Rahakompassi foorum hakkab küll teemast välja minema, aga veel paar mõtet kogumispensioni müügi teemal:<br />Tellerid ei saa mitte kuupreemiat, vaid iga lepingu pealt lisatasu, võib-olla neil oma vahel käib ka mingi võistlus lisaks või makstakse kuupreemiaid, eks seetõttu üritataksegi iga hinna eest pakkuda seda. Tundub ka, et info hankimine on neil hästi korraldatud, peale seda kui ära liitusin ei mainitud asja kusagil enam poole sõnagagi, liitumine on isikukoodi abil hõlpsasti kontrollitav - huvitav kas pangaprogrammides tehakse aegajalt vastav update ja tellerile viskab teate ette, et mind pole mõtet moosida?<br />Huvitav kui palju on liitunute mingi panga fondiga liitunute % nende hulgas, kes tulid samasse panka eluasemelaenu, liisingut, krediit- või järelmaksukaarti taotlema - pakun, et ligineb 100%-le: aja kokkuhoiu mõttes oleks vabalt võinud taotlused ühele blanketile koondada - kas mitte Ühispanga fondi liitumisavaldusel ei olnudki mõned huvitavad lisaküsimused a la soovin EYP deebetkaarti, Magnet kaarti jne?
boulder, kas mitte ei ole telleritel mingi siht 7 klienti kuus? Võibla on see alatu laim? <br />Vihale ajab kui teller moosib klienti, see tähendab, ei tegele oma põhitööga, ja sina ootad järjekorras.
Kui s...l ajal müüakse ettevõtteid eimillegi eest, siis võiks seda üle kanda ka börsile. Eesti börsile. Miks ei osta sa siis näiteks Klementi aktsiaid? Reverse-split muutis aktsia tõesti odavaks.<br /><br />Pensionist. Kummaline, samal ajal kui inimesed ei julge aktsiaid osta, liituvad nad pensionisambaga? Psühholoogiline kihutustöö kannab vähemalt selles vallas vilja. Arvestades kui palju vapustusi on Eestist viimasel aastatuhandel üle käinud, ei julge küll mingi sambaga liituda ja raha pikaks ajaks ära anda. Pigem ostaks ise Eestist ja USA-st mõne ettevõtte aktsiaid ja hoiaks pensionini. Huvitav, millised Eesti ettevõtted võiksid kvalifitseeruda?
Toetan mio arvamust, et prohmakad ei ole veel möödas. Pigem teen ise mingisuguse prtfelli ja investeerin sinna. Jah loomulikult ei saa ma võistelda EYP või HP või SAMPOga selles, kui osavalt ma oma portfelli kokku panen, kuid ma ei lähe kaasa ka suure liitumistuhinaga. Ma arvan, et ma olen EYPle ja HPle piisavalt väheväärtuslik, et ma neid edasise 10 aasta jooksul grammigi ei koti ja nad mulle helistama ei hakka. See aeg mis ma kulutan pensionifondi haldaja leidmisele teen parem mõned head tehingud ja teenin oma esimese miljoni... irv.
