<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/>See ei ole põhimõtteline erinevus et väita, et CO2 osakaalu suurenemine ei tõstaks enam maakera temperatuuri, <b>nagu sa väidad</b>.</blockquote><br/>Kus?</blockquote><br/><br/>Alljärgneval kuvapaugul sa väidad, et sinu roheline joon vastab "tegelikule" CO2 mõjule temperatuurile. Ma tegin punased kriipsud 1940 - 2010, mille alusel su jutu ja su rohelise joone järgi oleks temperatuur selles vahemikus pidanud tõusma ainult 0.1F (0.05C), sest "on logaritmiliselt vähenev". (Lõpuks veel küsid, et "kumb eksib?", ehk siis pmst väites, nagu NASA temperatuurigraafik eksiks.)<br/><br/>Mina väidan, et vaadeldavas vahemikus on logaritmi erinevus lineaarfunktsioonist vähem kui 5%, mis tähendab, et temperatuur peabki muutuma enamvähem (alla 5% "veaga") võrdeliselt (aka lineaarselt) CO2-ga.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/a/3a8653b78d4427a249e3cf93b8c995fd6a1c4035.jpeg"/>
<blockquote><b>"raulir"</b><br/>Alljärgneval pildil sa väidad, et sinu roheline joon vastab "tegelikule" CO2 mõjule temperatuurile.<br/></blockquote><br/>Sul on elav fantaasia. Ei ole väitnud, ega väida. Kohe alguses sai selgelt öeldud, et: <i>Joonis oli meelevaldne illustratsioon, et üks seos ei saa korraga olla lineaarne ja logaritmiline</i>. Ainus, millest ma rääkinud olen, on Arrheniuse võrrandi koherentsus kaasaegsete mõõtmistulemustega.<br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/>PS Lõpuks veel küsid, et "kumb eksib?", ehk siis pmst väites, nagu NASA temperatuurigraafik eksiks.</blockquote><br/>PS Täpselt vastupidi - eeldasin, et Arrhenius pani mööda (aga tegelt olin ise mõõtühikut valesti tõlgendanud, nagu angelp välja tõi).
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br /><blockquote><b>"raulir"</b><br/>Alljärgneval pildil sa väidad, et sinu roheline joon vastab "tegelikule" CO2 mõjule temperatuurile.<br/></blockquote><br/>Sul on elav fantaasia. Ei ole väitnud, ega väida. Kohe alguses sai selgelt öeldud, et: <i>Joonis oli meelevaldne illustratsioon, et üks seos ei saa korraga olla lineaarne ja logaritmiline</i>. Ainus, millest ma rääkinud olen, on Arrheniuse võrrandi koherentsus kaasaegsete mõõtmistulemustega.</blockquote><br/>Ei ole elav fantaasia. Täpselt seda sa väitsidki, et "seos süsinikuheitme vähendamise argumentatsioonides on vale". Ja "kumb eksib", nagu keegi valetaks sellel graafikul.<br/><br/>Arrheniuse võrrand kehtib ka tänapäeval. Samas see käsitleb vaid CO2 mõju, aga väiksemaid kõikumisi vaadeldud temperatuurides põhjustavad ka muud tegurid.<br/><br/>Naljakas on veel see, et see NASA graafik, mille aluseks oled võtnud, on objektiivsed mõõtmistulemused. Ehk sa nagu väidaks, et NASA võltsib kas CO2 või maa keskmise temperatuuri mõõtmistulemusi :D
PS. Mis see roheline joon sul ikkagi seal on?<br/><br/>Meil oli siin kuskil kunagi enne ka mingi teema mingite suvaliselt täiendatud graafikutega vist? Mingid Ancient Alienid ehitasid jääajal tsivilisatsioone miski Arrheniuse kaasaegse arvates?<br/><br/>Arrhenius esitas oma valemi 1896 ja kuigi see on tehniliselt korrektne, on möödunud 126 aasta jooksul reaalse kliima osas selgunud palju uut, mis modifitseerib tema kliima teemalisi hinnanguid. Eriti mis puudutab üldist mõju ühiskonnale - a la tol ajal oli popp mõelda, et mis neist aafriklastest, hea kui meil Rootsis soojemaks läheb. Vahepeal on selgunud, et nii sellesse päris suhtuda ikka ei saa :)
Oh lõpetame selle jura ära.
