Miks ma peaks ostma Microsofti?
Postitusi kokku 80
santa

Ahjaa, tõrjumaks rünnakuid märgin ära, et olen Linuxi kasutaja number .... nojah, numbri ma kaotasin kahjuks ära ... ;-)

Krüptoinvestor

Ma pole mingi tehnofriik, vaid spekulant. Süvenesin MSFTi aktsiasse siis kui ta veel 25$ peal kauples ja leidsin, et ta on suhteliselt odav, võrreldes näiteks INTC või CSCO-ga. Aga ei julgenud siiski osta, kuna lühiajaline trend oli MSFTil alla. Enda analüüsi kinnituseks leidsin ta LHV Pro valikute hulgas, see oli minu jaoks väga positiivne. Ma pole veel Pro klient, aga nagu öeldakse, läbirääkimised käivad. Üks põhjus, miks ma teda ostnud pole, seisneb aktsia rahulikus liikumises. Aga kes soovib ilusaid unenägusid, (mitte iga päev aktsiaid unes näha, nagu see minu puhul on) siis soovitan OSTA! Tegu suht rahuliku investeeringuga!

coral

msft saab varsti varsti suurkliendi. triple buy!:)

riq

ma arvan et kui msft saaks kliendiks eesti riigi oleks see kasulik molemale :)

veix67

Esiteks pean kinnitama et olen Linuxi kindel toetaja. See ehk selgitab mondagi... Harjumuse joud on jah ysna tugev. Sellised vaited nagu "...üks tuttav keskmine arvutikasutaja..." ja "...kuidas suudaks tavakasutaja loobuda Exceli, Wordi ja PowerPoindi võludest..." on ikka selgelt subjektiivsed. Mis moodi on siis "jalajalje" peale klopsamine keerukam kui "start" peale klompsamine? Mul on 3,5 aastane poeg kes oskab juba (peaaegu) Linuxisse sisse logida ja teab vaga tapselt kuidas oma mange voi "ICE Age" filmi startida ja shutdowni tegemine on talle kakitegu. Jaah, jaah, harjumuse joud... Siiski on tosi et kyllalt paljudele on joutud hirmujutte raakida sellest kui keeruline Linux/UNIX olevat. Seega toenaoliselt enamus arvab nii ja ei hakka niipea jargi uurima kas see ka tosi on. Kristjan voib ju kah raakida et hirmus korrektsioon tuleb aga paljud turuosalised vist veel vilistavad sellele. Massi vastu on motetu voidelda. Siiski ma arvan et kunagi tuleb nii yks kui teine muutus. Ka M$ osas. Kunagi ju ennustati ka IBM-i ylivoimu x aasta jooksul mis aga ennustatud ulatuses tulemata jai. RedHat ja teised omavad voibolla rohkem tousupotsensiaali kui MSFT. Maalimas on palju haid programmeerijaid ja nemad vajavad eneseteostust mida Linuxi liinis on lihtsam saavutada kui Microsofti jargides. Kunagi oli Microsoftil see garaashist tousnud firma volu ja seda imetleti aga hetkel tundub et selle M$ myyri lohkumine on populaarsem. Ma arvan et ka seda joudu ei saa ignoreerida.

kristjan.lepik

08:08 MSFT Microsoft loses browser market share -- USA Today (27.86 ) <br /><br /> Security flaws in Microsoft's Internet Explorer Web browser are causing some customers to seek alternatives, according to USA Today. Since early June, Internet Explorer's share of the market has dropped from 95.48% to 94.42%, according to San Diego Web analytics firm WebSideStory. Alternatives to the Microsoft browser include America Online's Netscape and Firefox, a product from the non-profit Mozilla Foundation. <br />

Bettie

Eks see ole tasuta ka ju. St pisipehme ei teeni selle pealt otseselt.<br /><br />sB

kristjan.lepik

Jah, aktsiahinnale sellest otsest lööki ilmselt küll pole. Aga kasutajate käest on üha rohkem kuulda, et Mozilla kasutamisele üle minnakse.

