Ametliku statistika järgi on 2002-tänaseni 16a. jooksul olnud inflatsioon 62,8% . jajah, ongi nii :)<br/>Parema pildi annab keskmise palga muutus 2002 oli keskmine palk 390 eurot eelmise aasta 1221 vastu ehk keskmine palk on tõusnud samal ajal 213% ehk 3.13x<br/>Selle pealt on näha, et fondid on selgelt alla jäänud keskmise palga kasvule, st mõistlikum on säästa vahetult enne pensioni rohkem ja saad tunduvalt parema tulemuse.<br/>Vollie, palgakasv näitab reaalset elamiseks vajalike summade muutumist või arvad sa, et pension võib sama olla 500 ja 5000 keskmise palga juures. St tahtsin õelda, et praeguste fondide tootluste juures muutub tulevane 2 samba pension üha väiksemaks võrreldes palgaga. Või on sul mingi teine seisukoht toodud numbrite juures?
<blockquote><b>rick12</b><br />II samba asemel võiks igaüks teha endale ETF portfelli, II samba kõige suuremad võitjad on pangad...</blockquote><br/><br/>Huvitav oleks teada palju pangad selle pealt kokku teeninud on 😊
<blockquote><b>Joel Kukemelk</b><br />vdm, väljamaksete süsteem on ju veel väga noor. Koos suurema arvu inimestega, kes väljamakseteni jõuavad, on tõenäoliselt oodata ka konkurentsi kasvu kindlustusandjate vahel. Lisaks värske võimalus sõlmida edaspidi investeerimisriskiga pensionilepinguid. 2017. aasta lõpu seisuga sai kindlustuslepingu alusel väljamakseid 5570 inimest ehk veidi alla 2% meie tänastest vanaduspensionäridest. </blockquote><br/><br/>Vot ei saa aru, miks rahad liiguvad kindlustusele, kes siis omakorda võtab teenustasusid, aga tootlust enam ei ole. Las seisab seal fondis edasi, igakuiselt tehakse väljamakseid ja heal juhul tiksub ka vaikselt peale...
pahurik tabas naelapea pihta ja just seesama asjaolu oligi piisavaks põhjuseks, miks omal ajal II sambast väga kergel käel loobusin ja kõikvõimalikud pangaametnikud välja naersin. Kusjuures need kaubanduskeskustes pensionifondi pähemäärivad lipsustatud härrasmehed saavad vägagi hästi aru sellest argumendist ja noogutavad mõistvalt kaasa kui ütlen et mul pole II sammast ja ma ei taha ühtegi muud sammast ka. Koguda tuleb ikka seda mis väärtust hoiab. Raha selleks vahendiks 50a perspektiivis küll ei ole, isegi kui see fondidesse toppida.
<blockquote><b>vdm</b><br />Kui kasutada pensionikeskuse kalkulaatorit siis 10 000 € kogutud osakute peale parim pakkumine on 533,52 (+- siia sinna) €/aastas ehk 5,332% saad oma raha pealt intressi ja kõik. </blockquote><br/>Siis on olukord juba paranenud :) Umbes 1,5a tagasi tegin arvutuse 100KEUR pealt ja tulemuseks sain 4,6% aastas.<br/><br/>
pahurik, ei usu, et see palgakasvu ja equity tootluse vahe järgmise 15a jooksul enam nii suur oleks. 2000ndate algus on olnud mõneti murranguline periood kohalikus majanduses. Sa saad ka alati täiendavalt säästa / investida IIIsse sambasse kui tahad suuremat % oma pensionileminekupalgast. Küsimus ongi ju säästmises - see, et sa otsustad 15 aastat hiljem säästma hakata, vahetult enne pensioni nõuab sult ikkagi tunduvalt suuremat panust - nii absoluudis kui ka suhteliselt vs see, et vahepeal on liitintress su sääste (keskmiselt 5-6% p.a.) 15a paisutanud.
