Igasuguseid süsinikkvootide vahendajaid, kes on valmis maaomanike või nende esindusorganisatsioonidega lepinguid sõlmima, on tekkimas nagu seeni pärast vihma. Eesti Loodushoiu Fond on avaldanud kolm lühikest juhendmaterjali süsinikukaubandusest maaomaniku perspektiivis: <a target="_blank" href="https://loodushoiufond.ee/publikatsioonid">https://loodushoiufond.ee/publikatsioonid</a> ja mõned huvitavad infomaterjalid on leitavad: <a target="_blank" href="https://www.carbonstreaming.com/about-carbon/resources/">https://www.carbonstreaming.com/about-carbon/resources/</a><br/><br/>Tegemist on väga noore turuga, mistõttu pole kindlasti mõtet kohe hakata 50-aastastesse lepingutesse tormama ja seda eriti fikshindadega. Nõudlus krediitide järgi on kiirelt kasvamas ja vägagi tõenäoline, et juba paari aasta pärast on kvoodi hind midagi hoopis muud kui täna ning ka konkurents tihedam ja vahendustasud madalamad.<br/><br/>Tulevikku vaatavalt mõned mõtted neile, kes sellist metsatulu võimalust kaaluvad:<br/>1. Kui teil on mittemetsamaad, mida olete hiljuti metsastanud siis pole mõtet kiirustada selle kandmisega metsaregistrisse.<br/>2. Tasuks vältida nende puuliikide istutamist, kus on kõrge üraskirüüste või muu puude hävimise oht (Eestis kuusk), millega võib kaasneda süsinikkrediitide kaotus ja nende taastamise kohustus.<br/>3. Tee endale selgeks <a target="_blank" href="https://ee.fsc.org/en/node/28055">FSC säästva metsamajandamise standardi</a> nõuded.
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br />Igasuguseid süsinikkvootide vahendajaid, kes on valmis maaomanike või nende esindusorganisatsioonidega lepinguid sõlmima, on tekkimas nagu seeni pärast vihma. Eesti Loodushoiu Fond on avaldanud kolm lühikest juhendmaterjali süsinikukaubandusest maaomaniku perspektiivis: <a target="_blank" href="https://loodushoiufond.ee/publikatsioonid">https://loodushoiufond.ee/publikatsioonid</a> ja mõned huvitavad infomaterjalid on leitavad: <a target="_blank" href="https://www.carbonstreaming.com/about-carbon/resources/">https://www.carbonstreaming.com/about-carbon/resources/</a><br/><br/>Tegemist on väga noore turuga, mistõttu pole kindlasti mõtet kohe hakata 50-aastastesse lepingutesse tormama ja seda eriti fikshindadega. Nõudlus krediitide järgi on kiirelt kasvamas ja vägagi tõenäoline, et juba paari aasta pärast on kvoodi hind midagi hoopis muud kui täna ning ka konkurents tihedam ja vahendustasud madalamad.<br/><br/>Tulevikku vaatavalt mõned mõtted neile, kes sellist metsatulu võimalust kaaluvad:<br/>1. Kui teil on mittemetsamaad, mida olete hiljuti metsastanud siis pole mõtet kiirustada selle kandmisega metsaregistrisse.<br/>2. Tasuks vältida nende puuliikide istutamist, kus on kõrge üraskirüüste või muu puude hävimise oht (kuusk), millega võib kaasneda süsinikkrediitide kaotus ja nende taastamise kohustus.<br/>3. Tee endale selgeks <a target="_blank" href="https://ee.fsc.org/en/node/28055">FSC säästva metsamajandamise standardi</a> nõuded. </blockquote><br/>nojah. mittemetsamaa metsastamise perspektiivist. arvestama peab, et vähegi arvestatavas koguses süsiniku sidumine algab noorendikus ca´ 15...20 aasta pärast <a target="_blank" href="https://puuinfo.ee/keskkond/susinikuringe-metsas-ja-metsa-vanus/">https://puuinfo.ee/keskkond/susinikuringe-metsas-ja-metsa-vanus/</a>, aga enne seda oled metsataimede istutamiseks ja hoolduseks kulutanud umbes 1000 €/ha. lisaks jooksvatest kuludest maamaksud. tahan sellega öelda, et metsa majandamine jääb kordades kasulikumaks kui see süsiniku sidumise teema. selles ei ole mitte mingit kahtlust. süsiniku kvoodi 1 tonn ei hakka mitte kunagi maksma sama süsiniku kogust sisaldava puidumassi hinda - ükskõik, millisel kujul see puidumass ka ei oleks.<br/>
Avaldati uued statistilse metsainventuuri (<a target="_blank" href="https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/eesti-statistiline-metsainventuur-smi">SMI 2022</a>) andmed. Tegin mõned kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) seisundit puudutavad arvutused võrrelduna nelja aasta taguse seisuga (<a target="_blank" href="https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/01_metsavarud_20.08.pdf">Aastaraamat Mets 2018</a>):<br/><br/>2018.a. oli kõvalehtpuude tagavara kokku 11 951 tm moodustades 2,5% kogutagavarast (480 260 tm). Nüüd on see kukkunud 8901 peale ja moodustab 1,9% tagavarast (456 682 tm). Seejuures tamme tagavara kukkumine (4645 -> 3204 tm) on olnud -31% ja saarel (4360 -> 2692 tm) lausa -38%. Saare puhul ei saa kõike siiski kanda usina kirveviibutamise arvele, vaid saart on räsinud ka saaresurma nimeline haigus.<br/><br/>Kõvalehtpuudega sarnane saatus on olnud ka pärnal, kelle tagavara vaadeldud perioodil on kukkunud 2282 -> 1425 tm = -37%.<br/><br/>Huvipakkuv on ka kõvalehtpuude jagunemine riigi (RMK) hallatavatel maadel võrrelduna erametsaomanike maadega. Kui riigi metsamaade kogutagavara (231 728 tm) ületab erametsaomanike tagavara (224 955 tm), siis kõvalehtpuude tagavara on riigi hallatavatel maadel vaid 29% (2537 tm) ja eraomanikel vastavalt 71% (6362 tm). Eriti drastililiselt on läinud kaitsealuse kõvalehtpuuliigi künnapuuga, millest kasvab riigi maadel 3 tm ehk 2% künnapuu kogutagavarast ja eramaadel 137 tm = 98%. Selliseid arve vaadates tundub täiesti kummastav, et RKM on suutnud endale kuidagi nihverdada säästva metsanduse FSC ja PEFC sertifikaadid, mis mõlemad nõuavad kõvalehtpuude säilitamist säilikpuudena.<br/><br/>Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab. Rääkimata sellistest metsadest, kus need moodustavad enamuspuuliigi (SMI 2022 ei pea isegi enam vajalikuks neid arvuliselt hektarites välja tuua, lükates need koos remmelgate ja toomingatega üldnimetaja "teised" alla). Loodusliku metsaarengu korral peaks Eesti klimaatilistes tingimustes kõvalehtpuud moodustama sobivatel kasvukohtadel domineerivaid kliimakskoosluseid. Need, kes on oma ihusilmaga näinud Eesti looduslikku tammikut, saarikut või pärnikut võivad pidada end õnneseeneks. Peagi pole see enam Eestis võimalik.
