Otsin tööd
Postitusi kokku 165
kristj

Mina kannan näiteks veepudelit ja vihmavarju kaasas. Fotoaparaati ka tegelikult. Rahakoti püksitaskus kandmine on (a) majanduslikult riskantne (kui tagataskus kanda) või (b) tervisele ohtlik (kui esimeses taskus kanda, siis mingi aja pärast hakkab ehk mõnele elundile mõjuma - nii arstid vähemalt olevat kellegile väitnud). Seega ei löö head seljakotti mitte kui miski üle. Selles on näiteks aru saanud Matrixpack - www.matrixpack.ee - nende turundusstrateegia on minu arust ainult natukene nõrgavõitu...

Adamski

kanarik<br /><br />väide B on vist siiski mobiiltelefoni kohta käiv: pidi miskit kahjulikku kiirgama

rightsaid

kinks sellele Sinu lausele - Minu teada meestele ei meeldi kotte kanda. - vaidleks iga mees vastu:))

Luuser

Kontra rightsideile: minule ei meeldi.

Bettie

Poekotte naisele s6nakuulelikult järgi vantsides? not really :)<br /><br />sB

riq

kamoon,<br />kes yldse <br />a)omab naist<br />b)isegi kui omab, laseb naist poodi<br />c)isegi kui omab ja laseb poodi, on n6us kaasa minema<br />d)segi kui omab ja laseb poodi, ja on n6us kaasa minema, tassib kotte?<br /><br />aga kui stuffi kaasaskandmisest rääkida..<br />asju kaasas kanda on odav, samas effektiivne.<br />naiteks lugemist - taskus alati A% prinditud bookletid näuit .net v6i optsioonidest.<br />isegi homikul v66ral maal ärgates on huvitav (lgemiselamus)<br /><br />rahakott - no milleks seda vaja? krediit och mudu kaardid saab panna pisikesse kaardihoidjasse, stockmanis 25eeku,<br />sularaha panna lahtiselt taskusse.<br /><br />riiete ostmisel eelistada kinnikäivaid taskuid - ei pudene välja ka raskes kaalutaolekus.<br /><br />gadgetitest on kell käepeal ja mobiil alla 100g v6ib tolkneda suva kus, soovitav siiski kardiga soitma minnes vaadata et tasku ei jaaks muidu laheb sodiks.<br /><br />ja yldse,<br /><b>olge vabad oma asjadest!</b> v6i tsekkige fightclubi ;)<br />

rightsaid

sageli on krediitkaardid küll pigem nuhtluseks kui õnnistuseks. üsna nõme on seista järjekorras kus 10 esimest ostavad pudeli vett kaardiga. <br /><br />

Kahneman_Tversky

naisterahvaga koos kulgedes lahendan mina asja tavaliselt nii, et üritan oma kraami tema kotti sokutada. tunnistan ausalt ja enesekriitiliselt, et mõnes mõttes meenutab see moslemi mentaliteeti (naine kannab koormat ning mees kõnnib kõrval käed taskus) ;)

Aimar

To Solo - nii jah. Nii on mõistlik. <br /><br />Mina kannan tööpäeviti kogu oma träni portfellis kaasas. Rahakott on (kohe mõõdan) lauapeal vabas olekus 5 cm paks ja taskusse surutuna 3 cm paks. Pealegi on mu korterisse pääsemiseks kaasas vaja tarida suurt võtmekimpu (4 võtit). Siis on mul üks telefon, mis tööoperatsioonide tõttu võiks olla veelgi suurem. Noja kui ma kogu selle kaadervärgi oma taskutesse üritan surada, siis näen ma välja nagu rase teletups. Seetõttu olen otsinud väljapääsu, kuid teinekord on ka "tähtsaid" pabereid ja ajalehti, diskette, CD plaate koju/tööle vedada - pole ma portfellist loobunud. A siis kui naisega olen, siis üritan oma rahakoti ja mölafoni naise kotti surada. Niiet tegelikult ei ole Kristjani idee "80 Mockva" käekottidest üldse mitte paha. Kus nad üldse kadunud on? See oleks praegu ju trend mis trend. Kunagi valmistati Elkari potaseid. Need oleks ka väga popid praegu. Aga nüüd jõuan ma juba järgmise teemani, mida võiks kirjeldada pigem Baltika, Montoni ja Klementi teema all.

sCandaL

kui juba suviseks mölaks on läinud, siis tuli veel üks mõte.<br /><br />nimelt oli lapsepõlves minu kooli naabruses üks vene kool, mille ees hängisid ringi tipp-topp vene kutid. selles mõttes, et ilmsesti enesega rahulolevad ja moekad noh. nimelt olid neil Botase suusasaabaste ninad (noh need etteulatuvad osad, mis suusaklambri vahele käivad) maha raspeldatud. punased valge triibuga tossud missugused.<br /><br />kes tooks uuesti (juba valmisraspeldatuna) turule? ;)<br /><br />sC

jan1

Foorumi teema oli OTSIN TÖÖD. Kuid siin käib jutt asjast juba väga kaugelt mööda.

