Pro Kapital Grupp (PKG1T)
Postitusi kokku 194
Sander_Pikkel

Börs peatas Pro Kapitali aktsiatega kauplemise kuna ettevõte pole esitanud majandusaasta aruannet.

tonis

02.06.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4917 kuulutati välja võlgniku, AS Tallinna Moekombinaat (registrikood: 11474184, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Sõjakooli tn 11, 11316), pankrot 02.06.2021 kell 15.00.

Heki_Fond

Et vältida &quot;liiga madala alghinna&quot; enam-vähem kindlat vaidlustamist PK poolt, pandi kohe alguses <a target="_blank" href="https://youtu.be/_lUwKbJ6ejE?t=4">2. dimensioonist</a> alghind. Siit saab siis rahulikult 3 milli ja 2 kuu kaupa alla rullida niimoodi, et 2023 kevadel saab asja ilusti turuhinnaga müüdud.<br/>

yanek

Ega see pole sul mingi stabiilset rahavoogu tootev maatükk, Heki Fond<br/>See on ikkagi täpselt Hiina ja Euroopa vahel oleva lennujaama kõrval asuv super keskus, mida sellisel juhul, kui müüakse aktsiat, mitte vara, oleks täna börsil väärt 850m pigem.<br/>Kahjuks müügimehed on haldurid, mitte ER ega BT mehed

sergeii

Hüpoteek on ainult 84.5M, seega pool milli jääb veel ülegi

harley

<blockquote><b>&quot;Heki Fond&quot;</b><br />Et vältida &quot;liiga madala alghinna&quot; enam-vähem kindlat vaidlustamist PK poolt, pandi kohe alguses <a target="_blank" href="https://youtu.be/_lUwKbJ6ejE?t=4">2. dimensioonist</a> alghind. Siit saab siis rahulikult 3 milli ja 2 kuu kaupa alla rullida niimoodi, et 2023 kevadel saab asja ilusti turuhinnaga müüdud.<br/></blockquote><br/><br/>Ärimaa hinnaks oli 6 969 920.- euri<br/>eurot. Hinna sees on elekter, vee, kanalisatsiooni ja küttega liitumise kulud. <br/>Ehituse maksumus planeeriti 70 mil euri lõpuks läks vist ca 80 mil euri<br/>Vaateratas maksis vist 3mil koos ehitusega ca 5 mil<br/>Kui arvestada, et samasuguse hoone ehituse hind on täna ca 30% kallim siis iseenesest pole ju kallis.<br/>Aga mis selle monstrumiga teha!<br/>Efteni meestel on äkki mõni idee. Neil peaks pensiraha ka justkui käes olema :)

Heki_Fond

<blockquote><b>&quot;yanek&quot;</b><br /></blockquote><br/><br/>Nõus-nõus. Aga siin on mitu erisuunalist huvi:<br/>1) Lintgen tahaks võimalikult kiiret müüki, nõude jäägi lähedalt võtaks nad ise või seotud isik asja ikka ära.<br/>2) PK tahaks ilmselt 14 000 aastat hagisid ja määruskaebusi esitada ja seletada meedias, et &quot;saneerimine&quot; oli tõsiseltvõetav alternatiiv. Samuti üritavad nad aegade hämaruseni tõestada, et see asi on 100M+ väärt või muud sellist nonsenssi, mis ka unsecured kreeditorid ja omakapitali õnnelikuks teeks.<br/>3) Haldurid on kahe tule vahel. Neil on ok asja lihtsalt tükk aega tiksutada, kuna tasud jooksevad ja nii suure asja puhul on isegi &quot;vilets&quot; rahavoog piisavalt suur, et menetlemisele kulub ohtralt sajaeuroseid töötunde. Liiga kiire alghinna langetamine avab nad tulele PK poolt, liiga aeglane Lintgeni poolt. Kuldne kesktee on see, kus pankrotihaldur uue Lexuse saab.