SideKick

kasutan ise IEd, kuid vaadates kuidas Ardo Hanschmidt kasutab kõrval Mozillat, tekib vägisi tahtmine kah seda proovida...<br />IE on uimane käkk...

jim

Pisike täpsustus: kasutan Firefoxi, mis kasutab sama mootorit, kuid millel ei ole maili ja uudistegruppide tuge juures. Kiire ja mõnus tõesti tavapäraste webilehtede vaatamiseks.<br /><br />Maili lugemiseks kasutan eraldiseisvat Thunderbirdi.<br /><br />Kõigi nende kohta saab infot <A HREF="http://www.mozilla.org">http://www.mozilla.org</A> alt.<br /><br />Ardo

lfc

kasutan ka mozillat ,lhv menüüd ntx ei "hüppa lahti " :(<br />Aga peale viimast IE auku ei luba kodustel seda kasutada ,eks peab need IE 'le tehtud lehed kuidagi ära kannatama (ning neid on väga palju ).<br /><br /><br />

Jüri_Heero

LHV menüüde probleem laheneb kohekohe .. st ca kuu aja jooksul :)<br /><br />Ja tegelikult leiavad nii mõnedki IE turvaprobleemid lahenduse, kui igapäevaselt administratori õigustes windowsi kasutamisest loobuda (igasugu activex jama install keelatud, kuid ega see ka tihti ei aita).<br />

usd

Mina kasutan ka firefoxi ja olen rahul. Et IE normaalselt tööle saada tuleb talle lisasi tõmmata (pop-up blockerid, activex keelaja) ja pidevalt spybot sd või ad-awarega ketrata. Firefoxiga võib tekkida siiski vahest probleeme, sest enamik saite on tehtud arvestades, et rohkem kui 90% inimesi kasutavad IE-d. Si....sti progetud lehe tunneb firefoxiga kohe ära.<br />Huvitav oli näha enda algatatud teemat 6 kuud hiljem. Vaatades praegu msft graafikut on nähe, et need "triple buyd" mida siin osad pakkusid olid alusetud, aktsia on praegu sama koha peal kus 6 kuud tagasi.<br />Linuxi suhtes olen ma samal arvamusel kui enne. See kõige kiiremini arenev op. süsteem maailmas hakkab üha olulisemat rolli IT alal mängima. Juba praegu on 25% serveritest linuxi peal ja teada-tuntud firmad nagu Mercedes_Benz, Google, Sony, IBM, Boeing, Merill Lynch, Oracle, Cisco Systems, AMD jne. jne. on võtnud kasutusele linuxi, et muuta oma tegevust kasumlikumaks.

priitp

usd,<br />kõige kiiremini arenev opsüsteem kipub ikka macosx olema, linux lihtsalt levib kiiresti ja kiiremini, aga ei arene eriti.

usd

priitp, äkki seletaksid veidi oma väidet. Ma arvan, et sa eksid. Mac Os X toodab Apple, kes üritab teha iga viimse kui detaili ise (nii tarkvara, kui raudvara). Elu on näidanud, et on raske olla ühtlaselt tipus igal alal, mistõttu on Apple toooted on nn. brändiarvutid ja ülehinnatud. Ma ise sain juhuslikult istuda paar kuud tagasi iMac G4 taha ja ütleks, et sama jõudlusega PC võib saada 2 korda odavamalt kätte.

priitp

<br />hea meelega,<br />jõudlus jõudluseks, hind hinnaks - rääkisid ju arenemisest ja siin Linux tavaliselt jõuab aastaid hiljem (kui jõuab, hibernaadi tugi läpparitele näiteks) teiste opsüsteemide omadusteni. See ajahetk kogu aeg pikeneb, ehk näiteks osx läheb eest ära kiiremini kui linux järgi võtab. Lisaks sellele vajab moodne opsüsteem kõrgel tasemel integreeritust - erinevate juppide ja softide koos töötamist - kahjuks ei saa Linuxi vennad siin omavahel praktiliselt mitte mingi otsa suhtes kokkuleppele - luik, haug ja vähk. Või kuidas?