<blockquote><b>vollie</b><br/>pahurik, ei usu, et see palgakasvu ja equity tootluse vahe järgmise 15a jooksul enam nii suur oleks. 2000ndate algus on olnud mõneti murranguline periood kohalikus majanduses. Sa saad ka alati täiendavalt säästa / investida IIIsse sambasse kui tahad suuremat % oma pensionileminekupalgast. Küsimus ongi ju säästmises - see, et sa otsustad 15 aastat hiljem säästma hakata, vahetult enne pensioni nõuab sult ikkagi tunduvalt suuremat panust - nii absoluudis kui ka suhteliselt vs see, et vahepeal on liitintress su sääste (keskmiselt 5-6% p.a.) 15a paisutanud. </blockquote><br/>kus sa selle 5-6% võtad, Joel tõi ju eespool täpsed numbrid.<br/>Ja miks ei ole vahe järgmisel 15a nii suur? Kas meie palgad jäävadki kordades väiksemaks kui Soomes ja Rootsis või toimub tasapisi ühtlustamine? Vt. keskmine palk Soomes näiteks ja ega seal ka palgad paigal seisa.<br/>Mis seda aktsiatootlust puudutab, siis iial ei tea, vt Jaapan viimased 30+ aastat. <br/>Ei, ma ei väida, et investeerida pole mõtet, jutt käib siin meie fondide tootlustest ja selle baasil tulevikus saadavast pensionist. Joel ise ka mingis telesaates väitis sama, et sellise tootluse ja säästmise % juures muutub tulevane pension üha nutusemaks.
Kunagi oli mul au Investeerimisklubis veidi liitintressist rääkida ja tooksin välja ühe näite, mis ma seal rääkisin.<br/>Usun, et toob nii mõnegi asja veidi paremini perspektiivi, mis siinse teemaga ka haakub.<br/><br/>Investeeringu suurus: 100€ kuus (1200€ aastas)<br/>Tootlus: 7% aastas<br/><br/>Madis ja Mari olid mõlemad 25 aastased. Mari otsustas, et hakkab iga kuu säästma ja investeerima 100€ kuus. Madis ei tahtnud investeerimisele mõeldagi ja kulutas selle raha ära.<br/>Läks 10 aastat mööda ja Mari mõtles, et tema tahab ka nüüd selle 100€ iga kuu ära kulutada, mitte enam investeerida. Küll aga jättis ta juba kogutud raha edasi intresse koguma.<br/>Madis aga oli kümne aastaga veidi kadedaks muutunud Mari peale ja otsustas nüüd ka, et tema hakkab 100€ kuus säästma ja investeerima ja teeb seda nii kaua, kuni portfelli suurus jõuab marile järgi.<br/><br/>Küsimus: Kui vana olid Mari ja Madis siis, kui Madise portfell läks Mari portfellist mahu poolest ette?<br/><br/>Õige vastus: 86 aastased.
<blockquote><b>Joosep</b><br /><blockquote><b>rick12</b><br/>II samba asemel võiks igaüks teha endale ETF portfelli, II samba kõige suuremad võitjad on pangad...</blockquote><br/><br/>Huvitav oleks teada palju pangad selle pealt kokku teeninud on 😊</blockquote><br/><br/>Eks pead võtma pensionikeskuse lehe ja sealt arvutama :)
<blockquote><b>jnt</b><br/>Madis aga oli kümne aastaga veidi kadedaks muutunud Mari peale ja otsustas nüüd ka, et tema hakkab 100€ kuus säästma ja investeerima ja teeb seda nii kaua, kuni portfelli suurus jõuab marile järgi.<br/><br/>Küsimus: Kui vana olid Mari ja Madis siis, kui Madise portfell läks Mari portfellist mahu poolest ette?<br/></blockquote><br/><br/>Küsimus: kui suur oli selle 100-eurose rahatähe ostujõu langus selle 10 a jooksul, mil Madis seda ei säästnud ja miks Madis seda ostujõu langust säästmise alustamisel ei kompenseerinud, kuigi tema sissetulekud tõenäoliselt samal ajal kasvasid? Sisuliselt ju Madis säästis iga kuu väiksema % oma sissetulekutest, kui oletada, et mõlemad said võrdset palka terve oma elu jooksul ja sel ajal toimus ka palgatõus.<br/>
@kindsigo, see ei ole asi, mida näide kuidagi peaks seletama. Selle näite teema on hoopis milleski muus. (Kui palju peab vaeva nägema kellelegi "järgi jõudmiseks")<br/><br/>BTW, samamoodi võib küsida, kui palju vähenes tolle 100€ kupüüri ostujõud järgneva 51 aasta jooksul?
