The real Orwell: Parempoolsus, ettev6tlus, kapitalism, ajupesu
Postitusi kokku 80
iPilot

Olen Romarioga päri, kes on Velikijga päri :-)<br /><br />Lisaksin veel ühe teose "kohustusliku kirjanduse" nimekirja. Seekord ilukirjanduse vallast: Iain Banks: "Mängur". Kirjeldab edukalt alternatiivset totalitaarset süsteemi, mis on üpris huvitaval printsiibil üles ehitatud.

Machiavelli

vend riq,<br /><br />Jätkem majandus hetkeks kõrvale. Vaatame parem ja vaskpoolsust ühiskonna ja üksikisiku suhete perspektiivist. Mulle meeldib parempoolsus, sest parempoolsuse baasiks on usk ja austus üksikisiku vabadustesse, tema olemisse ja initsiatiivi. Loomult seltsingulise loomana, kelleks on ka parempoolne homo sapiens, on üksikisik vabatahtlikult nõus minema kompromissidele ja mitte teostama oma vabadust igal pool igal ajal iga hinna eest.<br /><br />Kuna selline ühiskond on sisuliselt utoopia, siis on riik kui korraldav ja vajadusel represseeriv organ ka paratamatult (hetkel, tulevikus?) vajalik. Kuid kogu oma korralduses pidades silmas eeskätt üksikindiviidi õigust ise endale ja oma vabadusele, korraldades seda suhet ülejäänud üksikindiviidide samasuguse vajadusega.<br /><br />Vasakpoolsus seevastu on täpselt vastupidine mõtteviis- üksikindiviidi huvid tuuakse ohvriks mingile müstilisele ühiskondlikule õnnele. Juhtmõtteks on, et ühiskond peab olema õnnelik ja seda iga hinna eest- lubage küsida, kes on siis see ühiskond? Pikemalt teoretiseerimata- kes viitsiks siin pikki kommente lugeda- siis tegelikkuses väljendub see tavajuhtumil sotsiaalse survega a la külakogukond. Parim kiirnäide, mis meenub, kunagi keskkooli kohustusliku kirjanduse hulka kuulunud Kitzbergi Libahunt.

msimson

Tegelikult ei ole maailma edukus heaolu saavutamisel mingil moel kinni selles, kas riigis või maailmas valitseb parempoolsus või vasakpoolsus. Samuti pole vahet, kas valitseb kommunism või demokraatia või on plaanimajandus või kapitalism. Kõik on hoopis kinni inimmõtlemises.<br /><br />Praegune ühiskonnakord eeldab, et kõik inimesed on olemuselt halvad ning seadustega tuleb piirata nende võimet teistele halba teha (kes tahab vastupidist väita, võiks mulle tuua näitena ühe seaduse, mis ei ole suunitlusega piirata halva tegemist). Kui aga vastupidi, inimesed mõtleksid, et kõik teised on oma olemuselt head, siis ei oleks ühiskonnas ka probleeme kuritegevusega, tasakaalustamata arenguga (inimesed ise püüaksid ühiskonna arengut, sissetulekutasemeid jms tasakaalustada), ressursside raiskamisega. Põhimõtteliselt ei ole sellise ühiskonna mootor ahnus, vaid mootoriks on inimeste vabatahtlik endast maksimaalse andmine. <br /><br />Kui te ütlete, et see on võimalik ideeliselt ainult kommunismis, siis te eksite rängalt. Miks ei võiks demokraatias ehk rahva võimu all olla inimesed olemuselt head ning tahta endale ja teistele ainult head? Need kaks asja lähevad suurepäraselt kokku. Kokku ei lähe nad praeguses maailmas kehtivas demokraatias, mis lähemalt vaadates on ju tegelikult mitte rahva võim, vaid praktiliselt igas maailma riigis (näiteks USA-s) väga kitsa ning praktiliselt autokraatse grupi võim enamuse üle. Varasematest despootlikest või autokraatsetest riikidest eristab praegust demokraatiat vaid see, et praegu on rahval illusioon, nagu nemad valitseksid, varem polnud sedagi. USA või ka Eesti näide tõestab aga vastupidist, valitseb see kildkond, kes suudab läbi reklaamirahade rohkem valijaid ümber oma sõrme mässida. Ehk USA-s valitsevad läbi Bushi suurkorporatsioonid, Eestis Savisaare rahaline tugigrupp. <br /><br />Jutt iga indiviidi austamisest, vabadest valikutest jms parempoolsuse juures on puhas kehtiva ühiskonnakorra propaganda ehk tegelikult (vabandan väljenduse pärast) bullshit- kas teist kellegi arvates on tõesti teie ees kõik valikud lahti? Teie ees on lahti vaid need võimalused, mida teist rohkem võimu, raha vms omavad inimesed on teile jätnud, mis neid ei ole huvitanud või mis ei lähe nende huvidega konflikti. Kõik, mis läheb nende huvidega konflikti, on juba seaduste tasemel või muul moel teile ära keelatud. Kui te satute Eestis (või ka mujal maailmas) mõne laialdast poliitilist tuge omava isikuga konflikti, kas te tõesti arvate, et teie võidate? Erandjuhul võib-olla küll, kui teie taha koondub mingil moel masside arvamus. Muul juhul võin 100% kindlusega kihla vedada, kumb teist saab mereäärse maatüki, kas teie või kodanik Kaasik. USA-s võidutseb analoogina see, kes tunneb senaatoreid või kellel on rohkem raha advokaate palgata. Kui te nimetate advokaatide palkamise võimalust, poliitikute tundmise võimalust võrdsuseks, tegevusvabaduseks, indiviidi austamiseks jne, siis on mul teist väga kahju.<br /><br />Teemast kaldus kõrvale. Ühiskonna probleem on selles, et olemuselt häid inimesi maailmas praktiliselt ei ole, seepärast ongi maailm üles ehitatud ahnusele (ehk kasumile, rahale, kapitalismile). Mis muudaks inimesed heaks - mingisugune äärmuslik sündmus (võimas looduskatastroof, miks mitte tuumasõda, keskkonna täielik reostus vms), kuigi ka sellisel juhul ei pruugi see tuua inimesi mõistusele, ikka arvatakse, et ma pean ka sellest võtma maksimumi, adumata, et üksikisik ei saa tegelikult olla õnnelikum kui ühiskond tervikuna. Mis kasu on sinu rikkusest, kui ühiskond sinu ümber on täis narkomaane, kurjategijaid, terroriste? Kasu on sellest ainult juhul, kui sa elad traataiaga ümbritsetud ning hambuni relvastatud kaitse all kusagil Kolumbias. Kas sellist ühte piirkonda kapseldatud elu aga saab nimetada heaoluks - kahtlen selles sügavalt. Palju parem oleks meile kõigile, kui kõik inimesed oleksid head, ühiskondlik heaolu ja seeläbi ka sinu enda heaolu oleks oluliselt suurem. <br /><br />Teisest teemast - tegelikult on plaanimajandus ideaalis oluliselt efektiivsem kui kapitalism - ressursse ei raisata meeletu topelttöö peale, vaid enamusi asju tehakse üks kord. Lihtsalt näiteid olevikust - kas seda saab nimetada ühiskondlikult efektiivseks ning heaolu maksimeerivaks, et meil on Eestis 42 piimatööstust, mis igaüks ise arendab omaette edasi piimatooteid? Või see, et meil on 7 erinevat organisatsiooni, mis igaüks rabeleb kogumispensioni klientide pärast. Ainuüksi reklaamikulud, et üksteisele ära teha, läksid suure tõenäosusega ühiskonnale maksma kokku vähemalt 50 miljonit krooni, tõenäoliselt veel enam. Mis oli selle 50 miljoni ühiskondlik tulu - kardan, et suhteliselt nullilähedane suurus. <br /><br />Samamoodi on ühiskondlikult maha visatud raha iga kroon, mis kulub konkurentsisituatsiooni ülahoidmiseks. Mina väidan, et ühiskond areneks kiiremini ja efektiivsemalt, kui selle asemel, et 10 organisatsioonis tegeleks igaühes 10 inimest ühe ja sama konkureeriva asjaga, oleks üks suurem organisatsioon, kus 25 inimest tegeleks sama arendusega. Kulud on neli korda väiksemad ning ühiskonna heaolu kohapealt oleks resultaat tõenäoliselt vähemalt 2 korda kõrgem. Ülejäänud 75 inimest oleks võimalik kasutada ühiskonnas mõnel muul alal või siis vähendada selle võrra kõigi 100 töötaja tööaega vähemalt poole võrra. Ehk selle koha pealt nõus riqi arvamusega, et tuleviku maailmakord põhineb efektiivsusel, saavutada minimaalsete vahenditega optimaalne. <br /><br />