Velikij

Oli jah, et otsin tööd. Aga kuna ilmselt ei leia palgatööd, siis arutleme uute ja huvitavate äriideede üle, mis võib-olla suudavad Märt Arol hakata endale ise tööd pakkuma. Loll, kes vabandust ei leia :-) <br /><br />Aga randmekottidest meenutan vastuseks Aimarile ja Kristjanile, seda, mida korra juba ütlesin:<br /><br />"Randmekott on ka pealtnäha jube lahe asi. Aga kui ükskord on sellega koos dokumendid ära varastatud, siis saad aru, miks nende tootmine on mõttetu."<br /><br />Randmekott võib ju trendikas olla niisama ringi tuiamiseks, aga ainult juhul kui ta tühi on. Dokumente sinna panna iial ei tohi.<br /><br />

infinite

Eighties comin' back - Eplikul oli ikkagi 6igus. MOCKBA 80.

corhe

Velikij - dokumente tohib sinna küll panna - ära ei tohi koos dokumentidega kaotada :-)

msr

Peterburis on kuum sõna väikesed meeste mitte randmekotid, vaid kuidas neid õieti nimetadagi ehk miniportfellid. Ja minu arust on need küll asjalikud ning asjakohased meeste accessories. Suvel on ikka ebamugav käia ringi võtmed, telefon, rahakott, camera vms kõik kas pükste taskus, küljes või kaelas rippumas. Neid müüakse Eestis vähe, kuigi neid on saada Kristiines I korrusel.

Velikij

nunuh, corhe!<br /><br />Inimesena, kes on elanud sütitavatel seitsmekümnendatel, meenutan, et kui kunagi mulle sohvripaprid kätte anti, siis keelati kategooriliselt neid randmekotti panna (sellal peeti selle aksessuaari olemasolu meestel iseenesestmõistetavaks). "Niikuinii ükskord selle koti koos dokumentidega kuhugi unustate..."<br /><br />Kuumad sõnad tulevad ja lähevad. Kuid need asjad, mis on oma ebapraktilisust tõestanud, never come back. Õhku mitteläbilaskvad nailonsärgid jms õudused sealhulgas.<br /><br />Pealegi, alati on vaja kaasas kanda ka läpparit. Olen viimastel aastatel loobunud portfellist (raske südamega, muide) ja hakanud kasutama selle asemel arvutikotti. Paar "vajalikku" paberit, kalendermärkmik, 50 plastikkaarti jms sodi, vajadusel ka võtmekimp mahub lahedasti lisaks. Laua peale teda juba aga ei unusta.

priitp

<br />Vlikij,<br /><br />maailma parim kott peaks olema siit saadaval:<br />http://www.sfbags.com/ - klikka Cargo Bags, Large ja Large Cargo Suite Spot lisavarustus.<br />Ma tõsiselt loen juba dollareid peos :-)<br /><br /><br /><br />

tiiger

Kas arvutiinimeste maailmas ei loe töösaamisel enam midagi muud kui kõva hääl millega seletada kui palju ja millega oled hakkama saanud (üldjuhul võib suvalist pläma ajada, personali/muidujuht ei saa nagunii aru kui paar asjakohast fraasi pillud) ning ehk ka sertifikaadid mis tõestavad professionaalsust?<br />Ehk - kas isegi keskhariduse olemasolu pole oluline kui suudad tõestada et tead asjast ikka küll midagi?

