Keskmine palk on olnud 20 aastat järjest sama olnud? Või ikkagi ei? Keskmisel Ennul on see raha alles muidu? Ega vist ei ole?<br/><br/>Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas.
Kõik II samba pooldajate argumendid taanduvadki sellele väitele: Vaadake, inimene, kes on maksnud eluaeg suuremat sotsiaalmaksu, saab ka [vähemalt esimestel pensionil oleksu aastatel] suuremat pensionit! Juhhei! Oleks ikka pupu küll, kui täiendavalt kogutud 2% üldse suuremat pensionit ei annaks... Lisaks väide, et 2% palgast kaotada on täielik nohu, seda ei pane inimene isegi tähele. Muidugi, samas kui partei vähendas tulumaksu 2pp, siis see oli ikka täielik elumuutev ja majandusarengut enneolematult stimuleeriv tegu :-)
113366 -- need kes omavad II sammast, ei maksa suuremat sotsaalmaksu, vaid 4 protsendipunkti võrra väiksemat sotsiaalmaksu. II sambasse minev raha ei ole osa sotsiaalmaksust.<br/>
Kui prääksub nagu sotsiaalmaks ja läheb palgast eluaeg kohustuslikult maha nagu sotsiaalmaks, siis ta ikke üks sotsiaalmaks on :-)<br/>
<blockquote><b>invictus</b><br />Keskmine palk on olnud 20 aastat järjest sama olnud? Või ikkagi ei? Keskmisel Ennul on see raha alles muidu? Ega vist ei ole?<br/><br/>Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas.</blockquote><br/><br/>Invictus, tõingi välja, et see arvutus "mustalt". Ja keskmine praegu on 1300 - 1400 kanti. No kui ei säästa, siis ongi põhjas ja siis? Ega selline lisa pensionile ei päästa niikuinii (eriti kui mõtled alla keskmise palka saavatele isikutele).
nier, see on majanduslikult ülimõistlik mõtlemine, et kes ei säästa, sellel oma viga. Kahjuks praktika on (saab ilmselt olema) selline, et massi, kes ei säästa ja keda ei sunnita säästma on piisavalt, et kui olukord läheb koledaks, siis rekvideeritakse kõigi ülejäänute säästud ja/või teenimisvõime selleks, et see mass saaks pensionil olles söögi ja ravimite eest maksta. Seega irooniliselt võib selline pealtnäha pro-turumajanduslik otsus, et las igaüks otsustab ise, palju ta säästab, tuua kaasa väga sotsialistlikud tagajärjed.<br/><br/>PS! See jutt minimaalsest lisapensionist ei ole väga korrektne, kui me võtame näite aluseks inimesed, kes pole säästnud kogu enda karjääri vaid üksnes osa sellest ning sedagi väga kiire palgakasvu tingimustes. Jättes süsteemi lammutamata, siis väga tõenäoliselt ei ole kumbki nendest tingimustest tuleviku suhtes esinduslik.<br/><br/>PPS! Viimase 20a keskmine palk pole päris kindlasti isegi mitte 1 000 euro lähedale. Esimest korda jõudis keskmine palk 1 000 euroni bruto oli aasta 2014 keskmisena.