Enno

Milline jõud sunniks monopoli arenema?

msimson

Lihtne - ahnusel baseeruv nn halb inimene ei tee midagi ja kasutab monopoli ära. Nn heal inimesel on sisemine motiiv asja paremaks teha ning sealjuures ka monopoli paremaks teha. Lihtsalt paralleel koduga - kodus oled sa isikuna monopol. Kas oma kodu hoiate te korras vaid mingi välise sunni mõjul (politsei, seadus) või teete seda vabatahtlikult. Miks mitte laiendada perekondlike ja koduseid seoseid ka ühiskonnale?

mex

Et kõik inimesed oleksid head, tuleb nad robotiteks muuta ja "headeks" programmeerida :)

ozbot

kule msimson, "üsikondlikku tulu ja väärtust" üksikisiku omast kõrgemaks või tähtsamaks pidada tähendabki kummardada utoopilisi ideid, mis alates 17-18. saj. on manifesteerunud sotsialism->kommunism=fashism -is. Saa aru, et see ON UTOOPIA. Niipea, kui hakkad neid ideid ellu rakendama, on tulemuseks totalitarism. Keegi ei väida, et turumajandus+demokraatia on kõigi ja kõige jaoks parim, väide on, et parem kui teised süsteemid, mis inimmõistus on lagedale toonud ja/või järgi proovinud. Nii pea kui kuskil tekib võimu kontsentratsioon, tulevad agendid, kes püüavad seda oma huvides tegutsema panna - (ingl. k. rent-seeking). Tänase läänemaailma häda ongi liigne institutsionalism, mis loob palju ja ropult võimalusi "trummi taguda" - asjalik artikkel selle kohta ühes hiljutises Sirbis --> http://www.sirp.ee/2002/04.10.02/Sots/sots1-4.html<br /><br />Minu isiklik arvamus on, et suure tõuke institutsionalismi süvenemise suunas andis eelmise sajandi alguse sotsialistlike ideede levik Saksa- ja Preisimaalt (1930.aastateks) Inglismaale ja USA-sse (mida toetas majanduskriis), samuti "Keynes-abuse" - ehk Keynesi mõtete rebimine kontekstist ja realiseerimine hoopis teiste eesmärkide tarbeks ("Jah härra minister").

msimson

Hmm, kus ma ütlesin, et ma pean ühiskondlikku tulu ja väärtust üksikisiku omadest kõrgemaks? Ma nagu ütlesin, et indiviid ei saa olla õnnelikum kui ühiskond tervikuna. Lühiperioodis saab olla õnnelikum, kuid pikas perspektiivis kindlasti mitte. Esikohal on minu jaoks ikka maksimaalne indiviidi heaolu, lihtsalt kui sina ütled, et maksimaalne heaolu tuleb ühiskonda eirates ning indiviidi ületähtsustades, siis mina ütleks, et kui inimeste motivaatorid oleksid veidi teistsugused, siis oleks indiviidi heaolu võimalik maksimeerida ühendades isikliku ning ühiskondliku heaolu kasvust saadava heaolu.<br /><br />Et minu kirjeldatud asi on idealistlik, sellega olen ma nõus. Maailma praeguses kontekstis on see kindlasti utoopia ning selle realiseerimine praeguste inimeste peale viiks totalitarismini, sest sul on õigus, iga tänapäeva inimene püüab võimu kontsentratsiooni enda huvides ära kasutada ja huvitub ainult enda heaolu maksimeerimisest. Ma ise teen ka seda, sest üksikindiviidina ei ole mõtet võidelda massi vastu, teisitimõtlejana jääd igal juhul kaotajaks. Vaata näiteks Madissoni, muudkui võitleb kõigi ja kõigega ja alati kaotab. <br /><br />Aga miks ma seda kirjutasin. Sest tead, mul on neetult kahju, et ühiskond tervikuna ning inimmõistus samuti selline saast on, et ainult ENDA raha, ENDA kasumit, ENDA materiaalseid väärtusi, ENDA võimu jms hindab. Minu arust ei ole see normaalne ning sisimas pole see ka inimlik. See on lihtsalt kurb ja masendav.<br /><br />Soovitan muide lugeda sellist raamatut nagu Aldous Huxley "Hea uus ilm". Tegemist oli küll antiutoopiaga, aga andis hämmastava vastuse - tänapäeva inimene tegelikult ei taha õnnelik olla, ta tahab õnnetu olla. Ta ei taha heaolu. Kui talle anda heaoluühiskond, siis ta läheb lihtsalt lolliks ning ei suuda mõista neid, kes tahavad sellises ühiskonnas elada. Ja mina - naiivne utopist nagu ma olen :) - minu jaoks on õnnelik ühiskond see ideaal, mille poole mina pürgida tahaks.

msimson

Kuigi tegelikult on käesoleva meediumi kaudu suhteliselt mõttetu sellisel laiapõhjalisel teemal diskuteerida - korralikult, argumenteeritult ning põhjalikult saab sellisel teemal arutleda vaid suusõnaliselt. Muul juhul jääb kogu diskussioon mõlemapoolselt vaid üksikute konktekstist väljarebitud mõtete vahetuseks, mis reaalselt mõtlemiseks võimalust ei anna.

abesiki

Kodanik msimson on välja kookinud väga hea Einsteini artikli. Sellest tulenevalt võiks seada üles järgmise probleemiasetuse: "Kas inimesel kui sotsiaalsel olendil on võimalik olla vaba?" Seesugune käsitlus sisaldab juba alguses paradoksi - ühelt poolt kindlad eetilised tõekspidamised ning teisalt vabadus. Hüva.<br /><br />Kuigi eelistan parempoolset maailmavaadet, olen absoluutselt nõus msimsoniga - tuleb toetada neid tegemisi mis muudavad maailma intellektuaalselt võimsamaks ja paremaks. Ühesõnaga innovatsiooni. Uuendusmeelne toode on tegelikult intellektuaalne monopol ning firma konkurentsivõime alus. Kindel, et kõik takistused peituvad inimese mõtlemisvõimes ja selle reformimeelsuses. Aga toetus võiks piirduda kultuuriliste ja harivate elementidega.<br /><br />msimson, väidan aga vastupidist - kõik teed on valla, kui inimene seda vähegi soovib ja vaeva näeb. Alati on võimalus teenida teistest rohkem ja osta Kaasiku asemel mereäärne maatükk või panna "Edik-the-rhine" oma pilli järgi kannelt mängima. Takistus peitub ainult intellektuaalsetes võimetes. Näiteks asutad ettevõtte, mis teenib hiigelkasumit ning palkad saadud raha eest võimekad inimesed ideid genereerima, kuidas moosivargad kuuti elu üle järele mõtlema saata. Inimesel peaks olema niipalju vabadust, et ta saaks maailma paremaks muuta.<br /><br />Väidad, et plaanimajandus on ideaalis efektiivsem kui kapitalism - olukorras kus ettevõtted tegelevad kaose juhtimisega. See on õige kui sa suudad kaose determineerida niimoodi, et see tekitaks veel rohkem kaost. Intellektuaalsed monopolid ja loovad lahendused tekivad normi eiramisest, kaost meenutavast olukorrast optimaalseima lahenduse leidmisega. Geniaalseid ideid ei ole võimalik ette näha, need tekivad kaosest.<br /><br />Miks te arvate, et utopism ja idealism kuuluvad ainult vasakpoolsuse alla? Mina olen näiteks parempoolne idealist.