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br />Oh lõpetame selle jura ära.</blockquote><br/>Ei saa, sest sa oled oma logaritmijura siin korduvalt korrutanud.<br/><br/>Mu ainuke väide on see, et logaritmfunktsioon ja lineaarfunktsioon on antud vahemikus praktilisteks ümbrikunurga lahendusteks piisavalt lähedased, temperatuuriks konverteeritud veaga alla 0.1C kui temperatuuritõus on üle 2C.
<blockquote><b>"raulir"</b><br />Üks asi, mis mulle füüsika I kursuselt meelde jäi - enamus kõveraid funktsioone lähenevad piisavalt kitsas vahemikus lineaarsele :)</blockquote><br/>Kohe esimesel kursusel õpetati tuletist:D<br/>
Okei-okei - you made your point - valgusaastate mõõtkavas on Ron Jeremy riist peaaegu sama väike, kui sinu oma. Happy now? :)
<blockquote><b>"decibel"</b><br /><blockquote><b>"raulir"</b><br/>Üks asi, mis mulle füüsika I kursuselt meelde jäi - enamus kõveraid funktsioone lähenevad piisavalt kitsas vahemikus lineaarsele :)</blockquote><br/>Kohe esimesel kursusel õpetati tuletist:D<br/></blockquote><br/>Ei, õpetati kaalutlema, kui suur viga tekib kui kasutada lihtsamat funktsiooni.
<blockquote><b>"PeaLiK"</b><br />Okei-okei - you made your point - valgusaastate mõõtkavas on Ron Jeremy riist peaaegu sama väike, kui sinu oma. Happy now? :)</blockquote><br/>Ma loodan, et sa oma Arrheniuse logaritmilise riistaga enam siia liputama ei tule ja me saame liikuda edasi järgmiste küsimuste juurde.
<blockquote><b>"decibel"</b><br /><blockquote><b>"raulir"</b><br/>Üks asi, mis mulle füüsika I kursuselt meelde jäi - enamus kõveraid funktsioone lähenevad piisavalt kitsas vahemikus lineaarsele :)</blockquote><br/>Kohe esimesel kursusel õpetati tuletist:D<br/></blockquote><br/><br/>Mis, tänapäeval ei õpetata siis või??<br/>Nii Saveljev kui Feynman alustasid oma kursust kinemaatikast ja sellest, kuidas kiirus on koordinaadimuutuse esimene ja kiirendus teine tuletis aja järgi.<br/>
<blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br /><blockquote><b>"decibel"</b><br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/>Üks asi, mis mulle füüsika I kursuselt meelde jäi - enamus kõveraid funktsioone lähenevad piisavalt kitsas vahemikus lineaarsele :)</blockquote><br/>Kohe esimesel kursusel õpetati tuletist:D<br/></blockquote><br/><br/>Mis, tänapäeval ei õpetata siis või??<br/>Nii Saveljev kui Feynman alustasid oma kursust kinemaatikast ja sellest, kuidas kiirus on koordinaadimuutuse esimene ja kiirendus teine tuletis aja järgi.<br/></blockquote><br/>Ma pidasin silmas seda, et vanasti õpetati tuletist juba keskkoolis.
<blockquote><b>"decibel"</b><br /><blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br/><blockquote><b>"decibel"</b><br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/>Üks asi, mis mulle füüsika I kursuselt meelde jäi - enamus kõveraid funktsioone lähenevad piisavalt kitsas vahemikus lineaarsele :)</blockquote><br/>Kohe esimesel kursusel õpetati tuletist:D<br/></blockquote><br/><br/>Mis, tänapäeval ei õpetata siis või??<br/>Nii Saveljev kui Feynman alustasid oma kursust kinemaatikast ja sellest, kuidas kiirus on koordinaadimuutuse esimene ja kiirendus teine tuletis aja järgi.<br/></blockquote><br/>Ma pidasin silmas seda, et vanasti õpetati tuletist juba keskkoolis.</blockquote><br/>9. klass õpetati tuletise mõistet meile.<br/><br/>Aga teema oli see, et millal võib lihtsamaid funktsioone kasutada keerulisemate asemel. Näiteks kasutatakse kosmoselennunduses suures osas seniajani vanu häid Newtoni valemeid ilma relativistlike parandusteta. Vähesed juhud, kus neid tegelikult vaja on, on seotud pigem vaatluste ja tehniliste rakendustega nagu GPS.<br/><br/>Hoopis teine asi kui tuletise mõiste matemaatikas.