Heki_Fond

<blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br />/.../Efteni meestel on äkki mõni idee. Neil peaks pensiraha ka justkui käes olema :)</blockquote><br/><br/>Mälu järgi, vabandan kui eksin detailides:<br/>Kunagi aegade hämaruses põrkasin Viljariga tänaval kokku ja muu loba vahele ma muuseas mainisin, et &quot;T1&#39;s läks vist ehitamiseks&quot;. Selle peale ta muigas ja ütles et &quot;tüübid said mingi prantsuse crowdfundingu taha&quot;. Mõlemad naersid ja pööritasid silmi. Stseen.<br/><br/>Eften on üldiselt Eestis selle skaala üks ots, mille teine ots on Colonna.<br/>

harley

<blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Heki Fond&quot;</b><br/>Et vältida &quot;liiga madala alghinna&quot; enam-vähem kindlat vaidlustamist PK poolt, pandi kohe alguses <a target="_blank" href="https://youtu.be/_lUwKbJ6ejE?t=4">2. dimensioonist</a> alghind. Siit saab siis rahulikult 3 milli ja 2 kuu kaupa alla rullida niimoodi, et 2023 kevadel saab asja ilusti turuhinnaga müüdud.<br/></blockquote><br/><br/>Ärimaa hinnaks oli 6 969 920.- euri<br/>eurot. Hinna sees on elekter, vee, kanalisatsiooni ja küttega liitumise kulud. <br/>Ehituse maksumus planeeriti 70 mil euri lõpuks läks vist ca 80 mil euri<br/>Vaateratas maksis vist 3mil koos ehitusega ca 5 mil<br/>Kui arvestada, et samasuguse hoone ehituse hind on täna ca 30% kallim siis iseenesest pole ju kallis.<br/>Aga mis selle monstrumiga teha!<br/>Efteni meestel on äkki mõni idee. Neil peaks pensiraha ka justkui käes olema :)</blockquote><br/><br/>Lisagem veel projekteerimis kulu oli 2 826 000 eurot.

harley

65 milli on see hind kus hüpoteegi pidaja saab ikkagi oma raha tagasi.<br/>Omafinantseerigu võrra saeti hinda maha.

ttrust

T1 kaubanduskeskus: <i>&quot;Keskmiselt liigub teisel-kolmandal korrusel üks külastaja tunnis, tõdevad kauplejad mõrult.&quot;</i><br/><i>&quot; ...kui esimesel korrusel veel kauplemist leidub, siis teisel korrusel on poode lahti juba väga hõredalt ning kolmandal korrusel saab neid kokku lugeda ühe käe sõrmedel.&quot;<br/></i><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608338150/me-oleme-siin-nagu-pantvangis-t1-ei-lase-viimaseid-rentnikke-minema">https://www.err.ee/1608338150/me-oleme-siin-nagu-pantvangis-t1-ei-lase-viimaseid-rentnikke-minema</a><br/><br/>Artiklit lugedes saab tõdeda, et T1 -e avades oli omanike poolne pettuse maik juba kohe algusest peale küljes. Osade võimalike rentnikega mindi juba alguses tülli, seetõttu. <br/>Inimesed saavad ju aru kui neid petta üritatakse, või kuidas? Inimesed, kes ajavad jaekaubanduses äri, pole ju rumalad.

rainis007

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br />T1 kaubanduskeskus: <i>&quot;Keskmiselt liigub teisel-kolmandal korrusel üks külastaja tunnis, tõdevad kauplejad mõrult.&quot;</i><br/><i>&quot; ...kui esimesel korrusel veel kauplemist leidub, siis teisel korrusel on poode lahti juba väga hõredalt ning kolmandal korrusel saab neid kokku lugeda ühe käe sõrmedel.&quot;<br/></i><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608338150/me-oleme-siin-nagu-pantvangis-t1-ei-lase-viimaseid-rentnikke-minema">https://www.err.ee/1608338150/me-oleme-siin-nagu-pantvangis-t1-ei-lase-viimaseid-rentnikke-minema</a></blockquote><br/><br/>Tulin siia sama artiklit jagama. <br/>Väga kõrge meelelahutusliku väärtusega kraam. <br/><br/>Kui kunagi oli mul soov näha Milderi-Baltika kohta seriaali siis selle artikli lõpuks eelistaks pigem alternatiivset seriaali. Pealkirjaga PankrotT1 .