mitte et ma sulle vastu vaidleks, aga Mihkli tammik on seniajani olemas ja üsna lihtsasti vaadeldav, selleks ei pea õnneseen olema. Ei näita kadumise märke.
PeaLik, ära muretse. Rangelt kaitstavaid metsi on juba 18 koma midagi protsenti. See on ca 10% Eesti pindalast. Läheb tiba aega ja sinu soovitud kliimakskoosluseid on peagi piisavalt. Võib olla ei ole ka piisavalt, sest alati tahaks ju rohkem. Seniks aga võid Abrukal ära käia.<br/><br/>Kiirelt sirvisin vikipeediat- seal öeldakse küll sellise koosluse kohta haruldane ja relikt, sina mainid jälle, et peaks olema domineeriv kliimakskooslus.<br/><br/>Väljavõte:<br/><i>Abrukal kasvab liigirikas Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi lehtmets. Salumetsa peamised puuliigid on harilik tamm, harilik pärn, harilik saar ja harilik vaher.</i><br/><br/><i>Abruka saart läbival madalal seljandikul kasvab reliktne liigirikas laialehine salumets, mis on jäänuk meil 5000–7000 aastat tagasi valitsenud soojemast atlantilisest kliimaperioodist. Salumetsas on valitsevaks puuliigiks harilik pärn (Tilia parvifolia), kellega põhiliselt jagavad metsa harilik jalakas (Ulmus campestris) ja harilik saar (Fraxinus excelsior). Vähem esineb arukaske (Betula pendula), harilikku haaba (Populus tremula), harilikku kuuske (Picea abies) ja harilikku tamme (Quercus pedunculata). </i>
Igaks juhuks peab ära ütlema, et kogu PeaLiku jutt tuleb tuhandesse panna muidu mõni vaatab, et tõesti kuradi vähe.
<blockquote><b>"mihkel48"</b><br/>PeaLik, ära muretse. Rangelt kaitstavaid metsi on juba 18 koma midagi protsenti. See on ca 10% Eesti pindalast. Läheb tiba aega ja sinu soovitud kliimakskoosluseid on peagi piisavalt. Võib olla ei ole ka piisavalt, sest alati tahaks ju rohkem. Seniks aga võid Abrukal ära käia.<br/><br/>Kiirelt sirvisin vikipeediat- seal öeldakse küll sellise koosluse kohta haruldane ja relikt, sina mainid jälle, et peaks olema domineeriv kliimakskooslus.<br/><br/>Väljavõte:<br/><i>Abrukal kasvab liigirikas Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi lehtmets.</i></blockquote><br/>Abruka ei ole päris kindlasti Eestile tüüpiline näide. Klimaatilised tingimused on mitme teguri koosmõjul seal enamusest Eestist päris erinevad. Sarnase kliimaga Euroopa metsades on valitsevateks puudeks hoopis pöök ja valgepöök. Enamus Eestit kuulub hemiboreaalsesse geobotaanilisse vegetatsioonitsooni, mille metsade põhiliseks suktsessiooni lõppjärguks viljakates kasvukohtades on Fennoskandia hemiboreaalsed laialehised salumetsad.
Jama lugu siis- Abrukal kasvab ka vale mets, haruldane relikt, aga ikka vale. Aga on sellega nagu on. Igal juhul ei ole su hirmudel alust, et kõvalehtpuu Eestist kadumas on. Nagu öeldud, siis ca 10% Eestist on range kaitse all, mis, nagu enamus Eestitki, kuulub hemiboreaalsesse geobotaanilisse vegetatsioonitsooni. Siis kindlasti leidub sellel 10-nel protsendil ka selliseid viljakaid kasvukohti, et saaks areneda metsad, mille suktsessiooni lõppjärguks saavad olema Fennoskandia hemiboreaalsed laialehelised salumetsad.