jim

Priitp, millised OSX omadused on sellised, mida muudel op süsteemidel pole?<br />On ju OSX lihtsalt kena graafilise liidesega BSD põhine op süsteem.<br /><br />Ja milles väljendub Linuxi mahajäämus? See üks näide pole veel veenev :)<br /><br />Ardo

usd

Linuxi integreeritus on väga hea. Proovisin ühte Linuxi distrubutsiooni Live-cdlt (cd plaadi pealt buutides, ilma kõvakettale instaleerimata) ja linux pani paika kõik seadmed, usb skanneri ja isegi ühe väga vana maatriksprinteri. Windows XP ei suutnud mul tööle panna isegi heli- ja graafikakaarti.<br />"Aastaid hiljem" on pigem lahmimine, sest mingi koodivea puhul tuleb linuxi puhul patch välja mõne tunniga, macos-i puhul osta endale versiooniuuendus.

Buhvet

Lahe. M$'i bashimiselt on sujuvalt üle mindud Linuxi ja Maci vahelisele territoriaalsõjale:)<br /><br />Enda arvamus - Linux saab olema OS valik No.1 tavakasutajate jaoks siiski alles siis kui sellel on a) valitsuse tugi (Linux kasutusele avalikus sektoris), b) erasektori tugi (vähemalt madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel minnakse üle kuluefektiivsele opsüsteemile ehk nt. Linuxile) ja c) GUI/UI on sellisel tasemel, et Matti Meikäläinen ei pea Linuxit kasutades arvutist rohkem teadma kui näiteks XP-d kasutades. Ja mina olen täheldanud väga tugevat edasiminekut kõigis kolmes punktis. Ainuke asi, mida tasub loota on see, et Longhorn liiga kiiresti valmis ei saaks:) <br /><br />disklaimer - ei oma positsioone üheski eelnimetatud softidega tegelevas e/v-s.

seikatsu

baah, nii nagu inimesed, kes pole linuxit regulaarselt kasutanud lahmivad teemal, paned Sa, usd, MacOS X suunal.<br /><br />System Update toob turva- ja muid patche koju sama tempokalt kui sinu lemmik linuxi-distributsiooni patchmanager või Windowsi System Update.<br />ja jutt sellest, et linuxi patchiderohkus on hea asi, on samuti kahtepidi vaadatav: äriettevõtted-tarkvaraarendajad, kellel on oma toote tsentraliseeritud testimine, leiavad oluliselt rohkem vigu release-eelselt, kui globaalselt hajutatud open-source community.<br />Rutiinne testimine on nii nüri töö, et seda lihtsalt ei tee keegi ilma rahata, seda on oma suurima puuduse/ohuna tunnistanud ka paljud open source liikumise gurud.<br /><br />sC,<br />katsub ususõdu vältida, omab Win-põhist TabletPC-d, iBooki ja mõnda linuxi serverit.