Jah, selle järgi jõudmise matemaatika on igati arusaadav, aga pensioni kogumise kontekstis irrelevantne, kui nii Mari kui Madis elavad keskkonnas, kus selle 100 EUR eest ei saa nende pensionipõlves suurt midagi enam osta, samas kui 50 a varem sai küll.<br/><br/>Mäletan et krooni ajal sai toidupoes käidud ja kilekotitäis toitu tuli sealt mingil hetkel veel alla 100 EEK kätte. Täna kipub sama kogus sama toitu maksma 30 EUR. Vahe on hirmutav.
Minumeelest veidi parem pensioniplaan võiks olla selline, et pensionär omab sissetulekut, mille suurus sõltub riigi keskmisest ostujõust. Selliseks sissetulekuks on enamvähem korterite üüritulu, kuigi eks sealgi on omad tõusud-langused ja ka ajas kasvavad püsikulud amortisatsiooni näol.<br/><br/>Võib-olla kõige parem pensionisammas oleks tühi suurema linna äärne elamumaa krunt. Äärealade linnastumine tõmbekeskustes jätkub tõenäoliselt ka edaspidi kui sõda ei tule. Lähed pensile, lükkad krundi maha, ostad korteri(d), üürid selle välja ja elad sellest.
<blockquote><b>pahurik</b><br /><br/>kus sa selle 5-6% võtad, Joel tõi ju eespool täpsed numbrid.<br/></blockquote><br/><br/>ongi Joeli näitest (5.4% keskm - suurema aktsiaosakaaluga fondi puhul..) Tänu madalamate kuludega fondide turuletulekuga on ka senisest parem võimalus oma tootlust/riski kalibreerida.. Ideaalis on su PF hajutatud, mille tootlikkus ei sõltu Eesti tööjõuturu volatiilsusest ega arengufaasidest. Palgakasvu osas isegi nõus.<br/><br/>Minust probleem pole mitte selles, et "süsteemi tõttu" pension suhtena palka siis lõpuks liiga väike on, vaid see, et keskmine töötav eestlane istub vanusest sõltumata keskmise v madala riskiga fondis (pankade/riigi tegemata harimistöö?), ning ei kasutata piisavalt III samba lisavõimalusi (imho pensioni kogumise mõttes on ikka II sammas (riik lisab su sissemaksele kohe 200%) ja III samba TM edasi lükkamise võimalusega v head boostid) ning et senine jooksvalt funditud I sammas aastatega kärbub tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.. Tuleb kiita ka Tulevat, kes pankadele korralikult ora p**** on andnud ja sellega kogumisvõimalusi parnandanud.<br/><br/>Imho võiks ka korraks seda silmas pidada, et Eestis on süsteem alles algusjärgus, s.t pole veel ühtegi näidet inimesest, kes oleks 25-65a II sambasse maksnud ja siis sealt suuremat pensionilisa hakanud saama (tehakse järeldusi healjuhul poole lühema kogumisajaloo pealt) + lisaks see mainitud väljamaksete valikute jäikus ja vähene konkurents. Loodetavasti see ajapikku paraneb.. (a la Tuleva efekt, kui pirukas piisavalt suureks muutub)<br/><br/>Kõige hullem, mis juhtuda saab, on kui hakata populistlik-seederlikult II sammast lammutama ja hakata orbanistikat viljelema..
volli, eespool kirjutasin, et see sinu 200% lisamise jutt on tegelikult inimeste petmine, sest selle võrra saad 1. sambast vähem. Eks paljud selle peale ka liitusid, adumata, et teisest kohast nad kaotavad.<br/>"mho võiks ka korraks seda silmas pidada, et Eestis on süsteem alles algusjärgus, s.t pole veel ühtegi näidet inimesest, kes oleks 25-65a II sambasse maksnud ja siis sealt suuremat pensionilisa hakanud saama (tehakse järeldusi healjuhul poole lühema kogumisajaloo pealt) "<br/>seda, et suhtes palgaga muutub tulevane pension sellisel moel väiksemaks, on kinnitanud ka Joel, kes peaks väga täpselt arvudega kursis olema, st vähemalt nii ma mäletan TV saatest.<br/>Kui tunnistad lõpuks seda palkade muutumise juttu, siis võiksid arvutada palju tootlus peaks olema, et pension ei muutuks palga suhtes väiksemaks. <br/>Veelkord, säästmine ja tulevikku investeerimine on kindlasti vajalik, küsimus on, mis viisil seda on kõige mõistlikum teha. Ehk tõesti tänu uutele fondidele on tulevik parem, aga eepool toodud nide tootlusest ja sissetulekute muutumisest näitab, et siiani ei ole süsteem toiminud.<br/>Kusjuures mineviku tootlused ei taga tootlust tulevikus, tõin enne Jaapani näite, meil samuti rahvastik vananeb ja ühiskond stagneerub, päris hea on võrrelda:<a target="_blank" href="https://tradingeconomics.com/japan/stock-market">https://tradingeconomics.com/japan/stock-market</a>
Minu meelest ei ole mõtet rääkida mingist keskmisest tootlusest vaid vaadata reaalseid numbreid. No minul näiteks on LHV pensionifond L. Praktiliselt mingit kasvu seal viimastel aastatel ei ole - enam sinna raha juurde ei kanna, seega hea vaadata - juba 2-3 aastat on sisuliselt sama number. Alates indeksfondide turule tulekust olen oma maksed sinna suunanud. Võrreldes LHV L-ga on vähemalt mingitki liikumist:-).