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br />Avaldati uued statistilse metsainventuuri (<a target="_blank" href="https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/eesti-statistiline-metsainventuur-smi">SMI 2022</a>) andmed. Tegin mõned kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) seisundit puudutavad arvutused võrrelduna nelja aasta taguse seisuga (<a target="_blank" href="https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/01_metsavarud_20.08.pdf">Aastaraamat Mets 2018</a>):<br/><br/>Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab. Rääkimata sellistest metsadest, kus need moodustavad enamuspuuliigi (SMI 2022 ei pea isegi enam vajalikuks neid arvuliselt hektarites välja tuua, lükates need koos remmelgate ja toomingatega üldnimetaja "teised" alla). Loodusliku metsaarengu korral peaks Eesti klimaatilistes tingimustes kõvalehtpuud moodustama sobivatel kasvukohtadel domineerivaid kliimakskoosluseid. Need, kes on oma ihusilmaga näinud Eesti looduslikku tammikut, saarikut või pärnikut võivad pidada end õnneseeneks. Peagi pole see enam Eestis võimalik.</blockquote><br/>Arvestust peetakse majanduslike puuliikide üle. tamm, saar, pärn, künnapuu, ... ei ole majanduspuud. ok, teoreetiliselt võiksid olla, aga tegelikkuses ei ole. kindlasti peetakse nende enamusega puistute üle ka arvestust, aga need puistud on marginaalsed olnud alati ja ka jäävad selleks, mitte keegi ei kasvata neid majanduslikel eesmärkidel. ja kui nad kusagil on, siis ega meid ka ei raiuta, sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega. see on vastus sinu murele. kas need puistud kaovad - ei kao. kas neid tuleb juurde - ei tule.<br/>
<blockquote><b>"flatuu"</b><br />..sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega.<br/></blockquote><br/>Mina tahan! Ja juba päris palju aastaid olen oma tahtmise võimaluste piires ka teoks teinud.<br/><br/>
<blockquote><b>"mihkel48"</b><br /> Aga on sellega nagu on. Igal juhul ei ole su hirmudel alust, et kõvalehtpuu Eestist kadumas on. <br/></blockquote><br/>Ole hea ja jaga numbreid ka. Eespool väidetu põhines ju numbritel, mida tegelikkus paistab igati kinnitavat.<br/><br/><blockquote><b>"mihkel48"</b><br /><br/>Siis kindlasti leidub sellel 10-nel protsendil ka selliseid viljakaid kasvukohti, et saaks areneda metsad, mille suktsessiooni lõppjärguks saavad olema Fennoskandia hemiboreaalsed laialehelised salumetsad. <br/></blockquote><br/>Kumb siis, kas 10% või enne mainitud 18%? Ja mis kasvukohatüüpe silmas pidasid?
Kõlab nagu mingi ugri-metali bändi albumi nimilugu:<br/><br/>Hemiboreaalse geobotaanilise vegetatsioonitsooni metsade suktsessiooni lõppjärguks olevad Fennoskandia hemiboreaalsed salumetsad
Investeerimise mõttes lehtpuumetsa va kask hetkeandmete najal panustamist ei julge soovitada. Kinnituseks võin saata aia taga kõrguva mitmesaja tm suuruse tamme palgihunniku pildi, mis kõik on ostetud küttepuu hinnaga.<br/>Kui visioon on, et turg kõvasti muutub siis muidugi miks ka mitte.
<blockquote><b>"mihkel48"</b><br />Jama lugu siis- Abrukal kasvab ka vale mets, haruldane relikt, aga ikka vale. Aga on sellega nagu on. Igal juhul ei ole su hirmudel alust, et kõvalehtpuu Eestist kadumas on. Nagu öeldud, siis ca 10% Eestist on range kaitse all, mis, nagu enamus Eestitki, kuulub hemiboreaalsesse geobotaanilisse vegetatsioonitsooni. Siis kindlasti leidub sellel 10-nel protsendil ka selliseid viljakaid kasvukohti, et saaks areneda metsad, mille suktsessiooni lõppjärguks saavad olema Fennoskandia hemiboreaalsed laialehelised salumetsad. </blockquote><br/><br/>Jama lugu jah, et sa lihtsalt trollid. Pealik viisakalt täpsustas aga kui sa aru ei saa, et palmid kasvavad lõunapool ja kuused põhjas siis lihtsalt pelleri seinu pole ka mõtet miski heleda lögaga kokku määrida.
<blockquote><b>"mihkel48"</b><br /><i>Abruka saart läbival madalal seljandikul kasvab reliktne liigirikas laialehine salumets, mis on jäänuk meil 5000–7000 aastat tagasi valitsenud soojemast atlantilisest kliimaperioodist.</i></blockquote><br/>Abruka vanus võiks olla nii 2000 aastat, esimene metsa moodi puude kooslus tekkis ehk 1000 aastat tagasi. 100 aastat tagasi elas saarel 150 inimest, siis võib oletada, et saar oli seetõttu suht lage ja paljas. Seega ei ole Abruka laialeheline mets kindlasti mingi jäänuk, vaid lihtsalt tolleaegsete metsade tänapäevane näidis.
Tegeledes ka ise väikeses mahus tammepuu väärindamisega, julgen väita, et vähemalt Lääne-Eestis ja saartel tammepalki küttepuu hinnaga osta ei saa. Ja tammepalki reeglina ahju ka ei aeta. Kui keegi seda teeb, siis kahtlustaks RMKd. Seda küll, et tamm kipub palgi kõrval andma suhteliselt suures koguses küttepuu väärtusega materjali, mis on kõver või mädanikuga. Kui raielangil olen vaatams käinud, siis kipub tammekütet kaks-kolm korda suurem kogus olema kui palke.<br/>Tamme väärindatakse küll. Kuigi väikesed kogused suurtööstusele huvi ei paku. Mingil määral tehakse aiaposte, viiakse tammekütet Prantsusmaale ja Kalla mööblist võite osta Saaremaa tammest tehtud väga kena mööblitüki.
<blockquote><b>"Velikij"</b><br /><blockquote><b>"flatuu"</b><br/>..sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega.<br/></blockquote><br/>Mina tahan! Ja juba päris palju aastaid olen oma tahtmise võimaluste piires ka teoks teinud.<br/><br/></blockquote><br/>Mitu TM aastas võtad?