iPilot

See vaidlus (Win vs. muud) on jah sama kaua kestnud kui Win-i dominants arvutiturul. Kunagi mängis Sculley kogu Apple edu pisipehmele ühe lepinguga maha ja pärast seda nägi Apple aastaid vaeva, et uuesti moraalseks liidriks tõusta (täna nad seda vaieldamatult OSX-iga on - tehnoloogia poolest on OSX Tiger vaieldamatult kõige moodsam OS turul).<br /><br />Linuxi poolt võib tuua miljoneid argumente. Sama palju võib neid ka vastu tuua. Hetke seis on Microsoftil tõesti tugev, kuid kasvupotentsiaal on imho mõnevõrra piiratud. Toon põhjendusi:<br /><br />Microsofti impeerium rajaneb tegelikult praegu kolmele kaheksajalale: Windows, IE ja Office. Nimetan neid kaheksajalgadeks mitte vaaladeks just seetõttu, et nad on ajanud kombitsad esmapilgul nähtamatutesse kohtadesse. IE puhul on probleem sellespetsiifiliselt kirjutud veebilehed. Office puhul on probleemiks niširakendused (Project, makrod, visio jms.) ning Windowsi puhul on probleem win32 API põhised tuhanded niširakendused, mida Linuxile ei tule nii pea. Kõik see kokku loob kindluse, mida vallutada on üsna keeruline.<br /><br />Samas positiivne on see, et "fundamentaaltehnoloogiad" (TCP/IP, Ethernet, x86 jms.) on suudetud hoida suhteliselt pisipehmevabad. Kõik mis seal peal toimub on ajutise loomuga (nagu näitab ajalugu). <br /><br />Tegelik Microsofti probleem on see, et kusagilt ei näi kasvu terendamas. XBox PS-st jagu ei saanud, telefoniturul ollakse väga nõrgad ja ainus viimase aja võit (PocetPC, mis kah pole lõplik võit) on tegelikult võit langeval turul. Viimase aja tendentsid suurtes riigiasutustes Liinuka suunas võivad Redmondi mehed üsna ärevaks teha. Kusjuures tendentsid pole mitte niivõrd hinnast kuivõrd toote kvaliteedist ja poliitikast tingitud. Ei taheta ühest tootjast sõltuv olla ja kardetakse pisipehme turvaprobleeme.<br /><br />Minu nägemus on see, et praegu tegeletakse mõlemalt poolt strateegiliste positsioonide hõivamise ja kindlustamisega. Päris lahing algab 3-5 aasta pärast. Siis kui IBM tarnib valmis ja korralikku Liinukat nii nagu Sun ja HP-gi. Samas hakkab MS ilmselt jõnksutama litsentsihindadega, lastes lojaalsed (DELL) teistel madala hinnaga eest ära. Aga tänasest päevast seda perioodi ennustada on kuradi raske.<br /><br />Julgen igatahes väita, et hetkel on Microsofti suurim vaenlane Microsoft ise, kes kasvu säilitamiseks on sunnitud litsentsi hindu tõstma, mis on pannud praegu Suure Kurja jaoks üsna ohtlikud veed voolama.. Põhinevad ju paljud Microsofti tegelaste boonused aktsiahinnal ning kui see langema hakkab järgneb ajude äravool ning suurenevad kulud personali hoidmiseks. samas on Bill minu meelest rohkem geenius organisatsiooni juhtimise kui millegi muu alal. Elame-näeme, kuid väga pikka investeeringut mina pisipehmesse täna ei teeks.

usd

Onu Bill algatab oma tuleva Longhorniga sõja ka Googlele, kulutades kõvasti raha parema otsingusüsteemi leiutamisel. Sellel puhul mängib kasutajaharjumus Google poolel, sest Google on võlunud inimesi oma kiiruse ja lihtsuse poolest.

winwest

MS päris tegus ärirakenduste turul, ostnud kokku erinevaid tooteid (lahmaka turgu) kus linuxile valik väga väike. Ja loomulikult eeldab see soft teiste MS toodete hankimist ehk oled nagu lõhkise küna ees.

iPilot

Seikatsuga ususõdade poolest täiesti nõus. Hetkel ise mäkki ei kasuta vaid istun nii kodus kui tööl MS-i masina taga. Põhjus - mulle vajalikud niširakendused, mida mäkil isegi läbi VirtualPC korralikult tööle ei saa.<br /><br />Mis puutub MacOSX-i tehnoloogilisse edusse, siis siin võib tuua terve hunniku igasuguseid akronüüme ja nimetusi (expose, Objective C, Rendezvous Filevault, Spotlight, Quartz Extreme jne., millede kinni püüdmine isegi pisipehmel aastaid aega võtab), kuid mitte ei tahaks ajada seda foorumit siin mingiks tehnoloogiajobaks. Fakt on see, et kopeerimine käib järgmist rada pidi: OSX > Win > Lin.

