Prantsusmaa
Postitusi kokku 67
Loowi123

Mina kaldun samuti sellesse dokumenti negatiivselt suhtuma ja ma arvan, et tänane "ei" on ELi heakäigule endale parem. Tegemist on saja-aastase projektiga, mille lõpp on tõesti "United States of Europe" - tõenäoliselt vaidlevad vähesed inimesed sellele vastu. <br /><br />Küsimus on pigem ajastuses, millal midagi teha. Praegu tehakse hulk mammutsamme korraga - integreeritakse 10 vaest riiki, räägitakse läbi Türgiga, reformitakse kogu toetussüsteemi, tsentraliseeritakse võimu jne. Liiga palju asju korraga, jõud ei käi kõigest üle. Bürokraatia ei kohane nii kiiresti, see võib toimida hästi stabiilsetes süsteemides, aga selles segaduses tehakse nagunii vigu.<br /><br />EL'is on praegu kokku saanud liiga palju suuri ego'sid, kes tahavad juba oma valitsemisajal näha suuri edusamme. Samas keskastmejuhid ei ole võimelised seda koormat ära kandma, kust tekib üksjagu pingeid. Pikema aja jooksul on võimalik need pinged ära maandada, kui need satuvad lühikesse perioodi võib misiganes juhtuda.<br /><br />Mina isiklikult hääletan aeglasema tempo poolt, tipppoliitikute ambitsioonid peavad olema toetatud täidesaatva võimu poolt ja ma kahtlen, kas see praegu nii on.

iPilot

Seni kuni raha jagatakse Eestis negatiivse või nullilähedase reaalintressiga, ei juhtu kinnisvaraturul mitte midagi. Ja pole mingit jõudu, mis viiks Euribori lähema kahe aasta jooksul 100%-lisele tõusule (5% euriborini). Seega: vähemalt lähemad 1,5-2 a. peaks selline olukord kestma. <br />Ainus koht, kus mina usun mingis perspektiivis kerget langust tulevat, on Tallinna kesklinn, kus suhteliselt suur hulk (1/3) korteritest on spekulatiivsete ostjate käes. Mujal ei tule seda elamispinda ka nii kiiresti juurde, et olulist hinnalangust oleks ette näha ja spekulatiivse elamispinna osakaal on suhteliselt tühine (10%). Näiteks Viimsis toimub hetkel kiireim elamispinna jurudekasv, mis seal lähema 5 aasta jooksul toimuda saab. Seega peaksid praegu hinnad kukkuma aga ei kuku - tõusevad.

iPilot

Mis puutub prantslaste "ei"-sse, siis võib seda vaadata ka teisiti - kõik teised liikmesriigid ütlevad põhiseaduse poolt hääletades sisuliselt, et "tänane EL on mäda ja vajab muutmist". Prantslased ütlevad aga, et "käib küll".

Buhvet

to Loowi<br /><br />"Mina kaldun samuti sellesse dokumenti negatiivselt suhtuma..."<br /><br />Kas sa tead ka mis see dokument siis ka lõpuks sisaldab? Mina ei tea ning ei viitsi enda aega ka 100 lk-lise dokumendi läbilugemisele kulutada. Ja eeldada, et keskmine kodanik seda teeb on ebanormaalne. Mitte kuskil aga ei ole ma näinud mingisugustki kokkuvõtet selle kohta ega ühtegi mõistlikku arvamust plussidest ja miinustest. No jumal küll, <a href="http://www.house.gov/Constitution/Constitution.html">USA konstitutsioon</a> mahub lõika-kleebi meetodil 14-le leheküljele (ei arvesta hilisemaid täiendusi, lisasid) ja nüüd peab EU konstitutsiooni nii pika ja keerulise kokku keerama, et seda normaalne inimene läbi ei suuda lugeda? Idiootsus ma ütlen. Järjekordselt on EU tõestanud seda, et tegemist on bürokraatia ja juristide taimelavaga ning suvalisest Matti Meikäläinenist on neil täiesti savi.<br /><br />B.

iPilot

Buhvet<br /><br />Kummalisel kombel on just USA-s juristide osakaal elaniku kohta suurim maailmas.<br /><br />Mitte, et ma üritaks väita, et EL pole bürokraatlik ja põhiseadusleppe 100lk-line sõnastus kantseliitlik ja vohav. Pigem seda, et juristide arvul ja põhiseaduse lehekülgede arvul pole mingit seost.<br /><br />Üldiselt vaadetes kogu seda Euroopa ja ak Eesti avaliku halduse teemat paistab selgelt kätte, miks inimesed valimas ei käi - sama värk nagu maksudegagi - keegi ei saa enam aru ei riigiaparaadist ega ka sellest, kuhu tema hääled täpselt lähevad. Süsteemi lihtsustamine tuleks võtta omaette eesmärgiks.

iPilot

Kui mu mälu mind ei peta, siis austraallaste põhiseadus täidab mitu kaustikut. Brittidel puudub kirjutatud konstitutsioon hoopisiki. Ma ei usu, et Austraalias ja Inglismaal oleks bürokraatide ja juristide arvus suurt erinevust.<br /><br />Bürokraatiat toidab ikkagi jäik ja suletud avaliku halduse süsteem ning madal valimisaktiivsus.

Buhvet

iPilot, no kui tähti närida, siis ma arvan et USA konstitutsiooni kirjutamise hetkel juristide penetratsioon seal just nii kõrge ei olnud, kuid kurat seda teab. <br /><br />Aga nõus, juriste on Ameerikas ikka kordi rohkem kui Euroopas ning pigem on selle põhjuseks nende õigusruumi eripära (case law). <br /><br />Mu mure pigem selles, et kodanikust kui sellisest on kõigil seal Brüsselis niivõrd pohhui et ei vaevuta isegi midagi selgitama oma otsuste taga olevast. Ehk seesama mida ütlesid "keegi ei saa enam aru ei riigiaparaadist ega ka sellest, kuhu tema hääled täpselt lähevad". <br /><br />B.

Loowi123

Minu arusaamine ELi konstitutsioonist pärineb paljuski viimasest Economist'ist, kus see teema on päris põhjalikult ette võetud. Olen ka seda põhidokumenti vaadanud ja tõenäoliselt on tavainimesel sellest võimatu aru saada ka ülipõhjaliku lugemise korral, kuna see eeldab päris põhjalikke teadmisi juba täna toimivast süsteemist.

kristock

lõik raamatust "Maailma ajalugu" Varrak 1998:<br />'1957 aastal sõlmisid kuus riiki, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itallia, Belgia, Holland, ja Luksemburg Roomas lepingu, millega loodi Euroopa Majandusühendus ehk Ühisturg. Rooma leping kaotas osaliste vahel tollid ja sätestas tööjõu, kapitali ja kauba vaba liikumise maalt maale. Järgneva enam kui 30 aasta jooksul on Ühisturuga liitunud Inglismaa, Taani, Iirimaa, hiljem Hispaania ja Portugal, tehes sellest võimsa majandusliku jõu.<br /><br />Kui Euroopa Liidu idee on olla majandusühing, tekib paratamatult küsimus: milleks meile konstitutsioon?

tty

Peale 57nda aasta lepingut ja Rooma lepingut on olnud veel ports lepinguid. <br />Samas kui vaadata pisut laiemalt: globaliseerumistrendid ja liikumine suurema integreerumise poole (võta mis tasandil tahes, v.a. rohujuuretasand:) - siis pole ime, et need trendid kajastuvad ka põhiseaduslikus leppes.<br /><br />IMHO: <br />- Põhiseadus EL-le vajalik (enamus auru läheb nüüd EL enese organiseerimisele)<br />- Suurem integratsioon sh. EL President, Välisminister jne vajalik<br />- EL Põhiseadus(lepe) võiks siiski piiruda ca 100-200 paragrahvi ja 30 leheküljega ja lihtlausetega. (mitte sellise kantiliku Teutooni-eeposega)<br />- Päris ausalt öeldes poleks mul ka midagi Euroopa Ühendriikide idee vastu

riq

no mis kasu on parlamendist, kui niikuinii soidetakse tast yle?<br />tarkvarapatentide värk oli hea näide, kuidas poliitika ikka käib.<br />kui on miljardid mängus demokraatia enam ei tööta, nyri yleajamine koigest..<br />ei peeta kinni isegi kokkulepitud protseduuridest.<br />sellest pohiseadusest on sama palju kasu kuisaunajutust.<br /><br />voi kuidas oligi see riigieelarve defitsiidi / eruo jaoks vajaliku defitsiidi piiranguga ning saksamaa, prantsusmaaga jne?