Eesti on sattunud nõiaringi, kus vähese kõvalehtpuu pakkumise tõttu ei tasu tööstustel seda töödelda ja teistpidi ei tasu ka metsamajandal seda majandada sest pole kohalikku ostjat. Puidu kuivatamise, lõikamise ja töötlemise võtted on tublisti erinevad okaspuidu omadest. Mujal maailmas on kõvalehtpuude puit siiski kõrges hinnas. Suure kulumis- ja löögikindluse tõttu kasutatakse neid kõiki parketiks, täispuitmööbliks ja mööblispooniks. Suure parkainesisalduse tõttu kasutatakse tamme ja jalakat vesiehituses. Sama parkaine (tanniin) tõttu kasutatakse tammevaate ka konjaki ja armagnaci laagerdamiseks, mis annab kvaliteetkonjakile eripärase maitse (odavamad konjakid kurnatakse läbi tammelaastude ja brändid tembitakse tamme koorepulbriga). Euroopa tammepuidu oksjonitel jääb puidu tm hind €500 - €1000 vahemikku. Saart kasutatakse selle elastsuse ja tugevuse tõttu trepiastmeteks, tööriista käepidemeteks, pesapallikurikateks ja paatide konstruktsioonides. Jalakas on veel levinud puu kirstude tootmisel ja sellest tehakse hokikeppe. Vaher on õige materjal kõrge kasutuskoormusega põrandateks, nagu bowlingurajad, tantsupõrandad ja see leiab oma kõla tõttu kasutust keelpillides (ka legendaarsete Stradivariuste kõlakoja tagasein ja kael on vahtrast). Loomulikult pole eelnev loetelu kaugeltki ammendav.
<blockquote><b>"Milk"</b><br /><blockquote><b>"mihkel48"</b><br/> </blockquote><br/>Jama lugu jah, et sa lihtsalt trollid. Pealik viisakalt täpsustas aga kui sa aru ei saa, et palmid kasvavad lõunapool ja kuused põhjas siis lihtsalt pelleri seinu pole ka mõtet miski heleda lögaga kokku määrida. </blockquote><br/>aga lollile küsimusele peabki lollilt vastama. lähme algusesse tagasi, mis oli PeaLIK´i jutu point või kuidas see klikkis foorumiteemaga - passiivsest investeerimisest metsa ja maasse? mitte ühelgi moel. <u>niinimetatud </u>looduse kaitsjatel on omad foorumid, jahuge seal. aga see on nagu pahaloomuline vähkkasvaja, mis tingimata tahab oma siirded ajada igale poole kuhu võimalik. vot selle asja nimi on trollimine. vot, nagu EKREkad, kes lähevad aia taha suvalist üritust trollima, lihtsalt trollimise pärast. või mida PeaLIK tahtis öelda, kas seda, et tänu tema nimetatud kõvalehtpuude arvu vähenemine <u> tõstab</u> metsadesse investeerimise perspektiivi!
<blockquote><b>"laurik"</b><br />Seda küll, et tamm kipub palgi kõrval andma suhteliselt suures koguses küttepuu väärtusega materjali, mis on kõver või mädanikuga. Kui raielangil olen vaatams käinud, siis kipub tammekütet kaks-kolm korda suurem kogus olema kui palke.</blockquote><br/>Selle vältimiseks soovitatakse kultiveerida tamme koos kuusega, selliselt et tammele antakse ca 10 a edumaad ja kuusk istutatase ajepuuks vahele. Selliselt laasuvad kuusest valgusnõudlikumad tammed noores eas ning tüvi jääb sirge ja väikese koondega. Lisaks takistavad kuused ulukite, ennekõike põdrakahjustuste teket, mis võivad põhjustada puudel seenhaiguseid ja südamemädanikku. Kuusk raiutakse sel juhul esimese raieringiga välja ja tammedel lastakse edasi kasvada mahuküpsuseni. Ka kuused võidavad sellest kooslusest. Kui kuuse-kase segapuistus kipuvad kase peenikesed vitsoksad kuuskede ladavakasvu piitsutades vigastama, mis toob kuusel kaasa mitmetüvelisuse ja tulioksade tekke, siis tammega seda probleemi pole. Sammasjuurega tamm annab puistule tormikindluse, loob sobiva niiskusrežiimi ega konkureeri pindmiste juurtega kuusega toitainete pärast ja ka puistule langev valgus kasutatakse optimaalsemalt ära. Lisaks vähendavad tammed kuuskede juurkontaktide kaudu leviva juurepessu ning üraskirüüste ulatust. Kokkuvõttes võib vabalt minna nii, et et saad sellisest puistust rohkem parema sortimendiga kuusepuitu kui saaksid kuuse puhaskultuurist ja lisaks jäävad veel tammed ka.
<blockquote><b>"flatuu"</b><br /><blockquote><b>"Velikij"</b><br/><blockquote><b>"flatuu"</b><br/>..sest selle puiduga pole lihtsalt mitte midagi teha. kui, siis ainult kütteks - aga nojah, kes see tahab oma ahjusid lõhkuda kõvalehtpuuga kütmisega.<br/></blockquote><br/>Mina tahan! Ja juba päris palju aastaid olen oma tahtmise võimaluste piires ka teoks teinud.<br/></blockquote><br/>Mitu TM aastas võtad?</blockquote><br/>5-20, olenevalt aastast, talvest jm tingimustest<br/><br/>
flatuu, selline nõukajast pärinev dogma, et majanduslikku väärtust omavad vaid kuusk ja mänd ning nende ainumõeldavaks kasvatusviisiks puhaskultuurid, on ajast ja arust. Nende nõukaaegsete kultiveerimisviiside "oivaliste" tulemuste nägemiseks piisab sellest kui minna mõnda sel ajastul rajatud metsakultuuri ja silmad lahti teha.<br/><br/>Mõistlik metsamajandaja ei peaks vaatama silmaklapistatult ainult lõppraie puidutulu suunas vaid mõtlema läbi ka oma võimalused metsa vahekasutuseks. Olgu selleks vahtra- ja kasemahla müük, loodusturism vms. Kokkuvõttes võib metsa vahekasutus hea planeerimise korral anda kordi suuremat tulu, kui puidutulu.<br/><br/>Metsa majanduslike ja ökoloogiliste aspektidest vastandumise otsimine on sootuks pentsik. Üks ei välista teist. Õige metsaomaniku auasjaks peaks olema, et tema mets (eriti kui on tegemist kodumetsaga) oleks ka ökoloogiliselt võimalikult väärtuslik ja pakuks lisaks puidule ka ökosüsteemi, melioratsiooni ja geneetlise mitmekesisuse teenuseid. Endal ju ka mõnusam käia mitmekesises metsas, kus leidub loodusväärtuseid. Pole ka sugugi võimatu, et olukorras, kus ökosüsteemid on allakäiguteel, hakkab ühiskond ükskord metsaomanikku nende teenuste eest vääriliselt tasustama.