See, et II sambaga liitujad saavad väiksemat I sammast, on järjest vähem tõsi. Käimas on I samba reform ja suund on selles suunas, et I sammas oleks solidaarsem. Seega kõrgemapalgalistel tasub see 4% ikkagi suunata II sambasse (sel põhjusel tekib ka uuesti võimalus II sambaga liituda). Erinevalt I sambast on II samba osakud ka pärandatav.
Ja kui kõik noored, kes järjest peale tulevad, peavad liituma, siis I sammas on nö järjest võrdsem.
Viisteist aastat II sammast: <a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/news/5257583">https://fp.lhv.ee/news/5257583</a><br/><br/>Vaataks siis numbritele otsa ka teise (pensioni I samba koguja) nurga alt.<br/>LHV PF L fond on alates fondi algusest (2003 algus) tänaseni kasvanud ~258%, mis on kõige parem PF tootlus seni. <br/>258% on 15 aasta jooksul ca 6.53% aastas. Tegelik pensionivara kasv (ligikaudne) pensionikoguja jaoks on sellest fondi valitsemistasu (1.33% aastas prospekti kohaselt) võrra väiksem, ehk ~5.2% aastas. 5.2% aastas teeb 15 aasta peale ~214%.<br/>Aastal 2003 (algus) oli Eesti keskmine palk 365 EUR ning 2017 aasta IV kvartalis 1271 EUR.<br/>Kui riik maksaks pensioniks välja 20% osa sotsiaalmaksust, nii nagu seadus ette näeb, oleks riiklik pension 0.21271 = 348 EUR samas, kui II samba omanik saaks oma 2013 aastal investeeritud summalt vaid 3650.2*2.14 = 156 EUR. <b>Seda on üle 2.2 korra vähem !!!</b><br/><br/><br/> <br/>
<blockquote><b>fjot</b><br /><br/>Kui riik maksaks pensioniks välja 20% osa sotsiaalmaksust, nii nagu seadus ette näeb, oleks riiklik pension 0.2*1271 = 348 EUR<br/></blockquote><br/><br/>See tehe põhineb eeldusel, et iga pensionisaaja kohta on üks palgasaaja, kelle maksudest pensione finantseeritakse. Paraku ütlevad prognoosid, et see tasakaal muutub lähitulevikus kiiresti negatiivsemaks. Kui töötajaid oleks piisavalt ja rahvastik kasvav, siis ju vähemalt keskpikas plaanis probleemi ei olekski.<br/>
15 aasta jooksul pole kadunud 50% töötajatest. <br/>Pealegi, see pole mingi tegeliku pensioni arvutus vaid lihtsalt näide, et fondidesse pandud raha on tegelikult negatiivse tootlusega võrreldes elukallidusse. <br/>Ja kui tegemist on negatiivse tootlusega, siis kuidas see lahendab töötealise elanikonna vähenemisest tulenevaid probleeme? Vastupidi, see hakkab süsteemi täiendavalt koormama, sest II samba pensionäre, kes ei tule omadega välja, tuleb ikkagi kuidagi toetama hakata. Ainult et raha selleks tuleb kuskilt lisaks leida.
