Ons keegi seda eelnõud näinud ka või siin käib võitlus kõige veendunuma oletuse peale?!
Minu arvates on näiteks "vähemalt 5 aastat tuleb muudatustest ette teatada" pea parim asi pärast viilutatud leiba. Vähemalt tingimusel, et see kehtib muuhulgas riigipoolse panuse muutmise kohta. II sambas oleks paljudel märkimisväärselt rohkem vara, kui juba kahel korral poleks riik ühepoolselt makseid peatanud just kõige magusamal vara kogumise ajal.
marker22/01 19:57... Kas I samba aastahindeid “tagastada” II sambas teenitud tootlus arvestades või ilma? ...
Proportsioonid on ju teada iga pensionikoguja kohta -- raha tagastatakse samades proportsioonides nagu on raha sisse pandud kas sotsiaalmaksu-poolt või isiku enda brutopalgast.
Lihtsalt raha tagasi pannes I sambasse tulumaksu ei maksta (vist), see osa mis laekub isiku pangaarvele, tulumaksustatakse.
Praegu on tegu nagu maksukoormuse kergendamisega nendele isikutele, kes on võtnud nõuks II sambaga oma trikke teha, nende suhtes, kes seda ei tee.
ttrust22/01 20:46Proportsioonid on ju teada iga pensionikoguja kohta
Ma pidasin silmas, palju I samba aastahindeid inimesele sel juhul tagastada. Kui tagastada sama palju, kui inimene II samba maksetega "kaotas", siis tekkib mõnus optsioon. Kui II samba fondide tootlus osutus nõrgaks ja raha nagu eriti polegi, siis tagastan "järele jäänud" jupi riigile ja saan kõik I samba aastahinded tagasi.
Kusjuures praegu kaks praegu täpselt sama summa I sambasse tagastajat saaksid erineva hulga aastahindeid tagasi sõltuvalt kelle investeering II sambas paremini teenis. (II samba sissemaksete summa oli erinev)
To: marker
Kui II sambast kolivad rahad üle I sambasse, siis isiku I sambasse tehtav panuse-arvestus kasvab selle ülekoliva rahasumma võrra ja isik hakkab I sambast saama suuremat pensionit. Ehk siis ta ei kaota täielikult selle raha.
Määrav on ülekanduva rahasumma suurus. Kui keegi tunneb end häirituna sellest, siis oleks alati lahendus - ära võta II pensionisambast oma raha välja ning jää II sambaga pensionile.
2korda222/01 20:37Minu arvates on näiteks “vähemalt 5 aastat tuleb muudatustest ette teatada” pea parim asi pärast viilutatud leiba.
Sellega on ainult see väike asi, et see 5 aastat kehtib ainult Isamaa jaoks. Oravad muudavad oma soovide järgi otsekohe. Kui tegemist oleks ausa mänguga, siis nad paneks enda muudatused ka viieks aastaks ootele.
See oleks suurepärane põhimõte, kui nad leiutaks mingisuguse ankru, mis ei võimaldaks järgmisel valitsusperioodil seda samamoodi sõrmenipsuga tühistada.
Ligi ja Reformierakond võivad täna stabiilsusest rääkida, aga algselt pidi riigipoolne panus samamoodi vähemalt paekivisse raiutud reegel olema. 2009.a. kui "krokodillid" raginal piruka kallale lendasid, ei olnud need lubadused isegi veel teabmis kaua aega tagasi õhku visatud.
Selline pidev II pensionsamba muudatuste teema erinevate valitsuste poolt ilmselt tähendab ainult üht, et varem või hiljem selline kogumisvõimalus üldse kaotatakse. Mina arvan küll, et praegu peamine küsimus on neil selles, et kas lubatakse kogujal edaspidi välja võtta kogu raha või ainult enda poolt sissepandud osa. Ei pea usutavaks, et tänane valitsus ''teeb II pensionasamba paremaks''. Pensionikogumine kui kõige pika-ajalisem investeerimistoode vajab väga tugevat usaldust. Täna nad siis tulid selle avaldusega välja, enne praegust koalitsiooni nad ei soovinud seda teemat avada.
Pole vaja otseselt kaotada. Piisab sellest, kui riik enam omalt poolt 4% ei panusta ja see II sammas kaotab sellisel kujul oma mõtte.
2% töötasult on 90% inimeste jaoks liiga väike raha, et see isegi liitintressi toel oluliseks summaks suudaks kasvada, kui riik sinna omalt poolt midagi ei lisa.