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br /><br/></blockquote><br/>jah, need tänased kommentaarid ongi sul õiged, ei vaidle vastu, aga mine loe oma eilne "teadaanne" SMI 2022 kohta veelkord läbi. mida sa seal tahtsid öelda?<br/><br/>tsiteerin sind:<br/><br/> Eriti drastililiselt on läinud kaitsealuse kõvalehtpuuliigi künnapuuga,<br/><br/> Selliseid arve vaadates tundub täiesti kummastav, et RKM on suutnud endale kuidagi nihverdada säästva metsanduse FSC ja PEFC sertifikaadid, mis mõlemad nõuavad kõvalehtpuude säilitamist säilikpuudena.<br/><br/>* Bottomline oleks siis selline, et kõvalehtpuude väljasuremisega eesti metsadest oleme lõpusirgel ja finišilipp paistab.<br/><br/>no comment! bottomline ütlebki, mida tahtsid öelda, aga kordan siis oma küsimust. kuidas see klikkis foorumiteemaga?<br/><br/>
See on ainuke teema siin foorumis, mis puudutab metsandust. RMK senine <i>modus operandi</i> tundub lühinägelik ja perspektiivitu. Erinevalt mitmetest teistest RMK kriitikutest näen suurimat probleemi mitte niivõrd raietes, vaid kivistunud metoodikates, millega rajatakse uusi kultuure ja proovin neid müüte jõudumööda kummutada. Ei muud. Iga teemast kergelt väljas postituse peale ei tasu kohe isehakanud foorumipolitseinikuks hakata. Need ei meeldi kellelegi.
flatuu,<br/><br/>Sa ei saa asjale üldse pihta aga kõigepealt hakkad räuskama. <br/>Hoopis rumalus ja silmaklapistatud vaade on selle vähkkasvaja nimi, millest kirjutad ja millega võidelda tuleks.
vaata, mina toimetan oma 100 ha metsakesega, mille seas on nii kodumetsa, kui ka "naabri kodumetsa", kui ka natura 2000 kaiste all olevat metsa ja ka vääriselupaigametsa. ja mul lähebki hari punaseks, kui ma näen, kuidas rohepesu pressib igast jumala praost sisse, valimata! investeerimisfoorumis räägime juba jalakast?! no tule jumal appi! hallooo! kosmos! vot selle nimi ongi rohe(aju)pesu. mina erametsaomanikuna kannan konkreetselt isiklikku kahju sellest. tean, kui palju ma igal aastal peale maksan. sealjuures näpuga viibutajatest puudu ei ole. aga mitte keegi neist ei taha <u>oma</u> taskut kergendada.<br/><br/>niipalju lisan, et kõvalehtpuudest tehakse jah kõiki neid paljusid asju, aga <u>eesti</u> kõvalehtpuudest ei hakata neid mitte kunagi tegema. punkt. ükski saeveski ei võta su tammesid vastu, püüdsin neid müüa kuusalu spoonile, mis sa arvad mida nad vastasid... muudest liikidest rääkimata.<br/><br/>raiuge endale pähe, et maailm päästetakse äritegemise kaudu. kõik kes räägivad vastupidist juttu, ei pane enda raha alla. sest nii mõõõnus on targutada "nende teiste" rahakoti kulul.
Mets on eestlastele tähtis ja igaüks näeb seal erinevat väärtust. Metsatöösturid arvutavad ainult tihumeetreid ja sellega asi piirdub. Juhan Aare kulutas palju aega Eesti metsade kaitseks ja suur tänu talle selle eest. Ma elan ka ise keset metsi ja võin öelda, et erametsaomanikud(ei ole RMK) on hävitanud 5 aastaga kõik elava 10km raadisuses. Päris jube pilt on järgi. Kõik virisevad massilise üraski kahju pärast. Ma ei saa aru sellest rumalusest, sõita harvesteriga slaalomit seal kuuskede vahel ja siis väljaveomasinaga järgi ja arvata, et kuused millel on juurestik pinnapeale jääks terveks, rääkimata alustaimestikust? Ürask tuleb ainult kahjustatud ja nõrka puusse. Ja jumal tänatud, et meil need kaitsealused metsad on, muidu tõmmatakse kõik maha järgmine päev.