<blockquote><b>"decibel"</b><br /><br/>Ma pidasin silmas seda, et vanasti õpetati tuletist juba keskkoolis.</blockquote><br/>Jah, õpetati.<br/>Ja nii matemaatikas kui füüsikas algas ülikoolikursus sõnadega "mida rutem te keskkoolis õpitu unustate, seda kergem teil PÄRIS [matemaatikast | füüsikast] aru saada on".<br/>
<blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br /><blockquote><b>"decibel"</b><br/><br/>Ma pidasin silmas seda, et vanasti õpetati tuletist juba keskkoolis.</blockquote><br/>Jah, õpetati.<br/>Ja nii matemaatikas kui füüsikas algas ülikoolikursus sõnadega "mida rutem te keskkoolis õpitu unustate, seda kergem teil PÄRIS [matemaatikast | füüsikast] aru saada on".<br/></blockquote><br/>Seda lauset ma mäletan, mulle ütles seda prof. Jürimäe esimeses loengus.
Oh, tänapäeval ei õpetata keskkoolis enam integraalegi...
<blockquote><b>"raulir"</b><br /><br/>9. klass õpetati tuletise mõistet meile.<br/>...<br/>Hoopis teine asi kui tuletise mõiste matemaatikas.</blockquote><br/>:O<br/>Fantastiliselt nõrk kellegi kohta, kes väidab oma IQ u gaziljon olevat... Samas selgitab päris hästi seda, miks päris maailmas toimuva kohta jätuvalt ja massiivsetes kogustes seosetuid sõnakombinatsioone väljastad.<br/>
<blockquote><b>"margin"</b><br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/><br/>9. klass õpetati tuletise mõistet meile.<br/>...<br/>Hoopis teine asi kui tuletise mõiste matemaatikas.</blockquote><br/>:O<br/>Fantastiliselt nõrk kellegi kohta, kes väidab oma IQ u gaziljon olevat... Samas selgitab päris hästi seda, miks päris maailmas toimuva kohta jätuvalt ja massiivsetes kogustes seosetuid sõnakombinatsioone väljastad.<br/></blockquote><br/>Hmm, ma pole väitnud gazillionit, ega üldse midagi oma IQ kohta. Ma olen väitnud, et need kooliaja IQ testid olid kahtlased, sest näitasid midagi muud kui IQ-d.<br/><br/>Kuidas on tuletis sama asi kui vea hindamine? Mõõtmistulemuste jms vea hindamist sai füüsikas nõrkemiseni tehtud.<br/><br/>Päris maailmas ma usaldan üldiselt NASA avaldatud mõõtmistulemusi, aga mitte anonüümse LHV foorumlase suvaliselt veetud rohelisi jutte üle nende. Eriti kui neid põhjendada ei osata.<br/><br/>Kui sa mu sõnakombinatsioonidest aru ei saa ja nood seosetud tunduvad, siis on ilmselt meie IQ vahe rohkem kui 30 punkti :)
Off Topic<br/>Päike loojub täna kell 15:19 Tallinnas. Lühemaks pärastlõunad selleks korraks enam ei lähe (tervikminutites mõõdetud). 21 detsembril loojub päike kell 15:20.
<i>And global sea-ice extent has now set a new all-time record low... </i><br/><a target="_blank" href="https://twitter.com/ZLabe/status/1620854085724557314">https://twitter.com/ZLabe/status/1620854085724557314</a><br/><br/>Vähe jääd lõunapoolkeral.