usd

Aga kes sellisest järjestusest kõige enam kasu saab iPilot? LINUX.

priitp

<br />jah, iPilot võtts osad sõnad suust ( + ehk veel sisseehitet PDF, läbipaistvus ja anti-aliasing). <br />Lisaks mainitet tehnoloogiatele töötavad kõik osx softid rõõmsalt koos ja integreeruvadki veel teineteisse ( näiteks iChat+Address Book+Mail ja iLife pere) suurepäraselt. Drag&drop töötab uskumatutes kohtades :-). Just see on asi milles mina kahtlen Linuxi lähiaastate jõudsas aregus - toimimaks peavad kõik vabade arendajate kambad kokkuleppele jõudma ja samõi glavnõi välja valima, kes siis koordineeriks. Elame-näeme. <br /><br />See, et Linux lõpuks kõik featuurid implementeeritud saab on iseasi. Kaua läks USB'ga? Liiga kaua, alles 2.6 tuuma tulekuga saabus "revolutsiooniline" uudis, et USBi pessa mingi seadme lisamine võimaldab käivitada vastava tarkvarajubina. X'i läbipaistvus on vist ( parandage kui ma eksin ) hetkel ühe tudengi vaba aja katsetus, alfa staadiumis. Aga kui kaugel on Linuxis see, et desktop peidab ära kõik etc,var,tmp jms sisemise sodi ja näitab välja ainult Applications, Documents, etc ja noile x-spetsiifilistele ei saagi ligi mujalt kui käsureaaknast? <br /><br />

iPilot

To: usd<br /><br />Äkki seletad, miks hale kopeerija, kes isegi ei kopeeri mitte originaali vaid koopia pealt, saab rohkem kasu kui originaali valmistaja?<br /><br />Selleks ajaks kui Linux lõpuks jõuab vektoripõhise desktopini on MacOSX selle perfektseks lihvinud (mis muide on tänaseks juhtunud ja vektoripõhist desktoppi ei paista liinukas ikkagi kusagilt).<br /><br />Ma ei ütle, et Linux halb on, kuid mind ärritab põhjendamatu kultus. Sama käib muide ka mäkiasjade kohta. Ja muide. Apple on viimasel ajal andnud väga palju Open Source communityle tagasi. Paljuski ka läbi selle, et tegu on hetkel enim levinud täisverelise UNIX-iga.

usd

Macist ei ole varsti enam linuxile mingit konkurentsi pakkujat omagu neid iluvidinaid palju tahab. Asi on selles, et tõsiselt kõva tegija saab tegutseda PC-e alal, seda enam, et Machintosh on brändiarvuti.<br />

priitp

Kuidas võtta, jälgides mõnede oma valdkonna kõvade tegijate ( siis OS progejate ) bloge, siis massiliselt ostetakse 15" Powerbooke, just viimase aasta sees. Mina üllatunud väga. Muidugi, neid on arvuliselt ikkagi väga-väge-vähe võrreldes tavamassiga. Ja üks surematu tsitaat kelleltki Jogn Gruberilt: "Unix nerds who care about usability are switching to Mac OS X in droves. In fact, most of them have already switched". Muide selle sama venna kogu "vingumine" teemal on päris hea lugemine http://daringfireball.net/2004/04/spray_on_usability.<br /><br />Või mida sa, usd, selle konkurentsi all tegelikult mõtled? Kas seda, et ka BMW-7 ei paku Renault Meganele mingit konkurentsi? Siis jah, seda jah muidugi.<br /><br />

