Tegelikult ei ole maailma edukus heaolu saavutamisel mingil moel kinni selles, kas riigis või maailmas valitseb parempoolsus või vasakpoolsus. Samuti pole vahet, kas valitseb kommunism või demokraatia või on plaanimajandus või kapitalism. Kõik on hoopis kinni inimmõtlemises.<br /><br />Praegune ühiskonnakord eeldab, et kõik inimesed on olemuselt halvad ning seadustega tuleb piirata nende võimet teistele halba teha (kes tahab vastupidist väita, võiks mulle tuua näitena ühe seaduse, mis ei ole suunitlusega piirata halva tegemist). Kui aga vastupidi, inimesed mõtleksid, et kõik teised on oma olemuselt head, siis ei oleks ühiskonnas ka probleeme kuritegevusega, tasakaalustamata arenguga (inimesed ise püüaksid ühiskonna arengut, sissetulekutasemeid jms tasakaalustada), ressursside raiskamisega. Põhimõtteliselt ei ole sellise ühiskonna mootor ahnus, vaid mootoriks on inimeste vabatahtlik endast maksimaalse andmine. <br /><br />Kui te ütlete, et see on võimalik ideeliselt ainult kommunismis, siis te eksite rängalt. Miks ei võiks demokraatias ehk rahva võimu all olla inimesed olemuselt head ning tahta endale ja teistele ainult head? Need kaks asja lähevad suurepäraselt kokku. Kokku ei lähe nad praeguses maailmas kehtivas demokraatias, mis lähemalt vaadates on ju tegelikult mitte rahva võim, vaid praktiliselt igas maailma riigis (näiteks USA-s) väga kitsa ning praktiliselt autokraatse grupi võim enamuse üle. Varasematest despootlikest või autokraatsetest riikidest eristab praegust demokraatiat vaid see, et praegu on rahval illusioon, nagu nemad valitseksid, varem polnud sedagi. USA või ka Eesti näide tõestab aga vastupidist, valitseb see kildkond, kes suudab läbi reklaamirahade rohkem valijaid ümber oma sõrme mässida. Ehk USA-s valitsevad läbi Bushi suurkorporatsioonid, Eestis Savisaare rahaline tugigrupp. <br /><br />Jutt iga indiviidi austamisest, vabadest valikutest jms parempoolsuse juures on puhas kehtiva ühiskonnakorra propaganda ehk tegelikult (vabandan väljenduse pärast) bullshit- kas teist kellegi arvates on tõesti teie ees kõik valikud lahti? Teie ees on lahti vaid need võimalused, mida teist rohkem võimu, raha vms omavad inimesed on teile jätnud, mis neid ei ole huvitanud või mis ei lähe nende huvidega konflikti. Kõik, mis läheb nende huvidega konflikti, on juba seaduste tasemel või muul moel teile ära keelatud. Kui te satute Eestis (või ka mujal maailmas) mõne laialdast poliitilist tuge omava isikuga konflikti, kas te tõesti arvate, et teie võidate? Erandjuhul võib-olla küll, kui teie taha koondub mingil moel masside arvamus. Muul juhul võin 100% kindlusega kihla vedada, kumb teist saab mereäärse maatüki, kas teie või kodanik Kaasik. USA-s võidutseb analoogina see, kes tunneb senaatoreid või kellel on rohkem raha advokaate palgata. Kui te nimetate advokaatide palkamise võimalust, poliitikute tundmise võimalust võrdsuseks, tegevusvabaduseks, indiviidi austamiseks jne, siis on mul teist väga kahju.<br /><br />Teemast kaldus kõrvale. Ühiskonna probleem on selles, et olemuselt häid inimesi maailmas praktiliselt ei ole, seepärast ongi maailm üles ehitatud ahnusele (ehk kasumile, rahale, kapitalismile). Mis muudaks inimesed heaks - mingisugune äärmuslik sündmus (võimas looduskatastroof, miks mitte tuumasõda, keskkonna täielik reostus vms), kuigi ka sellisel juhul ei pruugi see tuua inimesi mõistusele, ikka arvatakse, et ma pean ka sellest võtma maksimumi, adumata, et üksikisik ei saa tegelikult olla õnnelikum kui ühiskond tervikuna. Mis kasu on sinu rikkusest, kui ühiskond sinu ümber on täis narkomaane, kurjategijaid, terroriste? Kasu on sellest ainult juhul, kui sa elad traataiaga ümbritsetud ning hambuni relvastatud kaitse all kusagil Kolumbias. Kas sellist ühte piirkonda kapseldatud elu aga saab nimetada heaoluks - kahtlen selles sügavalt. Palju parem oleks meile kõigile, kui kõik inimesed oleksid head, ühiskondlik heaolu ja seeläbi ka sinu enda heaolu oleks oluliselt suurem. <br /><br />Teisest teemast - tegelikult on plaanimajandus ideaalis oluliselt efektiivsem kui kapitalism - ressursse ei raisata meeletu topelttöö peale, vaid enamusi asju tehakse üks kord. Lihtsalt näiteid olevikust - kas seda saab nimetada ühiskondlikult efektiivseks ning heaolu maksimeerivaks, et meil on Eestis 42 piimatööstust, mis igaüks ise arendab omaette edasi piimatooteid? Või see, et meil on 7 erinevat organisatsiooni, mis igaüks rabeleb kogumispensioni klientide pärast. Ainuüksi reklaamikulud, et üksteisele ära teha, läksid suure tõenäosusega ühiskonnale maksma kokku vähemalt 50 miljonit krooni, tõenäoliselt veel enam. Mis oli selle 50 miljoni ühiskondlik tulu - kardan, et suhteliselt nullilähedane suurus. <br /><br />Samamoodi on ühiskondlikult maha visatud raha iga kroon, mis kulub konkurentsisituatsiooni ülahoidmiseks. Mina väidan, et ühiskond areneks kiiremini ja efektiivsemalt, kui selle asemel, et 10 organisatsioonis tegeleks igaühes 10 inimest ühe ja sama konkureeriva asjaga, oleks üks suurem organisatsioon, kus 25 inimest tegeleks sama arendusega. Kulud on neli korda väiksemad ning ühiskonna heaolu kohapealt oleks resultaat tõenäoliselt vähemalt 2 korda kõrgem. Ülejäänud 75 inimest oleks võimalik kasutada ühiskonnas mõnel muul alal või siis vähendada selle võrra kõigi 100 töötaja tööaega vähemalt poole võrra. Ehk selle koha pealt nõus riqi arvamusega, et tuleviku maailmakord põhineb efektiivsusel, saavutada minimaalsete vahenditega optimaalne. <br /><br />