tty

mis nende tarkvarapatentidega siis oli?<br />Kas mitte poola ei pannud sellele jala ette ja nüüd on asi uuel ringil?<br />Eestis majandusminister pani allkirja alla ilma et oleks läbigi lugenud või isegi oma IT nõunikule näidand...

suffiks

Nii kui tarkvarapatendid kehtima hakkavad, patenteerin kohe sellised unikaalse tulemi ja originaalse teostusega tooted, nagu:<br /><br />1) Riigiasutuse informatsiooni avaldamise tarkvara, mis toimib HTTP protokolli põhiselt ja on ligipääsetav WWW-brauseritega.<br />2) Programmi, mis võtab sisendina suvalised 2 arvu ja väljastab nende summa, vahe, korrutise ja jagatise. NB! Iga kord kui keegi matemaatilisi tehteid teeb, maksab royalteid.<br />3) Unikaalse programmi, mis võtab sisendina erinevaid tähti ja lubab nendest luua erineva pikkusega täheühendeid, rahvusvaheliselt tuntud ka kui "sõnu". Iga kord kui kellegi tegevuse tõttu sünnib täheühendeid, nõuan plekki või kaeban patent infringementi tõttu kohtusse. NB! programm arvestab ka lõpmata arvu tühikutega, nii et kirjutades ka näiteks M A J A N D U S M I N I S T E R kukub rull mulle või kohtuasi sulle.<br />4) Ühtlasi, kuna ma juba patendivoliniku parim sõber olen, saan "Buy 3, get 1 free" programmi raames registreerida kaubamärgi "E. Savisaar - kõigi laste, väetite ja vene oligarhide sõber".

iPilot

Suffiks - õnneks ei kesta sinu taolised patendid kohtus sekunditki. Nii, et nende tühistamine on vaid väga lihtsa hagi kirjutamise küsimus. Võtab küll natuke aega aga oma rahast jääd sa ilma ja lisaks pead tasuma kohtukulud. Pealegi võib nende patentide alusel raha nõudmine kaasa tuua hagi alusetu rikastumise eest.

Karum6mm

US Treasuries 3,92-4% peal. Ajalugu ütleb, et sellistest olukordades arenevad turud on atraktiivsed. Korrellatsioon on ilus. Prantsusmaa on pohlad. <br /><br />Aga teema Prantsusmaa - HEH! Tegelased on saanud ÜHE sajandi jooksul KAHES maailmasõjas vaata et pähe (teised pidid neid välja aitama)... Paremad majandusteadlased ütlevad, et sellest on enam kui 40 aastat möödas, kui prantslased viimati TÖÖD tegid....jne... See, et nad ühe absurdse dokumendi pikale lainele saatsid, oli ilmselt nende parim idee pärast seda, kui nad Robespierre'il pea maha kaksasid.

Cynic

Nii pessimistlik meie lõunaosariikide suhtes. Kaotamise asemel võib ju ka öelda et tuli sõjas teiseks. Kuigi vist on jah õigus ühel endisel USA presidenikanditaadil kes ütles et ilma prantslasteta sõtta minna on sama mis minna kitsejahile ilma akordionita:-)

lauris71

Hehe, french-bashing = US new national sport :-)<br />Huvitav, kas see on seotud faktiga, et Prantsusmaa on ainuke Euroopa suurriik, kellega USA ei ole kunagi sõda pidanud? Kerge on aru saada, miks pantslased ameeriklasi ei salli, miks aga ameeriklased kulutavad nii palju vahtu USA-st 5 korda väiksema riigi ja rahva mahategemiseks paneb kergelt öeldes imestama. Mingi kompleks või alaväärsustunne rahvuslikus alataedvuses või midagi taolist...

Karum6mm

For the record - ma ei fänna eriti ei prantslasi EGA sakslasi. Mõlemad põevad suurrahvusliku shovinismi, millel on ühiseid jooni ühe meie naabri mõtteviisiga. Tüütud sotsialistid, kes suudavad majanduses genereerida vaid ühte ilusat numbrit - tööpuuduse protsenti.

Buhvet

ma arvan, et usside poolne konnaõgijate bashing tuleneb ikka nende sisemisest häbist ja emotsionaalsest ebakindluseset, et nende vabaduse sümbol konnatiigist pärineb:) <br /><br />B.

lauris71

Tuli just pähe, et Prantsusmaa suhe NATO-sse on analoogne Inglismaa suhtega Euroliitu - formaalselt ollakse liige, ent igal sammul antakse mõista, et ega seda tegelikult heaks ei kiideta. Kusjuures inglismaal läheb praegu vist majanduslikult väga hästi ja Prantsusmaa sõjaväge peetakse ainsaks tõsiseltvõetavaks jõuks Euroopas (btw, presidendikandidaatide asemel soovitan kuulata pigem Pentagoni meeste arvamusi ;-)

Buhvet

kusjuures lauris71, sul täiesti õigus - ise oleksin oma raha UK alla pannud. Aga nagu <a href="http://www.nationmaster.com/cat/Military">siit näha</a> on Prantsusmaa pea igas elemendis UK-st üle. Kuigi ise julgeks siiski väita, et kuna frenchmannide viimane tõeline sõjakogemus üsna ammusest ajast (kui esimene Gulf war'i ralli välja arvata), siis tuleks seda väikse "grain of salt"iga võtta. <br /><br />B.

Velikij

Buhvet, tegelikult on prantslastel korralikku (sissi)sõja kogemust küllaga hoopis värskemast ajast. Meenuta kümneid tuhandeid langenuid Al˛eerias peale teist maailmasõda, 70-ndate Kongo kriisi ja paljusid toredaid aadrilaskmisi, kus prantsuse sõdurid, eeskätt muidugi võõrleegionärid, osa võtsid. BTW, ka Serbia-Albaania konflikti ajal osalesid prantsuse õhujõud euroopast suurima panusega - kuigi 100% NATO egiidi all. Nii et kogemusi neil jagub ka värskemast ajast.

riq

noh,<br />sirvisin siis täna põgusalt eu põhiseaduse projekti. rahvusraamatukogus on eraldi saal lausa, kahjuks neid 400lk dokumente nad sulle kaasa ei anna. algul ajas ikka närvi küll, alustasin nimelt mitte algusest.. <b>internetis on asi saadaval <a href=http://europa.eu.int/constitution/index_et.htm>siin</a></b><br /><br />aga kui hakata ilusti leheküljest 0 peale, siis tundub koik loogiline.<br />esimesed 20 lk on sisukord jne, <br /><b>põhiseadus kui selline abstraktne ilus tekst on ainult 30 lehekülge</b>, <br />siis tuleb 10lk õiguste hartat, mis on ka okei,<br />siis 150lk byrokraatia kirjeldust, mis ajab närvi, kuna on raskesti jälgitav,<br />200lk deklaratsioone ja veel 100lk miskeid lõpumärkusi.<br />kokku see kurikuulus 400lk!<br /><br />samas on olemas ka paarikümne leheline broshyyr, kus peapunktid välja toodud.<br />seega dokumendile ei ole justnagu midagi ette heita, ta lihtsalt koondab endas seniseid kokkuleppeid.<br /><br />mind isiklikult häirib aga see ülemkogu, minsitrite noulogu, parlament ja komisjon.. et miks niipalju? kohus, ombudsman jne institutsioonid on moistetavad. <br /><br />PS! mis jutud need prantsuse võõrleegionäridest levivad?