Draax

See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile.<br/>Toimivus ja <i>footfall </i> on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.<br/><br/>Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.

ttrust

T1 kaubanduskeskus artilklist -- kui palju on selles artiklis otse kirjeldatud ja veelgi rohkem aimatavalt tunda, kui suurte meister-VALEDEGA kogu T1 juhtkond rentnikke sinna alguses meelitas ja jätkuvalt kinni üritab hoida. Vale on selline asi mis kaotab igasuguse usalduse ja seda usaldust ei taasta mitte millegiga enam. Kui inimene siiralt eksib, teeb siiralt vigu, siis saab usalduse taastada - aga valetades, on usalduse taastamine võimalik? <br/>Õige mitmed inimesed peavad hakkama endale täiesti uut tööalast valdkond otsima, sest kommertsi-valdkonnas on usaldus täiesti kadunud.<br/><br/>Kas keegi tahaks osta kaubanduskeskust selliselt, et seal on rentnikud kettidega sisse aheldatud? Kaubanduskeskuse ostja peab hakkama uue omanikuna tegelema tulivihaste rentnikega, kes kogu oma viha ja frustatsiooni uue omaniku kaela valavad ja siis esimesel võimalusel sealt jalga lasevad. Kas selline sunnitud koostöö on tulus ja meeldiv? Parem lasta rentnikel minna ja oksjonile panna tühja majakarbi, saab kõrgemat hinda küsida.

rainis007

<blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br />See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile.<br/>Toimivus ja <i>footfall </i> on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.<br/><br/>Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.</blockquote><br/><br/>Üldiselt väga mõistlik lähenemine. <br/><br/>Aga T1 osas irrelevantne. Nende hädad ei saanud ju alguse rasketest aegadest. Nemad tegid juba pankade ja investorite survel avamise pooltühjas seisus. Seega neil see vakantsus ei tekkinud probleemide/kriisi tulemusena. Osa pindadest pole tänase päevani ainsatki rentniku näinud. Osa oli tühi juba algusest, tühi olev osa on ainult ajas kasvanud. Suuresti sellepärast, et polnud piisavat mõistlikku üürnike mix&#39;i + fakt, et keskuse planeering on absoluutne katastroof (ligipääsetavus ja navigeerimine keskuse sees).

rainis007

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br />Kas keegi tahaks osta kaubanduskeskust selliselt, et seal on rentnikud kettidega sisse aheldatud? Kaubanduskeskuse ostja peab hakkama uue omanikuna tegelema tulivihaste rentnikega, kes kogu oma viha ja frustatsiooni uue omaniku kaela valavad ja siis esimesel võimalusel sealt jalga lasevad. Kas selline sunnitud koostöö on tulus ja meeldiv? Parem lasta rentnikel minna ja oksjonile panna tühja majakarbi, saab kõrgemat hinda küsida.</blockquote><br/><br/>See osa tekitab minus ka suurt kummastust. <br/>Väga äraspidine loogika, et &quot;hoiame kõiki jõuga kinni, sest siis on väärtus suurem&quot;. See võtaks nagu eelduseks, et uus ostja ei tee mingisugust due diligence&#39;i enne ostmist ja eeldab, et kõik üürnikud, kes veel alles jäänud on, on hullult optimistlikud ja tahavad rõõmsal meelel koostööd jätkata uue omanikuga?!?<br/><br/>Ehk see, kes tahab minna, kes tahab jääda tehakse nagunii selgeks. Pole mõtet neid lahkuda soovijaid jõuga kinni hoida.