Arvestades teenustasusid, piiranguid väljumisele ja selle raha kasutamisele võib seejärel selguda, et iseseisvalt sambaväliselt võib selle raha kasvatamine olla mõistlikum.
Kui III sammas jääb, siis keskmise palgaga töötaja saab sinna ise tulumaksuvabalt kuni 15% koguda, nii et alternatiiv on olemas.
2korda222/01 20:37Ons keegi seda eelnõud näinud ka või siin käib võitlus kõige veendunuma oletuse peale?!
Ma mõistan su umbusku kõige suhtes, mida valitsus avaldab, aga seda ainult Jürgen Ligi oletuseks ei saa pidada: Valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteade
Kooskõlastusringile saadetava eelnõu kohaselt tehakse seaduses kolm peamist muudatust. Esiteks lühendatakse teisest pensionisambast lahkunute taasliitumise piirangut seniselt kümnelt aastalt viiele. See võimaldab inimestel kiiremini uuesti pensioniks koguma hakata.
Teiseks sätestatakse, et igal inimesel on õigus sambast üks kord lahkuda ja hiljem taas liituda. Küll aga kaob võimalus teisest sambast teist korda lahkuda.
Kolmandaks antakse neile, kes jätkavad kogumist, võimalus võtta välja vaid osa kogutud rahast, mitte kogu summa. Praegu peab lahkumisel välja võtma kogu säästu. Raha osalisel väljavõtmisel saab sambaga uuesti liituda viie aasta pärast ja sambast lahkumise võimalus loetakse kasutatuks.
Positiivseks võib siit lugeda ainult seda punkti, et kättemaksu sambast lahkumise eest vähendatakse 5 aastale.
Minu arust peaks õiglaselt olema hoopis nii -- inimesel on võimalik lahkuda II sambast iga kord kui ta sinna liitunud on, aga liitumiste arv peaks olema (saaks olla) piiratud.
Lisaks on pensionikogujate kaitseks ette valmistatud maksukorralduse seaduse muudatus, millega nähakse ette, et sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat. See annab inimestele suurema kindluse pensionisüsteemi pikaajalise stabiilsuse suhtes.
See on mingi uus tase Eesti poliitikas: kõik järgnevad seadused ja nende jõustumise vahele peab jääma 5 aastat. Kuidas selline asi üldse juriidiliselt võimalik on?
Milleks ainult pensioniga piirduda: "Inimeste sissetulekute kaitseks nähakse ette, et tulumaksu suurendava või tulumaksuvaba miinimumi vähendamise muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt 10 aastat. See annab suurema kindluse maksusüsteemi pikaajalise stabiilsuse suhtes.
ttrust22/01 21:39Määrav on ülekanduva rahasumma suurus.
Üritan ligikaudse arvutuse teha:
Keskmine palk 2000€/kuus. -> 4800€ "tagasimaksu" annaks 1 staažiaasta juurde.
1 staažiaasta eest saad 10€/kuus pensioni lisaks.
Kui oled pensionil keskmised 20 aastat, siis iga 4800€ "tagasi makstud" raha eest saad endale kokku 2400€ lisapensioni.
Kui eraettevõte sellist diili pakuks, saaks ta ilmselt rämeda sõimu osaliseks.
Vaatasin huvi pärast Compensa II samba kindlustuslepingu makse tingimusi.
https://www.compensalife.eu/ee/e-shop/#/kindlustuspension/et
Kui 4800€ nendele maksta, siis lubavad eluaegset pensionimakset 23,4€/kuus.
Seda erinevalt riiklikust maksest küll enam ei indekseerita, aga 10€ ja 23€ kuus on ka arvestatav erinevus.
See viie aasta piirang on küll paras huumor. Mis järgmiseks, seadus, et Isamaa ei tohi viis aastat seaduseid muuta?
See loob lihtsalt halva pretsedendi, kus iga järgnev valitsus hakkab seadusi "lukku" panema, et järgnevatele käru keerata.
Tõesti kindlates kätes Eesti.
Vaadake järgi mõiste "õigustatud ootus" tähendus. Kodanik saab oma elu seada ja otsuseid teha vastavalt kehtivale õiguskorrale. Mida pikemate mõjudega on tehtud otsused, seda pikemalt tuleks kodanikule pakkuda ka õiguskindlust, et tema tehtud otsuste aluseks olev õigusruum kehtib.