Suvi algab huvitavalt, järgneval 10-14 päeval Lõunaeuroopas vihmane ja "jahe", Põhjaeuroopas soe ja kuiv. (lihtsustatult)<br/><br/>Regensommer am Mittelmeer, Wärme und Trockenheit in Deutschland: Kippt die europäische Wetterlage?<br/><a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=c5wtdQug9tg">https://www.youtube.com/watch?v=c5wtdQug9tg</a>
Täna päike loojub Tallinnas kell 15:19. Hiljemalt ta lähipäevadel ei looju (täisminutitele ümardatud). 21 detsembril on päikeseloojang juba kell 15:20.<br/><br/>:-)
Mõni aeg tagasi sai siin näha graafikut põhjapoolkera lumeoludest ja sealt on näha, et novembri lõpus oli REKORDSUUR pindala lumine alates taoliste mõõtmiste algusest aastal 1967. Aga nagu me teame, inimese poolt tekitatud kliimahädaolukord põhjustabki ekstreemseid nähtusi ja loomulikult aitab nähtuste vastu maksustamine ja vabaduste piiramine. Seda lumeolude graafikut tuleks küll korrigeerida, sest muidu pole kindel, kas tõde asub ikka faktist kõrgemal.
Vaata ikka teadlaste andmeid, seal räägitakse teist juttu: <a target="_blank" href="https://nsidc.org/arcticseaicenews/">https://nsidc.org/arcticseaicenews/</a>
<blockquote><b>"kindsigo"</b><br />Vaata ikka teadlaste andmeid, seal räägitakse teist juttu: <a target="_blank" href="https://nsidc.org/arcticseaicenews/">https://nsidc.org/arcticseaicenews/</a></blockquote><br/><br/>Põhja-Jäämere jääolud ja põhjapoolkera lumeolud on pehmelt öeldes üsna erinevad asjad. Võiks ju rahulikult kliima arenguid jälgida, kui sellega ei kaasneks pidev vasak-populistlik hädakisa maailmalõpu vääramatust saabumisest ja nügimine selles suunas, et me peame x triljonit raha maksma mingite tegevuste jaoks, mille kohta pole üldse selge, kuidas ja kas need kliima muutumist mõjutavad.
Jääkarude arvukus on viimase 30 aasta jooksul 2x tõusnud. Paiknevus on muutunud, Põhja-Ameerikas vähemaks jäänud, Euraasia põhja osas suurenenud. <br/><br/>P.S. Ei julgend avada linki, mille nimi sisaldab "climate change" ja "polar bear", sellepärast ma ei tea, kas sina kuulud nende mõne inimese hulka, keda rohepopulistid-pöörajad kogu aeg lollitavad.
<blockquote><b>"Ausi"</b><br />Jääkarude arvukus on viimase 30 aasta jooksul 2x tõusnud. Paiknevus on muutunud, Põhja-Ameerikas vähemaks jäänud, Euraasia põhja osas suurenenud. </blockquote><br/>Paluks allikat.
