Projekt külmutatakse vaid omade võimult eemalolemise perioodiks.
Kusjuures veel ca 2 nädalat tagasi rääkisid needsamad pead täpselt vastupidist juttu - et RB tuleb võimalikult kiiresti valmis ehitada, kuna muidu tuleb suurem osa Eestil endal rahastada.
Vastik. Vastik. Vastik.
ütleme, et huvitatud osapoolena peab tegelikult seda otsust kiitma, lihtsalt natuke peab hoogu maha võtma, muidu kuumeneb ehitusturg liiga üle. Hetkel niigi ei jätku veokeid ja rasketehnikat ning kütus on räigelt kallis ning peale Salometsa ei uskunud kunagi keegi, et see rong 2030 sõitma hakkab... Halb on muidugi see, et RB töötajad jäävad vist igaveseks meie kaela peale, muidu oli lootus, et lähevad Transpordiametisse tagasi...
Salo- peaks nüüd küll sugu vahetaa -pole ühegi söna pidaja-
Kuid vaguni rattavahetus oli Brestis. Praegu vist ei oleks suurt soovi Valgevenet läbida.. Samamoodi sai (suvisel ajal )Balti jaamas vagunisse istuda ja Simferoopolis maha tulla.
Veel 8 aastat tagasi sai muuseas ka Balti jaamast ühe ümberistumisega ( Moskvas ) Pariisi sõita ja Nizzasse. Venelased (FPK / RZD ) ostsid selleks isegi spetsiaalsed RIC gabariidi vagunid Siemensilt. Praegu saab ka, kuid ümberistumisi tuleb hoopis rohkem ja vähemalt kuni Riiani pole magamisvagunit, mis Tallinn-Pariis rongireisi jaoks peaks olema kohustuslik
Ajad muutuvad. Ei kipitagi praegu enam Valgevenesse ega Krimmi sõitma.
Ja Pariisi ja Nizzasse sõita saab ka mitme rongiga jupikaupa ja iga jupi järel kohalikus linnas ööbida, ringi käia kui see just rong peab olema. Lennata oleks ilmselt mõttekam .
Simferoopolisse sõideti ikka lennukiga ja seejärel sõideti sealt trolliga edasi.
Nõukogude liidu aegadel Varssavisse rongiga saamiseks pidi omama välispassi, viisat, igasuguseid KGB lube jne. Ning vaevalt, et seesama vagun, mis Balti jaamast väljus, maandus Varssavi linnas, sees samad lihakehad. Ei taha uskuda seda, et vahepeal ei pidanud mõned korrad ümber istuma ning perroonidel passima.
Tõenäoliselt ka tänapäeval tehtav -- rongisõit Varsavisse üle nõukogude liidu -- kui on olemas vene ja valgevene viisa, sest üle Bresti riigipiiri pääseb siinne elanik ilma viisata. Või on vahepeal reisirongid kinni pandud?
Kui juba rongiga saab Riiga, siis minu teada sealt pääseb siis erinevate rongidega sõites ka Suwalki koridoris olevale rongiliinile, kus tuleb ühe rongi pealt teise peale ümber istuda ja sealt Varssavisse sõita.
nõuka aja löpus ei olnud mingeid lube vaja kui välispass oli olemas. MIna küll ei mäleta, et oleks pidanud ümber istuma, läksid Tallinnas peale ja sama vagun maandus Varssavis.
pahurik23/09 10:58nõuka aja löpus ei olnud mingeid lube vaja kui välispass oli olemas. MIna küll ei mäleta, et oleks pidanud ümber istuma, läksid Tallinnas peale ja sama vagun maandus Varssavis..
Kust kaudu täpsemalt see rong sõitis sellel ajal?
Soomesse, Rootsi ning mujale Euroopasse pidi taotlema viisat ja see tuli passi kleepida. Kas siis Poola oli viisavaba? Või sai viisa automaatselt otse piiril?
Vist oli nii, et Tallinn-Minski rongi vagun haagiti Minsk-Varssavi rongi külge ja rataste vahetus ja piiriületus oli Brestis.