Draax

<blockquote><b>&quot;rainis007&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br/>Kas keegi tahaks osta kaubanduskeskust selliselt, et seal on rentnikud kettidega sisse aheldatud? Kaubanduskeskuse ostja peab hakkama uue omanikuna tegelema tulivihaste rentnikega, kes kogu oma viha ja frustatsiooni uue omaniku kaela valavad ja siis esimesel võimalusel sealt jalga lasevad. Kas selline sunnitud koostöö on tulus ja meeldiv? Parem lasta rentnikel minna ja oksjonile panna tühja majakarbi, saab kõrgemat hinda küsida.</blockquote><br/><br/>See osa tekitab minus ka suurt kummastust. <br/>Väga äraspidine loogika, et &quot;hoiame kõiki jõuga kinni, sest siis on väärtus suurem&quot;. See võtaks nagu eelduseks, et uus ostja ei tee mingisugust due diligence&#39;i enne ostmist ja eeldab, et kõik üürnikud, kes veel alles jäänud on, on hullult optimistlikud ja tahavad rõõmsal meelel koostööd jätkata uue omanikuga?!?<br/><br/>Ehk see, kes tahab minna, kes tahab jääda tehakse nagunii selgeks. Pole mõtet neid lahkuda soovijaid jõuga kinni hoida. </blockquote><br/><br/>Siin võib olla tegemist lihtsalt sellega, et praegusel hetkel ei ole keskuse juhtkonnal ja/või pankrotihalduril, kes praeguses olukorras neid otsuseid teeb, mitte mingit õigust muulta poolte kokkuleppel üürilepingu tingimusi (lõpetada ennetähtaegselt vms.) kuna seda võib tõlgendada pankrotivara väärtuse vähendamisena. <br/>Kõik asjaosalised võivad olla nõus, et see on ebamõistlik, aga seadus ei luba paindlikkust.

Draax

<blockquote><b>&quot;rainis007&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br/>See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile.<br/>Toimivus ja <i>footfall </i> on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.<br/><br/>Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.</blockquote><br/><br/>Üldiselt väga mõistlik lähenemine. <br/><br/>Aga T1 osas irrelevantne. Nende hädad ei saanud ju alguse rasketest aegadest. Nemad tegid juba pankade ja investorite survel avamise pooltühjas seisus. Seega neil see vakantsus ei tekkinud probleemide/kriisi tulemusena. Osa pindadest pole tänase päevani ainsatki rentniku näinud. Osa oli tühi juba algusest, tühi olev osa on ainult ajas kasvanud. Suuresti sellepärast, et polnud piisavat mõistlikku üürnike mix&#39;i + fakt, et keskuse planeering on absoluutne katastroof (ligipääsetavus ja navigeerimine keskuse sees). </blockquote><br/><br/>Nõus. Ja lisaks see, et tänu suurtele laenukohustustele ei olnudki keskusel mingit &quot;puhvrit&quot; millega seda lainetust siluda ja rentnikele vastu tulla. COVID lõi ju T1 ka selles mõttes valusalt, et vähemalt esialgu oli nina veel nii enam-vähem vee peal - kasumist ei saanud rääkida ja midagi rõõmsat ei olnud, aga oli lootus, et suudetakse kuidagi laeva õigele kursile tüürida.<br/>COVID selle otsa tõmbas tooli korralikult alt ära ja oligi kõik.