Jüri_Heero

Mis asi on arvutiinimeste maailm? Kas see on midagi Dilbertist?<br />

Ouna_Ants

Tagasi teema juurde!<br /><br />Viimase viie aasta jooksul on tulnud tööjõuturule üsna palju majandusharidusega noori inimesi. 90-ndate algul ja keskel oli nõudlus nende järele üsna suur. Pakuti väga häid töökohti ja soliidseid palku. Käesolevaks hetkeks on tööjõuturule tulnud n.ö. värske veri seda nõudlust tugevasti tasakaalustanud ja heade töökohtade saamine on juba üsna raske. Majandusspetse tuleb aga koolidest aina juurde. Parimad leiavad kindlasti häid töökohti ka edaspidi, seda kasvõi Läänes. Ettevõtlikumad hakkkavad iseendale tööandjateks. Kuid osa jääb ka n.ö. töö ootele.<br /><br />Eelpool kurdeti, et tööjõuturult on väga raske leida kogemustega tehnikainimesi, s.h. nii kutsekoolide, tehnikumide kui ka kõrgkoolide lõpetanuid. Eks see nii ka ole - tehnika on jäänud majanduse varju. Tööjõuturul on soositud rohkem n.ö. majandus- ja müügiinimesi. Kasvõi nende palgad on võrreldes tehnikainimestega olnud oluliselt suuremad ja see on noorte jaoks erialavalikul oluline otsustuskriteerium!<br /><br />Tehnikaharidusega noorte inimeste üheks probleemiks Eestis on see, et suhteliselt raske on leida tööd, kus oleks vaja aktiivselt erialaseid teadmisi kasutada (mõelge kasvõi inseneridele, kellest liiga paljud on siirdunud tulusamale müügitööle). Loomulikult jääb ka võimalus luua oma firma, kuid tehnika alal tegevuse alustamine nõuab tihti suuri alginvesteeringuid, mida igaüks naljalt kokku ei aja. Nii tulebki paljudel alustada palgatöölisena. Suur osa tehnika valdkonna firmadest on spetsialiseerunud allhankele, mis nõuab eelkõige nobedaid näppe, mitte aga teab mis oskusteavet. Ahvatlus orienteeruda ümber müügiinimeseks on suur.<br /><br />Lootus siiski jääb, et ka Eestis jõutakse kord tasemeni, kus ka heal tehnikaspetsil on reaalne võimalus leida oskustele vastav töö ja teenida seejuures ka väärilist tasu.

2018

Kasutage seljakotte. Modernseid. <br /><br />aga matrixpack.ee, seal ei olnud ju ühtegi urban seljakotte?

priitp

seljakott ülikonnaga ( muide, eksisteerib veel selline poliitiliselt ebakorrektne riietusese ) jätab mulje mormooni misjonärist :-)

riq

miks mitte disainida selline ylikond, kus on selja sisse integreeritud seljakott?<br />jätab mulje kyyrust, quassimodo, kuid etskae, tegelt on seljakott!<br /><br />tegelt on see huvitav probleem - kus tassida kaasas asju nii et <br />a)ei häiriks tassijat<br />b)ei teeks tassijast koledat maitsetult riietujat<br />c)asjad on turvas ja varastamiskindlad<br /><br />1)kott peaks olema t6mblukuga - tagatud et asjad ei kao seest ära<br />2)kott peaks koosnema mitmest sahtlist - tagatud et asju on kiirem leida ja ohutum sisse pabnna/välja v6tta (tähtsad asjad eraldi taskus, muud asjad mujal)<br />3)miks ei v6iks kott olla distributed, st hajutatud? st yhe koti asemel kus on suur kott ja selle kyljes palju väikseid taskuid v6iks olla kott millel on palju väikseid taskuid mis pole omavahel kinnitatud muu kui <b>traksidega</b><br /><br />mis te arvate kotist, mis oleks rohkem <b<relvatraksmide moodi kott</b><br />st nagu relvatraksid käivad triiksärgi peale, nahast ja metalltrukkidega, lukkudega väiksed<br />maitsekad taskud kus saab hoida dokumente, raha ja sig sauerit? no traksid oleks umbes nagu miami vices voi mistahes politseifilmis voi nagu vene miilitsatel oli kunagi vms. peaidee et trakse lihtne peale panna ja maha v6tta ja trakside kyljes lukkudega minikotid kuhu stuffi toppida.. keegi ei peaks häbenema kanda ylikonna all pisikest "relvakotikest" :9 näeb isegi soliidne välja ja macho.. ja sobib ka tsärgi peale. ikka macho!ja palja ylakeha peale - ikka macho!<br /><br />ahjaa, seda ideed te enam patentida ei saa, avalikul foorumil esitatud teine ju ;)

dirtH

riq,<br />relvatrakside stiilis kotid on ammu olemas.<br />viimati n2gin leedu autoturul.<br />nii inimestel seljas kui ka myygil.<br />erinevad suurused,v2rvid jne.<br />:-)

sCandaL

<i>mis te arvate kotist, mis oleks rohkem st nagu relvatraksid käivad triiksärgi peale...</i><br /><br />riq, Sa kirjeldad ju Peeter Marvetit. :)

TNT

Seda, et milleks niipalju kolu korraga kaasas tassida? Näiteks läpakat? Miks sedalaadi mudru auto pagasis ei võiks vedeleda?