Meil juba korra oli "ülehomsest kehtib uus KM määr". Mõnda aega hiljem lepiti kokku, et maksumaksjat negatiivselt mõjutavad maksumuudatused (maksude tõstmised) peaksid olema ette teada vähemalt 6 kuud.
Pensioniks kogumine on väga pika vinnaga ettevõtmine. Kui selle juurde käivad lisaks tingimused "vähemalt N aastat sa oma otsust muuta ei saa", siis on loogiline, et kodaniku kaitseks peab fikseerima ka õigusruumi pikemaks ajaks.
Minu jaoks oleks 5ks aastaks fikseeritud norm selles valdkonnas pigem hea - maandab konjuktuurist sõltuvate populistlike muudatuste tegemise riski. Kas konkreetsed muudatused ise on head on juba diskussiooni küsimus, mida võiks teha vähemasti konkreetse sõnastusega eelnõu pealt.
PS. võib-olla oleks mõistlik PS-i lisada "pikaajalise lukustusega seaduste puhul peavad selle heaks kiitma vähemalt 2 järjestikust RK koosseisu"? Tõsi, see loob võimaluse, et mõne suht väikese punkti kallal normisega (ei-ei, me ei soovi kogu muudatust põhja lasta, me arvame lihtsalt 5-aastase perioodi liiga pika olema ja teeme ettepaneku asendada see 4 aastaga) lastakse kogu plaan vastu taevast
Selle 5 aastase tähtaja võtab järgmine valitsus seadusest välja ja praegu on tegu pigem reformierakonna poolt oma keskmisele valijale tehtava propagandatrikiga.
Maamaksule pandi ka kaitsemeetmed peale, korraga ei tohtinud maamaks tõusta rohkem kui 10% aastas. Tänaseks on see muudetud juba 100% peale.
Või mis sai tähtajalisest sõjamaksust, mille reformierakond ise võttis vastu ja mõned kuud hiljem muutis tähtajalise sõjamaksu tähtajatuks maksutõusudeks.
Sellise stagneerunud reformierakonna ja ligi mentaliteediga jõuaks lõpuks olukorra juurde, kus nad hakkavad iga endale sobiva seaduse juurde panema klausli, et järgmised 99 aastat ei saa muuta.
Uurisin seda teemat FB-s mingi aeg tagasi DJ Lea käest ja tema ideed kokkuvõtvalt on järgmised: II sammas on üldse saatanast ja tuleks kaotada. Seda Isamaa siiski ei plaani, küll aga oleks igati hea lõpetada igasugune riigipoolne II samba toetamine. See on sisuliselt see Seedri vana jutt, et riigieelarvesse on vaja raha juurde leida ja üks täiesti arvestatav koht on selleks II samba maksete lõpetamine. Minu küsimusele, et kuidas siis peale riigipoolsete maksete lõpetamist üldse II sammas erineks III sambast selget vastust ei tulnud, aga jäi mulje, et selle peale ka eriti ei mõelda ja eesmärgiks ongi siiski vaid lisaraha tekitamine riigieelarvesse, ehk ka I samba pensionite tõus.
Nii et sellised ideed. Ma ausalt öeldes väga ei tea, mida isiklikus plaanis selliste arengute valguses oma II sambaga peale hakata? Võtta välja, maksta tulumaks ära ja investeerida ise? Või jätta alles ja loota, et poliitikutel ei teki uusi ja vahvaid ideid kuidas sellele rahaale käpp peale panna?
2korda223/01 08:04Minu jaoks oleks 5ks aastaks fikseeritud norm selles valdkonnas pigem hea - maandab konjuktuurist sõltuvate populistlike muudatuste tegemise riski.
Sa tahtsid öelda, et maandab poliitilise oponendi võimalike muudatuste ohtu. Omaenda muudatustele Reformierakond seda 5 aasta reeglit ei rakenda, see on ainult teiste jaoks.
Samas on huvitav et reitingute reas 5ndal kohal ja selles tabelis juba nähtamatu erakond mürgeldavad pensionisamba kallal. Kes selle muudatuse tellija on või kellele seda muudatust vaja on?
Minu silmis pole "käpa peale panek" kui riigipoolsed sissemaksed lõpetatakse. Väljumise piiramine on päris oht.
netcat22/01 15:11Nad pangajooksu ei karda põhjustada niimoodi?
No siis on selge, et tuleb välja võtta.