Isegi Türki, Kreekasse, Itaaliasse ja Maltale sai kruiisiturist viisata maale, Varssavist rääkimata.
Ringvaates salo-poiss saab aru- et on ettur-----
No kui niikaugele on jõutud siis Pärnuni tuleks ikka valmisteha 2030.
See EU rahastuse värk oli ju kogu aeg teada, et tekib auk.
Miks sellega kohe ei arvestatud, lätlased ilmselt arvestasidki sellega aga meile ju aetakse jama.
ttrust23/09 11:00Soomesse, Rootsi ning mujale Euroopasse pidi taotlema viisat ja see tuli passi kleepida. Kas siis Poola oli viisavaba? Või sai viisa automaatselt otse piiril?
Ilmselt oli jah viisavaba. Probleem oli välispassi taotlemine, töö juurest iseloomustus kolme allkirjaga (org juht, partei ja AÜ), mingi ankeet tuli täita, aga kui dokumendid KGB kontrolli läbisid ja N Liidu välispass välja anti, siis SDV viisat (käisin korra tudengina) või Poola viisat taotleda ei tulnud.
Kui ma asjast õigesti aru sai siis poolakad, idasakslased, tšehhid said omavahel vabalt reisida, tavapassiga ja viisavabalt.
Vanaema24/09 19:31
- a sügisel sai kindlasti sama vaguniga Varssavisse, ise sõitsin. Rattaid vahetati jah ja vagun haagiti mingil hetkel teise rongi külge, st vedur ei olnud lõpus sama, mis Tallinnas.
Kuidas viisasid rongis kontrolliti? Milliste erinevate riikide piiridel? Kui kaua sõit kestis?
Aasta 1991 sügisel organiseeriti mingeid piirikontrolle juba Eestis, Lätis ja Leedus, kas neid raudteel polnud?
Kuidagi kummaline, et Tallinnast nii palju sõitjaid Varssavisse oli nõukogude ajal, et selleks lausa eraldi rongiliin oli.
ttrust24/09 19:49Kuidagi kummaline, et Tallinnast nii palju sõitjaid oli Varssavisse nõukogude ajal, et selleks lausa eraldi rongiliin oli.
Rongiliini ei olnud, üks vagun oli. See haagiti ümber.
Täpselt ei mäleta, aga ilmselt käisid algul ühe riigi toll ja piirivalve rongist vagun vaguni järel läbi ja seejärel teiseomad. Vagunist välja minna küll ei tulnud. (1991. septembris Poola sõites). NL ja Poola piiril. Eesti/Läti/Leedu veel ei kontrollinud.
- a sügisel grupiga ühte lääneriiki sõites tekkis küll selline olukord, et üks grupiliige tuli Moskvast (kus oli selle riigi saatkond) passide ja viisadega Riiga ja ülejäänud sõitsid Riia poole Tallinnast bussiga. Ja järsku Eesti piiril meie piirivalve kontrollis dokumente - ning meil neid ei olnud. (Ma nüüd ei mäleta, kas välispassi saades tuli sisepass ajutiselt ära anda või lihtsalt me ei taibanud seda igaks-juhuks kaasa võtta). Esialgu ehmusime, et kas nüüd jääb sõit ära, aga Eesti piirivalvurid kuulasid selgituse ära ja lasid läbi.
Reaalses elus ei olnud mingit Vanaema kirjeldatud pornot vaja 90-91 juba, ei mingeid iseloomutusi ja parteijuhi allkirju, see võis nii olla enne 90 daid. Ostsime Türgi-Kreeka kruiisi Odessast ja saime koos sellega välispassi. Kord mäletan pidin ostma Stockholmi reisi, et uut välispassi saada, kuhtus see olema täpselt Moskva putshi ajal, sugulased olid veel hirmust kaamed, et äkki ma ei lähe tagasi ja jään nende kukile sinna.