Koidula

Tundlen kaasa. 1% maailma SKT-st on piisav vaesuse täielikuks likvideerimiseks, miskipärast seda ei tehta. Aga teeme Eestis ära - loome siia sotsiaalse inkubaatori, kus igale inimesele on tagatud riigi poolt sissetulek 3000 kr. kuus. See on elementaarseks eksisteerimiseks vajalik summa ja järgneva 10-ne aasta jooksul kõigile garanteeritud. Kas inimene muutuks sotsiaalselt aktiivsemaks, hakkaks loovamalt tööle, vabaneks kurnavast stressist, õhkaks välja roosat rahulolu ja lahendaks kõik eelpool tõstatatud probleemid??? 3000x1,4 milj x 12 kuud = 50,4 miljardit krooni aastas ja olekski jumalariik maa peal kui siia lisada veel terve pakett uuendusi, mida 21.saj. majandus nõuab - e-stonia ja roheline maksureform.

iPilot

msimsonile mõeldes lisaksin kohustusliku kirjanduse hulka Mare Randveeri ja Kaie Keremi "Mikro - ja makroökonoomika põhikursuse".<br /><br />Tsiteerin: "Monopoli põhipuudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga kui seda teeks täielikult konkureeriv firma"<br /><br />Ja unustage ära see jutt õnnelikust heasoovlikust inimesest. Tunnen ühte sellist. Suurepärane inimene. Lahke, heasüdamlik, alati teistega arvestav, ei tapa kärbest kah ilma mõtlemata. Laseb inimesi alati järjekorras ette ja kui saunalaval on kitsas astub esimesena alla. Ainuke häda, et ta on töötu ning on sunnitud tegema ehitustel juhuotsi. Ja naine lööb tal üle aisa. Kahju teisest. Muidu nii hea inimene...<br /><br /><br />Praegune ühiskonna kiire arengutempo on justnimelt tingitud ebavõrdsusest ning elanikkonna eluruumi vähenemisest (mitte ainult rahvastiku juurdekasvu tõttu). Mis tingib ahnusest ajendatud suurenenud konkurentsi indiviidide vahel. Mis ajendab inimesi tegelema ettevõtlusega.<br /><br />VÄIDE: Üdini hea inimene pole konkurentsivõimeline ning sellistega asustatud riik lõpetaks saja aasta pärast muldonnides.<br /><br />Naljakas foorum muidu siin investeerimisportaalis, kus muidu peaksid istuma "kapitalistid ruudus" :-)

msimson

iPilot, lausa ohkama paned. Sa võtad minu mõtetest ühe osa ning paned selle hoopis teise konteksti ja siis ütled, et mu mõte ei kõlba kuhugi. :) Ehk sa võtad "hea" inimese ja paned selle "halbade" inimeste sekka. Loomulikult pole hea inimene sellisel juhul konkurentsivõimeline ning jääb töötuks ning kõik muu negatiivne. <br /><br />Samas, kui <b>kõik</b> inimesed oleksid head, siis oleks seesama kodanik kindlasti töötav, ühiskonnale igapidi kasulik ning lisandväärtust tootev inimene. Ehk teisisõnu, praeguses seisus on kõik head inimesed ühiskonna jaoks raisatud ressurss lihtsalt seepärast, et enamus inimesi koorivad suurima heameelega sellel heal kodanikul naha üle kõrvade, annavad peksa ning panevad talle siis veel maksu ka peale. Ning tunnevad end pärast seda kõike tehes nii hästi, sest nad ise said rikkamaks ning rohkem võimu enda kätte. Et oh kui kaval ja tubli ma olin. Kas tõesti tunned sa selle üle rõõmu ning pead normaalseks, et inimesed sellised on? Äkki võtaks järgmisena imiku käest luti ära, kolmeaasta naabrilapse jalgratta müüks õlle ostmiseks maha ning petaks naabri 95-aastase vanatädi käest ka kirsturaha välja, et endale uus nahktagi osta. Miks sa ainult siis peaaegu sinutugevuste käest kõik ära võtad, võta siis juba kõigilt. Ja sa ütled, et maailm ei ole üks haige koht??? <br /><br />Muideks, loomulikult olen ma lugenud Keremi ja Randveeru materjale. Tegelikult olen ma neid kaks korda ka koolis kuulanud (nii bakalaureus kui magistratuur). Aga mida seesama eelpoolkirjeldatud ajupesu põhimõtete järgi kirjutatud raamat siis kirjutama peaks, kui mitte seda, et monopol halb ja individualism hea? Ka see raamat ju eeldab, et inimkond on olemuselt laisk, loll ja lohakas.

abesiki

iPilot,<br />Soovitaksin sul samast raamatust võtta lk. 49 ette, kus teemaks on täielik konkurents. Tsiteerin: "Seega, pikal perioodil võrdub hind minimaalse keskmise kogukuluga ja kõik antud haru firmad saavad nullkasumit...." Pikemas perspektiivis pole konkurentsifaasis olev ettevõtte võimeline kasumit teenima, seda võib esineda ainult lühiajaliselt, tänu klientide ebaloogilistele otsustele.<br /><br />Loodan, et msimson mõtles monopoli intellektuaalses mõttes, s.t. firma on patendeerinud innovatiivsed meetodid või tooted, millede kasutamisõigus on ainult temal. Seesugune monopol, kus tegelikult peaks olema vaba turg, on halb. Näiteks Eesti Energia, ja veel riigi valduses. Innovatiivne monopol on riigile hea, näiteks ravimitootjad, a la Microsoft, Adobe.<br />Intellektuaalne monopol on tugeva vaimse võimekuse tase. Neid firmasid otsivad ju investorid ja spekulandid - potentsiaalsed kasumiteenijad ja kasvuaktsiad ju. Eesti probleem ongi väheste ja liialt väikeste uuendusmeelsete firmade olemasolu.<br /><br />Nn. autoriõigustega monopolid on majanduse vedurid - nemad on head ning nende monopoolsus on aksiomeeritud ju tegelikult. Ühesõnaga nad loovad uusi väärtusi ja ekspordivad ka teistele oma vaimusära intellektuaalselt.

iPilot

Siinkohal tõstan käed üles. <br /><br />Utoopia, kus kõik inimesed on head, kõlbab vaid fantaseerimiseks. Ja ka fantaseerimise puhul kipun ma siiski jõudma järeldusele, et see ühiskiond ei jõua kuhugi. Või kuidas sa kujutad ette arengut situatsioonis, kus kõik "lasevad üksteist järjekorras ette"?<br /><br />Ja utreerimine antud kontekstis luti ära võtmise ja vanaemalt kirsturaha väljapetmise teemadel ei ole IMHO kohane. Vähemalt ma ei mõista, millega ma seda ajendasin.<br /><br />Sorry, kuid pean siiski kordama ma ei ole siiani näinud ahvatlevat ja vähemalt esmapilgulgi reaalses maailmas toimivat alternatiivset majandus/ühiskonnamudelit. Tahaks väga näha aga mida pole, seda pole.<br /><br />Millegipärast meenutab see minu kunagist diskussiooni ühe teise seltskonnaga kus inimesed lihtsalt ei suutnud uskuda, et enne ruumi ja aja teket ei olnud mitte midagi. Dejavu?