Jüri_Heero

A milleks see läpakas hea on, kui ta koguaeg auto pagasis vedeleb?

proteo

märt arol ilmselt hea meel, et suutis sisuka teema püsti panna, 143 postitust on ikkagi kõvasti ole harju keskmise.<br /><br />ise olen seljakoti pooldaja :)

Master

Vesti koha pealt: tuleb meelde, kuidas paar aastat tagasi olin Cannes'is messil (Marvetiga muide) ning seal esines ka mingi Nokia arendusjuht, kellel oli vesti sisse igasugu kraami integreeritud. Siis vaatasin ise ka, et ega Pets palju alla ei jää (kaalu poolest) oma GPS-ide, fotokaobjektiivide, adapterite jms kamaga:)) <br />Tootmise kohaks sobiks muidu ideaalselt see Viljandimaa (oli vist?) ettevõte, kes meie "rahu"tagajatele relvarakmed õmblesid - rakmed pidid üle prahi olema:)

riq

mulkGear [TM]

Velikij

Siis jääb mulkidel lahendada veel ainult maailmatasemel brandingu küsimus ja asi ants. Mõne Eesti riigieelarve mahtu summaga peaks hakkama saama küll.

Aimar

Eh...irw relvatraksidega tränivutlar. Ehh.. see oleks päris kenake vidin. Tegelt tuleb mulle ette küll, et ennemuiste mingid mustvee venkud olevat arbuuse kaenlas tassinud ja hiljem kasvas sellest välja komme rahakotte seal samas hoida. Põhjus -> käed on laiali nagu oksad ja mõnnas lõdvas asendis. Hmm, ise sain küll aru mis ma siia kirjutasin.

Velikij

Hmm, ilmselt ikka ei saanud aru, minu meelest käib see komme ühe kaukaasia rahva kohta + vastavad anekdoodid :-)

Aimar

Just

Poku

Märt Aro,<br /><br />kas selle jutu, et Sind keskkoolis kiusati ning ahistati ning et sa pidid selle tõttu kooli vahetama, lasid sa ise lendu?<br />Või on see kõik tõsi?

Cornet

Ei oleks Märt mitte nii rohke tähelepanu osaliseks saanud, kui oleks end CV Onlines kirja pannud. Seega väga nutikas tegu oli tulla siia tööd otsima. Kauaks on vastajatel nimi meeles ja ehk ka se päeval, kui on vaja ettevõttesse meest, kes ennast heasti tunneb igas keskkonnas.... Laude, Märt!

riq

loe ka antud teemas postitust: riq 09/07/03 22:55<br /><br />huh, tänahommikul hommikutelevisioonis <a href=http://www.indigolapsed.ee/index.htm>indigolapsed</a><br />no ema jaoks oma laps koige kallim, aga kui meie generastioon jouab 40 ikka, siis tulevad noored keeniused peale..<br />tegemist ei ole siis mitte yksikjuhtumitega, vaid enam-vähem koik lapsed peaksid varsti sellised olema.<br /><br />p6rnikad sipelgapesas?<br />evolutsioon on karm värk!<br /><br />

abesiki

hommiku TV-d kahjuks ei näinud, kuid teema jällegi huvitav :)<br /><br />geniaalsuse avastamisega on tihtilugu see häda, et kui pole tegu "kergeltmõistetavate sümptomitega", võib potentsiaal ümbritseva keskkonna piiratuse tõttu varjuda ja halvel juhul isegi tekkida latentne inhibeeritus (varjatud pärssivus). Ühes artiklis kunagi tunti muret 180+ IQ mõõtmise üle - võib juhtuda, et testide koostajad ei suuda piisavalt kaugeleulatuvalt ülesandeid koostada, mistõttu võib tekkida üliandekate inimeste IQ järjestuses vimka.<br />Mis puutub noorte geeniuste pealetulekusse, siis isegi on üritatud USAs teha teste mis mõõdaksid laste loovuse muutumist ajas ja ennäe - 30 aastat hiljem on sama (60ndal ja 90ndal vist) valimi hulgas loovus kasvanud 5%. Võib ju olla nii, et see mis on täna andekus, on homme norm. Kuid geniaalsus või madalamal tasandil talendikus on ikkagi võrreldav käesoleva ajahetke baasiga - rääkides 17.sajandi hiidudest, siis valgustusajastu lihtrahva baasiga. Miskipärast tundub, et "looja staatus" on konstantne suurus, kuid vaielda võiks iseenesest selle üle, kas seda ajastubaasi tõusu annab kiirendada. Isegi sellesse vist eriti ei usuta. Usutakse aga mehhanismide võimalikkusesse, mis aitaks andekust paremini ära tunda ja vastavalt sellele muuta organisatsiooni- või ühiskonnakultuuri. Nii mõnedki vanemad virtuoosid kurdavad, et tavainimene lihtsalt ei taju ega suuda kasutada loovisiksuste potentsiaali.<br /><br />Viimases Akadeemias oli palju juttu kvaalidest (3 artiklit), see peaks olema haakuv nende indigolastega (netis üht-teist ka).<br />