Jääkarude arvukuse data tundub olevat pmst segu andmetest, folkloorist ja propagandast, keegi ei tea ja pole kunagi teadnud, palju neid on. Igal juhul tundub mulle, et populatsiooni vähenemist viimastel aastakümnetel pole mõõdetud. Kuid samas on kõik kohad täis prognoose...<br/>Tundus suht usaldusväärne kokkuvõte asjade seisust<a target="_blank" href="https://factcheck.afp.com/doc.afp.com.336X8XE"> https://factcheck.afp.com/doc.afp.com.336X8XE</a>
Greetad raporteerivad järjest kõrgemaid temperatuure, samas kui looduslikud termomeetrid, jää ja lumi, näitavad keskmisest madalamaid temperatuure ehk positiivset anomaaliat.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/2/52e4226fdc054c873453f213405a78afdeeb91a3.png"/>
kindsigo poolt 19. detsembril 2023 viidatud veebisaidil on üks küsitava väärtusega seaduspärasus näidatud joonisel 3: läbi 45 aasta andmete on tõmmatud sirge joon. Kui see seaduspärasus peaks paika, siis peaksime saama väga lihtsalt ennustada jääkatte ulatuse päris paljudeks aastateks ette (vähemalt aastani 2069?). Sirge sõltuvuse näitamisega on tegelikult tehtud samasugune riskantne oletus nagu "hokikepi" ennustamisega - juba mõne aasta pärast võib selguda, et see ei pea paika ... Kindlam oleks mitte taotleda nii pika ajavahemiku ärakirjeldamist mingi ühe sirgega: looduses on sõltuvused ikkagi kõverad. Kui ühendada omavahel selle murdjoone iga-aastaste lõikude keskpunkte ("silume" seda murdjoont juhusliku hajumise mõju vähendamiseks, sisuliselt kasutame midagi tuletisesarnast), siis tundub, et algul oli jääkatte vähenemine aeglasem, aastatel 1988 kuni 2016 kiirem ja lõpus on viimase 8 aasta jooksul trend võib-olla hoopis pöördumas. Ma ei julgeks sellest küll midagi ennustada, kuid kõige olulisem on loobuda ekslikust kujutlusest, et me oleme looduse nüüd pikaks ajaks ette "ära kirjeldanud".
Overtoni Akna nihutamine. Täna räägitakse meile, et vot siin Põhjamaades lähevad ilmad hoopis külmemaks, sest kliima muutub ja koos sellega hoovuste ja tsükliliste õhuvoolude muster. Jah, olgem ausad, vaadakem kaarti. Eesti üsna kaugel põhjas, aga ilmad on meil pigem midagi L-Korea v. P. Jaapani sarnast. Aga laiuskraad... <br/>Ok, see on vana tõde, et Golfi hoovus ja sõbrad. <br/>Varsti võime siis kuulda juttu, kuidas ilmad KOGU MAAILMAS jahenevad, sest kliima üldiselt SOOJENEB. Aga lihsalt kohalikud lokaalsed erisused. Aga "kusagil" keset vaikset ookeani kliima täitsa kindlalt soojeneb ja seal on kogu see meie sula ja Iposaania palavus.
mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.
Offf, Põhja-Euroopa väiksem esialgne ilmastikumuutus on juba ammu ennustatud, kuna Põhja-Atlandi hoovus nõrgeneb.<br/><br/>Overtoni akna nihutamine on just see, kui räägitakse, et midagi ei toimu. Tegelikult ikka toimub küll. Geograafia tõttu on vaid pisikesi alasid, kus muutused ei toimu täpselt samas tempos keskmisega. Vaikse Ookeani keskosa - Lõuna-Euroopa, kus kliimamuutus on päris märgatav, pole päris "Vaikse Ookeani keskosa".<br/><br/>Lumikatte esialgne kasv talvel on samuti soojenemisega kaasas käiv nähtus. Samas on see lumi viimasel ajal järjest varem (märtsis-aprillis) ära sulanud. Suvel on lumikatte hulk olnud alla keskmise.
<blockquote><b>"raulir"</b><br />mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/>Märkasin, et termomeetritootjate vandenõu pooldajad panevad sellele miinuseid.<br/><br/>Peab ju olema vandenõu kui termomeetrid järjest kõrgemaid temperatuure näitavad! :D
<blockquote><b>"raulir"</b><br />mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/><br/>Mõõtmisi teostada linnades, siis need tulemused pole vist liiga adekvaatsed.
<blockquote><b>"Jll"</b><br /><blockquote><b>"raulir"</b><br/>mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/><br/>Mõõtmisi teostada linnades, siis need tulemused pole vist liiga adekvaatsed. </blockquote><br/>Jah, termomeetritootjate vandenõu!
<blockquote><b>"raulir"</b><br />mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/>Ma siiralt küsin - et kas meil on ka mingi hea selgitus selle kohta, kuidas mudelid selgitavad viimaste aastakümnete praktiliselt kogu globaalse temperatuuri muutust läbi CO2 sisalduse muutuse atmosfääris; samal aja kui 40 aasta vältel vahemikus 1940 - 1980, mil emiteeriti 400 Gt CO2-te (sama palju kui aastast 2010 kuni tänaseni) ning CO2 sisaldus atmosfääris kasvas 3x, võiks andmete põhjal arvata, et kui CO2 muutus atmosfääris üldse mingit rolli globaalse temperatuuri muutuses mängis, siis väga väikest?