iPilot

laurime<br /><br />Tean sedagi kohta hästi. IMHO ei lükka see natud kontekstis midagi ümber. Jutt oli sellest, et monopol on ideaalses ühiskonnas efektiivsem kui täielik konkurents.<br /><br />Mina väidan, et:<br />a) Monopol ei ole efektiivne majandusüksus<br />b) Ideaalset ühskonda ei ole ega tule<br /><br />Microsofti koha pealt pole ma selle monopoli headuses sugugi kindel. Samuti selles, et Microsofti monpol põhineks mingitel erilistel intellektuaalsetel saavutustel. Mis muide, tõestab ilmekalt ka seda, et monopol (k.a. intellektuaalne) ei ole ikka mitte mingist vaatevinklist efektiivne.<br /><br />Ja veel. Vabaturumajanduste põhiline eelis minu silmis ongi see, et igaüks võib püsti panna oma monopoli. Kui ta selleks võimeline on. Kui ei ole, siis töötab selle heaks kes on. <br />Või nagu minu hea tuttav on öelnud - maailmas on kaks toimivat ärimudelit. Esimene on monopol ja teine on kartell. Ülejäänu ei vääri võimlemist. Ühiskonna vaatepunktist võib asi paista muidugi vastupidi.

abesiki

Kuna majandusteooria on oma olemuselt ideaalne, siis monopol ei saa olla efektiivne. Mina väidan, et:<br /><br />a) Ideaalset ühiskonda ei ole ega tule, kuid meie ülesanne on liikuda selle poole nagu liimese funktsioon<br />b) Maailmas on kaks toimivat ärimudelit: monopol ja kartell, kuid need peaksid olema intellektuaalsed ja nn. autoriõigustega kaitstud. Muu monopol on halb ja nagunii pea võimatu rajada.

riq

kas teile ei tundu kahtlane, et yhiskonnavormid tegelikult liiguvad siksak parempoolsuse suunas, siis tuleb kriis, siis kolksti tagasi vasakpoolsusesse, sisi taas parempoolsuse poole.. <br />tee parempoolsuisele kulgeb aeglaselt, vasakpoolsus saabub aga jarsku.<br /><br />mis on hämmastav on aga see, et iga järgnev tsykkel lähendab omavahel vasak ja parempoolsust, st vasakpoolsus läheb yha parempoolsemaks ja parempoolsus yha vasakpoolsuseks.<br /><br />huvitav on ka see et miks m6ned targad inimesed muutuvad sotsialistideks,<br />samas kui nende kaine m6istus ytleb et see pole reaalne.. <br />arvatavasti siis lihtsalt laus######### hakkab häirima.<br /><br />ideaalse yhiskonna saaks vist v6ttes aluseks parempoolsuse p6hit6ed ja hakates selle tiibu kärpima - tegelikult seda ju vaja ongi, eriti eestis, ja eriti monopolide tekke t6ttu nii avalikus elus kui äris.

abesiki

Avalikus elus eksisteerib praegu küll vist oligarhia. Erasektoris on ainult mõni üksik monopol.<br /><br />Kui parempoolsuse tiibu kärpida, siis ainult hariduses ja eetiliste tõekspidamiste kujundamisel. Läbi koolituste ja ühiskonnakultuuri võiks minu nägemuse kohaselt riik küll rahvast toetada, kuid mitte otseselt ja majanduslikult. Võib-olla ainult ranitsatoetustele ja muudele sellistele õppimisega seotud asjadele peaks riik käpa alla panema. Peale 18 eluaastat saab juba õppimiseks erasektorist laenu võtta, kui omal ei jätku. Turg peab ikka inimese paika panema, mitte riik. <br /><br />Või mis sa riq arvad, kas kuskil on veel vaja vasakpoolsust?

reinvein

Lugedes eelkõnelejaid, tundub, et püütakse rääkida suhtelistest mõistetest absoluutses võtmes. Kuidas saab olla vasakpoolne poliitika halb ja parempoolne poliitika hea või vastupidi? Teatavasti on suhteliste mõistetega nii, et alati saab parempoolsest poliitikast olla veel parempoolsemat poliitikat ja sellisel juhul on endine parempoolne poliitika juba vasakpoolne, kuigi tegemist on sisult täpselt sama poliitikaga.<br />Minnes väga radikaalseks, võiks nimetada tänases Eestis Reformierakonna aetavat poliitikat äärmiselt vasakpoolseks ja sotsialistlikuks. Sest võiks küsida: milleks meile on vaja haigekassat, las olla eraalgatusel põhinev tervishoiusüsteem ja kes jääb haigeks maksab, või kindlustab ennast ise, milleks meile tasuta põhiharidus – olgu ainult erakoolid, mis oleks palju puhtamad, paremini varustatud ning eranditult väga heade õpetajatega, milleks kulutatakse miljoneid maksumaksja raha teatrite, muuseumide, raamatukogude ja ülikoolide peale – täielik raisskamine! Koheselt peaks ka pensionide maksmise lõpetama ja politsei kulutusi peaks oluliselt kärpima. Ehk võiks teha ainult teatud kulutusi kaitseväele ja piirivalvele. Võiks kaotada kõik maksud ja jätta ainult 5%-ne käibemaks. Vat see oleks kena parempoolsus!<br />

reinvein

Rääkides tõsiselt vasak- ja parempoolsest poliitikast, tuleks lähtuda käesolevast Eesti ühiskonnaelu korraldusest ja lõpetada sellised mõttetud viited, et vasakpoolsus tähendab kõike seda mis toimub täna venemaal ja seda mis oli nõukogude liidus või kuubal. Rääkides ratsionaalselt erinevate poliitiliste valikute tegemisest, tuleks unustada äärmusliikumised ja mina soovitaks unustada ka totalitaarsed reziimid, kui enamiku eestlaste poolt hukka mõistetud. See tähendab, et tänased Eesti vasakpoolsed poliitikud, isegi Toomsalu, ei kaldu eelpool mainitud äärmustesse ja ei taha kehtestada Eestis proletariaadi diktatuuri. Küll räägivad tänased Eesti oludes vasakpoolsemad poliitikud sellest, et meie ühiskonnas on vähe solidaarsust ja sotsiaalset dimensiooni, millega oleme Euroopa kontekstis liikumas sellise ühiskonna poole, mida peavad ebanoormaalselt parempoolseks isegi Euroopa parempoolsed parteid.

tarts

Kas orjandus on kadunud? Muutunud on mõisted. <br />üks müüb teine ostab. Aga ka see on sama mis Kleopatra tegi.<br />Poliitik pakub sulle Su enda raha;

msimson

Lugege sellist raamatut nagu George Sorosi "Globaalse kapitalismi kriis". Tema ütleb, et avatud ühiskonnale on ohuks igasugune võimu koondumine vaid ühe kitsa ühiskonna agendi kätte. Te olete tõenäoliselt nõus, et võimu koondumine ühe isiku või isikutegrupi kätte on totalitarism, samamoodi on totalitaristlikusele kalduvad riigid, kus usk ja võim on omavahel tihedalt seotud. Mida Soros väidab ning mida mina ka väidan, on see, et võimu liigne koondumine raha kätte on samamoodi oht avatud ühiskonnale ning viib teistmoodi totalitarismini - raha totalitarismini.<br /><br />Niikaua, kuni raha mõõdab ühiskonnas vaid majanduslikke tehinguid, on kõik korras. Aga raha on väga palju tunginud muudesse ühiskonnasfääridesse, kuhu tal reguleerijana asja ei peaks olema. Juba päris olulise inimkonna osa jaoks on raha praktiliselt ainus väärtuste mõõdupuu, olgu selleks sõprus, armastus, au, häbi, uhkus vms. Kõige lihtsam näide on beibed ja rullnokad, aga nad pole kaugeltki ainsad. Tundub, et kui jääda vahele kiiruseületamise või purjuspäi sõitmisega, siis olen mina üks väheseid lolle, kes selle asja pärast tõsist häbi (täiesti mittemateriaalne tunne) tunneb. Enamuste jaoks tundub see olevat lihtsalt üks äritehing - sa rikkusid kehtivaid reegleid, aga süü on koheselt lunastatud, kui trahviraha on makstud. Põhjustad kellelegi kahju (ajasid alla kellegi koera), siis on liiga paljude jaoks asi unustatud pärast koera maksumuse kinnimaksmist. Kas ei ole naljakas - kuna moraalne kahju ei ole rahas mõõdetav, siis üldjuhul seda kohtutes ei arvestata ega kahjutekitaja poolt ei hüvitata. Nõus, tihtipeale ei olegi võimalik moraalset kahju hüvitada, aga mina väidan, et moraalse kahju tekitamise pärast ühiskonnas eriti paljud enam südant ei valuta. Kõik see meenutab rohkem keskaegset indulgentside müüki, mitte avatud ühiskonda. <br /><br />Halb näide raha totalitarismist on kahjuks USA. Ka Soros tõstab USA halva näitena esile, sest tema sõnul peaks maailma praegu ainus superriik olema pigem avatud ühiskonna idee eestvedaja ning eeskuju, tegelikkus aga on raskelt vastupidi, ühiskonnas domineerib liigselt raha ja raha võim. Kyoto kokkulepetest loobumine majanduslikel põhjustel, rahvusvahelise kriminaalkohtu eiramine, oma ettevõtete ning oma inimeste majandusliku heaolu pärast peetavad sõjad kolmandas maailmas ning võimalusel ka rikkamates riikides (Vietnam, Iraak, Jugoslaavia, Panama jne jne) näitavad ilmekalt seda, et igasugune uhkus ja häbi on USA-s mõõdetav rahas. Kui meil on kõige rohkem raha ning võimu, siis võime me teha seda, mida me tahame, põrgusse mitterahalised väärtused, me lihtsalt ostame nad ära. Ja kahjuks enamus maailma riike mängib sellega kaasa, sest maailma ühiskonnas on praegu parem olla autu kui jääda kõrvale ühise rahapoti jagamisest suurimate ja võimsamatega. Ma loodan küll veel, et Euroopas jätkub veel au ja uhkust raha ja vaimu võimu tasakaalustada, sest teadagi, lootus sureb viimasena.<br /><br />