Buhvet

heh, Velikij, ega ma ei eeldanudki, et frenchmanid viimati Napoleoni all endale sõjamaalingud näkku tegid. Aga isegi 70-ndate aastete sõjad ei ole enam sõjad, millest oleks Prantsusmaal väga palju kogemust järgi. Mõned kõrgema auastme tegeleased võibolla isegi on Kongos käinud, kuid let's face it, reaalselt pole nad normaalse sõja mõõtkavas lahinguid ikka selle inimpõlvkonna ajal pidanud (see lennukiga tsiuh-tsäuh üle Serbia lendamine ei vääri nüüd küll sõja nime), erinevalt amidest ja brittidest. Ja kuigi mina olen sõjaväest väga kauge isik, siis kunagi mängitud arvutimängud panid expi peale ikka väga suurt rõhku:) Pluss siis veel, et amidel ja brittidel enda raskerelvastus suhteliselt ekstreemsetes olukordades ära testitud, mis peaks neile ka selles osas plusspunkte andma.<br /><br />riq, hea töö. Kas see paarikümneleheline broshüür ka kuskil netis leidub (ei viitsi ise otsida, aga mõni õhtu võib veini kõrvale tutvuda, millega siis meid üllatada taheti)?<br /><br />B.

riq

noh ja mis kasu on siis ameeriklastel oma iga-aastaselt sojakäigult?<br />see on sama mis jääkaru jahiks känguru..<br />iraak on hea naide kuidas läänelik s6japidamine ikka ei toimi.<br />st mis on eesmärk? jah sodiks pommitada suudavad, aga mis on s6ja eesmärk?<br />s6da ei ole enne v6idetud, kui eesmärk saavutatud. ja poolik rasedus on misasi?<br /><br />buhvet, seal lingil on igast tasemega tekste.. ja I peatüki lugemine on ka 1 kohv aega.

suffiks

to: iPilot<br /><br />Selgitus eelnevale: tarkvarapatentidest ei ole MITTE MINGIT KASU MITTE KELLELEGI, välja arvatud suured tarkvarafirmad. Täielik idiootsus.

spunk123

riq,<br /><br />Ma pole viitsinud juba tukk aega Iraagi sojast kirjutada (sest kuna olen USAs, siis peavad moned minu ajusid loputatuks - oiglaselt kajastab asju ju ainult Eesti meedia ja siinne meedia on koik Bushi kontrolli all?:)), aga Sinu viimasele kommile kull oponeerin. Mis sest, et foorumi teemast mooda:)<br /><br />Mis jaakaru-jahib-kanguru seoseid Sa ameeriklaste sojategevusest leiad?<br />Jaakarud pole toesti uhtegi kanguru katte saanud, samas on jankid praktiliselt koik saanud, mida on jahtinud, vaene bin laden paari mehega ainult redutab...kuniks vasib voi reedetakse ning on temagi laul lauldud. <br />OK, Vietnam ei tulnud ka koige paremini valja, aga valdavas enamuses on ameeriklased ikka voitjad sodades olnud.<br /><br />"iraak on hea naide kuidas läänelik s6japidamine ikka ei toimi. <br />st mis on eesmärk? jah sodiks pommitada suudavad, aga mis on s6ja eesmärk?".<br /><br />Hasti luhidalt ja kujundlikult laaneliku ja mitte-laaneliku sojapidamise erinevustest:<br /><br />Laanelik sojapidamine:<br />1) Voimu on nii palju, et voiks Iraagi uhe hetkega maatasa teha, koos koigi inimeste ja pudulojustega, ometigi kasutatakse hirmkallist sojatehnikat, et valtida asjatuid purustusi ja inimohvreid. Ja parast ollakse esirinnas ulesehitustoodega ja igasugu muu abiga.<br /><br />2) Sojategevus ei alga lambist, hoiatatakse, antakse avalikke ultimaatumeid ning kui siiski runnatakse, siis on strateegia, s.h. parastised taastamistood, usna tapselt paljude inimeste kaasabil labi moeldud. <br /><br />3) Kui moni sodur kuritarvitab oma voimu vangi ule, siis istub ta parast aastaid trellide taga. <br /><br /><br />Mitte-laanelik sojapidamine (loe iraagilik sojapidamine):<br />1) Kui oleks niipalju voimu, et Ameerika puruks pommitada, siis oleks seda suurima roomuga ammu teinud, aga nae, koigist ponnistustest hoolimata ei saa eriti hupata - pole seda joudu. <br />See-eest sodime siis endast norgemate naabritega, kasutame naljaviluks ka keemiarelva (kurdid, Iraan) ja kui jankisid naeme, siis tulistame laste-naiste inimkilbi tagant.<br /><br />2) Saddam oma poegadega keelab, kasib, poob ja laseb, teistel pole sonaoigust ei sojalistes- ega tsiviilkusimustes.<br /><br />3) Kui votta laane tsiviilisik pantvangi ja tal pea kaamerate ees maha raiuda, siis ei lahe mitte vangi, vaid paradiisi.<br /><br /><br />Markad erinevusi? Kumbasid eelistad? Kumbasid - laanelikke voi mitte-laanelikke - kasutasid voitjad, kumb sojapidamine toimis? <br /><br /><br />Soja eesmark?<br />Meediale raagitav voi tegelik eesmark? Kuigi ei ole mina nii tark, et tean, mis oli see tegelik...anyone?<br />Kaplinski, Raud, Moore - nemad teavad tode???:):):)<br /><br />Tegelikud eesmargid imho - kukutada Saddami rezhiim ja kindlustada seelabi oma mojuvoimu piirkonnas - on ju saavutatud. Uhtlasi oli hea naidata maailmale, kes on siiski praeguse aja valitseja. Ja sojatehnika ning -mehed olid tasemel, test laks korda. Euroopa (v.a britid) ainult ahhetas, punastas vaikselt nurgas voi protesteeris valjuhaalselt oma abitust tajudes ning luges ameeriklaste tuuldepillutud miljoneid...1 pomm - 1 miljon, 10 pommi-10 miljonit...<br />P-Korea kull natuke kekkab oma tuumarelvaga, aga ilmselt said nemadki aru, et ameeriklasteni on veel tukk tuhja maad.<br /><br />"Soda-nafta-parast" jutud on - jallegi imho - lihtsameelsetele, nafta on lihtsalt pisike ja atraktiivne boonus. Ameeriklased siiski oskavad raha lugeda ja kindlasti oleks leitud ka palju kordi odavamat naftat.<br /><br /><br />Nii et riq, eesmargid taidetud, soda voidetud, voi kuidas?<br /><br />Voi raagid Sina massihavitusrelvadest ja Iraagi elanikele parema elu viimisest (mis ei pruugi sugugi vale olla)? <br />Siit tulebki valja veel uks laaneliku soja iseloomustusi - asjaga kaib kaasas suur meedia story, kaamerad ja lehemehed sojavaljal - see on tanapaeval uks osa laanelikust sojapidamisest. Minu arvates positiivne. Tahad - usud, tahad - ei usu, igauhe oma asi.<br /><br /><br />Ja lopetuseks - soda on uks poliitika taidesaatmise viisidest, sojad ei kao kuhugi.<br />On hea, et maailma valitseb hetkel laaneliku kultuuri ja -sojapidamisega riik, palju hullem oleks, kui valitseksid ja omi reegleid kehtestaksid diktaatorid Venemaalt, P-Koreast voi Iraagist.<br /><br /><br />Sry veelkord prantsuse-soprade ees - laks vahe teemast mooda:(<br />

henryhenry

To spunk123<br />Hea kom, Valdad asja.<br />Sa võid oodata veel positiivset tagasisidet.<br />Negatiivne tagasiside on Sulle kompliment kadetatelt.