<blockquote><b>nier</b><br />Sutt kirjutab Päevalehes<br/>....<br/>"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI<br/>Näide<br/>Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.<br/>Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.<br/>Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."</blockquote><br/>Sutt kirjutab seda, mida partei käseb kirjutada. Igav.<br/>Huvitav oleks siis, kui Enn ja Mari oleksid päris elus inimesed ja Päevaleht teeks nendega päris inteka. Siis saaks teada, palju nad <b>tegelikult</b> pinssi saavad.<br/>Keskmine palk, keskmine tootlus bla-bla-bla.<br/>Ühtlasi oles sel juhul vajalik märkida ka juurde, mis elukindlustusseltsiga mis tingimustel leping sõlmiti.<br/><br/>
invictus, ei jõua vaielda arusaamisega, et inimesed ei säästa jne... Säästavad ja kuidas veel ja küllap ka säästavad ja jätkavad II sambas. Küll aga tuleb (tuleks) neid abistada/koolitada jne kvaliteetsete rahapaigutuste teadmistega, mitte ei kuula siin "tarkade" hinnaliste fondijuhtide heietusi- me ei saa, meil ei ole seadusega lubatud, tootlus tuleb pikaajaliselt jne. Ootan, et reform kiirelt käiku läheb ja siis näeme - arvan, et ei juhtu midagi hirmsat. <br/>No võta siis keskmiseks 900, aga see 35 € rohkem saamine pole ka päris kindel ja lisaks pööra tähelepanu, et see keskmise tootluse puhul, aga hulgaliselt fonde kes märkimisväärselt alla keskmise tootluse näidanud.<br/>Käib kõva spekulatsioon, et oi oi aastate pärast läheb olukord koledaks. Täpselt sama argumendi võin tuua, et loodame II sambale, aga mõni suur fond(id) kõrbeb, osa inimesi ei saa ametlikku palka või saavad väga väikest - neil tuleb siis sealt väga pisku see II samba abi. Kuhu siis riik selle piiri tõmbab, alates millest ta neile lisa maksab (on jälle ebaõiglane nende suhtes, kes säästsid) jne?
<blockquote><b>nier</b><br/>Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.<br/>Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."</blockquote><br/>Lähtudes eelmise aasta 1. samba pensioni aastahinde kasvust, peaks Ennu pension sel aastal tõusma € 522.47 tasemele. Mari 1. samba pension kasvab aga selle sotsiaalmaksuosa võrra aeglasemalt, mille riik 2. sambasse ümber tõstis. Mari ja Ennu pensionite erinevus väheneb aasta-aastalt ja ca 10 aasta pärast on Ennu pension Mari omast juba suurem.<br/><br/>Kui mõlemad elavad pensioniealisena veel 19 aastat, on Enn summaarselt saanud Marist juba kokku rohkem pensioni ja tagatipuks on Mari väikema pensioni eest veel 20 aastat 2% oma plagast peale maksnud. :P
<blockquote><b>nier</b><br/>Sutt kirjutab Päevalehes<br/>....<br/>"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI<br/>Näide<br/>Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.<br/>Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.<br/>Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."<br/></blockquote><br/>35 eur kuus ja kasulik, kas 25 puhul saaks sama öelda, ... isegi 15 eur korral kuus on ju rohkem, kui Ennul - tähendab, tore ja hästi ning seda süsteemi puutuda ei tohi. Pole vahet, kui palju kokku investeeriti, mis tootlus oli; kui palju ning millele kulus.<br/>See on ikka väga nõrk näide. <br/>
Minult ka siis üks:<br/>Riigikogu liige saab 4007 eur kuus palka. Partei aga saadab ta uuel aastal Tartusse abilinnapea ametikohale. Ta hakkab nüüd igal esmaspäeva hommikul ülikoolilinna sõitma ning reede õhtul tagasi. Mees võtab uue töökoha rõõmuga vastu, sest seal on palk 35 eur võrra suurem - seega kasulik.
<blockquote><b>nier</b><br />"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI<br/>Näide<br/>Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.<br/>Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.<br/>Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."</blockquote><br/><br/>Nendel ei saa sama tööstaaž olla. Naisel peab olema 1820%=3,6 aastat vähem. Tema riiklik pensioni osa on siis 3,66,627=24 eurot vähem. Tegelik vahe ("võit") on ainult 35-24=11 eurot.