msimson

IPilotile küsimus - mis on sinu eksisteerimise eesmärk - kas sinu areng või sinu heaolu? Minu jaoks on lõppeesmärk küll heaolu, areng on sisimas vaid vahend heaolu saavutamiseks. Mina väidan, et igasugune areng ei suurenda ei ühiskonna ega sinu heaolu. Või tegelikult, enamus arenguid suurendab küll SKT-d, aga ei suurenda mingil moel su heaolu. Kui sa vaatad asju SKT vaatenurgast, siis mida enam on Eestis muu majanduse kõrval kuritegevust, narkomaane, haigeid, seda suurem on SKT. Turvafirmad, haiglad, võõrutuskeskused jne jne - ühiskonna jaoks ei ole nende arvu kasv mitte areng, vaid ressursi metsik raiskamine.<br /><br />Ma usun, et heade inimeste ühiskond areneks küll SKT protsentuaalselt aeglasemalt või isegi seisaks SKT kasvu poolest paigal, aga ta tegeleks heaolu optimaalse loomisega ning ei peaks tegelema ressursi kulutamisega heaolu mittesuurendavatele asjadele. Praegusest Eesti SKT-st on - julgelt pakun - vähemalt pool selline kulu, mis ühiskonna heaolu aga ei kasvata.<br /><br />

iPilot

laurime:<br />No lõpuks hakkavad meie seisukoha lähenema. Pärast pikki möödarääkimisi :-)<br /><br />Ideaalse ühiskona poole liikumine on tore loosung, kuid häda on selles, et igaüks tajub ideaalset ühiskonda erinevalt. Ehk siis kui kusagile tahetakse välja jõuda peaks nagu enne kokku leppima kus see koht on. Kuna aga elanikkonna huvid on väga erinevad, siis kardetavasti jääbki ideaalne ühiskond kui asi iseeneses defineerimata.<br /><br />Intellektuaalne monopol ja kartell (nagu nad praeguses maailmas kehtivad) on ideaalsed ettevõtja seisukohast. Ühiskonna lühiajalisest majanduslikust seisukohast on nad kahjulikud (suurem hind ja väiksem kogus), pikemaajalisest seisukohast kasulikud (innovatsioon). Pealegi ei oel ükski intellektuaalne monopol igavene. Netimaailm on tõestanud, et mõningatel puhkudel võib monpoolsus jääda väga üürikeseks.<br /><br /><br />Vahepeal tekkis niisugune mõte, et tegelikult peegeldavad nii vasakpoolne kui parempoolne ideoloogia seda, millises maailmas nende ideoloogiate KIRJUTAJAD SOOVIKSID elada. Ehk siis kuna ideoloogia looja on ise ka tellija, siis on mõlemad kirjutatud vastavalt tellija maitsele. <br /><br />Parempoolse teooria autoreid iseloomustab tihti heal majanduslikul järjel olek ning ettevõtja kogemus. Tõsi tihti, mitte alati. Vaskapoolse teoori puhul on rohkem sisendit tulnud intellektuaalide ning akadeemiliste ringkondade poole pealt. Mis viib mind mõttele, et kumbi ideoloogia ei saa puhtal kujul toimida, kuna:<br /><br />1) Suurem osa ühiskonnast ei ole ettevõtlusvõimelised ning ei suuda ise planeerida oma tulevikku. Samuti langetatakse tihti otsuseid emotsionaalsel, mitte ratsionaalsel baasil (vastupidiselt parempoolse ideoloogia eeldustele)<br />2) "Heade inimeste" hulk ühiskonnas on piiratud ning ahnusel põhinev konkurents leiab endale väljapääsu nii ehk teisi.<br /><br />Ehk siis parima (mitte ideaalse) lahenduse saaks siis kui võtta parempoolne ühiskonnamudel ning hakata sinna peale ehitama case-by-case vasakpoolseid lahendusi. Kohtadesse, kus puhas parempoolne pilt ei toimi. Ilmselt on võimalik ehitada üles ka vastupidine mudel, kuid kahtlen selle toimivuses läänelikus kontekstis (toimiva näitena Hiina?). <br /><br />Põhimõtteliselt selline protsess ju praegu ka toimib, kuid mitte sihipäraselt ning pigem reaktiivse kui proaktiivsena.

corhe

tegelikult usun, et saan riq-ist aru. <br /><br />olen end siiamaani pidanud parempoolseks jne, aga taban end sarnastelt mõtetelt - mitte, et vasakpoolsus ruuliks, aga parempoolsus ja meeletu rikkus koondumine väikese seltskonna kätte ei oole kindlasti ühiskonna arengule pikas perspektiivis kasulik. ma ei räägi eestist - siin selles mastaabis rikkust pole, räägin gates-i mastaapidest vs vaesed kolmandas maailmas...<br /><br />kuskil ja kuidagi peaks piirid olema. kuidas se aga võimalik oleks ilma vasakpoolse ümberjagamisest, seda minu pea täna veel ei võta :) igatahes ei ole siin abi edgari ja tema jüngite või eeskujude hirmutavatest astmetest, ses mõttes olen siis paremal ....<br /><br /><br /><br />

iPilot

Veel üks huvitav mõte.<br /><br />Me ei saa rääkida parem- või vasakpoolsusest kitsas ühe riigi kontekstis. Laiemalt vaadates lisanduvad mõningad huvitavad mõõtmed. Näiteks. <br /><br />Kui üks riik seab oma ühiskonnakorralduse väga parempoolseks ning ümberkaudsed konkureerivad riigid on reeglina vasakpoolsed, annab see antud riigile suure konkurentsieelise. Mis toob pikemas perspektiivis kaasa rahva suurema heaolu.