riq

Spunk,<br />läänelik sojapidamine:<br /><br />1)Vältida kaotusi ENDA ARMEES. seetõttu kasutatakse hirmkallist sõjatehnikat, mitte selleks, et vältida surnud iraaklasi. ameeriklaste sõjapidamises on viimasel alati enamvähem 1usa=1000vaenlast casuality ratio. eesrinnas ollakse muidugi ylesehitustööga, mille eest makstakse naftadollaritega. see on sama, mis ma murraks kullapoodi sisse, peksaks koik sodiks, ja siis poes olnud kauba eest ostaksin iseendalt teenust et pood korda teha, signa sisse panna (minu ehitatud signa, mille koode ma tean) ja siis palkan ennast sinna veel tööle... kuniks koik kuld poest otsa saab..<br /><br />2)Spunk, sul on t6esti ajupesu tehtud :) <br /><br />3)palju on usa sõdureid iraagis? palju läks istuma? kas sa arvad et nad olid erandlikud? kas ka britid ei jäänud vahele? mis sa arvad, kas on koalitsiooni huvides selliseid asju välja tuua? kuidas oli lugu newsweeki ja koraani peldikussepanemisega?<br /><br />mitteläänelik sõjapidamine:<br />1)usu mind, kui usal poleks tehnikat, kasutaks ta täpselt samu võtteid. vietnamis napalm anyone? sõda on lihtsalt võitlus kõigi vahenditega oma elu eest, oma eesmärkide nimel. kuna lääne ühiskond mõistaks usa hukka keemia jms asja eest, siis ta ei kasuta seda. aga no mis vahet on surmal läbi kassettpommi või keemiarelva? kas tõesti on mürgusurm hullem kui elusalt põlemine? mille poolest erineb smartbombi tabamuses hukkunud tsiviil autopommis hukkunust?<br /><br />terrorism on lääne yhiskonnas hukka moistetud, kuna lääne yhiskond ei suuda selle vastu võidelda! kuna tema vaenlastele on see ainus võimalus lääne tsivilisatsioon põlvili suruda. isegi eu konstitutsioonis on selle kohta ysna mitu punkti! terrorism on lihtsalt "kingitus kõige nõrgemale". see on taaveti kivi goljati vastu. kahjuks ei kehti enam lääne maailmas sõnavabadus, mis lubaks arutleda abstraktselt asjade yle. aga samamoodi voiks hukka moista ka lennupommitamise.<br /><br />iraak jne araabiamaad on arengus maha jäänud. nad on nii kinni oma usus, mis ei lase neil areneda. jumal on aga loonud nii, et ajuga asjad prevaleerivad. ja usa on koige smartim. tal on koige smartimad inimesed. ja seet6ttu surub ta oma tahet peale. kuna tal on smart=j6ud. poleks usa, oleks keegi teine. näiteks kanada :)<br /><br />2)kas sulle meeldib et sind lastakse maha vale s6na eest, v6i et sa void surma saada turul kurki ostes? keelt oskad hammaste taga pidada? aga ilma kurgita elada?<br /><br />3)jah, 1 inimene. vs. 100 000.. 100 000 kellele kukuvad peale tonnid betooni, jalad tulevad alt ära, parem käsi põleb, pommikillud rebivad pea otsast, sinu laps vajub maa alla, terve su pere põleb elusalt ära.. loomulikult on ebahumaanne näidata telekas kuidas 1 pea otsast v6etakse.<br /><br /><b>mina eelistan elada kirdeeuroopas yldse ilma sõjapidamiseta.</b> ma ei lähe koplisse venkudele opetama kuidas elama peab, ja ei oota neid ka endale külla. siin lhvs aga vestlen meeleldi.<br /><br />spunk, ma pole ameerika vihkaja, voi noh, sisuliselt olen ma vist ikka usaga natuke n6us ka. ainus mis mind häirib on see ajupesu ymberringi. võib ju aktsepteerida asju mis ei meeldi, aga enamus ajavad pimestatud juttu mida meedia neile ette söödab. ja sinisilmselt usub. ma t6esti ei tea, kas inimene peab evima oma arvamust, voi kordama, mida meedia räägib = mida valitsus tahab sul asjast arvata.<br /><br />palju rohkem ja isiklikult häirib mind sõnavabaduse ahistamine. on tabuteemad. ja mida rohkem tegeledakse s6dade ja terrorismivastase voitlusega, seda vähema kohta võin arvamust avaldada.

lauris71

No suurim kaotaja Iraagi sõjas on kahtlemata Taiwan, aga ka Iisrael jt.<br />Võijad siis jällegi Iraan, Põhja-Korea, Hiina, Kuuba, Venezuela...<br />USA on käsist-jalust seotud, Hiina ja Iraani vaikiv toetus hädavajalikud, järgmine konflikt naftarikkas piirkonnas majanduslik suitsiid...<br />Point tegelikult selles, et igasuguste eesmärkide saavutamiseks on alati eri meetodeid, sõda on alati üks võimalus, aga selle supi mis tagantjärgi järele jääb peavad ikkagi diplomaadid ära sööma.

Buhvet

riq<br /><br />Mulle meeldib Sinu "liberaalsus" ning "vaba pressi" toetamise ideaalid ning eeldus, et USA on suutnud terve maailma meedia ainult enda heaks tööle panna. lahe. ja samas unustad ära, et üldiselt on Euroopa (va. võibolla UK, Poola ja mõne teise riigi ajakirjandus) USA-sse Iraagi sõja osas vägagi negatiivselt suhtuv, seda ka muuseas Eesti "vaba" press. USA ja näiteks Iisraeli vastu olla on lihtsalt in, eriti kui sa oled Euroopast pärit ning omast arust tead mis "tegelik demokraatia" tähendab. Samal ajal pigistab Euroopa oma tagaõuel vohava rassismi, usu- ning natsionalismiprobleemide osas silma mõnuga kinni, sest "rünnak on parem relv kui kaitse", eks? Mõned näited sellest, mida silmas pean:<br />- Hollandis tapetud re&#382;isöör Van Gogh (islamiteemalise filmi tõttu)<br />- Prantsusmaal sagenevad probleemid islamiusulistega, imaamide väljasaatmine ning statistika, et vaid 10% imaamidest on Prantsuse kodanikud ning vaid pooled neist valdavad prantsuse keelt<br />- heaoluühiskonnas Rootsis aset leidnud islamiusuliste "getostumine" ja sellest tulenevad probleemid (näiteks hiljutine koolilaste peksmine)<br />- Taani seadused, mis keelavad pearätikute kandmise<br />- üle-Euroopalikult sagenevad rünnakud juutide vastu (eriti tavapärane hobi selsamal Prantsusmaal) jne. <br /><br />Trendi märkad? Ja palun mitte väita, et see kõik oleks ju olemas olnud "kui ainult amid ja juudid oleks need õnnetud islamistid rahule jätnud". Mis sa arvad, et Prantsusmaal on isegi poliitiliselt mõistlik tänapäeval millegi islamivastasega välja tulla kui oluline osa su valijaskonnast on islamiusulised. Lisaks sellised head näited Heideri ning Le Peni poliitikast väljamängimisest, mis on lihtsalt üheks indikaatoriks üha kasvavast probleemist. Huvitav kust pärinesid enamus 9/11 terroristidest?<br /><br />Aga Euroopa on hea. Euroopa on tubli. Euroopa on õiglane. Siin ju mingeid probleeme ei eksisteeri, <br /><br />Ja väide, et amid on sõja kaotanud või seda kaotamas on naeruväärne. On ikka kaks eri näidet Vietnami ja Iraagi näol. Ja ma ei mõista ikka veel, et kuidas saavad normaalsed, täie mõistusega inimesed eeldada, et sõjajärgne rahu paugupealt saabub? Kas mäletate, mis toimus Eestis peale iseseisvumist ning see ei olnud sõja tulemus, et vähemalt 5 aastat meil tapmised ja muu taoline headlinesides pidevalt olid. OK, loomulikult praegu ei ole seal veel kõik ilus ja tore,aga väita nagu ei oleks amid midagi mõislikku teinud on ka ikka paras BS. Oota veel aastat kolm ja oletame, et Iraak on selleks ajaks suhtelise stabiilsuse saavutanud, USA on enamuse sõjaväest piirkonnast välja tõmmanud ja tõepoolest tehakse enamus osa igapäevastest poliitilistest otsustest iraaklaste endi poolt, siis kas sa ei arva, et USA poliitiline mõju maailmas kui mitte ei tõuse, siis vähemalt taastub ning sisepoliitiline suhtumine uutesse sõdadesse on positiivsem? "Iraagis sõda ju toimis, miks me ei ei võiks [insert a country] nendega sama teha"? <br /><br />Jah, nafta kindlasti oli faktor, kuid USA tahab laiendada oma mõju regioonis ning maailmas tervikuna. Ja kui arvestada, et Iraagi naftaeksport on nii 1,5m bpd (roughly $75m per day and $27b per year), siis no ikka väga ei tasu see invasiooniks läinud pappi niipea ära. Isegi kui eeldada, et enamus pappi peale kulude mahaarvestamist saab USA 90% kasumist - Iraagi sõja kulud momendil on nii $174 b dollarit.<br /><br />> 3)palju on usa sõdureid iraagis? palju läks istuma? kas sa arvad et nad olid erandlikud? kas <br />> ka britid ei jäänud vahele? mis sa arvad, kas on koalitsiooni huvides selliseid asju välja tuua? <br /><a href="http://www.news24.com/News24/World/Iraq/0,,2-10-1460_1668255,00.html">Three British soldiers were jailed and dishonourably dismissed from the army Friday for abusing Iraqi civilians in a case compared with the mistreatment of prisoners by US guards at the infamous Abu Ghraib prison.</a><br /><br />Tsiviilelanikest casualtite võrdlus:<br />Irak - u. 25'000 (allikas: http://www.iraqbodycount.net/)<br />Vietnam - u. 4'000'000 (allikas: http://answers.google.com/answers/threadview?id=5096)<br /><br />Nii et on ikka vahe küll, kas tehakse carpet-bombingut või lastakse 10 tuntud terroristi maha smartpommiga. Numbrites lausa 200 <b>kordne</b> vahe.<br /><br />B.