No alati saab muidugi ju veel hullemaks minna. Kui II sambasse riigipoolsed sissemaksed lõpetada, siis mis selle kasu siis enam oleks? Sama hästi saab kas kasutada III sammast (kui ka sealt maksusoodustusi ära ei võeta) või lihtsalt niisama ise investeerida.
Poliitikud käituvad nagu uue doosi näljas narkomaanid - pole vahet mis homme tuleb, peamine on täna mõned sajad miljonid kätte saada, et need siis oma valimislubaduste täitmiseks huugama panna. Palju on siin räägitud Isamaast, aga ega ka näiteks sotsid ju paremad pole - ka neile on II sammas nagu pinnuks silmas, sest see on ju ilmselgelt ebaõiglane kui inimesed pole pensionieas kenasti ühte moodi vaesed.
Lasin diagonaalis pilgu üle kooskõlastusringil oleva eelnõu ja paistab, et väga hullu ei olegi ning kavatsus raha kohe välja võtta, võis olla ennatlik. Seda eeldusel, et ei tehta nii nagu läks ksiinode maksustamisega:
https://majandus.postimees.ee/8403597/ii-samba-pensionireform-mida-see-endaga-kaasa-toob
Küsitav on peale taasliitumist kehtestatav väljumise keeld, arvestades globaalset julgeolekuolukorda ning maailmakorra muutust. Juhuks kui Venemaa peaks Eesti okupeerima, siis jäävadki rahad kinni.
Tulev juhi väide on loogiline. Kui uuesti väljuda ei lubata ei kipu paljud ka tagasi liituma.
Kas see on ikka hea mõte, et võid küll tagasi tulla, aga nüüd sa enam ära minna ei saa ükskõik mis lollust me pensionisüsteemiga teeme,» ütles Pekk. «Mina sellistel tingimustel uuesti ei liituks. Võib-olla nad suudavad ka selle ise läbi mõelda ja see sinna seadusesse ei lähe.
See tundub mõistlik, et ilma lahkumata saab osa raha välja võtta.
Aga ma ei saa aru mis vahe siis on lahkumisel ja mingi väikese osa sissejätmisel.
Kui tekib vajadus raha välja võtta, saab igaüks ise otsustada, kas võtta välja kõik või vaid osa. Ülejäänud raha saab jätta teise sambasse edasi kasvama.
«See on minu jaoks kõige olulisem muudatus, mitte see, kas sa nüüd tuled süsteemi tagasi, vaid see, et kui sul on vahepeal raha vaja, siis ei pea sa seetõttu süsteemist lahkuma,» ütles Pekk.
Fggjjhj26/01 15:01Küsitav on peale taasliitumist kehtestatav väljumise keeld, arvestades globaalset julgeolekuolukorda ning maailmakorra muutust. Juhuks kui Venemaa peaks Eesti okupeerima, siis jäävadki rahad kinni.
Kui see juhtub, siis jäävad rahad nagunii kinni. Olukorras, kus lahkumisest peab 5 kuud ette teatama... okupatsioonist tavaliselt nii palju ette teada ei anta.
Vahe on selles, et lahkumine on lõplik ja võimalik on vaid II sammas nulli tõmmata. Kui aga oleks võimalik välja võtta vaid vajaolev summa, siis inimene jääks süsteemi edasi. Eks vajadused on ju erinevad, aga ei maksa unustada ka seda, et mida aeg edasi, seda suuremad on ka II samba varad. Nii mõnelgi on need juba hetkel sadu tuhandeid. Aga üldiselt ma oleks pigem rahul sellega kui poliitikud enam II sammast ei näpiks - kes tahtsid lahkuda, on seda saanud teha ja kes ei tahtnud, neil võiks olla mingigi kindlustunne, et süsteemi pidevalt ei muudeta.
adalbert28/01 09:54Vahe on selles, et lahkumine on lõplik ja võimalik on vaid II sammas nulli tõmmata. Kui aga oleks võimalik välja võtta vaid vajaolev summa, siis inimene jääks süsteemi edasi.
Mu küsimuse sisu oli selles, et mis mõte on riigil keelata lahkumine kui välja võtta ikka saab suurema osa.