abesiki

reinvein,<br />Võtad taustsüsteemiks ühiskonna, s.t. teised riigid, mille suhtes Eesti poliitika on kas vasakpoolne või parempoolne. Absoluutne tähendus tekib asjadele kui võtta taustsüsteemiks teooria. Arvan, et Eesti ülesanne on selles küsimuses üritada leida teoreetiliselt optimaalne lahendus riigi arenguks, mitte võrrelda end Peetri, Venemaa, Soome või Mariga. Me võime küll võtta paralleeliks teiste praktika, kuid lõpuks rakendame ikkagi isikupärase strateegia ja metodoloogia.<br />Pooluste probleem ei piirdu minu aravtes ainult poliitikaga - ettevõtluses ja juhtimises on samasugune probleemiasetus - kas anda töötajale vabad käed või austada teda kui plaanikomitee liiget? Parempoolselt idealistlik suhtumine töötajasse on võimalik, kui viimane kuulub ettevõttesse kui primaarsesse organisatsiooni, s.t. ta teeb tööd kuna tahab seda teha. Tööneeger Volodja puhul, kel jäi põhikool pooleli, on vaja täpipealt sügavus, pikkus ja laius kraavikaevamise jaoks ette öelda. Lihtne on tõdeda: "Oleneb olukorrast ja firma tegevusalast." Parempoolne poliitika on eelistatud situatsioonis, kus ettevõttesse kuuluvad loovad ja haritud inimesed ning kes töötavad mõnuga. Kas tegelikult riigi puhul pole sama lugu? Kui rahva konkurentsivõime lubab ainult tikke tikutopsi sisse toppida, on kasulikum vasakpoolne arengustrateegia. Haritud riigis aga vastupidi.<br /><br />msimson,<br />Raamatus "Globaalse kapitalismi kriis" kirjeldab Soros mõistet refleksiivsus aktsiaturgudel tegutsevate investorite ja spekulantide näol. Tema arvates tegutsevad turul kahesugused inimesed:<br />1) Need, kes üritavad turuliikumist ette aimata (või loodavad end seda uskuvat) ehk nn. maailmaasjadest arusaajad.<br />2) Need, kes üritavad aktsiahindu või isegi turge panna oma pilli järgi liikuma. Nemad ei taha mittemillestki aru saada, vaid muuta turgu, laiemas tähenduses maailma. Üldjuhul kuulub seesugune lähenemine suuremate institutsioonide meelevalda.<br />Sellisest olukorrast tekib aga vastuolu. Sina üritad aga oma arutluses just seda teist poolt vältida ning eirata vastuoksust. Need inimesed, kes tahavad maailma muuta, peaksid totalitarismi tekke katkestama, selle võimatuks muutma, ja nii see enamasti on.<br />P.S. Soros on filantroop, teoreetiliselt seega vasakpoolne.

msimson

Sorosit ainuüksi filantropismi pärast vasakpoolseks nimetada on natuke palju. Tegelikult palju meist siin vasak- või parempoolseid ikka on, Eestis on kõik erakonnad tegelikult ju poliitiliselt tsentrist natuke ühele või teisele poole kalduvad, aga kindlasti mitte vasak- või parempoolsed. Ühest või teisest parempoolsemad või vasakpoolsemad, nii saab seda nimetada, aga mitte lahterdada ühte või teise äärde. Ehk eestlased on ka tegelikult enamaltjaolt tsentristid, lihtsalt Keskerakonna vaadetest veidi paremale poole kaldu. :)<br /><br /><br /><br />

riq

Jutt sai alguse sellest, et parempoolsest maailmavaatest on tehtud silmaklapid mida taotakse pähe ja öeldakse et see on 6ige, ja kui edasi kannatate siis tuleb ka teie 6uele hea elu. Parempoolsus ja selle propaganda on nagu lastehaigla, kes mingile inimlikule tundele r6hudes on ärakasutatav kellegi isiklike huvide teostamiseks. Vasakpoolsust aga hurjutatakse, sest see pole v6imulolijatele v6i meediagigantidele kasulik. Tegelikult pole inimese jaoks erilist vahet - inimene adopteerub yhiskonnaga ja ka vene ajal oli ärimehi. <b>kas t6esti parempoolsus välistab nö yhtekuuluvustunde?</b><br /><br />msimsoni sorose teemaline s6nav6tt oli taas yks pointi selgelt väljaytlev.<br /><br />sellega olen ma n6us et parempoolsus tuleb v6tta yhiskonna aluseks, kuid parempoolsus POLE ideaalne variant. vasakpoolsust kylge pookides voime saavutada nö beebi koos veega äraviskamise effekti. tegelt selle ma just arvangi eesti ja kapitalismi yldiselt hädade p6hjuseks - hea asi liigpaljude eranditega muutub keeruliseks, kohmakaks ning ebaeffektiivseks.<br /><br />kas uut yhiskonnakorramudeli ylesehiotamist ei peaks alustama hoopis inimese kaardistamisest, st mitte majanduse ega inimgruppide käitumisest vaid konkreetselt yksikindiviidist, tema omadusest, arvestades statistilist massi, erandeid ning arengut.<br /><br />seejärel suudame prognoosid inimeste käitumist ning sellest masside käitumist, mis viib meid lihtsate (!?) scenariote juurde, kuidas inimene käitub. teeme mudeli ja proovime sinan sobitada eetikat. on ju yhiskonnakordade kogemus olemas, v6tame igast natuke ja vaatame kuidas harmooniliselt kokku sobitada.<br /><br />ma arvan et eesti oleks ideaalne koht sellise dasexperimenti jaoks..<br />kusjuures seda saab tegelikult viljeleda ka eesti p6hiseadusele tuginedes,<br />niiet riigipööret justnagu poleks. ykski teooria ju ei tööta kui seda valesti implemenditakse..<br />ehk siis riigikoguvalimistel ehk. huvitav kas eestis keegi ka nö ideoloogiaga tegeleb poliitikamaastikul voi koik on nö tulekahjusid kustutamas? ala nagu 2004 ei jätku raha pensioniteks aga hetkel eelarve ylejaagi jagame laiali..

abesiki

Kodanik riq,<br />Juri Lotman klassifitseeris raamatu "Kultuur ja plahvatus" ühes artiklis inimesed nõnda: loll-tark-hull. Lollide ja tarkade käitumist on tema sõnul võimalik ennustada, kuid hullude oma mitte. Hulle mõistab ta selles kontekstis ainult positiivses tähenduses ehk geeniustena. Geeniuse tööd ja tegemised on üllatuslikud ja etteplaneerimatud ning absoluutselt kõige kõrgema sotsiaalse väärtusega. Näiteks Schopenhauer pidas geniaalsust ideaalseks objektiivsuseks, kuigi ta ise oli pessimistliku maailmavaatega.<br /><br />Eksisteerib niisugune seadus nagu Price`i seadus, mis väidab, et suvalises valdkonnas tegutsevate inimeste koguhulgast annab ruutjuur kõige loovamaid inimesi tervelt poole kogu valdkonna panusest. Vähemalt teadlaste ja heliloojate puhul on see kindlaks tehtud, kuid tugev alus on arvata, et see on üldkehtiv. Maakeeli tähendab see seda, et kui mingis valdkonnas tegutseb 1 000 000 inimest, siis 1 000 kõige loovamat annavad samasuure panuse kui ülejäänud 999 000 !!! Seda 1 000 on ühiskonnal kohutus hoida nagu oma lapsi; hellitada ja paitada. Edik ei kuulu mitte mingil juhul nende hulka. <br /><br />Sellest tulenevalt pole võimalik kaardistada ei üksikindiviidi ega ühiskonda, sest nn. positiivsete hullude käitumine määrab ära vähemalt 50% ulatuses ühiskonna arengu. Kui sa tahad aga väita, et areng ei tee inimest õnnelikuks, pead juba hakkama näiteks Leibnizi teooriaid ümber lükkama.<br /><br />Mingisuguse mudeli püstitamine ja selle pealesurumine, et vot inimene on selline ja selline ning peab elama nii, on hullude tegevuse piiramine ning kaudselt omaenese südamesse noa löömine. Hull ei kuulu enamasti kuhugi - ta on ja peabki olema oma sisemuses diktaator. Tal ei tohigi olla ühtekuuluvustunnet. Teisalt ei tohi süsteemidega pärssida inimeste isikupära. Ajalugu kujundab efektiivsemad ühiskonnasüsteemid.<br /><br />Meediagigandid tekivad sellepärast, et me ostame nende tooteid ja teenuseid, kuna arvame, et need on parimad. Võimulolijad on need, keda valime. Kiru siis rahvast, mitte tegijaid.<br /><br />Olen aga nõus, et täielik parempoolsus on halb. Me ei saa lasta ju seaduserikkujatel ning mõrvaritel vabad olla.