riq

intelligentsust on min. 7 liiki - ruumiline, s6naline, liigutuste oma jne. <br />eri yhiskondades on eri intelligentsusel erinev olulisus - läänemaad hindavad abstraktset m6tlemist, aafrikas on ehk käte osavus olulisem :)<br /><br />nii on abesiki,<br />m66detakse ju intelligentsi nii, et "kui paljud suudavad lahendada ylesandeid mida teised ei suuda". seega kui yhiskond areneb, sisi ka geeniuste v6imed peavad pidevalt kasvama,<br />on ju iq suhteliselt keskmisesse.<br /><br />aga ega 100aastat tagasi keegi ka 6 aastaselt kooli läinud ning 10selt xboxi häkkinud..<br /><br />organisatsioonide probleem on imho et organisatsioonid koosnevad inimestest,<br />kes ei suuda vahet teha tööl ja eraelul, st väga olulist rolli mängib ka inimeste suhtlemine ja omavahelised suhted mitte ainult "pyhendumine probleemidele"

abesiki

Kas Descartes või Leibniz ei suudaks täna midagi korda saata, vaevalt? Kas just sellisel tasandil, sest väljund oleneb keskkonna- ja kultuuritegeuritest samuti - samas võib olla arendaksid veelgi enam.<br />Lotman räägib mõistest semiosfäär (põhimõtteliselt Platoni-Aristotelese, Locke`i ja teistegi dualistide vaimumaailma edasiarendus), mille alla võib panna peaaegu kogu maailmas leiduva info, mis on inimeste valduses. Üksnes metafüüsilise tunnetusega on küsimus, kas ta sinna alla liigitub. Semiosfäär koosneb märkidest, kõikvõimalikest.<br />Sina oled tükk semiosfäärist, Peeter ja mina ka; kokku moodustavadki elavate ja surnute panused selle pallikese, mida iga järgnev põlvkond kasvatab - poleerib kiht-kihi haaval kogemuste, tundmuste ja mille iganes pagasit suuremaks. Kui väidad, et geeniuste osakaal kogu rahvastikust suureneb, kaob geniaalsuse mõiste, sest eriline ja saa kunagi olla enamus. Vastaval juhul muutuks norm erilisuseks ja erilisus massiks.<br />Geniaalsus on nn. suletud ringi mõiste - antud terminiga kirjeldatakse neid, kes on sadades kordades rohkem kasvatanud semiosfääri kui keskmine tegelane. Väidad, et see keskmine ajapikku tõuseb, tõesti, see on realistlik lähenemine, kuid kunagi ei saa olla suusatamises 30 võitjat korraga ehk "iga mees on oma ajastu geenius".<br />Loovus kui saavutus on paljude tegurite koostöö tulemus. Üks neist on arvatavalt keskkond kus viibid ehk semiosfääri hetkeolukord, mille väiksus seab ka geeniuse tegevusele piirid. Seetõttu ei saanud ka keskajal Nokiat püsti panna. <br />10-aastane on ilmselt võimekam kui 10000 aastat tagasi, kuid mitte geniaalsem. Mõisted on lihtsalt erinevad. Ja see kaasasündinud omaduste ja võimekuse paranemine toimub ikka väga tasapisi.