k525

<blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;rainis007&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br/>See oli kaubanduskeskuste õppetund juba eelmise kriisi ajal (2009) - parem on teha üüriallahindlusi rentnikele ja võtta mõned miljonid (tollal EEK-ides) lossi ise sisse, aga iga hinna eest tuleb vältida olukorda, kus väänad rentnike käsi nii palju, et 30-40% pindadest jäävad tühjaks. Sel juhul ei tule enam ka klient ja paistab häving kõigile.<br/>Toimivus ja <i>footfall </i> on kriisi ajal kõige olulisemad, seda tuleb hoida ka kasumi hinnaga, parematel aegadel tuleb joonealune jälle plussi.<br/><br/>Üldiselt on kaubanduspindade rendilepingud suuremalt jaolt kuidagi kaupmeeste edukuse (käivetega) seotud. Heal ajal teenib kaubanduskeskuse omanik healt läbimüügilt (kaupluste käibelt) boonust ning halval ajal saab läbi üüri allahindluste rentnikke toetada. Kaubanduskeskusel on reeglina märksa rohkem finantsmusklit ja reserve, millega halvad ajad üle elada. Kaupmeestel on reeglina rasvakiht üsna õhuke ja enamik raha mitte likviidne, vaid varude all kinni.</blockquote><br/><br/>Üldiselt väga mõistlik lähenemine. <br/><br/>Aga T1 osas irrelevantne. Nende hädad ei saanud ju alguse rasketest aegadest. Nemad tegid juba pankade ja investorite survel avamise pooltühjas seisus. Seega neil see vakantsus ei tekkinud probleemide/kriisi tulemusena. Osa pindadest pole tänase päevani ainsatki rentniku näinud. Osa oli tühi juba algusest, tühi olev osa on ainult ajas kasvanud. Suuresti sellepärast, et polnud piisavat mõistlikku üürnike mix&#39;i + fakt, et keskuse planeering on absoluutne katastroof (ligipääsetavus ja navigeerimine keskuse sees). </blockquote><br/><br/>Nõus. Ja lisaks see, et tänu suurtele laenukohustustele ei olnudki keskusel mingit &quot;puhvrit&quot; millega seda lainetust siluda ja rentnikele vastu tulla. COVID lõi ju T1 ka selles mõttes valusalt, et vähemalt esialgu oli nina veel nii enam-vähem vee peal - kasumist ei saanud rääkida ja midagi rõõmsat ei olnud, aga oli lootus, et suudetakse kuidagi laeva õigele kursile tüürida.<br/>COVID selle otsa tõmbas tooli korralikult alt ära ja oligi kõik.</blockquote><br/><br/>T1 ja Porto Franco on selles mõttes huvitavad projektid, et nende puhul võis juba enne ehitamise algust olla suhteliselt kindel, et need ei tööta. Kui ikka tänases majandusolukorras normaalset finantseerimist taha ei saa ja pead mingite C ja D alternatiividega leppima või ametnikke kinni maksma, siis tõenäoliselt on äriplaan ikka täitsa mööda. Mõlemad hooned on uhked ja huvitavad, aga Tallinna kinnisvaraturu jaoks ebaproportsionaalselt suured ja selgelt liiga kallid. T1-suuruse kaubanduskeskuse käima tõmbamine Tallinna suurima kaubanduskeskuse kõrval nõuab ikka väga palju käibekapitali, et rahvas sissekäidud trassilt kõrvale tõmmata ning maja kvaliteetseid rentnikke täis toppida. Tundub, et T1 puhul läks kogu kapital hoone ehitamiseks ning selle käima jooksmiseks enam piisavalt raha ei olnud.

tarmo.tamm

T1 avas uksed 2018. aastal. Numbrid räägivad justkui enda eest... <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/b/c/bc15eabfba3608edf7c0d2b1bdd1840f94f80696.png"/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/a/1ab8050679f84feba80ee1ac6ef7fd9866202708.png"/>

ttrust

Mitu aastat tagasi jõudis nii meediasse kui paljudele kohale teadmine, et erinevad kinnisvarahaldajad ning kaubandusketid loovad uusi kaubanduskeskusi, et aina suurema pakkumise läbi konkurendid surnuks konkureerida. Nüüd on esimesed viljad käes. Kõik on reeglipärane.

msr

Ja PKG on ca 3% plussis!! &quot;The Italian Job&quot;

MSM

T1-l on ka mõned plussid. Esiteks juurdepääsetavus on ilma autota parem kui Ülemiste Keskusesse ja Skaypark on koolieelikutele ja algklassiõpilastele küll äge koht. Sünnipäeva puhul viid karja kohale ja 2,5 tundi saavad vanemad omavahel juttu puhuda. Äge!<br/>Huvitav, kust T1 lootis kliente saada? Ainult Ülemistest mingi nipiga üle tõmmata.