<blockquote><b>fjot</b><br /> Tegelik pensionivara kasv (ligikaudne) pensionikoguja jaoks on sellest fondi valitsemistasu (1.33% aastas prospekti kohaselt) võrra väiksem, ehk ~5.2% aastas.</blockquote><br/><blockquote><b>Joel Kukemelk</b><br /><br/>Suurema aktsiariskiga fondide tootlus on keskmisest numbrist olnud kõrgem - nt 50%lise aktsiariski puhul alates fondide loomisest 4,3% aastas ja 75%lise aktsiariski puhul 5,4% aastas. Ja see on siis keskmine, millest on nii parema kui nõrgema tulemusega fonde - nt LHV L (max 50% aktsiarisk) aastase tootluse number alates algusest on 6,2% aastas. </blockquote><br/><br/>fjot, kõik tootlused, millest ma siin foorumis olen kirjutanud ja mida kajastavad pensionikeskuse veebiandmed või fondide kuukirjad, on <b>netotootlused</b> - ehk neist numbritest on juba kõik tasud maha võetud. Oma arvutustest ei tohiks siit enam midagi maha lahutada. LHV Pensionifond L netotootlus alates algusest on olnud seega ca 6,2% aastas.
Ok, minu viga, ma ei teadnud, et valitsemistasu kajastub osaku väärtuses. Aga ka sel juhul on vahe 1.8 kordne parima fondi kahjuks. Eesti suurima pensionifondi K3 puhul on vahe 2.5 kordne.<br/>
Konservatiivse strateegiaga fondide puhul, milledesse investeerinuid on ka päris palju, on vara kasvu vahe lausa 4 kordne fondide kahjuks.<br/>Kui see asi nii jätkub, siis on Eesti pensionisüsteemi krahh vältimatu
fjot<br/>miks arvad, et fondid performivad kehvalt?<br/>ilmselgelt on ju hoopis palgad kasvanud liiga kiiresti<br/>
Jah, paberil on kõik ju kena. Kui mul tõesti tiksuks selles LHV L-s 5% aastas juurde ma üleüldse ei kurdaks. Reaalsus on aga hoopis midagi muud - enda reaalsed arvud on paraku sellised: lõpetasin maksed LHV L-i siis kui turule tuli LHV Indeks, aga lolli peaga jätsin osakud alles. Noh, et investeeringuid hajutada või nii. 01.11.2016.a. kuni tänase päevani on LHV L-i tootlus olnud www.pensionikeskus.ee andmetel 3,35% - 1,5 aastaga tervelt 3,35%! Mis keskmisest 5% tootlusest aastas me siin üldse räääkida saame?<br/><br/>Maksete suunamisega LHV Indeksisse oleks sama perioodi tootlus 7,85%. Võiks öelda, et pole üldse halb. Seda aga vaid juhul kui ma oleksin raha investeerinud ühe korraga. Reaalselt on hetkel aga Indeksi tootlus minu näitel tervelt 0,31%. Aga noh, vähemalt on ikka kerges plussis ja erinevalt LHV L-st on vähemalt huvitav olnud tõusudele ja mõõnadele kaasa elada.<br/><br/>Nii et minu konkreetse näite puhul on reaalne tootlus suhteliselt olematu. Oleks huvitav teada, kas keegi on viimaste aastate jooksul üldse üheski pensionifondis saanud reaalseks tootluseks 5% või rohkem aastas?
mul on kunagi tehtud SEB Konservatiivne fond, 15a toolus on sisuliselt olematu, aga noh vähemalt raha on alles ja ega ma selle samba peale niikuinii ei looda, sõbrast pangafiliaali juhtaja palus viimane päev plaani täitmiseks samba teha. <br/>Nagu eespool kirjutasin, siis säästke viimased 5a enne pensoni mitmekordselt ja saate sama tulemuse kätte. Hetkel turu tipus on jah hea rääkida tublist keskmisest tootlusest, vaatame, mis peale mingit korrektsiooni tulemus on. Ega jah, aktsiad saavad ainult tõusta ja kui satub veel pensile minek sellele langusperioodile, siis on korras. Eriti tore oli, et turu põhjas meie fondidele raha peale ei jooksnud ja ostud jäid tegemata, pole mingit garantiid, et järgmise kriisi ajal sama ei juhtu või veel hullem, neid fonde huugama ei panda.
Kuidas saab nii, et aktsiaturud ei tõuse sirgjooneliselt ja mitte keegi ei vastuta?