Millegipärast on pensionireformi kohta tehtud uus teema, kuigi eelmine <a target="_blank" href="https://fp.lhv.ee/forum/free/120295">https://fp.lhv.ee/forum/free/120295</a> <br/>oli veel aktiivne.<br/>Jätan siis siia ühe noorema inimese arvamuse, mis väga hästi kirjeldab ka minu mõtteid<br/><a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/09/10/liina-laks-kellele-ma-oma-pensioniraha-kogun">https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/09/10/liina-laks-kellele-ma-oma-pensioniraha-kogun</a><br/>
@neier, see mingi eelmise aasta artikkel ju.<br/>Lisaks polnud tol hetkel Liina vist veel kuulnud Tulevast. Nad ju veits teist masti mehed... Kindlustuse probleemi raiuvad ka ministeeriumite koridorides.
Tänu Tulevale on olukord fonditasude osas natuke paremaks muutunud, kuid põhimõtteline küsimus, kellele ma seda raha kogun ja kuidas ma selle hiljem kätte saan, on jäänud ju samaks
Lootus on, et järgmisel nädalal kavandatud II samba reformi seadus siiski vastu võetakse.
neier, <br/>ah et sinugi peas keerlevad sellised mõtted:<br/><blockquote>Nõuan ausat kapitalismi</blockquote><br/>Või siis see:<br/><blockquote>...näiteks maksta II sambas olijale paar protsenti intressi seal seisva summa pealt.</blockquote><br/>Mul on siinkohal rämedalt kõva pakkumine - ma olen nõus pakkuma 50% suuremat intressi. Palju sul pappi on?<br/>Artikkel on lillelapse joik.
2korda2,<br/>kas 3% on sinu meelest "rämedalt kõva pakkumine"?
Kui "väga hästi kirjeldab ka minu mõtteid" ja artiklis mainitakse sobiva variandina 2% intressi, siis jah, 3% on väga kõva pakkumine. Pane liitintressi arvutusega 2 vs 3% 30 aastaks jooksma ja imetle tulemust.
<blockquote><b>2korda2</b><br />Kui "väga hästi kirjeldab ka minu mõtteid" ja artiklis mainitakse sobiva variandina 2% intressi, siis jah, 3% on väga kõva pakkumine. Pane liitintressi arvutusega 2 vs 3% 30 aastaks jooksma ja imetle tulemust.</blockquote><br/><br/>Pane ise ja näe, et erinevus, arvestades perioodi pikkust, on marginaalne.
Mina kummardun sügavalt iga finantshai ees kelle arvates 1,8x vs 2,4x algkapitali on "marginaalne erinevus".
<blockquote><b>lindprii</b><br />Swed alandab pensionifondi tasusid juba homme. Suur pank teeb siin väikestele olijatele ära.<br/><br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/pensionireformi-moju-swedbank-alandab-taas-pensionifondide-valitsemistasusid?id=88807577">https://arileht.delfi.ee/news/uudised/pensionireformi-moju-swedbank-alandab-taas-pensionifondide-valitsemistasusid?id=88807577</a></blockquote><br/><br/>Ma ei saa ajakirjanikest, kes ei viitsi isegi natuke endale teemat selgeks teha. Need mahupõhised tasu langetamised on ju ammu seaduse tasemel paigas. Samas algselt kõrged tasud vb olidki süsteemi suurem viga, keegi ei jõudnud ära oodata, millal lõpuks need madalad tasud kohale jõuavad.
Järjekordne paskvill <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/02/10/karmo-tuur-pensionireformil-on-pettuse-maik">https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/02/10/karmo-tuur-pensionireformil-on-pettuse-maik</a> Ma ei saa aru miks selliseid sisutuid arvamuslugusid avaldatakse? Ma ei tea asjast midagi, aga ma arvan siiski! Ei võeta talt ju midagi ära, kõik jääb ka edasi kehtima ja kui ei oska investeerida, siis kasutadki spetside abi.<br/>
:-II Sellest on korduvalt juttu olnud, et kui te pääsete sellele artiklile ligi, siis kopeerige artikkel, mitte link.