Draax

<blockquote><b>&quot;MSM&quot;</b><br />T1-l on ka mõned plussid. Esiteks juurdepääsetavus on ilma autota parem kui Ülemiste Keskusesse ja Skaypark on koolieelikutele ja algklassiõpilastele küll äge koht. Sünnipäeva puhul viid karja kohale ja 2,5 tundi saavad vanemad omavahel juttu puhuda. Äge!<br/>Huvitav, kust T1 lootis kliente saada? Ainult Ülemistest mingi nipiga üle tõmmata.</blockquote><br/><br/>Ligipääsetavus sõltub küll muidugi vaatenurgast.<br/><br/>Kas rongiga reisija (rongi ootaja) valib aja parajaks tegemiseks pigem Ülemiste keskuse või T1? Ülemiste, sest sealt on mugavam ja kiirem peatusesse jõuda kui T1 tühermaalt ringi tehes.<br/>Kas Ülemiste City kõrgepalgalisel IT-kontoritöötajal on mugavam jalutada T1 või Ülemistesse? Ülemistesse.

tomv07

Omast kogemusest võin öelda et ajal kui olin tihe Ülemiste rongipeatuse kasutaja siis umbes 9 korda käisin Ülemiste-s ja ühe korra T1. See üks kord oli siis, kui tulin lennujaamast trammiga ja trammipeatusest isegi kannatab T1 minna. Rongi pealt tulles või minnes ei kutsu T1 kuidagi külastama, ühtegi ust ei ole, paistab ainult nagu oleks suur parkimismaja ja ühtegi silti vist ka ei ole.<br/>

pahurik

<blockquote><b>&quot;tomv07&quot;</b><br />Omast kogemusest võin öelda et ajal kui olin tihe Ülemiste rongipeatuse kasutaja siis umbes 9 korda käisin Ülemiste-s ja ühe korra T1. See üks kord oli siis, kui tulin lennujaamast trammiga ja trammipeatusest isegi kannatab T1 minna. Rongi pealt tulles või minnes ei kutsu T1 kuidagi külastama, ühtegi ust ei ole, paistab ainult nagu oleks suur parkimismaja ja ühtegi silti vist ka ei ole.<br/></blockquote><br/>eks uue omaniku esimene üleanne ongi sinna suunda sissepääs rajada

MSM

Ärge ajage jama! Rongiga T1 või Ülemistesse sõitjate arv on marginaalne.

Draax

Käibe mõttes toovad kaupmeestele vorsti leivale ikkagi autoga kliendid. See tuleb juba puhtpraktilisest mugavusest - trammiga võib olla ühele keskusesele natuke mugavam ligipääs kui teisele keskusele, aga kõik teavad, et keskmisest ostujõulisem klient nii väga sageli trammiga ei sõida ning teiseks on mitme ostukotiga ühistranspordis kõõlumine pigem hädavajaduslahendus, mitte kellegi esimene eelistus. See tähendab, et kui on vähegi plaanis suuremaid (raskemaid) ostukorve soetama minna, siis tehakse seda võimalusel autoga. <br/><br/>Omaette teema kui keskus oleks jalutuskäigu kaugusel.Kusagil südalinnas võib nii kaarti vaadates arvutadagi. Solaris, Kristiine, Nautica vms. võivad tõmmata kaardile sirkliga väikese sõõri ja mõelda, et südalinna kallima kinnisvara omanik jalutab nende keskusesse ja pärast jalutab koju.<br/>Ülemiste keskus &quot;sõõri&quot; sisse jääb ainult Ülemiste City (ja sellel on kindlasti oma mõju käibele), aga T1 sõõri sisse jääb Majaka tänava piirkond ja Peterburi tee esimesed kortermajad.... põhimõtteliselt Lasnamäe esimene serv (võib-olla kuni Pae pargini) ja seda on ikka hirmus napilt.

Rinja

T1 läks 55 miljoniga kaubaks, rääkisid ERR uudised.

Tohohtont

<blockquote><b>&quot;Rinja&quot;</b><br />T1 läks 55 miljoniga kaubaks, rääkisid ERR uudised.</blockquote><br/>No super. Saab ehk sellest akendeta tünnist asja ka. Ümberehitustööd tulevad vägevad. <br/>

naxitrall

No aknaid ei saa aga tünni saab (:

Rinja

Suht kallis tünn. Ehk saab suveks õlletehastele välja rentida, neil oli kuumalaine ajal probleem, et polnd piisavalt tsisterne virret kääritada.