<blockquote><b>"raulir"</b><br /><blockquote><b>"Jll"</b><br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/>mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/><br/>Mõõtmisi teostada linnades, siis need tulemused pole vist liiga adekvaatsed. </blockquote><br/>Jah, termomeetritootjate vandenõu!</blockquote><br/><br/>Mõõteseadmete paigaldajate ja andmete kogujate sigadus, et kõrgemaid näite saada.
Urban areas represent a small fraction of the global land area, yet the land component of the IPCC’s global temperature estimates includes many urbanized weather stations. As a result, there is concern that they might be contaminated by urbanization bias, i.e., warming biases from the growth of urban heat islands around weather stations [6,7,8,9,10].<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.mdpi.com/2225-1154/11/9/179">https://www.mdpi.com/2225-1154/11/9/179</a>
<blockquote><b>"Kvant"</b><br /><blockquote><b>"raulir"</b><br/>mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/>Ma siiralt küsin - et kas meil on ka mingi hea selgitus selle kohta, kuidas mudelid selgitavad viimaste aastakümnete praktiliselt kogu globaalse temperatuuri muutust läbi CO2 sisalduse muutuse atmosfääris; samal aja kui 40 aasta vältel vahemikus 1940 - 1980, mil emiteeriti 400 Gt CO2-te (sama palju kui aastast 2010 kuni tänaseni) ning CO2 sisaldus atmosfääris kasvas 3x, võiks andmete põhjal arvata, et kui CO2 muutus atmosfääris üldse mingit rolli globaalse temperatuuri muutuses mängis, siis väga väikest?</blockquote><br/>Inimtekkeliste aerosoolide poolt põhjustatud jahenemine tasakaalustas ja maskeeris tollast vähest soojenemist.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/3/234ba038a9c1e5d5b6c921a6dbac57f391f55142.jpeg"/><br/><br/>Must joon on <a target="_blank" href="https://www.metoffice.gov.uk/hadobs/hadcrut4/">mõõdetud </a>soojenemine. Pruun joon on teoreetiline soojenemine kui liita kokku kõik mõjud. Nende erinevus tuleb peamiselt juhuslikest ilmasündmustest.<br/><br/>Hall on kasvuhoonegaasid (eraldi) ja sinine on aerosoolid (tahm, suits jne). <br/><br/>Roheline on varieeruvus vaadeldud looduslikest sündmustest, nagu vulkaanipursked, metsatulekahjud jms.
Evidence of Urban Blending in Homogenized Temperature Records in Japan and in the United States: Implications for the Reliability of Global Land Surface Air Temperature Data<br/><br/><a target="_blank" href="https://journals.ametsoc.org/view/journals/apme/62/8/JAMC-D-22-0122.1.xml">https://journals.ametsoc.org/view/journals/apme/62/8/JAMC-D-22-0122.1.xml</a>
teemasse ka: For December overall, 2023 had the third highest monthly gain in the 45-year record at 2.71 million square kilometers (1.05 square miles), behind 2006 at 2.85 million square kilometers (1.10 million square miles) and 2016 at 2.78 million square kilometers (1.07 million square miles).