Vabandust - ei pannud tähele.<br/>Karmo Tüür: pensionireformil on pettuse maik<br/>Oma riiki hindava kodanikuna on mul kurb näha, et seesama riik üritab mind tüssata –alguses midagi lubades ja siis seda lubatut mitte enam tehes ning ajades mingit väheusutavat häma, kirjutab poliitikaanalüütik Karmo Tüür.<br/>Tunnistan alustuseks ausalt ja avalikult, et ma ei tea pensionireformist suurt midagi. Olen suisa kahekordselt teadmatu. Esiteks, ma pole kopika eestki rahandus-spetsialist. Maksupoliitikast tean ainult nii palju, et mina pean makse maksma. Teiseks, ma pole praeguse pensionireformi ümber käivat diskussiooni kuigivõrd jälginud. Nii et võib-olla ma kordan juba kellegi poolt välja-öeldud ja kellegi teise poolt ammu ümber lükatud argumente.
Palun paywalli taga olevaid artikleid täismahus mitte kopeerida.
Jah, ma kuulan päeval Vikerraadiot ja seal sissehelistajad pidevalt kurdavad, et nad ei saa sellest II sambast mitte midagi aru, aga seda teavad kindlasti, et see on paha. Mõni võtaks kohe raha välja, arvestamata seda, et siis siis tuleb 20% tulumaksu kohe tagasi maksta.<br/><br/>No Sander, ma panin sulle kah punast :-)
Isiklikult olen oma pensionisambaga väga rahul. Minumeelest on just hea, et see 4% pole esimeses sambas ehk riigi käes. Eks need eriarvamused tulenevad rohkem sellest kui palju keegi riiki ja tema rahaga ümberkäimist usaldavad.<br/>Pole veel näinud kuidas see esimene sammas investeeritud on.
<blockquote><b>landers</b><br />Isiklikult olen oma pensionisambaga väga rahul. Minumeelest on just hea, et see 4% pole esimeses sambas ehk riigi käes. Eks need eriarvamused tulenevad rohkem sellest kui palju keegi riiki ja tema rahaga ümberkäimist usaldavad.<br/>Pole veel näinud kuidas see esimene sammas investeeritud on. </blockquote><br/><br/>Nagu mina aru saan siis riigi käes olev pensioniraha eest makstakse pensione praegustele pensionäridele ja see suureneb igal aastal indekseerimise teel 6-8 % aastas.
Wow, kogu kisa tundub ikka mannetu. Kui teenus on hea jätkavad inimesed selle kasutamist, kui teenus on jama siis võtavad raha välja. Seega luuakse viimaks ometi, motivatsioon pankadele olla kasumlik ning toimida selle rahaga selliselt, et see ka miskit toodaks. <br/>Pole ka ime, et naabrid armastavad eestlaste kallal lõõpida, et need aeglased on.<br/>Aega võttis (ligi 17 aastat), aga tundub et saab paremaks!
Tegelt kisa vist sellest, et riik on I sammast tõstnud rohkem kui II sammas on jõudnud tootlust näidata. Seoses elanikkonna vananemisega kaob see anomaalia aegamisi ära.<br/>Siinses foorumis on vist inimesed, kes mingil määral jagavad seda börsivärki ja saavad aru, et pensionifondi halduritel on nii palju piiranguid peal, et raske on mingite tippfondidega võrreldavat tootlust näidata. S&P 500 või mingit NASDAQ indeksiga oleks muidugi võinud, aga kõik loodavad ju indeksit lüüa :-)
SPX on 2009 põhjadest viiekordistunud, näita mulle ühte pensionifondi kasvõi sarnase tootlusega. Tuleva pidanuks tulema 2009 oma fondidega ja panemagi kõik indeksitesse, seni on ainsaks võitjaks suht indeksitega võrreldes kehva tulemust teinud fondihaldurid, pangad kindlustused jne. Mind sunniti teise sambasse, täna ostaks selle raha eest kuskil kinnisvara või paneks omarahasse.