Jah Aimar, kogu see II samba tutvustamise kampaania on sinust jälge jätmata mööda läinud. Sulle peab vist uuesti seletama mis asi on investeeringute hajutamine ja mitu % inimesi/fondihaldureid suudavad indekseid lüüa. :-)
Aimar,<br /><br />Puht sportlikust huvist tegin excelis ühe mudelikese, et sinu mõttekäiku ise investeerimisest kas siis toetada või ümber lükata. Jutt on siis vaidlusest, et kas liituda 2.sambaga või investeerida ise.<br /><br />Võtsin esmalt sellised, enda arvates küllaltki konservatiivsed eeldused, et mitte tahtmatult toetada 2.sambaga liitumist:<br /><br />inimese vanus: 30 a<br />inimese brutopalk praegu (palgatöötaja): 20 000 kr<br />keskmine inflatsioon järgmise 33 aasta jooksul: 3% p.a.<br />keskmise palga keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a.<br />inimese palga keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a.<br />sotsiaalmaksu laekumiste keskmine aastakasv järgmise 33 aasta jooksul: 6% p.a. (see on nüüd küll julgelt oletatud, aga pigem räägib just 2.samba kahjuks, seega on konservatiivne eeldus)<br />2.samba fondi oodatav keskmine tootlus aastas järgmise 33 aasta jooksul: 4% p.a.<br />Inimese oodatav eluiga: 80 aastat<br /><br />Seejärel leidsin riiklike pensionimaksete väärtuse kokku 63ndaks eluaastaks (kõik sotsiaalmaksust sõltuvad riikliku pensioni maksed vanuses 63-80 eluaastat diskonteeritud 63ndasse eluaastasse) nii 2.sambaga liitudes kui mitteliitudes. Summa mitteliitumisel tuli mõistagi suurem kui liitumisel.<br /><br />Seejärel lõin kokku 2.samba fondist teenitud summa 63ndaks eluaastaks.<br /><br />Seejärel võrdlesin summasid mitteliitumisel (vaid riiklike pensionimaksete koguväärtus 63 eluaastal) ning liitumisel (riiklike maksete kogusumma 63 aastasena + 2.samba fondist teenitud summa). Tuli oluline vahe liitumise kasuks.<br /><br />Seejärel vaatasin asja 30 aastase mitteliituja seisukohast, kes sooviks 1.48% kuus netopalgast ise investeerida ja arvutasin kui suur peaks olema tema investeeringute keskmine aastatootlus, et ta teeniks tasa 2.sambaga liitumise võidu (vt eespool). Eelnevalt toodud eelduste korral oleks vaja 33 aasta keskmiseks tootluseks ca 11.7% aastas. Nii et, kui oled võimeline seda 1.48% kuhugi paigutama nii, et saaksid 33 aasta keskmiseks tootluseks vähemalt 11.7% aastas, siis tõepoolest poleks nagu mõtet liituda.<br /><br />Kui nüüd aga tõsta 2.samba fondi oodatavat tootlust näiteks 7%-ni aastas, tõuseb ise investeerija nõutav aastane tulumäär 14,3%-ni. Seega pead ise investeerides aastas keskmiselt teenima 2-3x rohkem kui fondis, et saavutada sama tulemust.<br /><br />mudel on veel toores, aga mingi sõnumi peaks andma. Kritiseerige, kui kuskil loogikaviga märkate. <br />
Enzi loogikaga nõus, lisan siia fakti, et 1.48% palgast pole võimalik investeerida nii, et teenustasud seda ei hävitaks. Seega peaks paar aastat koguma ja siis selle summa investeerima. Mis omakorda tähendaks kaotust ajas ja madalamat tootlust.<br /><br />Seega mina ei näe põhjendatuks ise investeerimist PF <b> asemel </b>. Investeerida tuleb ja II sammas peaks ka olema.
Velikij, kui sinu võrdlust II samba müügi osas nüüd Freudi ideede najal analüüsida (mida ma küll tegelikult üldse ei valda :))), siis kandideerid ise ka?
Hmm, väga huvitav? Milliseid Freudi ideid sa silmas pead? Alateadvuse jagunemist? Kaht põhiinstikti ja nende domineerimist eri eluetappidel? Unenägusid?<br /><br />Kunagi ammu pidin Freudist mingi referaadi kirjutama, raamatud siiani õnneks alles :-) Kuigi venekeelsed :-(
Kui nüüd edasi minna (sorry kui analüüsiga puusse panen muidugi), siis tegemist on erakonnaga, kellele teeb muret Keskerakonna tugevus. Seega Reform, Res Publica või Isamaa?
Minu p6him6te rahajuhtimisel on : 2ra v6ta riske mida sa ei saa juhtida. Pensionisambad on ses m6ttes eriti halb variant.<br /><br />Kui lyhiajalistes tehingutes saab v6tmefaktorid tasandada lineaarseteks trendideks (v6i veel parem kasutada ceteris paribust).. siis 40 aastases perspektiivis k2itub maailm nii lokaalselt kui globaalselt t2iesti prognoosimatult.<br /><br />40 aastaks raha enda k2est 2ra andmine on MEGA SUUR RISK. Selle riski hinna saaks teada.. kui proovida osta oma pensionifondile PUT optsioon kestusega 40 aastat olukorras kus alusvara ei saa kaubelda 40 aastat. LHV mis hinnaga te myyksite mulle m6ne teie konkurendi pensionifondiosakutefondi puti 40 aastaks ytleme strike=fondiv22rtus praegu?<br /><br />Paha on muidugi see et ma maksan nii v6i teisiti oma sots. maksuga teiste pensionipropaganda 6nge l2ind Eesti kodanike isiklikke pensionifonde kinni. Ma olen sellega n6us, sest see on mulle ikkagi kokkuv6ttes odavam.