Kunagi sai ka tavalise nl passiga ntx tsehhoslovakkiasse sõita. ühte tempit oli vaja. Tsehhide piirivalve lasi läbi, naersid )))
Mida kaugemale tulemuse valmimine lükkub, seda kauem saab tulemustasu maksta. Simpel nagu kõnekaart.
Hmm, kuhu jäi teavitus tasulisest uudisest?
Igaüks näeb ise, et tegu ÄL-iga. Täiega käivad ajudele imbetsillidele mõeldud teadaanded nagu "tähelepanu, tegemist on ravimiga..."
Kui venitamise eest makstakse tulemustasu, siis venitamine ongi seatud eesmärk nagu ma aru saan.
Vaevalt- et süüdimatud ja vasekesed RB -tegelased raatsivad kunagi alusetult saadud tulenusstasu vabatahtlikult tagastada- kröösused pöörduvad KOV-i sotsiaalosakonda- õigustatud ootusega
Eilses 1.stuudios. Järgmise aasta eelarve kokkuhoiu näitamiseks toodi 28 miljonit RailBalticu rööpmete ostmiseks selle aasta lisaeelarvesse. Need rööpmed jäävad siis lihtsalt aastateks seisma või lihtsalt tehakse ettemaks nagu mürskudega ilma rööpmeid kohe vastu saamata?
Ajuvabastatud tegelased+++
Iseloomustab väga hästi seda praegust seltskonda:
"No kõige lihtsam näide on Rail Baltic, kus mulle igal pool öeldakse, et ma pean seda rääkima, et see saab 2030 valmis. Ma ütlesin, et ma ei saa seda rääkida, sest ma tean, et see 2030. aastaks valmis ei saa! Ja täna me oleme selles olukorras, et ta ei saa valmis. Aga see surve, et me peame näitama välispoliitiliselt kui oluline see on! No miks me peame valetama! Või ennast uskuma panema, et asjad toimivad?! See on lihtne näide, millest võib-olla inimesed aru saavad, võib-olla välispoliitilistesse nüanssidesse ei ole mõtet minna."
https://www.err.ee/1610162122/karis-korvalejaetuna-on-raske-teiste-sonumeid-esitada
Rail Balticast on sajad inimesed saanud palka vist juba üle kümne aasta?
Kui suur on tõenäosus, et asjaosalised - ehk siis Rail Baltica "ehitajad" soovivad, et see projekt kunagi lõppeks ja raudtee valmis saaks?
Absurdses maailmas elame.
Täitsa nöus.Projekti venitamine, ametnikud saavad veel kaua aega palka. ))) loksutame meile siia ja sinna )))))) Deutsche bahn ja eurotunnel finants teema ))) kogu selle papi eest vüiks olnud taastada riigi sisesedd vörgud...))) isiklik arvamus...
Tegelikult, venitamine on täiesti maksumaksja huvides! Mida kauem ehitamisega venitada, seda kaugemasse tulevikku nihkub opereerimisest tulev kahjum.
Eurotunneli ehitust alustati 1988 ja avati 6.mai 1994 - ehitus kestis kokku 6 aastat.
Rail Baltica nurgakivi pandi 2019 novembris Saustinõmmel - seega kokku on ehitus kestnud juba 7 aastat ja kestab veel 6 või rohkem aastat.
RB-l trass vähe pikem kui Eurotunnelil ;)
Piiteri ja Tallinna raudtee tehti valmis 2-3 aastaga...)))
Rail Baltica jääbki lõpetamata monstrumiks eesti loodusesse oma viaduktide ja muldkehaga kui LePen prantsuse presidendiks saab. Oleks sama raha mis eesti omaosalus on seni olnud paigutatud maanteede põhitrassidesse oleks vähemalt midagigi olnud.
Sama, sinna rb kulutatud raha eest oleks saanud, saaks riigi sisesed raudtee vürgu korda teha.
Aga ei saa ju, RB oli vuntsi isiklik egoprojekt.