<blockquote><b>MSM</b><br />Tegelt kisa vist sellest, et riik on I sammast tõstnud rohkem kui II sammas on jõudnud tootlust näidata. Seoses elanikkonna vananemisega kaob see anomaalia aegamisi ära.<br/>Siinses foorumis on vist inimesed, kes mingil määral jagavad seda börsivärki ja saavad aru, et pensionifondi halduritel on nii palju piiranguid peal, et raske on mingite tippfondidega võrreldavat tootlust näidata. S&P 500 või mingit NASDAQ indeksiga oleks muidugi võinud, aga kõik loodavad ju indeksit lüüa :-)</blockquote><br/><br/><blockquote><b>MSM</b><br />Tegelt kisa vist sellest, et riik on I sammast tõstnud rohkem kui II sammas on jõudnud tootlust näidata. Seoses elanikkonna vananemisega kaob see anomaalia aegamisi ära.<br/>Siinses foorumis on vist inimesed, kes mingil määral jagavad seda börsivärki ja saavad aru, et pensionifondi halduritel on nii palju piiranguid peal, et raske on mingite tippfondidega võrreldavat tootlust näidata. S&P 500 või mingit NASDAQ indeksiga oleks muidugi võinud, aga kõik loodavad ju indeksit lüüa :-)</blockquote><br/><br/>See piirangute jutt on jabur! Panin juba 17 aastat tagasi II samba 50+50 fondi, eesmärgiga et kui tuleb siis tuleb natukenegi juurde., nende võlakirjafondidega heal juhul jääb kogutav summa alles. Siis tõstsin "munad" erinevatesse korvidesse (alguses Danske-, siis LHV) Ja siis ühel hetkel pandi need kokku, siis rääkimata üleminekuperioodi nn mõttetusest- kus aktiivseid otsuseid ei tehtud, siis LHV, kes ettevaatlikult hoidis aktsiaturust eemale (ja siiani), kuigi tal see võimalus hoopistükki suurem oli/on + kõrged tasud jne. Kas ei tee tuska? Tehti erinevad fondid (nn vähem riskantsemad ja rohkem), kui oleksin tahtnud vähem riski, siis oleksin sinna raha suunanud, panin riskantsemasse, aga ikka polnud kasu - tahtsin rohkem riski, aga fondihaldur nii ei arvanud. Nüüd on natsa mõistlikumaks läinud seoses laiema valikuga indeksfondide jmt lubamisega. See LHV konservatiivsus jäänud (nüüd võib-olla isegi mõistlik, sest pensionioni vähe jäänud). Aga 17 aastat kogumist?
Piirangute jutt ei ole päris jabur. Ise saad kah aru, et võlakirjade tootlus on väiksem kui aktsiatel. Peale selle on seal mingid piirangud mis reitinguga peavad instrumendid olema, mitu protsenti võib ühte aktsiasse panna jne. <br/>Kui sul on LHV-s, siis siuna Viisemanni, kes ootab langust ja hoiab suurt hulka rahas. Võibla on tal õigus, võibla mitte.<br/>Kas mäletate kuidas fondide NAV tõusis 2002. aastal? Minu mäletamistmööda üle 12%.
<blockquote><b>MSM</b><br />Piirangute jutt ei ole päris jabur. Ise saad kah aru, et võlakirjade tootlus on väiksem kui aktsiatel. Peale selle on seal mingid piirangud mis reitinguga peavad instrumendid olema, mitu protsenti võib ühte aktsiasse panna jne. <br/>Kui sul on LHV-s, siis siuna Viisemanni, kes ootab langust ja hoiab suurt hulka rahas. Võibla on tal õigus, võibla mitte.<br/>Kas mäletate kuidas fondide NAV tõusis 2002. aastal? Minu mäletamistmööda üle 12%.</blockquote><br/><br/>No nii ma tegingi (siunasin Viisemanni)! Kui oli loodud fond 50:50, siis oli fondil õigus 50 % aktsiatesse panna. Ja tehes selle valiku, ma eeldasingi ju, et seda kasutatakse. Aga härrad fondihaldurid seda ei teinud ja siis nüüd viitavad, et tootlus väike, kuna meil olid piirangud aktsiatesse investeerimisel.
ain25, küsimus sulle kui teadjale. Oma II samba seisu näen pensionikeskuse lehel. Kus ma saan aga vaadata, kui suur "minu I sammas" on? On see kuidagi personaliseeritud? E-Riigis näha?