mõttetera: ära trendista pikemalt, kui on algandmete periood. ehk siis 2 aastat tegutsenud fondi tootlusi hinda maksimaalselt 2 aastat tulevikku, 10 aasta fondi tootlusi 10 aastat tulevikku.<br />pealegi, kes paneb pea panti, et riik oma tammetõrud ikkagi lisab... <br />ehk negatiivne stsenaarium: mis juhtub, kui riik ei suuda oma protsente lisada? ja mis juhtub, kui riigieelarves on megasuur auk, ja seda saaks katta pensionifondide rahadega...? <br />mõtlemisainet on.<br />ajaloolane mart laar, võimuahne edgar savisaar - kes 15 aastat tagasi oli paadunud kommunist, nagu mõned vanemad inimesed räägivad, ega ka keegi teine korruptsioonipagunitega poliitik ei suuda vähemalt minus usaldust tekitada.
Alo, teema huvitav, et kellele kesk pinda käib, aga sellega võiks kolida parteide ja maksude foorumisse, pole nagu tegelikult rahakompassi teema
Taavi,<br /><br />Kahtlemata käitub maailm 40 aastases perspektiivis ettearvamatult. Kahtlemata võib juhtuda ühte kui teist. Milliseks aga sa hindaksid 100% võlakirjafondi tulusust ja riski järgmiseks 40 aastaks? Milline oleks sinu arvates halvim stsenaarium tootluse osas võlakirjafondi puhul? 0%? -10%? -100%? Ma ei mõtle siinkohal stsenaariume, et maa põrkab asteroidiga kokku, ma mõtlen realistlikku ootust tüüpilise võlakirjafondi puhul, mille varad on laiali erinevate riiklike ja ettevõtete võlakirjade vahel. Kas sul on mõni argument, miks peaks võlakirjafond teenima alla 0% 40 aasta keskmisena? 0% aastatootlusega arvutades tuleks ise investeerimise "nõutav tulumäär" veel +8% kanti p.a.<br /><br />Kumma investeeringu risk on siis suurem:<br />1) anda raha käest ära 2.samba võlakirjafondi ja eeldada tootluseks vähemalt 0%<br />2) investeerida ise lootuses jupikaupa raha paigutades saavutada vähemalt 8% p.a.?<br /><br />Ma möönan, et risk selles osas, et selle riigi 4% lisamine lõpetatakse, eksisteerib ja minu eelnev jutt ja arvutused eeldasid selle 4% lisamise püsimist.
aga kui suur on inflatsiooni % 40 aasta pärast<br />ja kas keegi teab jaapani pensionifondide tootlikust viimase 20 aasta lõikes
Enz ma ei sea kuidagi kahtluse alla LHV ja teiste fondide poolt v2lja toodud tootlusnumbreid, mis baseeruvad mingil keskmisel. Tulust r22kides tuleb paraku alati k6neleda riskist (ilma riskide laia loomaaeda siinkohal lahkamata) mille tingimustes see tulu saavutatakse. Minu v2ide on lihtsalt, et ehkki ennustatav keskmine fonditootlus v6ib ajaloolisi andmeid ekstrapoleerides olla suht normaalne, siis selle keskmise stsenaariumi realiseerumise standardh2lve ehk RISK on megasuur 40 aastases perspektiivis. <br /><br />L2henen sinu kombel siis dualistlikult. Sul on silmapiiril sinu unistustemaa. Sul on v6imalus kahe auto vahel. Kumma rooli sa asuksid, kas selle:<br /><br />1) kus sa saad igal hetkel vajutada pidurit, gaasi ja rooli p88rata?<br />2) kus sa saad ainult vaadata kuhu suunas auto s6idab ning ainult minimaalselt s6idusuunda m6jutada (fondi saad vahetada vist aastas korra)
Taavi, Su võrdlus on pisut vale - valida on kahe variandi vahel:<br />1) auto, kus sa saad igal hetkel ise vajutada pidurit, gaasi ja rooli pöörata? <br />2) buss, kus sama asja teeb kogenud bussijuht (fondijuht). <br /><br />Eeldad, et näed ise alati paremini ette kui fondijuht - kas see ikka on nii? Kui ikka pensionifondi investeeringud muutuvad ümbritseva keskkonna mõjul ebatulusaks on võimalus neid samuti ümber suunata - vajadusel ka fonditingimuste muudatuse teel, ka seadusemuudatused ei ole selle tarbeks välistatud, kuna kõne all on ikkagi suure osa kodanikkonna (valijaskonna) pensionisäästude säilimine. <br />Sellest, et saad ise gaasi või pidurit vajutada on vähe abi kui Sa seda vajadust ette ei näe. Minu väide on see, et bussijuht näeb tunduvalt kaugemale ja ehkki buss manööverdab halvemini, saab bussijuht varem reageerides vajaliku manöövri ikka edukalt sooritatud.