Oijah, harvester, see on langetamistraktor ja välja veetakse ka traktoriga, sest palgid, marti, palgid on rasked.<br/>Olen proovinud, marti, väljavedu metsast on isegi traktoriga raske töö, muideks.<br/>Kas peaks helikopteritega vedama või?<br/>
Asi on meie metsade potentsiaalis. Kas me kasutame seda ja loome eeldusi tulevikuks? Kas teeme seda nii, et pidevalt oleks kõiki sortimente ja saaks ka muid hüvesid? Kas tulu / ha on see mis võiks, nii et ka loodus oleks hoitud?<br/><br/>Hetkel on meie metsanduse suurimaks väljundiks graanulid, saematerjal jm. madala lisandväärtusega tooted. See ei oleks probleem, kui mahud poleks liiga suured. See omakorda võtab võimaluse kõrgema lisandväärtusega toodetelt-teenustelt, mis vajavad arenemiseks aega. Rääkimata looduse rikkumisest.<br/><br/>Puidugraanul maksab 0,25 eur/kg. Masstoodetud tammest söögilaud 15 eur/kg, nišitooted kümneid kordi rohkem.<br/>Kus siin rohkem äri ja potentsaali on? Milline on väärtus ühiskonnale? Toorme võimalikkus? Mõju loodusele? <br/><br/>Laialehised puuliigid on kindlasti teema nii meie metsanduse üldseisu kui metsa ja maasse investeerimise mõttes.<br/><br/>Nende puuliikide näol on tegemist parimaga, mida meie metsadel pakkuda on. Seda nii liigirikkuse kui majandusliku tasuvuse osas - neid kahte ei vaata täiesti eraldiseisvana ükski haritud metsamees, kuid laialehised on üheks parimaks võimaluseks neid ühendada. Ehk saada maksimaalselt puidutulu minimaalselt loodusrikkust kahjustades.<br/><br/>Neid puuliike on kasutatud nii meil kui mujal juba sajandeid. Kasutatakse praegu ja kindlasti ka tulevikus.<br/>Mida rutem sellest taaskord aru saame, seda paremini meil läheb.<br/>Praegu paraku jätkuvalt vaesume. Nii keskkonda kui majanduslikku poolt silmas pidades.
<blockquote><b>"marti837"</b><br />Mets on eestlastele tähtis ja igaüks näeb seal erinevat väärtust. Metsatöösturid arvutavad ainult tihumeetreid ja sellega asi piirdub. Juhan Aare kulutas palju aega Eesti metsade kaitseks ja suur tänu talle selle eest. Ma elan ka ise keset metsi ja võin öelda, et erametsaomanikud(ei ole RMK) on hävitanud 5 aastaga kõik elava 10km raadisuses. Päris jube pilt on järgi. Kõik virisevad massilise üraski kahju pärast. Ma ei saa aru sellest rumalusest, sõita harvesteriga slaalomit seal kuuskede vahel ja siis väljaveomasinaga järgi ja arvata, et kuused millel on juurestik pinnapeale jääks terveks, rääkimata alustaimestikust? Ürask tuleb ainult kahjustatud ja nõrka puusse. Ja jumal tänatud, et meil need kaitsealused metsad on, muidu tõmmatakse kõik maha järgmine päev.</blockquote><br/><br/>Rumal inimene, ürask ei vali puud, talle läheb kõik käiku :D
Mina (samuti metsa majandava erametsaomanikuna, kelle ühel eraldisel on ka 2. kategooria kaitsealuse liigi VEP) küll ei taju, et rohepesu metsadiskussioonis eriti kandev oleks. Täiesti vastupidi - metsa- ja puidutööstuste lobi on vähemalt üsna hiljutise ajani selgelt domineerinud. Sõnumitega: "Eestimaal pole kunagi nii palju metsa olnud" ja "metsa raiutakse vähem, kui juurde kasvab" on tümitatud pikka aega laial rindel. Kogu see tants riigimetsa raiemahtude suurendamise ümber on ka osad lihtsameelsemad erametsaomanikud konksu otsa tõmmanud, kes tõsimeeli näivad uskuvat, et see on nende huvides. Tegelikkuses loomulikult võimaldab riigimetsa raiemahu tõstmine küsida metsa üles töötaval metsatööstusel ka erametsaomanikult kõrgemaid raie- ja väljaveotasusid ning alandab paljude kohaliku kasutusega puidusortimentide kokkuostuhindu, mis käib sellesama erametsaomaniku enda rahakoti kulul.
Ma olen igati nõus kõige mis Mtr kirja pani. Probleem on minu jaoks see suhtumine, majanduslik huvi kaalub tugevalt keskkonna huvid üle. Ma elasin enne ilusas kohas, enam mitte nii väga ja mulle see ei meeldi pehmelt väljendades.
marti937 paneb siia nüüd enda aadressi ja siis saavad kõik metsateatiste järgi hinnata kui täpne see "kõik elava 10km raadiuses" on. Lihtsalt vahemärkusena - 10km raadiusega ringi pindala on jämedalt 31400 ha.<br/>Ma pidin ka üraski tõttu pisikese kuusetuka maha võtma ja erinevalt teoreetikutest saan ma öelda, et esimesena kuivasid ära mitte keskel asunud peened/vigased puud, vaid servas olevad kõikse jämedamad ja tugevamad. Mu metsatuka suurus oli nii tagasihoildik, et harvesteri peale tellida polnud mõtet - said valdavalt kontoritöötajatest tuttavad veebruari nädalavahetustel natuke trenni teha ja oligi valmis.<br/>
Tulles tagasi esialgse küsimuse juurde - selline koht ka olemas nagu <a target="_blank" href="https://www.arbonics.com">Arbonics.com</a> (Kristjan Lepik, Taavet Hinrikus & Co selle taga)
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br /><blockquote><b>"laurik"</b><br/>Seda küll, et tamm kipub palgi kõrval andma suhteliselt suures koguses küttepuu väärtusega materjali, mis on kõver või mädanikuga. Kui raielangil olen vaatams käinud, siis kipub tammekütet kaks-kolm korda suurem kogus olema kui palke.</blockquote><br/>Selle vältimiseks soovitatakse kultiveerida tamme koos kuusega, selliselt et tammele antakse ca 10 a edumaad ja kuusk istutatase ajepuuks vahele. Selliselt laasuvad kuusest valgusnõudlikumad tammed noores eas ning tüvi jääb sirge ja väikese koondega. Lisaks takistavad kuused ulukite, ennekõike põdrakahjustuste teket, mis võivad põhjustada puudel seenhaiguseid ja südamemädanikku. Kuusk raiutakse sel juhul esimese raieringiga välja ja tammedel lastakse edasi kasvada mahuküpsuseni. </blockquote><br/>Ma olen lugenud seda teooriat ühest eestiaegsest raamatust. Praktikas rakendatuna näinud ei ole. Muidu võiks ju sellise rämeda töömahuga projekti, millest tulu lõikavad heal juhul minu lapselapsed isegi oma tegemata asjade nimekirja panna aga kuna selliseid metsi ei ole siis järsku on selle teooriaga mingi jama?<br/>Mädaringid tammes on minu teada liigniiskusest.<br/>