<blockquote><b>angelp</b><br/>ain25, küsimus sulle kui teadjale. Oma II samba seisu näen pensionikeskuse lehel. Kus ma saan aga vaadata, kui suur "minu I sammas" on? On see kuidagi personaliseeritud? E-Riigis näha?</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.eesti.ee/et/minuasjad/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis">https://www.eesti.ee/et/minuasjad/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis</a><br/><br/>sealt näed pensionikindlustusosakute arvu<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-suuruse-arvutamine">pensioni suuruse arvutamise alusandmed siin</a><br/><br/><i>Alates 1. aprillist 2019 on pensioni baasosa 191,6496 eurot.</i><br/><br/><i>Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Selle suurus vaadatakse üle igal aastal 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.</i><br/><br/>kui sul on näiteks registris kindlustusosakute arv 40, siis pension oleks täna pensionile minnes (40*6.627 EUR) + 191.6496 EUR = 456.72 EUR
eesti.ee-s on olemas ka kalkulaator. Kui sisse logida, siis kõik väljad juba eeltäidetud ja hetkeseisu pension välja arvutatud. Kui muuta staaži ja pensioniosakute jne välju, saab mingil määral ka tulevikku prognoosida.
Tänud, Henno! Silmiavav kogemus, ei teadnudki, et I sammas kuidagi isikustatud on. Mõtlesin miskipärast sellest kui rahvapensionist, kust kõik saavad potist võrdse osa suhtena tööaastatesse. Eks ma pean arvutama, kuidas I ja II samba suhe on.<br/><br/>See reform on selline Pandora laeka avamine (mitte halvas mõttes). Varem ei pidanud pensionile mõtlema, nüüd mõtlevad paljud. Ses osas on reformist (mida küll veel toimunud pole) juba kasu olnud.
<blockquote><b>Henno Viires</b><br /><blockquote><b>angelp</b><br/>ain25, küsimus sulle kui teadjale. Oma II samba seisu näen pensionikeskuse lehel. Kus ma saan aga vaadata, kui suur "minu I sammas" on? On see kuidagi personaliseeritud? E-Riigis näha?</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.eesti.ee/et/minuasjad/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis">https://www.eesti.ee/et/minuasjad/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis</a><br/><br/>sealt näed pensionikindlustusosakute arvu<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-suuruse-arvutamine">pensioni suuruse arvutamise alusandmed siin</a><br/><br/><i>Alates 1. aprillist 2019 on pensioni baasosa 191,6496 eurot.</i><br/><br/><i>Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Selle suurus vaadatakse üle igal aastal 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.</i><br/><br/>kui sul on näiteks registris kindlustusosakute arv 40, siis pension oleks täna pensionile minnes (40*6.627 EUR) + 191.6496 EUR = 456.72 EUR</blockquote><br/><br/>Päris nii see ei ole - Seal on jah baasosa ja kindlustusosak, aga siis on veel ka staaziosa (no kui sa just nii noor ei ole ja juba tahad pensioni teada) + kui oled II sambaga liitunud, siis selle aja sees (kui oled liitunud) on sinu kindlustusosakutega arvestatu 20 % väiksem.