10 punkti Taavi, minu mõte. <br /><br />Fondijuht (bussijuht) on käsist seotud kui investeeritakse indeksitesse.
Taavi, ma püüan selgitada, miks ma valiks teise auto.<br /><br /> esimesel autol on käsipidur peal ja seda ei saa välja võtta (vajalik min 8% tootlus vs vajalik 0% tootlus sama tulemuse saavutamiseks) ning unistustemaale jõudmiseks tuleb seega kulutada oluliselt rohkem kütust (enda aeg)<br /> esimese auto roolimehhanism on korrast ära ja ta vingerdab teel oluliselt rohkem (ise investeerimise tulususe oodatav standardhälve vs 100% võlakirjafondi tulususe oodatav standardhälve)<br /> valides esimese auto, pean jälgima selle auto rooli, pidurit ja gaasi ning ei saa tegeleda muuga. Teise auto võin seevastu panna autopiloodi peale ja istuda ümber hoopis kolmandasse autosse, veoautosse (kolmas sammas, isiklik väärtpaberiportfell, kinnisvara). Nii võin keskenduda veoauto rooli keeramisele, piduri andmisele ja gaasi vajutamisele.<br /><br /> Oleks muidugi veel variant, et tõsta teine auto veoauto peale (liita igakuine 1.48% oma muude isiklike investeeringutega). Siin on aga probleem, et iga kilomeetri tagant, tuleb veoauto kinni pidada ja teine auto korraks veoautolt maha laadida (probleem, kuidas igakuiseid 1.48% juppe pidevalt oma muudele investeeringutele lisada ilma, et teenustasud asja mõttetuks ei teeks)
bussijuhid on eestis olnud aina rohkem ja rohkem purjus...
Veel variante, :)<br /><br />1) esimest autot pole olemas, käid esialgu jala ja kogud raha selle ostmiseks - ikka 1,48% kuus. Puudutab vist enamust Eesti elanikkonnast. Teise auto saad ostad järelmaksuga, juba sõidad ja maksad sama raha kuus.<br /><br />2) olemas uhke auto, ise ka hea juht - kas 1,48% on palju maksta autokindlustuseks, oma Ferrarile Sa selle raha eest ei saa isegi mitte lõhnakuuske, :)
Me omame raha selleks osta endale vabadust. Sul on valida :<br /><br />1) Garanteeritud vangistus 40 aastat, AGA peale vangistust v6ib elu asjaolude kokkusattumisel elu olla nagu paradiisis (kui sa juhtud elus olema)<br /><br />2) 40 aastat elu sinu oma soovide kohaselt (t88ea jooksul), AGA p2rast on v6imalus, et asjaolude kokkusattumisel pead elama vanglas (kui sa juhtud elus olema)
tuleb hoopis investeerida perekonda, lapsed hakkavad toetama...