riq

10-aastane on ilmselt võimekam kui 10000 aastat tagasi, kuid mitte geniaalsem. Mõisted on lihtsalt erinevad. Ja see kaasasündinud omaduste ja võimekuse paranemine toimub ikka väga tasapisi.<br /><br />arvad?<br />ma väidaks et 100a tagasi oli enamus täiskasvanuid lollimad kui praegu 10 aastased.<br />neil oli elutarkust, puudus aga kirjaoskus jne. selleks et m6elda on vaja aga fakte mille p6hjalt m6elda. mida rohkem ja mitmekylgsem on inimese ymbrus, seda suurem on toore m6tetele.<br /><br />seega imho, aren kiireneb eksponentsiaalselt.<br />k6ik need vanaaja filosoofid ei pruukinud olla oma ajastu tipp - miski ori v6is vabalt tulla lageale veelgi paremate ideedega. lihtslt, nende m6tted ei j6udnud meieni. <br /><br />seega koik geeniused keda me teame, peavad olema kuidagi "mitte erilised" et nende geniaalsust tajutaks. muidu tunduks et tegu on hulluga voi keegi ei vitisiks kuulata.<br /><br />oled naiteks moelnud, miks inimsed kuulavad suu ammul näit. rain lõhmust,<br />aga mitte alvar'it? <br /><br />värk ikkagi selles et me ei saa öelda et too ja too on geniaalne, vaid et too ja too on j6udnud millegi geniaalseni. seega pole nii et yks tyyp on geniaalne ja tal ainult geniaalsed ideed, vaid need tyybid kellel palju geniaalseid ideid, ongi geeniused. tea kas 1 piisab.<br /><br />keskmine iq pidevalt t6useb, aga samuti t6usevad n6udmised geenisutele.<br />samas on eestis 10 000 inimest lopetamata p6hikooliga!<br />geniaalne kurjategija?<br /><br />teema läheb käest ära, minuarust koik väitlused j6uavad järelduseni:<br />see on nii keeruline, et täitsa savi mis tegelikult on, elame-näeme..

abesiki

--- teema läheb käest ära, minuarust koik väitlused j6uavad järelduseni: <br />see on nii keeruline, et täitsa savi mis tegelikult on, elame-näeme..---<br /><br />Ma julgeksin arvata, et meist kumbki ei otsi siit mingit erilist tõde või tulemust. Mina ajan taga inspireerivat partiid - teinekord jääb neist üles mõni huvitav mõttelend. Ja huvitavatel ideedel on omadus tulla kas või mõne aasta pärast uuesti esile, s.t. selle saab peaaegu alati ära kasutada.<br /><br />---oled naiteks moelnud, miks inimsed kuulavad suu ammul näit. rain lõhmust, <br />aga mitte alvar'it?---<br /><br />Lõhmuses on rohkem huvitavat nooti kui Alvaris (mis omadus huvitavatel mõtetel on? või nagu sina ütlesid, et rohkem paremaid mõtteid). Inimesed on lihtsalt hierarhias. Nii pealiskaudsel vaatlusel ei usu ma eriti, et Lõhmus suudaks selles hierarhias erilist hüpet enam teha - arvan, et vana on pooleldi pensil ja "ei otsi enam hullu teed". Nii pisitasa võib ta rikkust kasvatada ja edasi sõuda, aga minu kui pealtvaataja jaoks on see igav. Ja keda see kotibki.<br />Isiklikult minu jaoks on inimeste skaala umbes järgmine: tavalised inimesed madalamal tasandil ja loojad kõrgemal. Tavalised inimesed teevad karjääri liikudes alt üles, aga loojad tulevalt ülevalt alla - nn. paugutades, oma vaimu plahvatades. Nii loojad kui tavalised on omavahel samuti astmetes. Tavaliste alumises otsas nt. lihttöölised ja kõrgemal Neiveldi sugused tegijad. Loojad jagaksin omakorda: vabamõtlejad, kõrgemal intellektuaalid ja kõige ülemisel tipploojad, tippteadlased. Lõhmuse topiksin vabamõtlejate kasti, jättes arvestamata tema varandusliku seisu, sest meeles tuleb pidada, et mitte kõigi tegijate eesmärk pole raha.<br />Niisiis, Lõhmus on lihtsalt kõrgemal astmel. Samas kui kõrvutan Lõhmust ja Lotmani näiteks, on esimene tüki maad madalamal. Kõrgemal üks suvaline järejestus näiteks: Kostabi < Stradivari < Descartes. Iseküsimus on hetkeseis, teine potentsiaal. Kui õhkub madalamalt suuremat jõudu kui ülevalt, tõukaks hierarhia minema (alvaril vist hiigelmootorit taga pole). Aga seda jõudu silmata on vist paras kunsttükk.<br />Järjestus on ilmselt personaalne värk, aga paljudel ta lihtsalt suuremas osas ühtib. Võime tunda ära aga potentsiaali (intrigeerivate mõtete), võib olla üks korralik eelis. <br /><br />