<blockquote><b>"raulir"</b><br/><blockquote><b>"Kvant"</b><br/><blockquote><b>"raulir"</b><br/>mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/>Ma siiralt küsin - et kas meil on ka mingi hea selgitus selle kohta, kuidas mudelid selgitavad viimaste aastakümnete praktiliselt kogu globaalse temperatuuri muutust läbi CO2 sisalduse muutuse atmosfääris; samal aja kui 40 aasta vältel vahemikus 1940 - 1980, mil emiteeriti 400 Gt CO2-te (sama palju kui aastast 2010 kuni tänaseni) ning CO2 sisaldus atmosfääris kasvas 3x, võiks andmete põhjal arvata, et kui CO2 muutus atmosfääris üldse mingit rolli globaalse temperatuuri muutuses mängis, siis väga väikest?</blockquote><br/>Inimtekkeliste aerosoolide poolt põhjustatud jahenemine tasakaalustas ja maskeeris tollast vähest soojenemist.<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/3/234ba038a9c1e5d5b6c921a6dbac57f391f55142.jpeg"/><br/><br/>Must joon on <a target="_blank" href="https://www.metoffice.gov.uk/hadobs/hadcrut4/">mõõdetud </a>soojenemine. Pruun joon on teoreetiline soojenemine kui liita kokku kõik mõjud. Nende erinevus tuleb peamiselt juhuslikest ilmasündmustest.<br/><br/>Hall on kasvuhoonegaasid (eraldi) ja sinine on aerosoolid (tahm, suits jne). <br/><br/>Roheline on varieeruvus vaadeldud looduslikest sündmustest, nagu vulkaanipursked, metsatulekahjud jms.</blockquote><br/><br/>Tänud vastamast, millest tulenevalt kasutad väljendit "tollane vähene soojenemine", mis sai maskeeritud? Keegi 2010.-st kuni tänaseni toimunud soojenemist kohe kindlasti "väheseks" ei kutsuks, või sa ei nõustu? Ceteris paribus oleks pidanud toona globaalne temp sama palju muutuma, sest õhku paisati sarnases koguses CO2-te.<br/><br/>Pruuni ja musta joone erinevus ei ole mitte juhuslikkus, vaid seletamatus. Nende joonte delta moodustavad asjaolud millega ei osata mudelites arvestada. Huvitav, et vanasti oli rohkem seletamatust kui lähikümnenditel, kuigi metoodika mõlema hindamisel on tänapäevane. Tegelikult on tänasel hetkel rohkem seletamatust kui sealt graafikult paistab, kliima kipub mudelitel "eest ära soojenema" ning see nähtus on ajalooliselt kenasti ka sellelt graafikult näha.
Kvant, pildil on näha just, et pruun joon jõuab viimasel ajal täpsemalt mustale joonele järgi. <br/><br/>See <i>ceteris paribus</i> tundub sul veidike vigane värk olema. <br/><br/>1940-1980 on hall ja sinine joon sümmeetrilised, st tasakaalustavad ühksteist. 2010-2020 on sinine joon horisontaalne, aga hall paneb ülesse, ehk siis toimub soojenemine. Vähene soojenemine 1940-1980 tähendabki seda, et ajaperiood oli 4x pikem, ja soojenemine (<i>forcing </i>mõttes) sama temperatuuri võrra kasvuhoonegaaside tõttu oli 4x aeglasem.<br/><br/>Selle <i>ceteris paribus</i> kasutamine siinkohal ongi üks ilus näide, miks majandusteadus on ebateadus. Esiteks ei ole asjaolud tegelikult sageli muutumatud. Ja teiseks ei ole suhe alati lineaarne.
Viimase 10 aasta seis:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/5/551030f291a4eb40120b4f886e8ab5852dada95e.jpeg"/><br/>Inimese põhjustatu: 0,02C aastas<br/>El Nino: 0,2C aastas<br/>Päike: 0,02C aastas<br/>Hunga Tonga vulkaanipurse: 0,04C hetkega<br/>Saaste vähenemine: 0,01C aastas<br/>Ehk siis looduslik on kordades ülekaalus.
<blockquote><b>"decibel"</b><br/>Viimase 10 aasta seis:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/5/551030f291a4eb40120b4f886e8ab5852dada95e.jpeg"/><br/>Inimese põhjustatu: 0,02C aastas<br/>El Nino: 0,2C aastas<br/>Päike: 0,02C aastas<br/>Hunga Tonga vulkaanipurse: 0,04C hetkega<br/>Saaste vähenemine: 0,01C aastas<br/>Ehk siis looduslik on kordades ülekaalus.</blockquote><br/><br/>Pilt on pärit sellest <a target="_blank" href="https://berkeleyearth.org/global-temperature-report-for-2023/">raportist</a>. Su andmete kirsikorjamine on päris naljakas. Viimase 10 a soojenemisest on selle graafiku põhjal inimkonna tegevuse poolt põhjustatud 0.2C, El Nino / La Nina u 0C, Päikese tsüklid u 0C, Hunga Tonga 0.04C, laevakütuse saaste vähenemine 0.02C. <br/>Inimkond on kokku soojendanud atmosfääri 0.2C, looduslikud põhjused 0.06C. <br/><br/>Hea raport, soovitan kõigil kliimasoojenemise eitajatel lugeda.