Buhvet

Laurist71,<br /><br />>No suurim kaotaja Iraagi sõjas on kahtlemata Taiwan, aga ka Iisrael jt. <br />äkki põhjendad? Miks? Kuidas? <br /><br />>Võijad siis jällegi Iraan, Põhja-Korea, Hiina, Kuuba, Venezuela... <br />jälle miks? <br /><br />Veelkord, oodake ära paar aastat ja kui siis "imkombel" iraak hakkab igapäevastest pealkirjadest eemale jääma, siis vaadake tagasi mis selle sõja mõju lõpuks ikkagi oli. Põhja-Korea lasi pigem endal selle sõja tõttu püksid täis, sest ta nägi, et kui USA rahvusvahelist backingut ei saa, on ta valmis ka üksinda tegutsema. Miks ta siis just praegu hüppab oma kolme tuumalõhkepeaga, mis suure tõenäosusega isegi Alaskani ei ulatu? Põhja-Koreal on palju suurem probleem kui USA - Lõuna-Korea nimelt. Kuidas sa seletad oma rahvale, et kapitalism on saadanast kui piiri taga on nende oma lihased vennad ja õed kapitalismi rüppes ühe maailma rikkaima heaoluriigi üles ehitanud?<br /><br />> USA on käsist-jalust seotud, Hiina ja Iraani vaikiv toetus hädavajalikud, järgmine konflikt<br />> naftarikkas piirkonnas majanduslik suitsiid..<br />Aga äkki ei olegi seda järgmist konflikti enam vaja? Äkki selle sõjaga saavutas USA vähemalt suures osas selle mida tahtis ehk? Ja äkki paarikümne aasta pärast on naftast saanud pigem alternatiiv- kui põhiline energiaallikas?<br /><br />> Point tegelikult selles, et igasuguste eesmärkide saavutamiseks on alati eri meetodeid, sõda <br />> on alati üks võimalus, aga selle supi mis tagantjärgi järele jääb peavad ikkagi diplomaadid <br />> ära sööma.<br /><br />Vaesed diplomaadid. Khmk. Kus olid nad siis kui oli juba üsna kindel, et USA enda sõjaplaaniga edasi läheb? Kui oli võimalik rahvusvaheliste jõududega asi ära teja ning pärast mingid peace corpsid asja runnima panna? Või eeldasid nad tõepoolest, et superpower no. 1 sööb oma ähvardused ära ja teeb nii nagu Prantsuse, Vene ja Hiina diplomaadid tal tegutseda käsivad? Mnjah. Vaesed diplomaadid. <br /><br />Nagu oleks USA AINUKE riik maailmas, millel on oma agenda ajada. Kas seda mäletate kui Prantsusmaa aitas Iraanil esimesed nuclear power plantid ehitada ja kus oleks saanud vabalt tuumarelvi tootma hakata? Minu arust oli ikka ülimalt naljakas kui Iisraeli lennukid selle lihtsalt peale valmissaamist maatasa pommitasid. <br /><br />B.

Buhvet

Siis mitte Iraani, vaid Iraaki, Osiraki tehti seda tuumajaama. <br /><br />B.

mpaberit

To: spunk123<br /><br />Lenin oleks sellest kommentaarist (04/06/05 06:22) vaimustuses: sealt paistab selgelt see, mida tema alati väitis – kapitalismi kõrgeim staadium (roiskuv imperialism) ei saa eksisteerida ilma röövelliku sõjata!<br /><br />Iraagi sõja ettekääne (Iraak valmistuvat keemia-, bakterioloogiliseks ja tuumasõjaks) osutus võltsiks – ja mis sellest! See-eest sai USA näidata, kes on praeguse aja valitseja, sai testida oma sõjatehnikat ja sõjamehi. USA ei väsi kiitmast oma demokraatiat, aga mitu tuhat Ameerika peret leinavad oma omakseid, sõjas langenud noori mehi. Iraagi kaotusi ei võta „demokraadid“ üldse arvesse. (Muide, Saddam oma poegadega kamandas ja tegi kuritegusid ikkagi Iraagis, mitte USAs, seda võiks tema kritiseerimisel ka silmas pidada.)<br /><br />Iraaklaste jäledused (kaamera ees tsiviilisikutel pea maharaiumine) tulenevad sellest, et neil pole sõjalist jõudu vaenlast oma maalt välja ajada.<br /><br />USA sõdurite jäledused (vangide mõnitamine) tulenevad sellest, et teise maa vallutamine ei osutunud kergeks meelelahutuseks ja relvastuse testimiseks, nagu ülemused neile lubasid. Need jäledused panevad mõtlema isegi mõnesid Ameerika emasid: me saatsime sõjaväkke oma kodumaad (!) kaitsma oma pojad, normaalsed noored mehed, ja tagasi saame me ... Iraagist sõjakurjategijad!<br /><br />Majandusteadlased, kes Leninit ei poolda, ütlevad selle sõja kohta, et see on jälle üks kurb näide, kuidas riik on majandusele ja demokraatiale 1:0 ära teinud. Ilma riigita toime ei tule, sest on vaja korraldada kaitset kurjategijate ja välisvallutajate eest. Kuid riik võib kergesti ülekäte minna. Riigil (igasugusel riigil, mitte ainult USAl) on kalduvus röövellikkusele, ja miski ei alluta inimesi kindlamini riigile kui edukas sõda ehk ühiselt toimepandud ja kordaläinud kuritegu! Suurimatele sõjakurjategijatele on ikka kuulunud rahva toetus ja kirglik armastus. Sõja ajal saab avalikku arvamust hästi lollitada – rahvas hoiab Bushile pöialt ja valib ta tagasi presidendiametisse, selle asemel, et võtta ta vastutusele sõjakuritegude, inimeste tapmise ja maksumaksja raha raiskamise eest! <br /><br />Majandusteadlased väidavad, et normaalsele ehk turumajandusele ei ole vaja mitte sõdu, vaid rahu ja koostööd. Nad on otsustavalt vastu Lenini ideele, et kapitalistlik majandus eeldab maailma sõjalist vallutamist; nad ei usu, et sõjaline vallutus võiks majandusele üldse mingit kasu tuua. Nad väidavad, et riigi kuritegelikud avantüürid diskrediteerivad majandust (paljud seostavad neid avantüüre majanduslike vajadustega), samas kui just normaalne majandustegevus on üks peamisi kannatajaid sõja ajal – mis majandamisest ja arengust saab rääkida, kui riik sõjapidamiseks hiigelsummasid võtab! Sõda on normaalse turumajanduse otsene vastand; sõda on riigi kuritegeliku omavoli levitamine ja – kui vaadata asju majandusteaduslikust vaatepunktist – ei seisa mitte kaugel sotsialistliku maailmarevolutsiooni elluviimisest.<br /><br />Last, but not least, keskkonda oleks vaja kaitsta ja ressursse tuleks säästa, need ülitähtsad asjad võetakse sõja ajal päevakorrast hoopis maha. Sõda on seega riigi kuritegu ka järeltulevate põlvede vastu, kes peavad elama ja hakkama saama senisest hoopis kehvemas maailmas.<br />

Buhvet

mpaberit, gimme facts not demagogy<br /><br />> leinavad oma omakseid, sõjas langenud noori mehi. Iraagi kaotusi ei võta &#8222;demokraadid&#8220;<br />> üldse arvesse. (Muide, Saddam oma poegadega kamandas ja tegi kuritegusid ikkagi Iraagis,<br />> mitte USAs, seda võiks tema kritiseerimisel ka silmas pidada.)<br />Kust sa sellise väite küll võtsid? Võtavad ja mitte vähe. Tänu Iraagi sõjale oleks Bush kaotanud, kuid tema PR tegelased mängisid väga hästi üldisele "moraalsuse" kaardile - valimised seoti hoopis geiabielude, abortide ja muu taolisega. Ole rahulik, viimased valimised jagasid rahva väga selgelt "punasteks" ja "sinisteks", punaseid lihtsalt oli paarisaja tuhande võrra rohkem. Kord nõuavad USA vastased talt ka riigi ülesehitamist peale selle vallutamist, siis aga kui okupatsioonile jutt läheb, siis tõmmaku võimalikult kähku jee. Aga mõelge nüüd peaga - kas riiki on võimalik üles ehitada ühe, kahe või isegi kolme aastaga? See nõuab pühendumust ja aega. USA on aga pidevalt vähendanud enda sõjalist exposure't riigis - üha rohkem kuuled ka uudistest, kuidas iraagi armee viib läbi operatsioone ja kannab kaotusi. Samuti välismaa tsiviilid, kes aitavad riiki üles ehitada. On nende tapmine siis põhjendatud, on oma rahva hulgas autopommide plahvatama panemine eetiline? Väidan et mitte. <br /><br />Ja väide et Saddam tegutses ainult oma riigis - krt, sinusuguste väitel on Stalini teod meie peal ka täiesti põhjendatud "tappis ju oma riigis, mis sellest". FYI - Saddam ei tapnud ainult oma riigis - uuri natukene ajalugu. Iraani sõda mäletad? Aga Kuveidi oma? <br /><br />> kindlamini riigile kui edukas sõda ehk ühiselt toimepandud ja kordaläinud kuritegu!<br />> Suurimatele sõjakurjategijatele on ikka kuulunud rahva toetus ja kirglik armastus. Sõja ajal <br />> saab avalikku arvamust hästi lollitada &#8211; rahvas hoiab Bushile pöialt ja valib ta tagasi <br />> presidendiametisse, selle <br /><br />Bush seniorit mäletad? Tema sõjakampaania oli poja omast märksa edukam nii ohvrite kui ka rahvusvahelise toetuse poolest kuid kas valiti ta presidendiks tagasi? Et ei olnud piisavalt verine sõda?<br /><br />> Majandusteadlased väidavad, et normaalsele ehk turumajandusele ei ole vaja mitte sõdu, vaid<br />> rahu ja koostööd. Nad on otsustavalt vastu Lenini ideele, et kapitalistlik majandus eeldab<br />> maailm<br /><br />Pead sa endist Iraaki turumajanduslikuks riigiks? Aga kui osapoolte sõjakulud kaaluvad üles eemaldatud ebaefektiivsuse (Saddami ja tema klanni), kas siis oli sõda OK? Ja ilma Saddamita on seal kindlasti ka vähem sõdu (eeldusel, et riigi etteotsa varsti mingi uus autokraat ei satu).<br /><br />> Last, but not least, keskkonda oleks vaja kaitsta ja ressursse tuleks säästa, need ülitähtsad<br />> asjad võetakse sõja ajal päevakorrast hoopis maha. Sõda on seega riigi kuritegu ka <br />> järeltulevate<br /><br />Haha, don't make me friggin laugh. Et Saddami aegne Iraak oli loodust säästev paradiis? Wow, see on esimene kord, kui ma näen, et USA-Iraagi sõja teemasse on sisse toodud puukallistajad. Must be a new record or something. Veelkord - Saddami aegne Iraak oli üks kõige militaristlikumaid riike maailmas ja temal oli küll loodusest väga pohhui.<br /><br />B.