Vot ma ka ei tea, kuidas nii saab. Ei saaks just öelda, et börsidel selles ajavahemikus (november 2016 kuni aprill 2018) kuidagi väga halvasti oleks läinud. Näiteks NASDAQ 100 on tõusnud üle 35%. Ma ei tahagi väita, et pensionifond peaks näitama ligilähedaseltki samasugust tulemust, aga 3,35% võrreldes 35% on ikka pehmelt öeldes nigel. Kui LHV L-i puhul oleks tegemist konservatiivse fondiga, siis oleks ka asi korras, eks igaüks ise vaata kui riskantses fondis ta oma raha hoiab. Aga vähemalt reklaami kohaselt on ju tegu progressiivse fondiga ja sealt võiks siiski natuke kobedamat tulemust eeldada.
Ja võrdlus Nasdaq-iga on siinkohal korrektne? Maailma aktsiaturud tervikuna on sellest ajast alates kasvanud umbes 25% ja seda dollarites. Dollar on samal ajal Euro vastu langenud ligi 12%, st tõusust jääb järele umbes <b>13%</b>. Maksimaalne seadusega pensionifondidele lubatav osakaal aktsiatel on 75%. Klassikaliselt jääb ülejäänud 25% võlakirjainvesteeringutele. Valdavas osas on võlakirjaturud võrreldes 1. novembriga 2016 miinuses. See tähendab, et globaalne (haldustasudeta) 75-25 fond peaks sel perioodil eurodes tootma alla 10%, pärast tasusid pigem 8% juurde.<br/><br/>Eks kindlasti on LHV teinud sel perioodil vigu, sh istunud põhjuseta rahas aga võrrelda tuleks siiski võrreldavat.<br/><br/>PS! Ülaltoodu on back of the napkin ja kindlasti saab täpsemalt tuua arvutusi aga suurusjärgud on korrektsed.
Segadust lisab tootluse mõiste toomine sinna, kus räägitakse vara väärtuse kasvust. Pensionikeskus näitab tootlust, kus osaku hetkeväärtusest on maha võetud osaku algväärtus. Samas Joel oma artiklis kasutab vaid perioodi lõpu väärtuse ja alguse väärtuse suhet, mis on vara kadvu protsent, mitte tootlus nii kuidas pensionikeskus seda arvestab.
fjot,<br/><br/>Ajaga kaalutud tootlus ehk osaku väärtuste põhjal arvutatud tulemus on ainuke number, mis <u>võimaldab erinevaid fonde omavahel võrrelda ja vaadata, millise fondi tulemus on olnud valitud perioodil parem ja millisel kehvem</u>. Selge on see, et kui me vaatame 1 aasta tulemust ja fondi NAV osaku muutus on nt +5% selle ühe aastaga ja selle ühe aasta jooksul on tehtud 12 sissemakset ehk 1 sissemakse iga kuu, siis kui esimesed 11 kuud osaku väärtus sama koha peal ei seisnud, siis rahaga läbi kaalutud tootluse tulemus on teistsugune. Kui nt esimesed pool aastat liikusid turul allapoole ja aasta lõpus tegid tugeva tõusu, siis on rahaga läbi kaalutud tulemus suurem kui see 5%. Kui fondiosak on aga aasta jooksul ühtlaselt ülespoole liikunud, siis on tulemus väiksem kui 5%, sest kogu raha ehk 12 makset pole jõudnud seda tootlust ju teenida - viimaste kuude sissemaksed on turul oma tootlust teeninud ainult kuu, kaks, kolm jne.
LHV-L sai mul kunagi valitud, kui tasakaalutatud riskiga pensionifond. Ma valisin riski 50% ulatuses olla aktsiates.<br/>Viimased aastad istub fond 75% võlakirjades, sest fondijuht ennustab, et kohe-kohe läheb kõik pekki. <br/>Peaks nagu investeerimisotsuseid tegeme pikema perspektiiviga, kui 2a ? ma valisin selle fondi 30aastaks või nii. <br/>Minu jaoks arusaamatu, et mis fondiga siis tegu on, võlakirjafond nüüd ? <br/>Miks fondi ei juhita vastavalt lubatud hajutatuse tasemega ? <br/>
Eks pankade fondihaldurite üks põhjendus miks pensionifondid nii vähe on teeninud on (oligi), et neile on seatud igasugu piirangud ja ei saa rohkem riskantsematesse varadesse (näiteks aktsiad) investeerida. Samaaegselt on kasutamata seegi võimalus, mis säädusega lubatud.