<blockquote><b>"sander1337"</b><br/><blockquote><b>"marti837"</b><br/>Mets on eestlastele tähtis ja igaüks näeb seal erinevat väärtust. Metsatöösturid arvutavad ainult tihumeetreid ja sellega asi piirdub. Juhan Aare kulutas palju aega Eesti metsade kaitseks ja suur tänu talle selle eest. Ma elan ka ise keset metsi ja võin öelda, et erametsaomanikud(ei ole RMK) on hävitanud 5 aastaga kõik elava 10km raadisuses. Päris jube pilt on järgi. Kõik virisevad massilise üraski kahju pärast. Ma ei saa aru sellest rumalusest, sõita harvesteriga slaalomit seal kuuskede vahel ja siis väljaveomasinaga järgi ja arvata, et kuused millel on juurestik pinnapeale jääks terveks, rääkimata alustaimestikust? Ürask tuleb ainult kahjustatud ja nõrka puusse. Ja jumal tänatud, et meil need kaitsealused metsad on, muidu tõmmatakse kõik maha järgmine päev.</blockquote><br/><br/>Rumal inimene, ürask ei vali puud, talle läheb kõik käiku :D</blockquote><br/><br/>Üraskid tulevad suure kambaga järama, aga kuusk kleebib/tapab nad vaiguga ära. Olen aru saanud, et mõnisada auku puu kohta ei tee talle midagi. Mida tervem ja tugevam, seda kauem peab vastu, aga kuskil on alati piir, eriti põua-aastatel. Kui emasel õnnestub koore alla muneda, on kööga.
<blockquote><b>"flatuu"</b><br/><blockquote><b>"Milk"</b><br/><blockquote><b>"mihkel48"</b><br/> </blockquote><br/>Jama lugu jah, et sa lihtsalt trollid. Pealik viisakalt täpsustas aga kui sa aru ei saa, et palmid kasvavad lõunapool ja kuused põhjas siis lihtsalt pelleri seinu pole ka mõtet miski heleda lögaga kokku määrida. </blockquote><br/>aga lollile küsimusele peabki lollilt vastama. lähme algusesse tagasi, mis oli PeaLIK´i jutu point või kuidas see klikkis foorumiteemaga - passiivsest investeerimisest metsa ja maasse? mitte ühelgi moel. <u>niinimetatud </u>looduse kaitsjatel on omad foorumid, jahuge seal. aga see on nagu pahaloomuline vähkkasvaja, mis tingimata tahab oma siirded ajada igale poole kuhu võimalik. vot selle asja nimi on trollimine. vot, nagu EKREkad, kes lähevad aia taha suvalist üritust trollima, lihtsalt trollimise pärast. või mida PeaLIK tahtis öelda, kas seda, et tänu tema nimetatud kõvalehtpuude arvu vähenemine <u> tõstab</u> metsadesse investeerimise perspektiivi!</blockquote><br/><br/>Flatuu, üks vend käib wikis ja viskab siia Abruka. Siis talle öeldakse, et Abruka on nats lahedamas kliimas ja seal ongi eriline mets, nagu ka põhjaranniku pangal olev kitsas riba. Ja sellepeale "<i>Jama lugu siis- Abrukal kasvab ka vale mets, haruldane relikt, aga ikka vale. </i>" Et noh lampi troll lihtsalt :)
Mina tuginen vastava ala tippudele, mitte metsameeste tarkusele, kuna tundub, et metsandusharidus on meil puudulik.<br/>Kuna ma olen metsandust õppinud siis ma tean väga hästi millest räägin. Üks hea artikkel teile foorumispetsialistidele, lihtsalt lugege: <a target="_blank" href="https://elfond.ee/mets/urask">https://elfond.ee/mets/urask</a>
<blockquote><b>"reneh"</b><br />Tulles tagasi esialgse küsimuse juurde - selline koht ka olemas nagu <a target="_blank" href="https://www.arbonics.com">Arbonics.com</a> (Kristjan Lepik, Taavet Hinrikus & Co selle taga)</blockquote><br/>Tulles tagasi esialgse küsimuse juurde - mis seos on ülalmainitud idufirmal ühisinvesteerimisega?<br/>
Infoks kõigile metsateemast huvitatuile. See on väga värske uudis.<br/><br/>Keskühistu Eramets on käivitanud söötis olevate rohumaade ja põllumaade metsastamise projekti. Keskühistu ülesandeks on leida Eesti ettevõtted, kes on huvitatud ettevõtte tegevusega kaasneva süsinikujälje vähendamisest ning on valmis finantseerima metsaomaniku söötis oleva maa metsastamisega seotud kulud (maapinna mineraliseerimine, taimede soetamine ja istutamine). Selleks sõlmitakse kolmepoolne leping maaomaniku, Keskühistu ja metsaühistu vahel. Projekt ei ole kuidagi seotud süsinikukrediidiga, mida praegu laialdaselt pakutakse.<br/><br/>Maaomaniku roll ja kohustus lepingu sõlmimisel on tagada söötis olevale maale rajatud metsa hilisem hooldamine ja kasvatamine. See hõlmab istutusjärgsetel aastatel istutatud taimede hooldamist, kaitsmist heina ja võsa eest ning hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) teostamist.<br/><br/>Põllu- ja rohumaade metsastamist riik teatavasti ei toeta. Seetõttu loodame, et projektist on maaomanikule kasu ja leiab laialdast huvi.<br/><br/>Täpsema ülevaate projektist saad Metsaühistu veebilehel <a target="_blank" href="https://metsauhistu.ee/uue-metsa-istutamine/">https://metsauhistu.ee/uue-metsa-istutamine/</a> <br/>
Olgu kommentaariks siia juurde öeldud, et tegu on ühe kõige efektiivsema süsinikusidumise meetodiga üleüldse. Põnevaks teeb asja see, et väheväärtuslikest põllumaadest on saanud vahepeal söötis olevad rohu- ja põllumaad, mis küll pisut piirab, aga suures plaanis sisu samaks jätab. Ehk et aega läks, aga asja sai ja see uudis rõõmustab kõiki eestimaalasi.<br/><br/>Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?