mpaberit

To: Buhvet<br /><br />Vastus oli ägedavõitu, aga paljudest asjadest me saame vist ühtmoodi aru:<br /><br />Ma ei poolda autopommide plahvatama panemist oma rahva hulgas, aga see on sellise sõja üks ilming ja tagajärg. Ei meeldi seal mõnele see, et teised hakkavad nagu leppima USA vallutusega.<br /><br />Ma ütleksin, et vahest just tänu sõjaaegsele ajuloputusele oli USAs „punaseid“ valimistel rohkem kui „siniseid“. Põhjust küsimuste esitamiseks oleks ju olnud küll: rahvale on valetatud, miljardeid on raisatud, üle tuhande noore mehe tapetud jne. – PR-tööd läheb ikka vaja! Kui Bush-vanem ei osanud oma kaarti õigesti välja käia, siis see ei tõesta midagi. <br /><br />Stalin sai endale omistada suure sõja võitmise au (ka tugeva PR-tööga; ise oli ta just enne sõda NSVL-i parimad väejuhid maha lasknud ja kõik luure hoiatused kallaletungi kohta tähelepanuta jätnud!) ja võis teha pärast sõda, mis tahtis – ta oli ju Rahva Päästja!<br /><br />Tingimus, et sinna etteotsa uus autokraat ei satu, on väga asjakohane – ilmselt satubki! Rahu, turumajandust ja demokraatiat on sõjaga raske sisse viia. USA-s endaski jääb sõja ajal demokraatiapooldajaid vähemaks ja tuleb juurde riigikummardajaid. <br /><br />

Buhvet

mpaberit, sorry kui liiga äge tuli, poliitika...<br /><br />Ma arvan jah, et üdljoontes me mõistame olukorda sarnaselt. Keegi ei taha, et maailmas oleks üks "politsei", kellel on õigus teha mida tahab ja kuidas tahab. Aga kui praegu reaalsust tõdeda, siis hetkel (veel) on maailmas tõesti ainult üks superjõud ja võimalikest valikutest ma arvan, et vähemalt Euroopa jaoks on ta parim.<br /><br />Ja teema juurde tagasi tulles - Euroopal on viimane aeg oma jõud koondada ühtse mütsi alla ning moodustada ka reaalne tasakaalustav jõud USA-le, Hiinale, kellele iganes. Lihtsalt kisada "et nii ei tohi" ja "teie uued pidage parem üldse suu kinni kui Chirac räägib" ei ole ka mõtet.<br /><br />USA bashing aga on popp, Euroopas ja Eestis ning selle eest saab alati plusspunkte. No vaadake sedagi, kui mitmed on selle oma valimistevankri ette rakendanud - "meie olime Iraagi sõja vastu algusest peale", "meie toome teie pojad Iraagist tagasi" jne. Kui oli poliitiline julgus sõtta minna, siis olgu julgust ka seal lõpuni olla, mitte ühe valimisvõidu nimel üritust pooleli jätta.<br /><br />Ja samal ajal - vaadake Tshetsheeniat ning seal toimuvat. Genotsiidi. Aga Venemaalt tuleb ju nafta. Parem vait olla ning jultunud Balti riikide peale vihaselt näppu vibutada kui need Punasele vaibale, sry väljakule, ei lähe või vene sõpradele kodakondsust ei anna. <br /><br />Topeltstandardid ajavad harja punaseks. <br /><br />B.

spunk123

Tanud, Buhvet, oled suure osa minu vastamisest juba hasti ara teinud! <br />Viimast korda antud teemal siiski ka veel minu poolt moni rida lisaks.<br /><br />Demagoogia on tore, Riq ja Mpaberit:) <br />Ja nagu ikka demagoogia puhul, argumenteeritud vastuvaiteid justnagu polekski...<br />Ma ei saanudki ausalt oeldes aru, kas tuleks votta teie komme kui oponeerimist minule antud teemal (sel juhul kull kahjuks vaga nork esinemine) voi lihtsalt kui teie vabu motteavaldusi, mis kogemata kombel olid minule suunatud?<br /><br />Riq, Sa vaidad, et ameeriklased kasutasid kallist sojatehnikat seetottu, et valtida kaotusi enda armees, et surnud iraaklased neid ei huvita. Kasutades Buhveti sonu, pean ka mina utlema, et saarane mote "must be a new record or something":). <br />Kui Sinu vaide paika peaks, oleks kogu Iraak lennukitelt pomme tais loobitud, 2-meetriste vahedega, ja alles seejarel maavaed sisse viidud - nii olnuks ju palju odavam ja ohutum USA soduritele, kas Sa ei leia?<br />Ometigi nii ei tehtud, miks? Ehk oli siin midagi tegemist siiski laaneliku sojapidamisega, mille edukusse Sina ei usu? Kirjeldad nii ilmekalt sojas surmasaamise voimalikke viise ja inimeste kannatusi, samas jatad tahelepanuta, et ohvrite suhteliselt vaike arv (vt Buhveti toodud numbreid) on saavutatud just tanu laanelikule sojapidamisele ja kallistele "tarkadele pommidele". Pommi alla jaajal pole toesti vahet kui palju see pomm maksab voi kui tapselt ta tabab, kuid antud juhul on ju sojapidamise kvaliteet taganud ka ohvrite vaikse arvu ning see on vaga suur voit.<br /><br /><br />Jaakarude-kangurude jahisuhteid ja vordlust ameeriklaste sodadega Sa ka minu kurvastuseks ei selgitanud, selle asemel raagid, kuidas iraaklased sojakoledustes kannatavad ja kuidas Sina tahaksid elada rahulikult oma pisikeses kvartalis (isegi tervet linna ei paista Sa turvalise elamise vaariliseks pidavat?), kus sodasid kunagi ei tuleks.<br />Riq, unistada voime ju koik ja soda koos koigi oma koledustega meeldib ilmselt vahestele hulludele, aga elama peab ikka reaalsuses. <br />Ja reaalsus on - nagu juba ulalpool mainisin - et sojad ei kao kuhugi. Maailma valitseb tana USA koos koigi oma vooruste ja puudustega, meeldib see meile voi mitte. <br /><br /><br />Ja veel - kust kull tuleb Sul teadmine, et umberringi on nii palju ajupestud inimesi (k.a. mina - tanan sildi eest!:)) ja Sina paistad olevat uks, kes motleb oma peaga ja meediast grammigi mojutatud ei ole? Isegi vennad Voitkad lugesid metsas ajalehti ja kuulasid raadiot, Sina ju kasutad suisa internetti! Voi on Sul salaparane oskus selekteerida meediakanaleid nii, et Sinu aju ainult objektiivsest toest (loe: Riqi tode) osa saab ja muu meedia poolt tulevast ajupesust puutumata jaab?:)<br /><br />Samuti hairib mind natuke selline eelarvamuslik suhtumine: kui keegi siit riigist midagi positiivses toonis soja kohta kirjutab, siis voib juba ette eeldada, et selle inimese ajud on pestud, ta on Bushi meedia ohver. Aga vot Moore ja tema jungrid, kes Bushi poliitika vastu on - nemad motlevad oma peaga!<br />Paraku ei ole see nii, kallid kirdeeurooplased (10 points Riq - "kirdeeurooplane" kolab palju paremini kui see halvamaiguline "idaeurooplane", kuigi lohnab enesepettuse jargi:) - USAs kritiseerivad Bushi sojakaiku ka palju mojukamad ja targemad inimesed kui Moore, arvamusi on seinast seina. Nii et oma arvamuse kujundamiseks on rikkalikult voimalusi, palju rohkem kui eesti soltumatus meedias, keegi ei pese siin kellegi ajusid.<br /><br /><br />Ja sonavabaduse puudumine laanes...Riq, ma loodan, et Sa sellel paeval koolist ei puudunud, kui ilmakaari opetati:) Sonavabadusega on probleeme kull Eestist ida poole jaavates riikides (kaardi peale vaadates parem kasi), kuid laane pool ei ole mina kull kuulnud, et sonavabadusega probleeme oleks. On teada juhus, kus ajakirjanikul sona otseses mottes pea maha voeti valitsuse kritiseerimise eest, kuid see juhtus siiski Eestist ida pool.<br /><br />Nii et nothing personal, Riq, aga mille ule Sa kurdad? Ajud Sul ju pestud pole, millest selline error kompuutris?:)<br /><br /><br /><br />mpaberit,<br />Sinu demagoogia lukkas Buhvet juba ilusasti umber, polegi midagi lisada.<br />Meisterlik oli Sinu vastukaik: peale Buhveti 04/06/05 19:14 vastulooki ja sisuliselt koigi Sinu vaidete pormustamist arvasid, et "paljudest asjadest me saame vist ühtmoodi aru".<br />Bravo!:)<br /><br />Aga mind teeb natukene arevaks Sinu nii tihe seos Lenini teostega, viitad ikka mitmes kohas Leninile... ega's ometi uus revolutsioon plaanis ole, mpaberit?:)<br />Kust kull selline huvi saherduse massimorvari vastu? Lugemine, isegi Lenini lugemine, pole kunagi kahjuks, aga monede teoste puhul on oht uhiskonnast isoleerituks saada kui loetud teooriat praktikasse hakata viima, piirdu palun Sina ainult teooriaga:)<br />