seikatsu

usd, misasi on "brändiarvuti"? mitmes kord juba räägid sellisest imeloomast...<br /><br />kallis, tahad vihjata?<br />iBook 12" 1GHz G4/256/30GB/Combo/BT/SWE: 20900 (koos k/m)<br />IBM X31 M1,5/256/40/12,1"/WL/XPP TS UK: 28000<br />HP Nc4000 PM 1500 12.1" XGA 512MB 40GB WLAN BT XPP/En: 26177<br /><br />võiet ilus (re: brändiülikond, brändikell)? siis küll. :P<br /><br />sC

choco

lugesin topicu läbi, oli tore. Kaldun iPiloti visiooni jagama. Microsoftile ei paista kasvuruumi enam palju kuskilt juurde tulema, suure (ja suhteliselt lohiseva/logiseva) mehanismina kulub tal liiga palju energiat sisemiste mutrikeste ja hammasrataste vahetamisele õlitamisele. Samal ajal on väikestel on võimalus nobedamalt innovatsiooniga tegelda.<br /><br />Mac tundub olevat kindlal tõusuteel: kui MSi põhiargument vabavara vastu on tavakasutaja ebamugavus ja keerukas-kulukas hooldus, siis vaadates Apple´i poole peaksid nad oma sõnad kiiresti alla neelama. <br /><br />iPiloti kolme kaheksajala võrdlus peab paika, ent sellest kõigest kõige hirmutavamalt jääb läbikumama "harjumuse jõud". Hirmutavalt seepärast, et siingi korduvalt kõlanud seisukohtadest jääb mulje nagu selle vastu ei saa ega peagi midagi tegema. Ometi on see kõige mugavam nupp iga tarbija käes, millele vajutada. Ehk siis võõrkeele õppimine on ju tegelikult ainult kättevõtmise asi, millest kokkuvõttes igal juhul palju kasu. <br /><br />Kogu respekti juures Linuxi arendajate vastu on nende suurim probleem tõepoolest tegevuse kordineerimatus. Mistõttu reageeritakse liiga aeglaselt. Samas ei saa kindlasti nõustuda, et Linuxisse kõik läbi kopeerimise jõuab, ning et seal pole midagi originaalset.<br /><br /><br />

usd

Mõtlesin pigem desktope seikatsu<br /><b>Brändiarvuti:</b> iMac G4 1,25Ghz/256/80GB/SD/64MB NVIDIA GeForce FX 5200 Ultra /17" Hind (km-ga) 32900<br /><b>Võimas arvuti sama hinna eest:</b> ML Visionix 2,8Ghz HT/1024/160/DVD+-R/RW/256 Radeon 9800Xt/ 17" Samsung 172T Hind (km-ga) 33100

Henno_Viires

<p>Linuxi sõpradele täna selline uudis: <strong>Red Hat (RHAT) -18%</strong></p><p>Red Hat said it has changed its revenue recognition practice for some subscription agreements and as a result will restate results for fiscal years 2002 through 2004. as well as for its quarter ended in May. The company has decided stop recognizing revenue for subscription agreements on a monthly basis, as it has done for the past five years. Instead, it will recognize revenue on a daily basis over the subscription contract term. The change is expected to have no effect on annual sales, operating cash flows, or cumulative sales from subscriptions.</p>