MSM

Huvitav, mis uueks äriplaaniks kujuneb. Kas parkimismaja Ülemiste keskuse jaoks?

KaKa

Tähtsad mehed on rääkinud.

harley

Kui oksjoni alghind oli 55 milj ning oksjonile regas 4-6 osalist ja müük toimub ikka 55 milj pealt siis tahaks küsida mida ülejäänud seal tegid (nokkisid niisama nina).<br/>Pakun, et ostis MM Grupp.

jpedro

<blockquote><b>&quot;KaKa&quot;</b><br />Tähtsad mehed on rääkinud.</blockquote><br/><br/>Krt, mõne mehe silm ja suu<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/6/e63306d75322953c620d0d2f0ed94f2141f531ff.png"/>

Lenzer

<blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br />Kui oksjoni alghind oli 55 milj ning oksjonile regas 4-6 osalist ja müük toimub ikka 55 milj pealt siis tahaks küsida mida ülejäänud seal tegid (nokkisid niisama nina).<br/>Pakun, et ostis MM Grupp.</blockquote><br/><br/>Mingi 5,5 milli kohtutäituri kontole kanda nädalaks, et nina nokkida on hea hobi küll. Aga näen seda sageli oksjonitel, mis on 1000 korda väiksema hinnaga, et regatakse, makstakse käsiraha aga pakkumist ei tehta. Mõni osaleb iga kord, loodab, et asi laheneb pakkumiseta ja saab järgmine kord odavama alghinnaga uuesti osaleda, nii mitu korda, kuni keegi teeb pakkumise või kuni tundub, et nüüd tasub ära osta, sest järgmine kord võib pakkumisteks minna ja eelmise korra hinna isegi ületada.

indrek1989

<blockquote><b>&quot;Lenzer&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;harley&quot;</b><br/>Kui oksjoni alghind oli 55 milj ning oksjonile regas 4-6 osalist ja müük toimub ikka 55 milj pealt siis tahaks küsida mida ülejäänud seal tegid (nokkisid niisama nina).<br/>Pakun, et ostis MM Grupp.</blockquote><br/><br/>Mingi 5,5 milli kohtutäituri kontole kanda nädalaks, et nina nokkida on hea hobi küll. Aga näen seda sageli oksjonitel, mis on 1000 korda väiksema hinnaga, et regatakse, makstakse käsiraha aga pakkumist ei tehta. Mõni osaleb iga kord, loodab, et asi laheneb pakkumiseta ja saab järgmine kord odavama alghinnaga uuesti osaleda, nii mitu korda, kuni keegi teeb pakkumise või kuni tundub, et nüüd tasub ära osta, sest järgmine kord võib pakkumisteks minna ja eelmise korra hinna isegi ületada.</blockquote><br/><br/>tagatisraha oli 100k mitte 5,5miljonit

Lenzer

A, siis küll, selle kopika eest võib oksjonit niisama ka jälgida. Enamasti on 10%

yanek

Ilmselt ikkagi Lintgen ostis ära<br/>Neil pole väga vahet, sest nagunii on see ainuke raha, mis nad tagasi saavad<br/>Seetõttu pole ka väga mõtet venitada, kuna nii saad kiiremini üüritulu enda kätte, kui ise ära ostad<br/><br/>Iseasi on muidugi see, et tavaliselt sellise finantseerimise puhul küsitakse emaettevõtte garantiid ka mingis ulatuses, aga PKG aruandest ma ei leia viidet sellele