Barclay

Ärge selle va geniaalsuse tähtsustamisega üle pingutage. Lotman on ju seletanud ära ka selle, et geniaalsus ei haaku reaalsusega. Geniaalsed ideed ei ole idee autori kaasajal/eluajal rakendatavad (st geniaalsed ideed ei anna leiba ja peavarju nende väljaütlejale), vaid nende uuenduslikkusest on aru saadud alles hiljem. Karmima variandi kohaselt peetakse geniaalseid ideid hullu omadeks. Esimesena pähetuleva näitena võiks tuua Leonardo da Vinci. Oma maalitehnikas suutis ta luua uue taseme, mis haakus senise kunstikontseptsiooniga ja arendas seda edasi (seega lihtsalt uuenduslik idee, millega arendas senieksisteerinut uue nurga all ja SEE toitis teda), kuid tema tänapäeva mõistes geniaalsed (loe: tänapäeval ideeliselt samad, kuid mõnevõrra teistsuguse tehnilise teostusega) tehnikaalased joonised/ideed (nt lennumasin jne) ei haakunud kaasajal mitte millegagi. Esmalt oli vaja õppida elektrit kasutama, leiutada sisepõlemismootor jne. <br /><br />P.S. Ärge palun võrrelge tänapäeva ja mineviku-inimese intelligentsi. Kuigi a la 10 000 aastat tagasi ei osanud keegi filosoofilistel teemadel targutada, ei oska rõhuv enamus tänapäeva filosoofidest midagi asjalikku teha koti seemne ja kivikirvega. Meil ka ei ole vaja targutada nendel teemadel (areng on meile selleks lihtsalt võimaluse andnud), kuid söögi tootmisega kasvõi oma tarbeks me ise enam naljalt hakkama ei saaks. Ja kui me peaks igaüks ise endale kapsaid-kaale kasvatama, siis oleksime me õhtuks nii väsinud, et Lotmanist, Leibnitzist ja Euroopa Liidust oleks sügavalt savi.<br />

abesiki

Barclay,<br />Lotmanil on geenius=hulluga ja meditsiinilises tähenduses hull=lolliga. Sealt jaotus: hull>tark>loll. Geniaalsest ideest saab tavaliselt mingi grupp inimesi kohe aru (Räägitakse ju, et Einsteini erirelatiivusest olevat aru saanud kohe kolm inimest, mille peale Einstein küsis, et kes see kolmas on). Mälu järgi Lotman ikka oletas, et iseenesest on võimalik selline juhus, kus geniaalsusele ei saada pihta, kuid praktikas pole see vist eriti levinud i guess. Vbla tead semiootikast rohkem, mina olen piirdunud ainult tema "Semiosfääri" ja "Kultuuri ja plahvatuse" sirvimisega. <br />Allveelaeva kuvandid da Vinci visandas, kuid need olid ikkagi poolikud - s.t. vajasid edasiarendust. Kuidas mõista asju, mis on poolikud? Miks nad ei haakunud kaasajal mitte millegagi - da Vinci elas sõdade keerises ja nt. allveelaeva visand tärkas Jileki järgi sellest, et keegi kindralihärra oli pöördunud oma paari probleemiga tema poole. Muidugi need on sellised pool müütilised lood. Vist isegi katsetati aga vajus põhja/ ei liikunud.<br />OK see tänapäeva ja 10 000 aasta taguse intelligentsuse võrdlemine on paras demagoogia, kuid ma ei saa aru miks peaksin mõistma kapsaid ja kaale kasvatada - mingi debiilne tööneeger peab selleks olema, et mainida mõnd mõttetarka? Teiseks, stilistiliselt ei viici siin küll keegi parandama hakata, et asi targutamisena ei tundu. See vaidlus-arutelu on niisama, ajurelax, mis toimub aju nõrga töömahu baasil. Väike mäng mõtetega.