Viisemanni turuülevaade on saanud palju tähelepanu, aga jätkuvalt ei ole seal puudutatud teemat, miks ja kui kauaks on LHV aktiivsete fondide riskitase (ja koos sellega tootlusootus) maha keeratud. Mida siis täpsemalt oodatakse ja mis olukorras lõputuna näiv ootamine lõpeb?<br/><br/>Ülevaates on näiteks märgitud, et " Euroopa suurimate ettevõtete käekäiku hõlmav Stoxx 600 indeksi väärtus tõusis septembris 3,6%". Miks krt ei saa LHV fondihaldurit usaldav pensionikoguja sellest osa?! (LHV L on 60% võlakirjades ja tõusis vaid 0,18%). <br/><br/>Mulle isiklikult tundub, et Viisemann on end krahhi oodates nurka värvinud ning nullintresside tingimustes ei olegi sellist langust niipea tulemas, mis lubaks nägu säilitades taas LHV pensionifondide aktsiapositsioonid taastada. Niisama allokatsiooni muutes tuleks aga tunnistada, et underperformiti aastaid, sest valmistuti liiga vara ja liiga enesekindlalt varahindade oluliseks languseks.<br/><br/>Teiselt poolt LHV-le tunnustus, et otsitakse võlakirjainvesteeringute osas kõrgemat riski ja tootlust kui riigivõlakirjad, a la Ekspress Grupi deal. Aktiivse varajuhtimise võlud ja valud. <br/><br/><br/><br/>
Rahulikult võib nüüd öelda, et see viimane Neivelti vastane lugu oli LHV lõpppunkt. Olles hoidnud rohkem kui 8.a LHV fondis raha sai suvel lõplikult siiber ja seda lugu lugedes on kahju vaid, et otsust ei teinud kohe kui Tuleva turule tuli.<br/>Õnneks oli osa raha ka K3+K4.<br/>Kõige neutraalsema tee on valinud Swed, neid avamusi võib rahulikult lugeda.<br/>Samas LHV enda kehva tootlust ei õigusta kuidagi.<br/><br/>Ja jätkuvalt ei paku LHV esimese valikuna enda indeksifondi kuna nad kaotavad nii haldustasus.<br/>Ehk kui liigud mujale, siis helistavad. Esmane jutt ikka, et näe ei ole ju nii halb ja meil risk madal, jne.
<blockquote><b>aurora</b><br />Mulle isiklikult tundub, et /.../ nullintresside tingimustes ei olegi sellist langust niipea tulemas, mis lubaks nägu säilitades taas LHV pensionifondide aktsiapositsioonid taastada. </blockquote><br/><br/>Jään igatahes põnevusega veebruarikuu investeeringute aruannet ootama. Et kas nt OMXT nädalaga -7,5% viis näpu päästikule.
<blockquote><b>Ryan Jack</b><br /><blockquote><b>aurora</b><br/>Mulle isiklikult tundub, et /.../ nullintresside tingimustes ei olegi sellist langust niipea tulemas, mis lubaks nägu säilitades taas LHV pensionifondide aktsiapositsioonid taastada. </blockquote><br/><br/>Jään igatahes põnevusega veebruarikuu investeeringute aruannet ootama. Et kas nt OMXT nädalaga -7,5% viis näpu päästikule.</blockquote><br/><br/>Veebruari investeeringute aruanne on avalik. Suurt muutust silma ei jäänud, võlakirjade osakaal 60% (varem 62%). Märtsi aktsiaturgude verelaskmise tingimustes on huvitav vaadata, kuidas muutub nt LHV L pensionifondis erakapitali investeeringute hinnanguline väärtus. <br/><br/>Aga kahtlemata on LHV fondidel tekkinud ka nullintresside tingimustes suurepärane võimalus näidata aktiivse fondijuhtimise eeliseid.
Pool vanast ajast kogutud tavafondist vahetasin indeksisse. <br/>Kui 31.03.20 kukub ja indeksi osakud mais kontole jõuavad, siis mis kuupäeva hinnaga need tulevad? <br/>Kas Mai hinnaga, 31.03.20 hinnaga või avalduse tegemise kuupäeva hinnaga? <br/>
Pensionikeskus: Järgmine kohustusliku kogumispensioni fondide osakute vahetamine toimub 4. mail 2020. Avaldusi saab esitada kuni 31. märtsini 2020.
avaldusest peaks saama ka loobuda minuteada?<br/>seega igal juhul kasulik see ära teha
<blockquote><b>kopl</b><br />Pool vanast ajast kogutud tavafondist vahetasin indeksisse. <br/>Kui 31.03.20 kukub ja indeksi osakud mais kontole jõuavad, siis mis kuupäeva hinnaga need tulevad? <br/>Kas Mai hinnaga, 31.03.20 hinnaga või avalduse tegemise kuupäeva hinnaga? <br/></blockquote><br/><br/>See on jah oluline küsimus. Kas ei ole nii, et nii et osakud müüakse 01.04.20 hinnaga ja ostetakse 04.05.20 hinnaga?