momentum

Reedeõhtune börsiteade: <a target="_blank" href="https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b0c23df46dd88c0de25f3597f52c85cf2&amp;lang=et">Pro Kapital Grupp suuraktsionär andis teada, et on sõlminud kavatsuste protokolli osaleda oma varade portfoolioga Pariisis noteeritud SPAC’is</a><blockquote><b>AS-i Pro Kapital Grupp</b> ehk <b>Pro Kapitali</b> suuraktsionär, <b>Ernesto Achille Preatoni</b>, edastas Pro Kapitalile kirja, millega informeeriti ettevõtet sellest, et suuromanik plaanib oma varade portfoolioga osaleda <b>NYSE EURONEXT-il Pariisis</b> noteeritud SPAC-is (ingl k <i>special purpose acquisition company</i>). <br/><br/>Suuraktsionäriga seotud ettevõtted on allkirjastanud kavatsuste protokolli oma varade üleandmise osas, kuid tegemist ei ole siduva kokkuleppega.<br/><br/>Pro Kapitalile teada olevatel andmetel kuulus 31. detsember 2021 seisuga Ernesto Preatonile ja tema lähikondsetele 49,59 % ettevõtte aktsiatest.</blockquote><br/><br/>No see on küll huvitav teade - täiesti lambist tõstab suuromanik varad ühest ettevõttest teise ettevõttesse ja noteerib varad hoopis ühel teisel börsil. <br/>Eeee .....<br/><br/>T1 läks hapuks, nüüd Preatoni tõstab oma varad välja. Palju Pro Kapitalist siis üldse alles jääb?<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.prokapital.com/et/projects/aktiivsed/">Arendamisel projektid</a>: <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/b/db80ecb711c1c681f73410f06140741dc1a292b4.jpeg"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/e/2ec05f25605dc6ee1f67c00f7f4d45c233515da5.jpeg"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/d/5d9b93ed6a48941b2c5e770d4b161ecf554ec7db.jpeg"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/a/1af3fedb042ba14a2df5e28b704c9f3fa8502ee5.jpeg"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/d/ed5656abe2f7717c6da3322dff4684f50d58700d.jpeg"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/7/d/7d2474720047d37147aab4fc71d8bc4fb2fa5a07.jpeg"/><br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/1/c/1c6117d0543f5ce907303e89a574da73d71bb2c8.jpeg"/>

Visahing

SPAC on imevits, vaata mis tõstetega eelmine aasta need välja tulid ja kus hetkel hinnad.<br/>Kui see peaks õnnestuma, siis ei imestaks, kui mõni suurem meie arendaja seda mudelit järgi teeks, paberil kasumiga maha müüa ja siis uued omanikud- väikesed näevad reaalset.

momentum

PR: <a target="_blank" href="https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bca8a6e3a8c5cddf4d35554babb8f9c77&amp;lang=et">2023. aasta finantskalender</a><blockquote>2023. aasta finantskalender<br/><br/>2023. aastal avaldab <b>AS Pro Kapital Grupp</b> oma konsolideeritud majandustulemused järgnevatel kuupäevadel:<br/><br/>SÜNDMUS AEG<br/>2022 IV kvartali ja 2022 majandusaasta auditeerimata tulemused 28.02.2023<br/>2022 aasta auditeeritud tulemused 28.04.2023<br/>2023 I kvartali auditeerimata tulemused 19.05.2023<br/>2023 II kvartali auditeerimata tulemused 18.08.2023<br/>2023 III kvartali auditeerimata tulemused 17.11.2023</blockquote>

momentum

PR: <a target="_blank" href="https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b97c14aa494ce8ac0a8e499961aa357f8&amp;lang=et">AS Pro Kapital Grupp loobub hotelliettevõtte ostmisest Sitsiilias</a><blockquote><b>AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) </b>allkirjastas 26. aprillil 2022 eellepingu, millega avaldas soovi osta 100% osaluse ettevõttes <b>P.K. Sicily S.P.A.</b> (registreeritud <b>Milanos, Itaalias</b>), mis omab ja opereerib hotelli <b>Domina Zagarella Sicily</b>.<br/><br/>Antud lepingu sõlmimisega reserveeris Pro Kapital oma õigused soetada ettevõtte osalus 12 miljoni euro eest ning alustas juriidilist ja finantsilist due diligence’i.<br/><br/>Tulenevalt due diligence’i tulemustest ja võttes arvesse praegust ülemaailmset majandusolukorda, leiab Pro Kapital, et osade omandamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning seega loobub Pro Kapital itaalia hotelliettevõtte osaluse omandamisest.</blockquote>