Street

ÖÄKK. ma küll ei tahaks riq tehnokraatlikus orwelliriigis elada, kus kõik on kaardistatud, ette ennustatud jne.<br /><br />ja mis kuradi demagoogia igal sammul:<br />"Jutt sai alguse sellest, et parempoolsest maailmavaatest on tehtud silmaklapid mida taotakse pähe ja öeldakse et see on 6ige, ja kui edasi kannatate siis tuleb ka teie 6uele hea elu."<br /><br />lubage naerda. millal kunagi on kannatuste lubamine rahvale mõjunud?<br />inimlikele tunnetele rõhudes pole parempoolsust never võimalik propageerida,sest parempoolsed ei luba sulle, et ehitame sulle tasuta korteri, anname pensionäridele raha jne.<br />Kallas lubas kunagi ( tegelikult ei, avaldas arvamust, mitte ei lubanud) et aastaks 2003 on keskmine palk ehk 9000 krooni ja meedia muigas tema üle.<br /><br />Vasakpoolsed on need kes lubavad lahendusi, et kohe võtame rikastelt raha ära, tuleb lõpetada raiskamine konkurentsi näol ja siis on kõigil elu hea.:)<br /><br /><br />ja kui sa võrdled NSVL systeemist tulnud parempoolse eesti ja vasakpoolse valgevene kannatajaid ...well..mine räägi neile vaeste eestlaste kannatustest parempoolse poliitika tõttu! nad anuvad sind ja pakuvad oma viimaseid sääste, et saaksid parempoolsesse eestlaste paradiisi.<br /><br />Tõesti riq, ma imestan miks sa pole Res Publica asemel ühinenud savisaare jõuguga. seal võetakse heameelega vastu paljuseletavaid algajaid noori demagooge, kes parempoolse meedia ja esimese eesti loodud müüte purustavad ja pannakse riigiametisse sooja koha peale. Aegajalt kirjutad veel mõne artikli, kus siunad parempoolsust, nõuad innovatiivsele Savisaarele suuremaid volitusi ja rahasummasid ning elu on lihtne ning mõnus.

riq

ma rääkisin sellest et teooria tuleks yles ehitada lähtuvalt inimese uurimisest,<br />ehk need järeldused mida saadakse paljude inimeste fyysilise, loomuliku käitumiste uurimistest oleks teooria aluseks, mitte aga yhe mehe peas sirguv idee kuidas riik peaks toimima. naiteks kommunism polnud ju nö kasvanud inimese sygavast sisimast, see oli marxi teooria. kapitalism taas polegi vist teooria, ta on kujunenud..<br /><br />see mis ma öelda tahan on et meile surutakse pähe parempoolsust kui ainu6iget maailmavaadet ja k6ik "targad" tembeldavad k6ik vasakpoolsed kohe tagurlikeks ja lollideks, ilma syybimata mis on tegelikud parempoolsuse/vasakpoolsuse p6hjused. Kui seda threadi siin lugeda, siis ilmneb et neid kes kahtlevad parempoolsuses on palju, kuid siis kickib inni raha oma suures v6imus ja lööb j6uga platsi puhtaks - see on nagu mu vennaraas kes peab mind lolliks kuna ma ei oska raha teha (kuna ma ei hoia maksudest k6rvale). kes on siis loll, mina v6i???<br /><br />mis on suurem parempoolsus kui raha v6im?<br />mine arenda end maffias parem - parempoolsuse musternäide :p<br /><br />offtopic: konkurents on ses suhtes imelik asi, et tema eesmärgiks on iseenda k6rvaldamine :)

iPilot

riq. Palun ära aja segamini parempoolsust ja anarhismi. Või kust Sa need naljakad maffiajutud võtad. Millises parempoolses teoorias sarnaneb ühiskond maffiastruktuuriga? Pigem on see nii ultravasakpoolses Valgevenes.<br /><br />Mis puutub Sinu ideesse kaardistada homo sapiensi psühholoogiline olemus ning selle alusel luua teooria (sarnaselt infosüsteemide loomisele), siis selline lahendus ei saa toimida, kuna inimesed on liiga erinevad. Sa saad selle kaardistuse põhjal võib-olla prognoosida lühiajalisi ühiskondlikke protsesse mingis ulatuses, kuid see on ka kõik.<br /><br />Salvor Hardin meenub.

iPilot

Kogu see arutelu taandub sellele, et on olemas 2 võimalust:<br /><br />1) Anda indiviidile maksimaalne vabadus ning piirata seda ainult seal, kus see on hädavajalik teiste inimeste ning inimese enda otseset huvisfäärist välja jäävate nähtuste edendamiseks ühiskonnas.<br />2) Rakendada indiviid täielikult ühiskonna teenimise rakkesse ning anda talle ainult nii palju vabadust kui see aitab paremini teenida ühiskonda.<br /><br />Ükskõik kuidas neid psühholoogilisi eksperimente ka nimetada, kalduvad nad teise kategooriasse.

SideKick

Fit: <br />korra on kannatuste lubamine toonud rahvale kaifi: "...verd, higi, pisaraid" Winston Churchill.<br /><br />;-)<br />

Heisenberg

Kuigi, Res Publica väidab, et neil on keeruline Keskerakonnaga koostööd teha, siis ideoloogiliselt on nende kahe partei vaadetes palju ühist...<br /><br />...mida tõestab kaudselt ka Riqi jutt<br /><br />Seepärast, Fit, las Riq olla ikka RP-s edasi, vahet ju pole!

reinvein

Laurime,<br />Probleem selles ongi, et võetakse taustsüsteemiks teooria. Õigemini üks teooriatest mida peetakse õigeks. See on nagu religiooniga, moslemile pole mõtet eriti kristlusest rääkida sest see on oma olemuselt tema jaoks juba vale ja paganlik, sest ta usub nii, see on tema teooria, tema taustsüsteem.<br />Kui aga erinevaid teooriaid tunnustavad inimesed tahavad ratsionaalselt vaielda või tõestada oma teooria paremust tuleks siiski kokku leppida ühtses taustsüsteemis, vastasel korral tegeleme ainult teineteise solvamisega ja olematute siltide külge kleepimisega.<br />Näide mõttetust debatist. Olin kord ümarlaual, kus arutleti teemal: Kas sotsiaalsel turumajandusel on Eestis tulevikku. Vaatamata sellele, et moderaator püüdis esialgu anda sotsiaalse turumajanduse mõiste, et saaks edasi minna teemaga, kas sellel on Eestis tulevikku, olid esinejad kinni kõik OMAS teoorias ja taustsüsteemid ei ühtinud. Tulemus oli see, et Mart Laar väitis, et meil on väga hästi töötav sotsiaalne turumajandus, Kalev Kukk (reform) väitis, et meil on veel väga pikk tee sotsiaalse turumajanduseni ja selle saavutamiseks peaks riigi sekkumist ja riiklikku sektorit veel oluliselt vähendama ning mul ei jäänud muud üle kui tõdeda, et sotsiaalse turumajanduseni on veel pikk tee käia, sest ühiskonnas on veel liiga vähe solidaarsust ning avalik sektor on veel liialt alafinantseeritud (puudulik tervishoiusüsteem, kutsehariduse alafinantseeritus, vähene aktiivse tööhõive osakaal).<br />

iPilot

riq, finito?