<blockquote><b>yanek</b><br />avaldusest peaks saama ka loobuda minuteada?<br/>seega igal juhul kasulik see ära teha</blockquote><br/><br/>yanek, kuni 31. märtsini (k.a) esitatud osakute vahetamise avaldused jõustuvad 4. mail. Pärast 31. märtsi loobumisavaldust esitada ei saa, siis saab esitada soovi korral juba uue vahetusavalduse, mis jõustub omakorda septembri alguses. Regulaarseid sissemakseid saab suunata ühte, teise või kolmandasse fondi igapäevaselt muudetava avaldusega, kuid seni kogunenud osakuid saab ühest fondist teise üle viia 3x aastas. <br/><br/><blockquote><b>kopl</b><br />Pool vanast ajast kogutud tavafondist vahetasin indeksisse. <br/>Kui 31.03.20 kukub ja indeksi osakud mais kontole jõuavad, siis mis kuupäeva hinnaga need tulevad? <br/>Kas Mai hinnaga, 31.03.20 hinnaga või avalduse tegemise kuupäeva hinnaga? <br/></blockquote><br/>kopl, osakud liiguvad ühest fondist teise viimase NAVi pealt, ehk vähemalt kuu enne osakute ülemineku toimumist oled veel vanas fondis edasi. <br/>
Jep, ilus. Las keegi paneb rohelise fondi graafiku ka siia :)
<blockquote><b>"juured"</b><br/>29.02.2020 12:34<br/><blockquote><b>"juured"</b><br/>Veidi veel viirust ja siis on aeg indeksis pos. sisse võtta</blockquote><br/></blockquote><br/>Indeksfondi tõus on iseenesest ilus, kuid oma kogemuse pealt saan öelda, et see fondi vahetuse hetk 04.05.2020 oli vägagi ebasoodne, kus läks pea 5% võidust kaduma.<br/>
<blockquote>"Pole sugugi välistatud, et ühel hetkel on krüpto või noteeritud krüptoplatvormid ka osa II ja III samba pensionifondide strateegiast, kuid hetkel veel mitte,” nentis LHV tegevjuht Vahur Vallistu."</blockquote> <br/>- müüritatud <a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120003611/bitcoin-eestis-pensionisamba-osaks-uhendriikides-juba-seda-plaani-peetakse">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120003611/bitcoin-eestis-pensionisamba-osaks-uhendriikides-juba-seda-plaani-peetakse</a><br/><br/>Loodetavasti ei ole välistatud ka kogujate piisava ajavaruga ette teavitamine avantüürist - mida, mis fondis ja mil määral on plaanis ette võtta. Aitäh !
<blockquote><b>"juured"</b><br />LHV pensionifond, <b>Loodus ja hobused</b> on teinud selle aasta tootluseks juba tublid.. -20,12%<br/><br/>Siit saab vist ainult paremaks minna?</blockquote><br/><br/>Pensionifondide puhul vist üks aasta ei määra midagi.
Jaanuaris hakatakse kompenseerima vahepeal peatatud makseid, saabki siis vähe odavamalt. Need, kellel pensionini veel 15+ aastat, ei peaks muretsema ilmselt. Kellel 5 või vähem, on selle fondiga vast ise liiga suure riski võtnud.
<blockquote><b>"juured"</b><br />Väike matemaatika. <br/>Kui palju tootlust vaja oleks, et see -20% klientide raha uuesti nulli saab?<br/>S ja XS on õnneks vähem miinuses. 5a tootlus -0.57% kõigest.<br/></blockquote><br/>Ja kui inflatsioon juurde liita ... siis on seis ikka päris jube. Aga noh, paarikümne aasta pärast ühe toidukoti poest selle eest kuus ikka saab. Loodetavasti.
Miks pensionifondide asemel indeksifonde ei kasutata? VOO vms? VOO teenustasu on vist 0.03. <br/>