iPilot

choco<br /><br />Tänan toetuse eest. On paar asja, milles ma julgeksin vastu vaielda.<br /><br />Vaatamata minu suurele mäkilembusele ja teadmistele mäki tehnilisest edust muu kraami ees ei julge ma ka Applele suurt turuedu ennustada. Põhjuseks peamiselt mäkimeeste liigne arrogants turu suundumuste suhtes ja hirm meinstriimi tegemise puhul oma identiteet kaotada. Näiteks nõuab turg juba ammu odavat ühe prosaga mäki "pizzabox"-i. Aga Apple keeldub kangekaelselt seda pakkumast üritades suruda turule iMac/eMac tüüpi "all-in-one". Teisalt on nad sõltuvuses alternatiivprotsessorite tarnijatest (Motorola, IBM), kes vaatamata tehnilisele eelisele suudavad vaevu Inteliga sammu pidada - massproduktsiooni jõud ja suure rahaga laboritest välja pumbatav areng on lihtsalt Inteli poolel. Kolmas häda on nende uuendustsüklite liigne aeglus - G5 uuenes aasta pärast avalikkustamist - seda on liiga palju. Vahepeal kaotati suur osa võimalikke ostjaid. Samas on Apple oma nišis hirmuäratavalt tugev. Muusika ja video turg võetakse koos Core Audio ja Core Imagega ilmselt üsna pea täielikult oma haardesse. Omaette huvitav on jälgida, mis saab portatiivsete muusikapleierite turust. Paistab, et praegu on Apple ainus, kes teab, mida sel turul tegema peab. Nii Microsoft kui Sony on kui peata kanad keksides siia-sinna ja üritades omale mingit nišši leida. Aga see ei mõjuta eriti MacOS-i käekäiku.<br /><br />Mis puutub harjumuse jõudu, siis ma ei usu, et see on nii suur takistus kui paistab. Nagu ka verm mainitud, on suurem osa windowsi litsentsidest firmades. Mis tähendab seda, et kui firma otsustab Microsoftist loobuda, mängib üksikkasutaja harjumuse jõud üsna tillukest rolli - õpi ümber või lase jalga. Pigem võib uue süsteemiga harjumine tuua kaasa vahetuse ka koduarvutis. Nii, et minu arvamus on see, et kui muudatused toimuvad, siis nad saavad alguse korporatiivselt tasandilt.<br /><br /><br />usd: Applel on muideks üks konkreetne eelis, mis Eestis pilli ei puhu, aga mujal maailmas küll. Asja nimi on "Single Point Of Responsibility", mis tähendab seda, et hätta jäänud user ei pea labistama kusagil newsgroupides vaid haarab telefoni ja helistab firma supporti. Kusjuures sealt saab ka abi. Mäki support on ametlikes võrdlustestides hinnatud arvutiilma parimaks. Vähemalt ei toimu seal "See on OS-i viga, see on draiveritootja viga, see on emaplaaditootja viga" tüüpi vastutusest kõrvale põiklemist, mis muude firmade puhul on täiesti tavaline. Rääkimata sellest, et paljud asjad mäku puhul lihtsalt töötavad. No questions asked.<br /><br />Vana iMac-i ei maksa võrdlustesse tuua, kuna see masin on tootmisest maas.

iPilot

Muide. Üks huvitav küsimus laiale ringile - kumbale firmale tuleb operatsioonisüsteem odavamalt kätte - Apple-le MacOS või Dellile Windows.

John_Doe

Üks toodab teine ostab, imelik küsimus minu arust.

usd

iPilot kas Apple toodab ikka veel selliseid üheklahvilisi hiiri? Minu arust on see ikka väga ebamugav.

iPilot

Ei ole imelik küsimus. Ka tootmine ei tule ju muidu kätte. Apple annual reportides on üsna üheselt kirjas OS-i arendamisele kulunud rahad. Meedia ja pakkimise hind on ju tühised. Pealegi on Apple oma OS-i ainus müüja ja riistvaraosakonna näol ka ainus OEM. Kui nüüd teha oletus, et kõik investeeringud lähevad ainult selle ainsa OEM-i tarbeks (mis pole kaugeltki nii - tegelikult läheb mingi osa ka leti kaudu müügiks), saab välja arvutada kui suur on raha, mis on kulutatud OS-i saamiseks per müüdud ühik. Right? Ja kui seda kõrvutada PC OEM-i hindadega võib üsna huvitavad numbrid saada.

iPilot

usd: Osta mingi teise tootja hiir juurde kui tahad. USB hiiri maailm täis ja OSX toetab nii paremat klahvi kui ka afaik rulli. Apple ise toodab küll vaid ühenupulisi hiiri, kuid selleks on ka oma põhjendus - sellega üritatakse sundida arendajaid looma läbinähtavamat GUI-d, mis põhimõtteliselt ka toimib.