henryhenry

1 : 0 spunk123 ja buhveti kasuks.

riq

spunk, kriirtka on judas priest mu k6rvadele :)<br /><br />ajupestuks nimetan inimesi, kes esitavad samu väiteid, argumente, t6desid ja lahenduskäike<br />nagu arvamusliidrdid voi massimeedia. ilma omapoolse tuletuskäiguta.<br /><br />musta auku ei ole näha, kyll aga palju pisikesi vihjeid tema ymbruses - väärastunud taevakeha trajektoorid.. kuna hetkel on tugevamaks pooleks usa, siis loogiliselt suudab ta mojutada (ja talle on kasulik mojutada) avalikku arvamust enda poolt ja vaenlase vastu. no miks ma pean aabitsat6desid copypastema? koik see vaenlase koletiseks tegemine, naeruvääristamine jne on masside mõjutamine, see aga on poliitikas a ja o. tegelikult on ka tööelus see nii, mesisuud on tihti edukamad kui kriitikud ;) <br /><br />ja ma ei ole väitnud, et moore oleks minu iidol. voi et minut.ee mu lemmiksait oleks ;)<br />aga hetkel ei ole nende suhtes m6tet kriitiline olla, kuna nad ei ole olulised. kysimus ei ole usas ega usa sojas, kysimus on maailmavaates. selles, kuidas sinu arvates peaks maailm töötama. olen idealistlik ja ses suhtes hetkel käimasolev massif massacr ei ole probleem, probleem on et varsti ei ole enam opositsiooni, voi ainus opositsioon on islamistid, kelle maailmavaade meeldib mulle veel vähem.<br /><br />ja veel: ma ei saa iseennast ajupestuks lugeda, kuna sel juhul ma tajuks probleemi.<br />st kui ma arvaks et ma olen ajupestud siis ma by definition ei ole enam ajupestud.<br />ma lihtsalt m6tlen rohkem kui loen. vähe fakte, palju spekulatsioone.. ma ei arva et spekulatsioonid oleks t6de, kyll aga, et see mis on k6ikjal ei saa olla t6de. <br />ja see kui sa tead mis on väär ei tähenda et tead mis on t6de.<br /><br />enamus raamatuid kordab samu t6desid, uusi m6tteid on vähe. neid lugedes tihti ei leia. samas enamus raamatuid on m6ttetöö tulemus, st keegi on oma mõtted kirja pandud. ja inimesed loevad, kuna neil endil neid napib, voi soovivad saada alternatiivset vaadet asjale.tahavad järeldusi. no aga kui kaua sa void lugeda kuidas köögitydruk on m6rvar, kuidas iraagis plahvats pomm, kuidas sõjapidamine käib? seda enam, et kirjatykk on järeldus, ta ei ole sama mis ise kogeda. voi ise samale jareldusele jouda, kaies labi koik väärad teed (edisoni 100 elektrilampi mis ei põlenud). see oleks kogemus. kogemusest kirjutatakse raamatuid.. ja raamatutarkus elus ei kehti, kogemus aga kyll.<br /><br />ma lihtsalt loen majandusraamatuid, arvutiteadust, ulmekaid, natuke ajalehti, ja poliitika kohta. lisame natuke juhtimist, moosime natuke naisi ja siis synteesime sellest arvamuse, kandes eri domeenide t6desid yle. pohjus miks seda teha voib, on see, et koik need distsipliinid on inimese loodud, ja seega on neil sama origin - inimaju ja inimkäitumine. <br /><br />kui vaidluses hakatakse arutlema vaidlejate yle mitte vaieldava probleemi yle, <br />siis on tegu juba millega? kui tähtis on skoor? ärategemine?

riq

kus on j6ud, sinna tekib vastuj6ud. see et usat ja iisraeli kottida on popp.. inimesed e v6ta s6na teemal mida avalikult ei esitleta eksole. st kui pole uudist siis ei saa seda ka kritiseerida. <br /><br />sind ei hairi et koik uudised on alati yhte auku, ja infot sa justkui nendest enam ei saagi? igas uudises on et iraagis pomm, sai surma, iisraeli palestiina teema on nats tagaplaanil hetkel.. no aga maailmas on palju muidki ponevaid kohti, ponevaid syndmusi.. mind huvitaks naiteks mis mehhikost saanud on, samuti mis aasias toimub, mis trendid on seal? aga ei, ainult miski lähisida! voi noh, miks me ei tea muppigi mis poolas hetkel toimub?<br /><br />well, mida sa naiteks kanadast tead? viimane uudis oli vist et mingi minster, korruptsiooniskandaal.. aga mis tulemus oli? rassism euroopas? et valged ei salli musti? voi eestlased venelasi? kas see pole mitte kahepoolne asi taas, lihtsalt kuna valgetel on ilmselt mingi sisemine sund end piitsutada bioloogilise kaitserefleksi eest, yrgrahvastel on aga proud olla 'nigga'? soomlased ei salli rooclasi, eestlased lätlasi.. normal.<br /><br />osalesin yhes uuringus, kus noh, kysitleti rahvast. eu teemadel ka. ja jutuks tuli ka islamiusuliste invasioon. tänavaeestlase teadvuses on ikka viha pedede, islamiusuliste, venkude vastu täitsa olemas, aga varjatult. ja voitled selle vastu siis nii, et keelad ja paned vangi? inimene peab ise aru saama, kus läheb piir. selleks peab inimene tajuma miks on nii, et mulatid tulevad euroopasse su naabrusse elama. ja miks neil on jarsku oigus keset päeva panna matt maha ja palvetada.. ja miks ei voi islamimaades seelikuga käia, kyll aga euroopas peab pearätti kandma.