riq

inimesel pole vaja ju osata enam mammuteid kyttida, puu otsas elada ega vilgukiviga tuld teha..<br />tulevikus on enivei nii, et toit ja peavari on koigile kättesadav nagu 6hk hetkel meile, st selle tootmine on nii odav et keegi ei viitsi omandi8suhtega jamada.<br /><br />siis pole inimestekl t6esti enam muud mdiagi teha kui meie meest kuulata ning filosofeerida.<br />ja kui keskkond äki muuub, sureb inimsugu välja. m6nus evolutsioon!<br /><br />täna on kuskilt kanalilt john nashi dokfilm, mees oli skiso ja manguteooria leidur.<br />on ysna loogiline, et selleks, et m6elda välja miskit uut, peab minema väljapoole tavamaailma m6ttelaadi. väljaspool normaalsust ongi hullus, voi geniaalsus. umbes nagu naist v6id kutsuda litsiks v6i printsessiks, inimene sama, suhtumine ja moniker erinev.<br /><br />m6ned isikuomadused (ta on geniaalne, ta on tegija, ta on naljamees) tunduvad inimestele machomad kui m6ned teised (ta on loll, ta teeb suuga suure lina käega ei.., ta on miski eri nyri tyyp). ja m6ned inimesed pyyavad miskite segaste terminite taha peita oma rahuolematust v6i failuret elus, naiteks kogu see islamimaailma märtiks minemine - kui ei saa siin elus hakkama siis ole ometi mees ja tee 1 tegu. leida pohjust elamiseks on 10000 korda raskem kui leida pohjust suremiseks.<br /><br />inimesed suhtlevad siiski s6nade/tegude kaudu ja kui geenius ei suuda end väljendada on ta suletud geenius, aga arvatavasti vähegi intelligentne tyyp lihtsalt ei viitsi idiootidele seletada miks on nii ja miks on naa - tal on oma närvidega parematki peale hakata. seega selleks et geeniusest kasu oleks peab ta teiste geeniuste keskel olema, muidu laheb enamus energiast mölale mitte m6tetele. machod moistavad teineteise m6tteid ilma s6nadetagi, siis kui ajuehitus sarnane on. <br /><br />minuarust ongi see 1 telje kaks poolt -oled normaalne 6nnelik edukas/ebaedukas ja tasakaalus voi oled edukas/ebaedukas hull. molemal variandil on eelised ja puudused. aga elu on naidanud et korvalekalle normist on vajalik kyll arenguks, kuid pole elujouline. revolutsioon sööb oma lapsed. intelligents on suitsiidne. m6tlemine viib alati masenduseni, nagu töötamine väsimuseni :D

suffiks

Kõik vaadake ette, et riq'ile seepi ja köit ei laenaks :).<br /><br />to: abesiki<br /><br />Maaharimise oskused ja teadmised pole absoluutselt ülearused. Kunagi omandan kindlalt vajalikud teadmised ja hakkan põllumeheks.<br /><br />Kui seda rada mööda edasi minna, et miks ma seda või teist asja oskama pean, siis põhimõtteliselt ei ole vaja omandada mingeid teadmisi üleüldse. Nahuj nada näiteks kirjutada/trükkida/whatever osata? Või milleks seda paberite ühest virnast teise tõstmist, millega aina suurem osa meie ühiskonnast tegeleb? Võibolla on asi minu mõtlemises, mis on nii paar tuhat aastat ajast maha jäänud, aga mida sisulist teevad paperpusherid? See on natuke nagu filmi "Mustr" teema - see paperpusherite maailm on meie silmade ette tõmmatud, et peita meie eest tegelikkust. Igal juhul, põllumajandusega/loomakasvatusega tegelemine on way kõige coolim elukutse. Jällegi, ei pea silmas seda Daiwa skandaalis tegelikult süüdi oleva, põllumajandust kokku ostva "nimetu investeerimispankuri" moodi inimesi, vaid ikka hands-on mehi. Ja naisi ka loomulikult.

abesiki

Nu mulle meeldib tglt nädalavahetustel teinekord maal käia. Saab puid lõhkuda, võsa maha sügada ja isegi sõnnikut loopida, mõnikord kopra tammi lammutada. Aga seda teha päevast päeva, pole just eriti cool. Paperpusherite maailm pole samas päris üks vast, ilmselt on sealgi ajukääbareid (lugeda näiteks üheülbalisi) jalaga segada. Topin parem mõtte siis iroonilisse vabavärssi.<br /><br />LABIDAGA MEES<br /><br />per capita SKT ja Diderot<br />ei morjenda kübetki, mitte vähimatki<br />labidaga toorest ajujõudu.<br /><br />Leibniz vaevalt, eksport pidupäeval;<br />soojendab kajavat skalbialust.<br />Populismi peegeldus ja viide lihtsusele,<br />mida enamat? – põrkub labidalt.<br /><br />Võib-olla mälestus isiklik, vanast viinasõbrast,<br />kolmest kroonist, joovastavad mootorit.<br />Kuid Churchill vaevalt ajupuudulikkust tahtis.<br />

Velikij

riq, peavari ei saa iial kättesaadavaks nagu õhk, vaid muutub üha suuremaks defitsiidiks. Inimesi sigib juure nigu küülikuid, aga Maakera on ikka sama suur. Hullem veel, kliima soojeneb ja meri tungib peale.<br />Vanal heal Inglismaal orjavad inimesed räpase uberiku eest panka terve sajandi, eluasemelaen pärandatakse vanaisalt pojapojale. <br />On tootmissisendid, mis iial ei odavne, maa näiteks. Seega pole ka ohtu, et inimkond külluseühiskonnas ära manduks.

priitp

<br />jah, ja Londoni koolidesse ei leitavat enam õpetajaid kuna sellise palgaga ei ole võimalik Londonis kinnisvara üürida ning 3 tundi tööle ja teine 3 tagasi pole samuti mõeldav.