Alkoholijoobes roolist kätte saadud bussijuhtide arv protsentuaalselt kõigist Eesti bussijuhtidest on kindlasti kordi väiksem kui sama probleemiga autojuhtide arv kõigist autojuhtidest. <br /><br />Paljud rullnokad panevad ka kaine peaga bambusesse, tihti põhjuseks just see peetakse ennast tõeliseks ässaks ja tahetakse kõigist kaasliiklejaist ette jõuda, :)<br />
ka maani täis bussijuhid pole õnneks ükski bambusesse pannud indiferentselt rullnokkadest
jah, on saanud isegi politsei märguande peale pidama.<br /><br />a mis rullnoksidesse puutub, peaks kõik bmw omanikud maksma vähemalt kolmekordset liikluskindlustust. õudne mõelda, mis saab siis kui mootorsõidukimaks kaotatakse-- kõik kel vähegi midagi on, toovad oma vagunid välja...<br /><br />praegu on ikka jube testida ennast kell 5pm autoroolis kaubamaja juures: kas sa suudad ikka oma agressiivsust ja viha taltsutada...?
Soren, mina tahaks hoopis lapsi toetada.<br /><br />Taavi, see ei ole 1,48% ei ole ju Su ainus raha, vabadust saad osta ülejäänu eest, peadki seda nagunii tegema, sest II sammas ei taga Sulle mõnusat elu, vaid ainult pisut lisaraha, aga enam rohkem vabadust saa II sambasse pandud raha eest ei saa.<br />10 000 kuupalga puhul loobud 5 kroonist päevas ...<br />Kui Sul see raha vägisi ära võetaks pangakontolt ja Sa oma kontoseisu iial ei kontrolli - kuna Sa seda märkaksid?<br /><br />OK, kõige õigem on omada II sammast + III sammast + IV sammast ..... IX sammast ... jne.<br />Mida rohkematest kohtadest Sul raha jookseb seda parem, aga alustada võiks soodsaimast & kättesaadavaimast. <br /><br /><br />Lõpetuseks mõned head vastused otse elust küsimusele: miks ja kuidas liitusin II sambaga?<br /><br />Üks muhe onkel (kõrgepalgaline IT mees): Kõik on jama ja raha nagunii kätte ei saa, aga oluline on ühine sotsiaalne kogemus: pensionipõlves taatidega õlut võttes kõik räägivad kuidas iga kuu panid ... krooni ja ei saanud lõpuks mitte midagi, kui ma ise ei liitu, siis ei saagi vestluses sõna kaasa öelda, :)<br /><br />Noor blondiin (klienditeenindaja): noh, surfasin Internetis ja läksin korra Hanzanetti ja siis tegin seal midagi .... ja siis tuli teade, et mul on nüüd mingi K3 .... a mis asi see üldse on selline? (OI OI OI, nii võib ju igasuguseid asju külge saada, :)<br /><br />
Aga kõik siinkirjutajad võiksid külastada mõnda LHV investeerimistunid, kus saab ennast kogumispensioni teemal välja elada, :) (heas mõttes muidugi!).<br /><br />Vt. lähemalt: https://www.lhv.ee/pension/seminar.cfm?nocache=1
Minu meelest Taavi räägib ekstreemsetest näidetest. Ma arvan, et 90% II sambaga liitunutest ei oska niimoodi raha investeerida, et tootluseks oleks 8 ja rohkem protsenti. <br /><br />Ja sellest ülejäänud kümnest protsendist enamus omab piisavalt vara, et pidada seda 1.48% oma palgast tühiseks ja II sammast palju lihtsamaks lahenduseks kui selle raha kuhugi investeerimist.<br /><br />Lisaks veel ja veel kitsendusi ning ehk 0.2% võiks olla see protsent liitunutest kellel on mõistlikum ise investeerida.