Kui II -st pensionisambast (ja miks mitte ka III-st pensionisambast) väljumine jälle võimatuks tehakse, siis kaob see mõjuv põhjus jälle ära, mistõttu need sambad viimasel 3..4 aastal paremat tootlikkust näidanud on. Siis kõik see vajub vanasse soomülkasse tagasi, nagu see oli esimesed ligi 20 aastat.
ttrust28/01 20:03siis kaob see mõjuv põhjus jälle ära,
I sammas on “õigluse tagamiseks” kapitaalselt ära sotsitud. Keskmise palga saaja 1 “lisaeur” i sambasse toob talle 20 aastat pensionil olles tagasi 0,5€ “lisaraha” 2 korda keskmise palga saajal 0,375€ brutos. Kui arvestada praegust seisu, kus i samba makse on tulumakstatud ja II samba oma mitte, siis isegi ca 0,3€
Mis see mõjuv põhjus on pensioniraha Ii samba asemel esimesse panna?
ttrust28/01 20:03Kui II -st pensionisambast (ja miks mitte ka III-st pensionisambast) väljumine jälle võimatuks tehakse, siis kaob see mõjuv põhjus jälle ära, mistõttu need sambad viimasel 3..4 aastal paremat tootlikkust näidanud on. Siis kõik see vajub vanasse soomülkasse tagasi, nagu see oli esimesed ligi 20 aastat.
Jajah, fondijuhid hakkavad jälle tootlust paisu taga kinni hoidma.
Paisu taga vast mitte hoidma, aga neil kaob motivatsioon pensionikogujate vara ka päriselt kasvatada. Pensionikogujate raha hakatakse vääralt pidama nende endi isiklikuks rahaks. Nägime seda ju 20 aastat. Tänu pensionifondide haldurite suhtumisele õnnestuski Isamaa käik ning II sammas reformida, mis muutis ka fondihaldurit rohkem motiveeritumaks.
https://majandus.postimees.ee/4292311/eesti-pensionifondid-endiselt-oecd-kehvimad
Fggjjhj28/01 22:01Paisu taga vast mitte hoidma, aga neil kaob motivatsioon pensionikogujate vara ka päriselt kasvatada. Pensionikogujate raha hakatakse vääralt pidama nende endi isiklikuks rahaks. Nägime seda ju 20 aastat.
Olles ise asja sees, võin kinnitada, et Isamaa pensionireservide laialijagamise reform ei muutnud selles osas küll mitte midagi. Nii nagu käis armutu konkurents ja tootluste võrdlemine enne seda reformi, käib see ka peale seda. Tootluste erinevuse protsendikümnendikke ja turuosade muutuse protsendisajandikke jälgiti 15 aastat tagasi sama teraselt, nagu seda tehakse praegu.
Tuleva tulek aga tõesti ergutas konkurentsi ja see on hea. Konkurente võiks veelgi lisanduda. Poliitilise kärukeeramise oht ilmselt ei julgusta uusi tulijaid sellel turule tulema.
marker28/01 21:46... on ... kapitaalselt ära sotsitud ... Mis see mõjuv põhjus on pensioniraha Ii samba asemel esimesse panna?
See põhjus pole oluline. Oluline on see, et fondhaldurid tunneks ora tagumikus, mis torkab valusalt, kui ....
Kas inimesed lahkusid II sambast seetõttu, et neil oli tahtmine asjad esimesse sambasse panna? Ei usu. Ehk mõni harv üksik selline oli.
Enamus lahkujaid tundis raha lõhna ja oma tutvuskonna ühiskondlikku survet stiilis: “ainult lollid ei võta raha välja”
Aga eelpool oli teemaks, mida on mõistlik oma sotsmaksu viiendikuga peale hakata.
Ülejäänud osa suhtes riik valikuid ei anna
Me ei lahenda pankade või fondivalitsejate probleeme, sõnab nõukoja liige ja LHV Panga endine juht Madis Toomsalu. Fondivalitseja saab oma tootluse ja teenistuse kätte ka siis, kui viib Eesti pensionivara Ameerika Ühendriikide aktsiaturule. Probleem on Eesti majandusel, sest vähemalt osa pensionikogujate varast võiks jõuda Eestisse, aga praegu ei jõua.
https://www.postimees.ee/8406282/analuus-miks-meie-pensioniraha-eesti-majandust-ei-teeni
Mingitel tegelastel käivad ikka räiged neelud kiire ja odava raha järele.
Tahate raha siis tulge börsile ja korrjake papp kokku
Mis see Tallinna börsi põhinimekirja mcap ja public float ongi ja mis on Eesti II samba fondide + Pik kontode kogumaht? Osa rahast ilmselt ikkagi jõuab ka Eestisse, võimalik, et liigagi palju...