riq

ei ole,<br />ma pean vahel väärtusi ka looma, <br />ei saa ainult filosofeerida :)

riq

täna hommikul kingi viksides tuli pirn:<br /><br />kuna parempoolsus ning kapitalism p6hinevad konkurentsil ning teistest parem olemisel, <br />samas aga see konkurents viib paratamatult effektiivsuse kasvule, <br />siis tulevikus tegelikult polegi enam enamusi inimesi vaja.<br />kui veel meenutada siis on apollo raamatupoes miski raamat nime ei maleta aga tagalehel kirjutati et "töö ja töötus hakkavad mängima yha suuremat rolli yhiskonna arengus"<br /><br />siit ka kysimus - miks noored naised laffad valismaale aupairiks ehki teavad et voivad ka litsiks saada? riski v6tmine on väärt seda raha, sest neil puudub compettitive edge ja need kes on ilusad naevad edget rikka mehe leidmisel. mehed aga hakkavad jooma voi pätiks. molemad on kahjulikud nö kvaliteet töötegijatele.<br /><br />et siis paratamatult "ebapädev" seltskond inimesi ei leia enam rakendust, kuna productivity on nii suur. nemad aga tahavad ka elada, siis on voimalus et nad hakkavad mässama voi et riik peab neid ylal. iseenesest pole selles midagi paha kui riik peab yleval - tähtois on ka siin produktiivsust taga ajada ehk siis voimalikult vaikese inputiga saada nominaalne output.<br /><br />ehk selle asemel et pollumeestele maksta toetusi et nad edasi toodaks, tuleks neile maksta selle eest et nad pollumajandusega ei tegeleks. nii saastame raiskamist masinatele ja töötundidele. ja sööstetud raha saab jagada neile muudele vaestele, väliskaubandus ei kannata..<br /><br />yhesonaga pollumeeste probleem on hea naide kuhu produktivity kasv viib yhiskonna,<br />ja siis pole enam tähtis majanduslik alus yhiskonnale, sest raha on niigi sest productivity on röögatu, vaid tähtsaks muutub sotsiaalne olukord - nagu maslowi hierarhia.<br /><br />tekib kaks kihti inimesi - töölised ja töötud, ja investorid kaotavad oma tahtsuse kuna raha ei ole enam oluline, oluline on mida sellega peale hakata. ärgem unustagem et raha on ju tegelikult väärtuse väljendus! aga kui enamus inimesi on töötud siis tekib käärid ylirikaste ja ylivaeste vahel, kuna vaesed ei teeni miagi ja ei tarbi midagi, rikkad aga koorivad yksteise nahka (st teenivad palju aga peavad ka palju maksma kuna turg on väike) yhesonaga tekib kaks eestit t6esti.<br /><br />niisiis kokkuv6tteks:<br />kui seni on koike rahas hinnatud, <br />siis tulevikus on productivity niiv6rd k6rge et iga asja omahind on olematult madal,<br />ja väike arv inimesi toodab suure osa väärtusest, muud inimesed on j6ude.<br />need värtusetootjad tarbivad ka oma toodetud väärtuse, ehk sisuliselt raha kaotab m6tte kuna inflatsioon on k6rge kuna turg on väike ja tarbijad piiratud.<br /><br />ja et need tööta inimesed ei kiusaks töötegijaid, tuleb neid ylal pidada.<br />ylal pidada nagu tänapäeval inimesed peavad loomi.<br /><br />ja see ongi vasakpoolsus.<br />sorry,<br />i see no future :(<br /><br />kui tundiste et siin tekstis oli solvavaid s6nu siis saite poindist aru,<br />kysimus pole majanduses, kysimus on inimese dignitys!<br />just inimese väärtushinnangud määravad mis tuleb..<br />kas neeger on loom v6i eliit sureb oma k6rkusesse ära..

riq

see point ununes et kui vasakpoolsust pole sureb inimkond välja, kuna <br />tööteijatel pole viitsi perekondi luua ja neil kel muud kui seksida teha pole<br />ei suuda jarglasi ylal pidada..<br /><br />ikkagi on parim yhiskond selline mis maksimaalselt homogeenne!

Velikij

riq, <br /><br />kogu sinu jutt on ideaalne<br />kuid tal on üks suur puudus<br />mida rikkam ühiskond, seda rohkem ta hakab ennast hävitama<br />sest demokraatia on enesehävitamine<br />ja ainus õige riik on valgustatud monarhia<br />aga praegu need kes midagi ei tee/taha/suuda joovad ja segavad kaaskodanikke<br />ja midagi ette võtta ei saa sest on demokraatia ja inimõigused<br />ja isegi steriliseerida ei lubata<br />surmanuhtlusest rääkimata<br />riik peaks need vähemproduktiivsed panema vähemtasustatud tööle ja vaatama et nad liiga palju ei varastaks<br /><br />aga riik laseb neil olla ja tööinimesi röövida (nt Tarandit)<br /><br />Kas me sellist eestit tahtsime? <br /><br />(SSOR 85. aastapäeva puhul)

thebadmirror

riq . sind tundes v6in 8elda et imed nii sina kui su teooriad!<br /><br />

riq

jee!<br />ma olen tuntud! :)

thebadmirror

Riho! kes siis tartu joodikuid ei tunne!

riq

vale mees!!

thebadmirror

sealjuures sitax r66mus et vale mees. sest sul ajusid j2tkub (iseasi kuda neid kasutad)<br /><br />a orwellist: kapitalismi eluj6ulisus seisneb selle idee iidsuses. nimelt on see p2rit loodusest. evolutsioon on t6estand et vaid paremal on 6igus elule. lihtsalt inimeste liigne "inimlikkus" hoolitseb k6igi eest. ellu j22vad j2rjest vigasemad, inimkond mandub, rahvaarv kasvab. milleks see k6ik? neid moraalinorme, millest sa siin kirjutad, pole ju olemas.<br /><br />t2ielik 6igus on sul selles et jutt sellest kuidas parempoolsus yhiskonna rikkax teeb on jama. ideaalne utoopia saab ju olla vaid vasakpoolne?! samas, ilmselt kannatax ettev6tlus (mix seda vaja on) jne. ilmselt m2letame k6ik l2himineviku utoopiat!<br />samuti paistab et keskteed on juba pikemat aega otsitud. inimkonna ajalugu on s6dade ja revolutsioonide ajalugu. aga revolutsiooni ei ole v6imalik teha ja riiki "natuke p99rata". kui riiki p99rataxe siis alati liiga palju.<br /><br />teiseks. orwell ju tegelikult kirjeldab ideaalset yhiskonda (kes olid k6ige vabamad ja 6nnelikumad [ ja rumalamad]?? proled!) see et Winston ei sobinud sellesse yhiskonda pole ju kellegi probleem. samuti ei sobi paljud inimesed sellesse yhiskonda. kes selle eest hoolt kannab. hea ajuvaba maailm. teadmised pole veel ju kedagi 6nnelikux teinud. (ma v6in exida a m2letan yhe s6bra jutust et taoismis olla p6him6te et s99da rahval k6ht t2is, anna neile sooja ja t99d, aga mitte teadmisi ja haridust). see on lihtsalt teine maailm ja me ei saa seda hukka m6ista meie maailma reeglite j2rgi.<br /><br /><br />just my .02<br /><br /><br />btw. soovitan Jeremy Rifkinit (mida ilmselt enamus lugenud juba olete)

ollo0

riq,<br /><br />"kuna parempoolsus ning kapitalism p6hinevad konkurentsil ning teistest parem olemisel, <br />samas aga see konkurents viib paratamatult effektiivsuse kasvule, <br />siis tulevikus tegelikult polegi enam enamusi inimesi vaja."<br /><br />Traditsionalistid leiavad, et iga ajastu algab vaimsena ja lõpeb materialismis. Võib olla ongi inimese ülesandeks käimasoleval ajastul luua uus vaimu kandja ise hääbudes. Mateeria võimaluste progresseeruvalt kiirenev kasutamine võib meid oma loogilises jätkus selleni viia. Iseasi kas on mõtet oma huku nimel kõvasti vaeva näha.<br /><br />Astu vahel ka Rahva Raamatu poodi, võin anda sõbra kaardi kui soovid.<br />

riq

k6ige ilusam m6te mida kuulnud olen: inimesel ongi igavene elu. läbi laste..