Ja siis hea vaadata kuidas teised lennukiga üle sõidavad
Kes seal ülevalpool kahtles, et kas riik ikka paneb ka 40 a pärast 4% juurde? Aga selles sa ei kahtle, et riik võiks I sammast vähendada? Mõlemad otsused käivad läbi Riigikogu.<br /><br />Näiteks: 25 aastane, palk 10000, lisapension 6172 kr/kuus (fondi tootlus 7%)<br /> 40 aastane, palk 5000, lisapension 972 kr/kuus (fondi tootlus 7%)<br /> 30 aastane, palk 8000 kr, lisapension 3445 kr/kuus (fondi tootlus 7%)<br /> Mis näiteid veel?<br /><br />Toimub inflatsioon, aga ka palgad tõusevad. Kuolete ära - teie lastel on juba mingi seeme olemas. Ega lääne inimesedki 1 põlvkonnaga rikkaks ei saanud.<br /> ...ja minu meelest on üldse naeruväärne nii kõvat tolmu 1,48% pärast üles keerutada. Jätke mõned õlled a´25-30kr/tk joomata.<br /><br />
Ega pea jah mõtlema PEALE MEID TULGU VÕI VEEUPUTUS. Mul on küll hea vaadata, kuidas II sammas kasvab. Reaalseid numbreid nähes leitsin, et õige valik. Laristaja nagu ma olen, on hea vaadata, kuidas midagi tuleviku tarvis koguneb. Mis siis, kui kasvõi 0% tootlusega
Praeguste tingimuste juures ei ole II sambale teist paremat alternatiivi kui sellega liitumine juhul kui oled palgatöötaja. Alternatiiv on loobuda palgatööst. Palgatöötajad(ehk need kes ikka palka saavad mida ikka palgaks võib nimetada)=keskklass. II sammas aga on rikaste vandenõu keskklassi vastu. Tootluste üle võib spekuleerida, aga paremat alternatiivi lihtsalt praegu ei ole. Igal juhul on see parem kui I sammas ja see ongi kõik. Ma ei saa aru mille üle on siin nii palju muliseda. Kui ollakse nii kõva investor, et optsioonidega raha paksult kokku aetakse, siis II sammas ei peaks üldse sellist inimest kottima.
2 asja:<br /><br />1) kui sama makroökonoomika puhul tagab pensionifond parema tootluse (12%-14%),<br /><b>miks siis yldse riske v6tta, kui pikaajaliselt ei lööda indekseid ja yle 10% kestvat tootlust ei saa enivei?</b><br /><br />2)Ei ole v6imalik et eesti kodanikul on eesti opensionifondiga suurem risk 40 jooksul kui omaette investeerides eestisse. välismaale investeerides väheneks kyll eesti risk kuid välismaa risk suureneks - Sa ei saa riski vältida, void vaid yhest kohast teise nihutada (v6i maksta, aga ka see kellele maksad on ju risk ikkagi)
einoh mul suht pohh ja eks ma liitun ka, tahtsin lihtsalt natuke skeptilisust lisada
yks elut6de tuli meelde,<br /><b>p6e vähem, tee ära. kui jama juhtub, kyll siis klaarid</b><br /><br />see käib nii naiste, raha kui ka v6imu kohta :)
Mitte millestki ei teki miski. Ka need kohustusliku kogumispensioni "boonus" protsendid tulevad maksumaksja taskust. Kes kurat on riigile andnud volitused minu investeeringuid v22rtpaberitesse suunata?. 2kki soovin ma investeerimisfondide asemel oma sammaste "boonus" protsendid investeerida hoopis metsa, lastesse, v6i kinnisvarasse v6i yksk6ik kuhu mujale. Mulle meenutab igatahes pensionisammaste v2rk natuke n6ukogude aegset sundkorras riigiv6lakirjade ostmist (ehkki praegune v2rk on siiski lahjem).. nyyd saavad poliitilise ladviku asemel sellest kasu ainult fondivalitsejad.<br /><br />Olen endiselt seisukohal, et pole riigi asi otsustada, kas ma tahan osta 6una v6i banaani.. investeerida laevaehitusse v6i v22rtpaberitesse...
Võiks tõmmata paralleele EVP-de eest ettevõtete erastamisega. See oli ka nagu rahvuslik kapital ja puha, mida oleks pidanud saama põlvest-põlve pärandina edasi anda. Millegipärast on enam-vähem kõik müüdud aktsiad väikeinvestoritel pihust libisenud? Ilusamad näited on vaid Saku, Kaubamaja ja Rakvere LK. Müüdi mitukümmend ettevõtet. Miks need investeeringud ei taganud turvalist pensionipõlve????
