SCA
Postitusi kokku 80
stefan

Parem<br />kui kasum/aktsia on endiselt päris kõrge, siis ma ei muretseks niipalju.<br />EPS Q1: 2,18 SEK<br />

arvon

stefan<br />sa oled ettevõttele lähemal kui teised :) , kasvõi keeleliselt , mis on põhjuseks ettevõtte aktsiahinna uute põhjade tegemisel ? Kuigi pessimism üleüldine võiks paljugi selgitada , siis tegelikult ju sektor mu meelest samas grupis põllumajandusega , kuigi pisukese reservatsiooniga , aga seega justkui ikkagi päikesepoolsemal mäeküljel . Millegipärast aga sajab sealgi .<br />Kas ettevõttelt on tulnud mingeid olulisi uudiseid ? Hind tundub mulle juba huvitav olevat .

stefan

Eilne kukkumine oli vist seotud Kimberly Clark kasumihoiatusega.<br /><br />Muidu on jah aktsia valmistanud pettumust - p/e äkki 8-9 praegu, ja nagu sa mainid päris konservatiivne äritegevus. Euroopa suurim erametsaomanik, kasvav tegevus Venemaal, Indias, Hiinas jne. Kaalun ka juurde ostmist.

TaivoS

Stefan, tead sa kas SCA-l Rootsis oma metsavarudest tselluloositootmist on?

TaivoS

...ja kas sellest varustatakse tehaseid ka väljaspool?

stefan

Neil on üks suur tselluloositehas (pulp factory?), Östrand. Aga ilmselt ostetakse ja müüakse sõltuvalt töötlemistehaste asukohtadest üle maailma. <br /><br />Kokkuvõttes on nad (minu teada) pulp neto-ostja, kuigi samas on nende metsaraoed tunduvalt alla metsa juurdekasvu. (millegipärast)<br />

stefan

metsaraied

stefan

Östrand siis ainukene "virgin pulp" tehas. Kasutatud paberi ümbertööötlemist toimub vist tihti paberitehastes.

arvon

stefan<br />täna tulid tulemused, mis pole turu ootustele vastavad ?

arvon

või kukub ta ühe täiendava põhjusena sümpaatiast Soome puidutööstuste järgi ?

stefan

arvon<br />Äkki mõlemad. Dividendi tootlus (selle aasta dividendi põhjal) on nüüd 6,5% ja ettevõte pole alates 1950ndatelt kunagi dividendi langetanud.<br /><br />Tundub, et maailma inflatsioonilaine töötab nii, et sisendkulude ja hindade vahel on päris suur ajanihe - ehk 2008 aasta tuleb nõrk marginalide poole pealt. Arvata võib et 2009 tuleb nõrk mahtude tõttu. (SCA puhul eelkõige probleem lineritega, ehk lainepappi sisend) Aga sellest ei peaks piisa et dividendi vähendada ma arvan. Rohkem raied oma metsadest peak aitama H2. H1 vist taheti aidata teisi metsaraiajaid kellel on pikaajalisi suhteid.<br /><br />Aga muidugi masendav vaadata aktsiat. Ma oleksin pidanud hiljem ostma. Tahtsin juba eelmise aasta jooksul mingit inflatsioonikaitset, ja SCA oma metsavarudega tundus ok. Arvan et kaitse on endiselt seal, ja mul oli liiga suur likviidsuspuhrit, aga siiski piinlik eksida niivõrd ajastusega.

arvon

stefan ,tänud. Aga see mis ei tapa , teeb tugevaks. Olen samuti tugevalt pange pannud, kuigi olen ka arvanud, et asjast saan aru.<br />Ma arvan, et meie lähenemine fundamentaalsetelt alustelt on õige, aga praegu käib pendel teise äärmusesse, " likviidsuse likvideerimise" käigus saavad pihta ratsionaalsed otsused ka valusasti.<br />Aga ma võtsin eile ise ka väikse portsu ja nagu traditsionaalselt praegusele ajale, oleks täna saanud veel odavamalt :)

stefan

UPM Kymmene teatas täna et hakkab rohkem graanuleid ja bioenergiat tootma, paperi asemel. Võiks olla üldine trend metsaäris, sel juhul hea potentsiaal SCAle.

stefan

Olen jälle üles leidnud seda aktsiat. Euroopa suurim metsaomanik, ja suurim(aid) töötleja(id.) Prindipaperiga enam ei tegelda. Toodab rohkem elektrit (ja soojust) kui tarbib. TWh-sid aastas. Bilansi väärtus ujub inflatsiooniga kaasa.<br/><br/>Ehk siis inflatsioonikaitseks aktsia.

