagi EKREIKE, kelle asju praegune valitsus üritab lappida. Võeti siis laenu olematu intressiga, mille intress on tänaseks siis muutunud juba mingi 4 % peale. Refiidid vast siiski laenu ei võtnud või ma siiski eksin? <br/>PS! Olen parteitu.
15.03.2021 <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608143143/riik-plaanib-kuni-kaks-miljardit-eurot-laenu-votta">Riik plaanib kuni kaks miljardit eurot laenu võtta.</a> <br/><br/>14.06 2022 <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2022/06/14/emiteeris">Riik võtab 100 miljonit laenu</a>. <br/><br/>22.09.2022 <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608725458/riik-peab-eelarvekulude-katteks-votma-250-miljonit-eurot-laenu"> Riik peab eelarvekulude katteks võtma 250 miljonit eurot laenu</a>. <br/><br/>05.06.2023 <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608998494/riik-laenab-10-aastaste-volakirjadega-veel-500-miljonit">Riik laenab 10-aastaste võlakirjadega veel 500 miljonit.</a><br/><br/>28.09.2023 <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2023/09/28/riik-emiteeris-285-miljoni-euro-vaartuses-luhiajalisi-volakirju">Riik võtab veel 285 miljonit laenu</a>.<br/><br/>20.12.2023 <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609201130/riik-kavatseb-lahiaastail-laenata-kolm-miljardit-eurot">Riik kavatseb lähiaastail laenata kolm miljardit eurot</a>. <br/>
Järgmine artikkel on just enne valimisi, umbes samalajal kui tollane valitsus suurendas peretoetusi:<br/>04.10.2022. <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608738022/riigi-volakoormus-kasvab-tuleval-aastal-780-miljoni-euro-vorra">Kuigi peaminister Kaja Kallas ütles möödunud nädalal "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et riigi võlakoormus kasvab tuleval aastal 250 miljoni euro võrra, siis rahandusministeerium kinnitas ERR-i poolt väidetut, et reaalselt kasvab võlg 780 miljoni võrra.</a><br/>
29.09.2022. <a target="_blank" href="https://www.sm.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-peretoetuste-tostmise">2023. aastal läheb peretoetuste tõstmine maksma ligi 164 miljonit eurot, millele lisanduvad IT-arenduste ja tööjõukulud ligi 1,7 miljonit eurot. Muu hulgas peab sotsiaalkindlustusamet värbama juurde 23 inimest, kellest suurem osa hakkab tegelema lasterikka pere toetuse sujuva lõpetamise menetlemisega käsitööna. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel tuleb juurde värvata neli inimest.</a>
Lisainfot rahandusmin lehelt.<br/>Millal- ja kui palju riigivõlg ja ilmselt ka riigi kulutused kasvanud. Suurim mure täna ilmselt ongi nende "nullprotsendiga" võetud laenude tänane intressikulu. Huvitav, palju intressikulu iga aasa rahvale maksma läheb. <br/>Muidugi on ka küsimärk see, et kuhu raha on kulutatud, kas see toob täna riigikassasse midagi tagasi või ei.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/0/6/06d31f74f30e7045391c51de97fb4ce03b421162.png"/><br/>
<blockquote><b>"Jate"</b><br />Lisainfot rahandusmin lehelt.<br/>Millal- ja kui palju riigivõlg ja ilmselt ka riigi kulutused kasvanud. Suurim mure täna ilmselt ongi nende "nullprotsendiga" võetud laenude tänane intressikulu. Huvitav, palju intressikulu iga aasa rahvale maksma läheb. <br/>Muidugi on ka küsimärk see, et kuhu raha on kulutatud, kas see toob täna riigikassasse midagi tagasi või ei.<br/></blockquote><br/><br/>Mis Sa muretsed. Pangandusgeenius ju teab, kuidas asjad käivad: <a target="_blank" href="https://majandus.postimees.ee/7047995/indrek-neivelt-tana-voetud-laenu-ei-pea-me-kunagi-tagasi-maksma">https://majandus.postimees.ee/7047995/indrek-neivelt-tana-voetud-laenu-ei-pea-me-kunagi-tagasi-maksma</a><br/><br/>