SideKick

palju AAPL teenib kasumit selle arvuti ja OS bizneze pealt? sry, palju kahjumit....

usd

Mismoodi sunnib hiir arendajaid looma läbinähtavamat Graphical User Interface-i.

ahtik

usd, hoiad nuppu all ja teed hiirega kaks ringi päripäeva ja vau - Print dialoog avaneb! :-D

iPilot

Asi on ammu juba offtopic.<br /><br />Apple on jooksvalt kasumis, debitoorset võlgnevust ei ole, pangaarve on $ 5 miljardiga plussis.<br /><br /><br />GUI arendamise spetsiifika jätame siit foorumist välja. Kui asi tegelikult kah huvitab, leiab igasugustest mäkiteemalistest foorumitest selleteemalist materjali väga palju.<br /><br />Vastan ka oma küsimusele - OS tuleb Applele odavamalt kätte kui suvalisele PC OEM-ile (täpseid numbreid ei mäleta-arvutasin selle välja aasta alguses Apple viimase annual reporti alusel). Ja seda selle pärast, et OEM-id maksavad litsentsi hinnast 80% Microsoftile kasumiks.

SideKick

iPilot, <br />Apple kasum = intress mida saadakse $5 mld pealt ... Arvutitootja, kes elab intressidest - pigem nagu pank arvutitootmisüksusega.

iPilot

2003 oli see tõesti nii, kuid see pole mingi permanentne asjade seis. Viimased kvartalid on kõik lõppenud suurema kasumiga kui intress.<br /><br />Aga mida sa sellega väitega tõestada tahad? Muide. Ma ei ole kusagil selles foorumis andnud AAPL-ile ostusoovitust. Katsusin vaid mõne liinuksifänni lahmimist pisut tasandada. Või tahaksid sa Apple rahalist seisu võrrelda mõne liinuksifirma omaga?

SideKick

seega on antud teema pealkirjale vastus antud :)

suffiks

Kuna on elementaarne, et ma pean oma arvamust tingimata avaldama sel teemal, siis:<br /><br />Microsofti monopol kukub sel hetkel, kui (piltlikult):<br /><br />1 tehnoloogiamees kirjutab Linuxile Windowsi emulaatori, mis on märkamatu ja kogu package on lihtsalt installitav, st konf läheneb -> 0. Oluline seetõttu, et tarkvaratootjatelt oodata, et nemad kõiki oma tooteid ka linuxile pordiks, on naiivne. Nemad sörgivad sabas neil, kes otsustavad, mis platvormil miski jookseb.<br />1 müügimees suudab kriitilisele massile suurtele ettevõttetele selle väärtuse ära tõestada ja maha müüa<br />1 meediakuningas kirjutab sellest piisavalt palju positiivseid kommentaare (haibib)<br />1 suur arvutitootja paneb oma masinatele defaultina vastava OS-i peale.<br /><br />Protsees peaks viima selleni, et kui piisavalt suur kogus masinaid läheb letti juba Windowsi emulaatoriga linuxiga, siis on juba lihtsam hakata softitarnijaid pressurima, et nad ressursi kokkuhoiu huvides ka linuxile oma tooteid pordiksid.

ahtik

suffiks, miks mitte ka windowsi all jooksev linuxi emulaator :) siis on rohkem põhjust soft kohe linuxile kirjutada. jääb linuxi kasutajatel ära vajadus win litsentsi järele, mis win emulaatori puhul siiski vajalik on.

suffiks

Jah, hehee... ühesõnaga, kuhu ma sihtisin:<br /><br />Saada jalg niipalju ukse vahele, et mingi hetk tavakasutaja ei läheks poodi valima, et kas XP või 2000 Pro, vaid kas Longhorn (Windows 2010 :D) või mingi linuxi distro. Ja kui tahad OS-i vahetada, siis kõi olemasolevad softijupid, mis sul olemas on, jookseksid ka uuel OS'il.