Taavi,<br />saa ykskord aru: tegemist on pensioni tarvis kogutava rahaga,<br />mitte investeeringuga. lihtsalt investeerimine annab ajalooliselt parima kaitse inflatsiooni vastu..<br /><br />niikaua kuni enamus inimesi on lollid ja ei hoolitse ise oma pensioni eest peab seda tegema riik.<br />iseasi kas ta suudab end kehtestada ja erasektorilt (=fondivalitsejad) valja kaubelda soodsa diili riigielanike kasuks. minu arvates ei suuda.
Taavi, aga mis takistab sind sellist fondi loomast? Kui sa usud, et sul on mõttekaaslasi, siis tee oma 2.samba fond ja investeeri oma maitse kohaselt (mets, kinnisvara, üksõik kus mujal...). Et tagada sadade ja tuhandete inimeste raha turvalisus, pead muidugi täitma riigi regulatsioone (minimaalne kapital, litsentsid, hajutamise nõue jne). Kui sul on mure, et fondivalitsejad pistavad hõlptulu endale taskusse ja pealegi investeerivad paljude inimesten soovide vastaselt, siis mine ja paku konkurentsi ja löö kliendid üle! Võib-olla vahetaksin ka ise oma fondi mõne aasta pärast sinu fondi kasuks.
Personaalselt olen mina viimased 20 aastat investeerinud enda harimisse (keskharidus kyll riigi subsideerimisega) ja j2rgmised 20 aastat kavatsen investeerida oma lastesse ja abistada oma vanemaid. Sorri need on MINU prioriteedid. Pensionifondidesse investeerides kaldun ma lihtsalt oma prioriteetidest k6rvale ja see on mulle strateegiliselt kahjulik. <br /><br />Me v6ime riigi rolli l6putuseni tugevdada: kogu oma sissetuleku maksudena riigile maksta ja lasta riigil otsustada kas yxikisik investeerib haridusse v6i lastesse, s88b riisi v6i kartulit, m6tleb lillede v6i liblikate yle...<br /><br />Kyssa on selles, et riik on moodustatud teatud funktsioonide t2itmiseks. Pensionifondide kontekstis ei kuulu nende funktsioonide hulka riiklik otsustamine:<br />a) kas ja kui palju ma oma sisse tulekust investeerin investeerimisfondidesse<br />b) kuidas ma jaotan oma sissetulekud oma eluaja jooksul (palju kulutan nooruses palju vanaduses)<br />c) millised skeemid on mul enda pensioni kindlustamiseks (kas mind toetavad lapsed, v6i elan investeeringutest, s88n prygikastist vms.)
Taavi,<br /><br />Kui vaidlus läheb vasak-parempoolsuse teljele, siis kipun siin sind pigem toetama ja pean ka end pigem parempoolsete toetajaks. Ka mina olen pigem väiksema kui suurema riigi poolt. Eelnev arutelu käis puhtalt tasandil "mida oleks arukam teha praeguses olukorras". Aga okei, võib ju ka arutada, et kas see praegune süsteem on hea.<br /><br />Mina näen pensioni 2.samba taga ka näiteks riigi muretsemist kodanike tulevase (füüsilise) turvalisuse eest. Turvalisuse tagamine ju peaks olema riigi ülesanne? Kui ma oleks täiega parempoolne, siis ma vist ka esmalt pooldaks, et las iga mees olgu hunt ja ise enda eest väljas (las igaüks kindlustagu ise oma tulevik omale meeldival moel). Mis aga saab nendest, kes seda ei tee? (kulutavad kogu raha praegu, investeerivad ise kuid hävivad, panustavad lastesse kuid hävivad jne) Jama ongi selles, et sellised ei tekita tulevikus probleeme mitte ainult endale, vaid ka sulle ja mulle ja meie lastele. Võimalike sinule ja minule tekitatavate probleemide ring on lai, alustades näiteks vähem turvalisest koduümbrusest (nälgiv pensionär sinu privaatsuse ja vara kallal), jätkates maksukoormusega (nälgivad pensionärid Toompeal nõudmas maksude tõstmist suurema riikliku pensioni heaks - ehk nõudes raha sinu ja minu lastelt) jne. <br /><br />Siin ongi küsimus, milline on odavaim viis selliste probleemide vältimiseks või vähemalt vähendamiseks? Kas praegune 2.sammas või mõni muu lahendus? Või polegi probleemi üldse olemas ja inimeste sissetulekud kasvavad tulevikus sellise kiirusega, mis võimaldab ka väheneva rahvastiku tingimustes norm riiklikku pensioni maksta?<br /><br />oh kui vasakpoolne jutt välja kukkus...