Velikij

Buhvet kirjutas ühe igavesti õige mõtte! :"Ja teema juurde tagasi tulles - Euroopal on viimane aeg oma jõud koondada ühtse mütsi alla ning moodustada ka reaalne tasakaalustav jõud USA-le, Hiinale, kellele iganes. Lihtsalt kisada "et nii ei tohi" ja "teie uued pidage parem üldse suu kinni kui Chirac räägib" ei ole ka mõtet."<br /><br />Ma olen eluaeg fännanud EL-i, juba siis kui teda tegelikult olemaski polnud elik siis enne Maastrichti, minu suutlikkus pangale tasuda eluaemelaenu sõltub suuremal-vähemal määral selle täheühendi olemasolust, kuid ometi ei suutnud ma oma siirast rõõmu varjata, kui kuulsin prantslaste ei-st. Sest uus põhiseadus oleks olnud järjekordne (ja megasuur) BS, mis paraku poleks kedagi edasi aidanud, vaid üksnes mõttetute bürokraatide ja lihtsalt priileivasööjate (sh 6tk ka meie kallilt maarjamaalt) arvu edasi kasvatanud. <br /><br />"Ei" andis selge signaali - 6. vooru niipea ei tule ja status quo säilimine on tegelikult esialgu parim, mis olla annab. Kogu Euroopa jaoks. Võtta aeg maha ja hetk mõelda, mihin persukseen olemme menossa? Mul sellest heameel! Ja seni, kuni EL sõjaväestatud üksusi juhitakse Brüsselist, mitte Frankfurdist, võiksid nad tõesti parem olemata olla. Sest paraku tasakaalustav jõud ilma selge sihi ja eesmärgita, pole kuigi mõistlik. <br /><br />Sorry, võib-olla olen elus liiga palju marksismi-leninismi tudeerinud (ajupesu!), aga pole leidnud selle alustalades miskit valet. Ärge ainult tulge kallale stalinismi, ülemaailmse revolutsiooni jms BS-ga, mis on väärastunud (ja kindlalt hukkamõistetav!!!) rakendus ning üldse mitte selle jutulõime teema!

lauris71

Uh, oh, french-bashingust sai hoopis Iraagi temaline flamewar 8-|<br />Aga mina annan igal juhul Chirac-ile õiguse. Idaeurooplased peaksid tõesti õppima keelt hammaste taga hoidma ja mitte tükkima endist 10x rikkamatele, edukamatele ja targematele lolli nõu andma.<br />Ja jutt Eesti majanduslikust edust - no come on - 0-st alustades on igaühe esimese aasta kasv lõpmata suur, selleks pole mingit tarkust vaja. 10000EUR SKP kasvatamine 15000-ks nõuab juba pisut pingutust, 20000->25000 on raketiteadus (demokraatia tingimustes).

mpaberit

To: spunk123<br /><br />Mul jäi kahjuks mainimata veel üks tähtis asjaolu, kus me Buhvetiga vist ühtmoodi mõtleme: <br />Saddam Husseini Iraak oli kindlasti väga kaugel majandusteadlaste ideaalist: nii vähe riiki kui võimalik, nii palju riiki, kui on tingimata vajalik.<br /><br />Tahtsin enda arust lihtsalt propageerida ühe suure majandusteadlase vaateid, kelle jaoks terve temaaegne maailm paistis kas lauspunasena (Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit – nende erinevust pidas ta väheoluliseks) või tugevasti roosana (riiklikult reguleeritud turumajandus USA-s ja Lääne arenenud riikides). Jätame tema nime siin nimetamata, et minu kehv esinemine seda ei määriks. Leninist oli ta nii kaugel, kui üldse võimalik, ja Keynes’ist, kes seda roosat maailma õigustas ja põhjendas, ei pidanud ta lugu.<br />

Velikij

mpaberit, kas Lenin eksis? Kas imperialism saab eksisteerida ilma röövvallutussõjata?<br />Vastus on lihtne - ei saa!<br />Kas Ameerika roiskuv ja mädanev imperialism suudaks finantseerida meeletut defitsiiti ning tagada dollari jätkuvat positsiooni maailma reservvaluutana nr 1 ilma röövellike vallutussõdadeta? Vastus on jälle - ei saa!<br /><br />Erinevused on detailides. Sada aastat tagasi oli termin neokolonialism võõras. Nüüd enam mitte.<br /><br />Muide, mille poolest erineb Iraagi/Afganistani pinda tallav ameeriklase saabas seda sada aastat tagasi tallanud briti omast? Mõlemad tulid ja tõid sinna rahu, inimõigusi, vabadusi ja demokraatiat. Parimas tähenduses vastavalt aastaarvule.<br />Ja ma olen Sinuga nõus - Husseini Iraak oli väga kaugel majandusteadlaste ideaalist. Minu üksainus küsimus: ja miks peakski olema väga lähedal???

riq

venemaa oli ka kaugel marxi ideaalist. nojasiis hakati teda ymber ehitama..

lauris71

Sry, et vana asja üles võtan, aga eelpool küsiti mõned konkreetsed küsimused<br />spunk123 & buhvet,<br />Taiwan oli kaotaja sellpärast, et USA ütles Chenile selgesõnaliselt - jah, on tõsi, et meil on kaitseleping, aga see on sõlmitud Republic of China-ga ja me ei luba, et me ka Republic of Taiwani kaitseks välja astume. Ilma Iraagi sõjata oleks reaktsioon Mandri-Hiina Taiwani seadusele olnud palju teravam ja Taiwani toetavam.<br />Põhja-Kore tuumarelvad pole kunagi olnud plaanitud USA ründamiseks, seega on täiesti ebaoluline, kas nad Alaskani lendavad või mitte. Praegu on neil kolm funktsiooni:<br />1. Jätkuvalt hoida USA vägesid Lõuna-Koreas pantvangis - sõjategevus Põhja-Korea vastu tooks automaatselt kaasa massilised ohvrid Lõuna-Koreas (tsiviilelanikud + USA sõjaväelased)<br />2. Hoida võimaliku sõjategevuse korral eemal lennukikandjad (1-2 tuumapommi battlegroupi kohta peaks piisama)<br />3. Tagada, et Jaapanit ei kasutataks baasina võimaliku rünnaku korral (kusjuurs Jaapan - Põhja Korea sõjategevuse korral toetaks Lõuna-Korea üldsus raudselt Põhja-Koread).<br />USA ei saa endale lubada sõjategevust Iraanis, sest see tooks kindalt kaasa Iaagi hapra valitsuskoalitsiooni lagunemise ja al Sadr-i uue ülestõusu (ja seekord palju laiema toetusega shiitide hulgas). Kusjuurs kui ei õnnestu sokutada Iraaki valitsema läänemeelset diktaatorit, kehtib sama valem ka 3, 5, 10 aasta pärast - diktaatoriga saab alati kokku leppida, demkraatliku islamimaaga kindalsti mitte.

Henno_Viires

<p>Mõned huvitavad mõtted Iraagi sõjast <a href="http://meikar.blogspot.com/" target="_blank">siin</a></p>

mpaberit

Velikij,<br /><br />Kui me Leninilt sõna „imperialism“ üle võtame, siis tulevad iseenesest ka järeldused kaasa. Jääksime seepärast parem normaalse majanduse ja riigi vahekorra juurde: Kas seda sõda on vaja kogu vaba maailma või USA majandusele? Või julgeolekule? Mille peale kulutatakse miljardeid dollareid maksumaksja raha? Mis õigusega see raha neilt üldse sisse kasseeriti? Mis on selle Iraagi-asja „rentaablus“? Ja kust me teame, milline Iraak peaks olema? – Need küsimused tuleks saata otse Bushile.<br /><br />S. Meikari võrdlus inimkaotuste kohta („Näide: Eelmisel nädalal hukkus autoõnnetustes Eestis 6 inimest, mis suhtarvuna on kümneid kordi suurem, kui Iraagis sõjategevuse tagajärjel.”) ei ole päris selge – mis suhtarvu ta silmas peab? Ent liiklusõnnetuse ohvrit ei tuleks tõesti pidada palju tühisemaks kaotuseks kui Eesti sõduri langemist Iraagis. <br />Siiski peab ütlema, et olukord Eestis, mis Rootsi ja Norraga võrreldes on jube, näeb veel ilus välja Leedu, Läti, Venemaa ja Lõuna-Aafrikaga võrreldes – vt surmajuhtumite arv aastas 100 000 elaniku kohta maailma riikides: http://www.driveandstayalive.com/info%20section/statistics/stats-multicountry-percapita-2003.htm<br />

Velikij

Ma vastasin ühele Su küsimusele, mpaberit, tegelikult juba tsuti ennem, kordan siiski veel resümee üle. See sõda oli vaja konkreetselt ainult USA-le (sh ennekõike majandusele, mille najal ju riik püsibki) ning kogu ülejäänud vaba maailm ainult kaotas sellest (eeldusel, et normaalne inimene elab ikka euro-12 tsoonis).