<blockquote><b>"Velikij"</b><br />Olgu kommentaariks siia juurde öeldud, et tegu on ühe kõige efektiivsema süsinikusidumise meetodiga üleüldse. Põnevaks teeb asja see, et väheväärtuslikest põllumaadest on saanud vahepeal söötis olevad rohu- ja põllumaad, mis küll pisut piirab, aga suures plaanis sisu samaks jätab. Ehk et aega läks, aga asja sai ja see uudis rõõmustab kõiki eestimaalasi.<br/><br/>Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?</blockquote><br/>oi, mina olen metsapoliitikutest nii kaugel, et mulle poleks selline küsimus pähegi tulnud 😀 aga kui ma vaatan seda skeemi: <a target="_blank" href="https://metsauhistu.ee/uuemetsaistutamine/projekt/">https://metsauhistu.ee/uuemetsaistutamine/projekt/</a>, siis, olles igapäevaselt tegev tööstuses, ma <u>arvan</u>, et asi on järgmine. on tekkinud ettevõtteid, kes promovad ennast roheliste ettevõtetena, näiteks nad ostavad taastuvat elektrit. kui muud moodust ei ole, siis nad on nõus oma eelarvest mingi summa eraldama metsade suurendamisse. ehk siis nemad finantseerivad tegevusi, edasi on partnerid erametsakeskus ja kohalik metsaühistu (kes on vist niikuinii keskühistu liige). tulemuseks peaks olema nii metsaomanike ringi laienemine, kellel pole täna metsa, aga on söötis põllumaad, kui ka metsapindala suurendamine, mis annaks metsaomanikele võimaluse kasutuna seisva maa väärindamiseks. metsatoetuste alla endise põllumaa metsastamine ei kuulu, aga see on ka päris kulukas lugu, millest ise oma eluajal midagi tagasi ei saa. nii, et metsahuvilistele on see tore projekt.<br/><br/>ps!! aga pange tähele, kuidas kohe kohe tekivad "asjatundjad", kes on selle vastu, sest: "☝ metsalagendikud on looduslik mitmekesisus, kus lendavad liblikad ja mesilased, kus söövad metsloomad, meie ajalooline maastikupilt muutub 😭😭😭 - ja JÄLLE ISTUTAVAD JUURDE NEID PAGANA PUUPÕLDE 💪!" veame kihla, et saame neid jutte kuulma!
<blockquote><b>"flatuu"</b><br />oi, mina olen metsapoliitikutest nii kaugel, et mulle poleks selline küsimus pähegi tulnud😀 <br/>... edasi on partnerid erametsakeskus ja kohalik metsaühistu (kes on vist niikuinii keskühistu liige).</blockquote><br/>No ma vaatan jah, et kaugel.😀<br/>Erametsakeskust pole ammu enam olemas ja kõik metsaühistud pole kaugeltki keskühistu liikmed. Aga see pole mitte ainult tore projekt metsahuvilistele (seda muidugi ka), vaid ennekõike ikka suur riiklik süsiniku sidumise projekt. Ja mul on väga hea meel, et see lõpuks kännu tagant minema sai.<br/><br/>
<blockquote><b>"flatuu"</b><br/>olles igapäevaselt tegev tööstuses</blockquote><br/>Vähemalt on nüüd kaardid laual. ;)
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br /><blockquote><b>"flatuu"</b><br/>olles igapäevaselt tegev tööstuses</blockquote><br/>Vähemalt on nüüd kaardid laual. ;)</blockquote><br/>millised kaardid 👂
<blockquote><b>"Velikij"</b><br/>Flatuu, PeaLik või mõni teine ilmselt asjaga paremini kursis olev isik ehk oskab ühtlasi ka selgitada, miks selles kolmepoolses lepingus on metsaomaniku ja metsaühistu kõrval kolmas partner KÜ Eramets ja mitte MTÜ Erametsaliit?</blockquote><br/>PeaLik ehk oskab kommenteerida, flatuu, nagu mõistame, pole asjaga kursis?<br/><br/>
Ei oska ka mina midagi kommenteerida.
[quote="Velikij"]<blockquote><b>"Velikij"</b><br/>flatuu, nagu mõistame, pole asjaga kursis?<br/></blockquote><br/>... mis küll aga ei tähenda, et ma seda ei võiks uurida 😎 esitan küsimuse oma metsaühistule<br/>
[quote="flatuu"]<blockquote><b>"Velikij"</b><br /><blockquote><b>"Velikij"</b><br/>flatuu, nagu mõistame, pole asjaga kursis?<br/></blockquote><br/>... mis küll aga ei tähenda, et ma seda ei võiks uurida 😎 esitan küsimuse oma metsaühistule<br/></blockquote><br/>vastus on siis järgmine: "Keskühistu on kolmas osapool, kuna seda projekti veabki Keskühistu. Keskühistu ülesandeks on leida ettevõtjad, kes projekti finantseerimisest huvitatud. Eesti Erametsaliidul pole sellega üldse pistmist".<br/>