v6rdleksin inimese-riigi suhet nagu lapse-lapsevanema suhtega.<br />riik peab olema see tark kes inimese läbi ta lolluseperioodi viib ja sunnib teda<br />tegema asju mis pikas perspektiivis on vajalikud kuid lyhikeses ebameeldivad.<br /><br />ja pensionifond on enivei parem variant kui et riik kogub maksude naol selle raha,<br />sest siis saab ka erasektor osaleda ja riigil pole vaja seda byrokraatiat.<br /><br />riiki tuleb väiksemaks teha, kuid elu on naidanud et eriti eestis ei saa<br />erasekotor oieti mitte millegagi hakkama, samamoodi nagu ei saa ka riigisektor ega<br />kolmas sektor. miski äpude kari pyyab end demoda parempoolsetena, samas tehes<br />vasakpoolseid otsuseid ja tegelikkus on hoopis mingi oligarhia moodi monstrum.<br /><br />oieti mitte millegagi hakkama saamine = oma kukru taitmine kuid filosoofilise rolli taitmatajatmine (ala erasekotor kui konkurents jne)
Kui võrrelda riigi ja kodaniku suhet, siis on tegu küll lapse ja vanema suhtega. Olen ammu ammu seda teemat kunagi käsitlenud aga psühholoogilisest aspektist ja Freudi teooria läbi. Et lapsed on vanemate peegel ja sellest võib palju välja lugeda. Ja see peenise hirm ja tütre isa suhe jms.<br /><br />Aga majanduslikus mõttes on jah riik see, kes pakub oma elanikele välja võimalused... Ka see peaks piisavalt olema mõistetav. Eks ka pensioni sambad ole ju selle eesmärgiga.<br /><br />Taavi - Ka mina loopisin algul sõnu, kuid kui järgi mõtlesin, siis ei ole mul mõtet mingit tühipaljast protsenti oma palgast ise investeerida. Ma võin ju seda nii või teisiti teha ja maksta veel lisaks sellele ka pensionisambasse raha. Topelt efektne. Ja krt, mõtlesin ikka selle peale ka, et kui näiteks olen 45 ja ullu papi kokku investeerinud ja ühel hetkel põleb maja maha, auto varastatakse ära, naine teeb pangaarve tühjaks, lastest üks on lits ja teine joodik ning vanemaid põle enam. Ehhh, siis on mul ju PENSION ikke olemas ja kopsakas teine.
Kurat võtaks, kui ma pensioniikka jõuan, siis on kõik penskarid nii rikkad, kõigil ju siuke pension. Huvitav, kuidas see majandusele mõjub.
Ravimifirmad ja reisifirmad rõkkavad.
Taavi<br /><br />Riigi funktsioonid ei ole kusagil nii üheselt määratletud.<br />Laste toetamine ja vanemate abistamine on kõigi normaalsete inimeste jaoks prioriteedid, 1,48% ei kahjusta seda küll kuidagi - pealegi on II sammas samuti laste ja lähedaste toetamine, liitunu surma korral enne pensionile jäämist see pärandub, kui pensionifondi on kogunenud piisavalt raha sarnaneb see selles mõttes elukindlustusega, ka pensionile jäädes puudub kohustus see raha kuumaksetena välja võtta, väga paljusid paelubki just igakuise pensionilisa asemel võimalus riigi abiga kopsakas summa päranduseks jätta - ja nagu eelpool sai arvutustega tõestatud, siis 1,48% ise investeerides sama summat kokku saada on enamuse inimeste puhul välistatud.
...Mõõdukate hüüdlause: "üks eluterve mõte päevas"<br /><br />seega, pensionikindlustamise valem võiks olla:<br /><br />soetage endale 2 last ja riik annab 4 juurde,<br />seega on teie pensioni tagamas 6 tööealist elanikku<br />;)))
...jah, aga eesti rahvas on ju kohutava kiirusega kahanemas. Kui palju on neid, kus peres on ainult 1 või 0 last! Lastel võivad olla omad probleemid, s t laste üleskasvatamine.