<blockquote><b>"raulir"</b><br />Kvant, pildil on näha just, et pruun joon jõuab viimasel ajal täpsemalt mustale joonele järgi. <br/><br/>See <i>ceteris paribus</i> tundub sul veidike vigane värk olema. <br/><br/>1940-1980 on hall ja sinine joon sümmeetrilised, st tasakaalustavad ühksteist. 2010-2020 on sinine joon horisontaalne, aga hall paneb ülesse, ehk siis toimub soojenemine. Vähene soojenemine 1940-1980 tähendabki seda, et ajaperiood oli 4x pikem, ja soojenemine (<i>forcing </i>mõttes) sama temperatuuri võrra kasvuhoonegaaside tõttu oli 4x aeglasem.<br/><br/>Selle <i>ceteris paribus</i> kasutamine siinkohal ongi üks ilus näide, miks majandusteadus on ebateadus. Esiteks ei ole asjaolud tegelikult sageli muutumatud. Ja teiseks ei ole suhe alati lineaarne.</blockquote><br/><br/>Hea raulir, mitte miski pole lineaarne. Ceteris paribus on ka vigane, aga laialt kasutatud ning sellega on mõnus lajatada. Kui me tänaseks teame täpselt palju iga õhku paisatud, noh oleme helded ja ütleme megatonn CO2-te kliimat soojendab, siis ceteris paribus soojendas megatonn sama palju kliimat 1940-datel. Jah, akumulatsiooni peaksime isegi ceteris paribuse korral arvesse võtma, aga keegi ei tea kas üldse ja kus on tegelik "tipping point". Sul puudub igasugune alus väita, et ceteris paribus 400 Gt CO2-te 1940-1980 soojendas kliimat vähem kui alates 2010, mille tõttu ei ole vaja rääkida ka "vähese soojenemise" maskeerimisest. Või siis lepime kokku, et alates 2010 on ka toimunud "vähene" soojenemine (tegelikult <i>midagi traagilist ei olegi</i>).<br/><br/>Pruuni ning musta joone hiljutine kattuvus võrreldes varasemaga oligi minu meelest huvitav. Kui sa veidi mõtled selle peale, siis sama metoodika korral seletamatus läbi aastate oluliselt ei tohiks muutuda, st need asjaolud mida tänane mudel (pruun joon) ei oska 1900-date sisendite põhjal seletada, neid ei tohiks mudel osata ka 2000-date sisendite põhjal seletada. Delta aga selgelt väheneb. Millega seletada seletamatuse vähenemist? Seletamatud asjaolud on <i>ära kadunud</i> - 1900-date kliima ei käitunud päris täpselt meie tänase mudeli järgi aga alates 2010-datest hakkas käituma? Cherry picking?
<blockquote><b>"raulir"</b><br />mpaberit, "hokikepp" pole mitte ennustus, vaid mõõtmiste ajalugu.</blockquote><br/><br/>"Hokikepp" oli Lapimaa järvedest leitud puufossiilide põhjal koostatud graafik.<br/>Aga ühel hetkel selgus, et graafikul olid teljed kogemata vahetusse läinud...
Läänemere jääkaart praegu. <br/><a target="_blank" href="https://www.smhi.se/oceanografi/istjanst/produkter/sstcolor.pdf">https://www.smhi.se/oceanografi/istjanst/produkter/sstcolor.pdf</a><br/><br/>Soome lahel jää laieneb põhjast lõuna päevast päeva. Järgmise nädala algul aga plusskraadid prognooside järgi.