Siim Kallasest hakkab juba legend saama - selgub, et ühe mehe tahe on Eesti, Läti, Leedu ja EU pannud miljardeid kulutama.
Eurotunnel on 50 km, RB on pisut alla 900 km.
kasutaja31415/10 06:13Eurotunneli ehitust alustati 1988 ja avati 6.mai 1994 - ehitus kestis kokku 6 aastat.
Eurotunnel on kaua tehtud kaunikene. Esimene viide on aastast 1802. Ning edaspidi neid aastaarve koguneb ridamisi-rodumisi, millal sellega tegeleti. Ei olnud vahepeal kümneid aastaid kestvaid pause, kus sellega üldse ei tegeletud. 1955 alustati uuringutega. 1964 oli esimene leping. Construction started on both sides of the Channel in 1974. Siis jäi vahepeal asi soiku. 1985 formeeriti uuesti ehitusfirmad....
Seal ei ole pidanud pidevalt vaidlema trassi kulgemise üle, maade kiire kokkuostmise üle, selliste analoogiate üle, et kas rong sõidab Pärnust mööda eemalt või läbi linna, selliste analoogiate üle, et kas peatused on iga külakese juures või Eestis tuleb ainult 2 reisijate peatust, selle üle, et kui kiire see trass tuleb, jne... jne....
Täiesti võrreldamatud situatsioonid.
ttrust18/10 09:01Täiesti võrreldamatud situatsioonid.
Detaili minnes on muidugi võrreldamatud aga suurprojektide mastaabis siiski võrreldavad. Ehitustingimused oluliselt halvemad mere pinna all.
kasutaja31418/10 09:13Ehitustingimused oluliselt halvemad mere pinna all.
Süvene veidi asja sisse. Tegu on stabiilse ühtlase tugeva settekivimiga (savikas lubjakivi) millest puuriti ühtlaselt ühes katkematus voos läbi. Ei olnud vaja arvukalt ehitada ei sildu, ökodukte, raudteejaamu, terminale, ületada soid jne.
Kui sa tahad rääkida tunneli ehitamise raskustest, siis vaata pigem Šveitsi (Gotthardi raudteetunnel) poole.
ttrust18/10 09:22
Ok, ok - annan alla AI-le.
Ma ei kasutanud üldse AI-d. Kõik see on wikipedias ning ajumälus kirjas.
On üllatav, et ehituse laienedes manageeriva seltskonna suurenemine on üllatus.
eksid- hoogtööd on kärbitud- kuhu nüüd see lisaseltskond panna
AS Merko Ehitus Eesti Kontserni peamises Eesti tütarettevõttes töötab kokku umbes 300 inimest. Selles meeskonnas on manageeriv ja tehniline personal sinna kuuluvad juhatus (Jaan Mäe, Veljo Viitmann), valdkondade direktorid, osakonnajuhid, suur hulk projektijuhte, objektijuhte ning tugiüksused, müük, personal, finantsid....hetkel on neil käsil mitmed suured objektid 2026. aasta teise poolaasta seisuga on kontserni teostamata ehitustööde jääk ajalooliselt kõrgeimal tasemel – tervelt 836 miljonit eurot.
Mida nad seal RB ehitavad? aga viimastel andmetel on 173 inimest palgal.
Seni autoriteetne poliitik :kissing_smiling_eyes:kuulutas avalikkusele enda ajutist ajusävatust - RB ehitus toob igapäevase leiva lauale 500 perele -aga edasise käituse kuludest ei saada pihta aruraasugi- TrOPP :upside_down_face:
Vikerraadios käimas RB viimased infominutid- paraku uute uudisteta
Las toimetavad. Mida need äriregistri andmetel 173 Eesti mõistes hea palgaga töötajat praeguses stagnatsioonis olevas majanduses siis muidu teeks? Sellis hulka ei absorbeeri Eesti turule mitte kuidagi ära. Neil kellel saksa või hispaania keel suus ja vastavad kutsetasemed taskus, neil vast probleemi ei oleks ja saaks seal oma erialal edasi toimetada.