Jate30/01 14:47Osa rahast ilmselt ikkagi jõuab ka Eestisse, võimalik, et liigagi palju
See, et üks ants teiselt antsult kalli raha eesti börsilt aktsiad ära ostab, ei mõjuta eesti majandust kuigivõrd. Kui just dividende ülemiste keskuses laiaks ei löö...
Kas on põhjust võtta pensionifondidest raha välja või jääda fondipensioni peale?
Financial Timesi teatel ei põhine suur osa tänastest investeeringutest enam jooksval kasumil, vaid tulevikuootustel – turg elab üha enam homsetest lootustest.
Sama trendi on näha ka eraõiguslike AI-ettevõtete ja idufirmade puhul, mille turuväärtused ulatuvad miljarditesse dollaritesse veel enne püsiva kasumlikkuse saavutamist. Finantsanalüütik Grigori Ilkevitš leiab, et ootuste hindamine reaalsete finantstulemuste asemel on üks turu ülekuumenemise tunnuseid.
„Praegu on finantssüsteem suure pinge all. Probleemid on kuhjunud juba mitu aastat – alates eralaenudest kuni võlapakettideni, mida müüakse investeerimispankade ja pensionifondide kaudu,“ selgitab Ilkevitš. „Väike rühm ettevõtteid hakkab üksteisesse investeerima, tõstes oma võlgu ümber. See kaskaad suurendab kunstlikult kapitalisatsiooni, kuigi reaalseid tooteid pole veel realiseeritud.“
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569708/tehisintellekt-veab-maailmaturge-aga-riskid-aina-kasvavad-mida-see-sinu-pensionikonto-jaoks-tahendab
? Ilmselt täiesti isikupõhine teema. Sõltub, kaua aega veel pensionini jäänud, millistest summadest on jutt, kuidas tervis ja muud võimalikud jooksvad sissetulekud, turvavõrgu olemasolu jne. Mis oleks raha välja võtmisel selle uus (lollikindel) paigutus? Mina ei võtaks välja kui väga vaja pole, aga mul on ka aega lasta maailmal rahuneda..
näriline20/04 12:22Sõltub, kaua aega veel pensionini jäänud
Fondipension jookseb. Kui turud kukuvad kõvasti siis ilmselt pikaks ajaks ja fondipension sellega koos. Kui välja võtta kogu summa siis kaotad küll korraga 10% tulumaksu aga raha summa ei kuku koos turgudega.
Ja milline on alternatiiv? Kui välja võtta, kes teab, mis seisus maailm just selleks momendiks on? Puhtalt enda otsustamise koht. Kui juba on kasutuses, siis tuleb liita ja lahutada, ennustada oranzi tegelase toimetamisi jpm. Tulumaksu % on kogu loo juures ainus asi, mis kindel.
Kui pension on lähima 3-6 aasta sees terendamas, siis tasuks vist riskid II ja III sambas üle vaadata. Liigutada mingi osa II samabast, kas cashis PIK-ile või siis võlakirjadesse.
Kuida see ütelus oli, et parem müüa 2 aastat liiga vara, kui 2 päeva liiga hilja?
JJ20/04 15:38parem müüa 2 aastat liiga vara, kui 2 päeva liiga hilja?
Just see mõte mul tuli eeltoodud artiklit lugedes.
Kas keegi oskab seletada, kuidas Swedbank "Minu pensionivara" lehel tulusust arvutab?
Vaatan enda numbreid... 2. sammas, tulusus 75%; 3. sammas, tulusus 62%; Kokku, tulusus 81%. What kind of magic is this?
Tänan, aga mul on endalgi panga kontaktid olemas, selle jaoks abi ei ole vaja. Ma küsisin foorumilt.
See on päris ränk vaev vahest Swedbanki tunnistama panna, et ta tegi vea. Muidu vaikimisi on ikka klient ise süüdi.
Lisaks võin mainida, et hiljuti need % muutusid päris suurel määral - oluliselt rohkem, kui turud seda mõjutasid.
Võibolla mindigi siis kogutootluselt viimase fondi peale...
LHV näitab ka II samba kasumit/tootlust veits valesti ehk näitab ainult hetkel aktiivse samba tootlust. Ise olen fondi vahetanud 3 korda ja reaalne ehk kogutootlus/koguaksum on oluliselt suurem. Kui tahta kogupilti siis peab ikka pensionikeskus.ee sisse logima.