<blockquote><b>nier</b><br /><blockquote><b>Henno Viires</b><br/><blockquote><b>angelp</b><br/>ain25, küsimus sulle kui teadjale. Oma II samba seisu näen pensionikeskuse lehel. Kus ma saan aga vaadata, kui suur "minu I sammas" on? On see kuidagi personaliseeritud? E-Riigis näha?</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.eesti.ee/et/minuasjad/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis">https://www.eesti.ee/et/minuasjad/andmed/toetus#pensionikindlustuse-registri-teatis</a><br/><br/>sealt näed pensionikindlustusosakute arvu<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-suuruse-arvutamine">pensioni suuruse arvutamise alusandmed siin</a><br/><br/><i>Alates 1. aprillist 2019 on pensioni baasosa 191,6496 eurot.</i><br/><br/><i>Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Selle suurus vaadatakse üle igal aastal 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.</i><br/><br/>kui sul on näiteks registris kindlustusosakute arv 40, siis pension oleks täna pensionile minnes (40*6.627 EUR) + 191.6496 EUR = 456.72 EUR</blockquote><br/><br/>Päris nii see ei ole - Seal on jah baasosa ja kindlustusosak, aga siis on veel ka staaziosa (no kui sa just nii noor ei ole ja juba tahad pensioni teada) + kui oled II sambaga liitunud, siis selle aja sees (kui oled liitunud) on <b>sinu kindlustusosakutega arvestatu 20 % väiksem.</b></blockquote><br/><br/>registris näidatud kindlustusosakute arv juba arvestab selle -20% kaotusega II samba tõttu - kui oled keskmise palga saaja, kes pole II sambaga liitunud, siis saad 1 aasta eest 1 kindlustusosaku ja kui oled II sambaga liitunud keskmise palga saaja,siis 0,8 kindlustusosakut<br/>
Ma vist ikka mingi kiiksuga, sest ainukesena olen siin korduvalt välja toonud ühe (minu jaoks) olulise nüansi, mille pärast liitusin: II samba osakud on päritavad.<br/>Jah, see eeldab küll teadagi mida, aga minu jaoks oli/on see ikkagi argument.
Kas ei ole mitte nii, et päritavad on nad siis kui sured enne pensioniiga, osaliselt päritavad garantiiperioodi (kui oled valinud) jooksul, aga mitte enam siis, kui hiljem sured?
II samba pärimine: <a target="_blank" href="https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/parimine/">https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/parimine/</a><br/>--- Tulumaks.<br/>Kõigi erinevate toodete alusel tehtud väljamaksed pärijatele maksustatakse 20% tulumaksumääraga.<br/>--- Kindlustuslepingusse kogutud summa pärimine.<br/> Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, makstakse pärijatele välja sissemaksetest koosnev kindlustushüvitis, millelt arvestatakse maha lepingus määratud kulud.<br/> Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil, makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole.
Õige on: <br/><br/><a target="_blank" href="https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/parimine/fuusilisest-isikust-parija/">https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/parimine/fuusilisest-isikust-parija/</a><br/><br/>Päritavad on osakud kogu aeg - nipp on selles, et annuiteedilepingut ei tohi teha. Pärija võib panna osakud tulumaksuvabalt oma II sambasse või võtta rahas välja, tasudes tulumaksu. <br/><br/>Garantiiperioodil saavad pärijad makseid edasi, põhiosa on läinud.
<blockquote><b>ttrust</b><br />II samba pärimine: <a target="_blank" href="https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/parimine/">https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/parimine/</a><br/>--- Tulumaks.<br/>Kõigi erinevate toodete alusel tehtud väljamaksed pärijatele maksustatakse 20% tulumaksumääraga.<br/>--- Kindlustuslepingusse kogutud summa pärimine.<br/> Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, makstakse pärijatele välja sissemaksetest koosnev kindlustushüvitis, millelt arvestatakse maha lepingus määratud kulud.<br/> Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil, makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole. </blockquote><br/>Minu viga, see kommentaar käib kahjuks III samba kohta.<br/>
<blockquote><b>Sander Pikkel</b><br />Karmo Tüüri arvamused saavad enamasti tema blogis ka hiljem kajastatud: <a target="_blank" href="https://katked.blogspot.com/2020/02/pensionireformist-topelt-diletandi.html">https://katked.blogspot.com/2020/02/pensionireformist-topelt-diletandi.html</a></blockquote><br/><br/>Grafomaania?