TaivoS

Kas SCA omab ka mingit tuumaenergeetika komponenti või tööstusettevõtted Rootsis laiemalt? Ja kui nii, siis mismoodi kavatseb Rootsi &quot;nuclear phase outi&quot; eraomandi küsimused lahendada? Soome &quot;SCA-laadne&quot; UPM-Kymmene ka suur energiatootja, aga oluline osa peaks sealt tulema läbi TVO (Teollisuuden Voima) osaluse, mille kaudu on tööstusettevõtted ühiselt nt Olkiluoto tuumajaama investeerinud. Kas Rootsis on need skeemid midagi sarnast või omab SCA ise otse mingit energiatootmist?

stefan

TaivoS<br/><i>&quot;SCA is one of Europe’s largest producers of forest-based bio­energy, with a total production of about 10,8 TWh per year. In Sweden, SCA has three pellets factories that have an annual production capacity of 300,000 tonnes. SCA leases out forest land for wind power produc­tion. In 2020, 561 wind turbines were operating on SCA’s land with a total annual production capacity of 5,4 TWh. SCA also develops products for the next-generation of biofuels and green chemicals.&quot;</i><br/><a target="_blank" href="https://www.sca.com/en/energy/">https://www.sca.com/en/energy/</a>

flatuu

minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.

stefan

<blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br />minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.</blockquote><br/>Muidugi, aga selles tootmises mängib energia, ja energia hind, suurt rolli.

flatuu

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br/>minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.</blockquote><br/>Muidugi, aga selles tootmises mängib energia, ja energia hind, suurt rolli. </blockquote><br/><br/>aga mis see energia siia puutub? tselluloosi tootmiseks kasutavad KOGU MAAKERA tselluloositootjad oma toodanguks samas osas energiat. ja kuna nende kõigi tooraineks on biomass, siis LOOMULIKULT nad toodavad energiat oma toorainest. selles mõttes kõik tselluloositootjad konkureerivad omavahel tselluloosi turu pärast, energia on neile lihtsalt üks kulukomponent, mida vähendatakse omatoodanguga. et nad suudavad pakkuda üleliigset energiat turule ei tee neid veel energiatootjate konkurendiks. sest, et kui tselluloosi tootmine peaks pankrotti minema, siis ei suudaks nad ka energiatootjana jätkata. sca-sse investeeringu otstarbekus sõltub ikka tselluloosi tulevikust.

stefan

<blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br/>aga mis see energia siia puutub? tselluloosi tootmiseks kasutavad KOGU MAAKERA tselluloositootjad oma toodanguks samas osas energiat. ja kuna nende kõigi tooraineks on biomass, siis LOOMULIKULT nad toodavad energiat oma toorainest. </blockquote><br/><i>Estonian Cell pani ülikõrgete elektrihindade tõttu tootmise korraks seisma</i><br/><a target="_blank" href="https://virumaateataja.postimees.ee/7407522/estonian-cell-pani-ulikorgete-elektrihindade-tottu-tootmise-korraks-seisma">https://virumaateataja.postimees.ee/7407522/estonian-cell-pani-ulikorgete-elektrihindade-tottu-tootmise-korraks-seisma</a><br/><br/>

mihkel48

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br/>minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.</blockquote><br/>Muidugi, aga selles tootmises mängib energia, ja energia hind, suurt rolli. </blockquote><br/><br/>aga mis see energia siia puutub? tselluloosi tootmiseks kasutavad KOGU MAAKERA tselluloositootjad oma toodanguks samas osas energiat. ja kuna nende kõigi tooraineks on biomass, siis LOOMULIKULT nad toodavad energiat oma toorainest. </blockquote><br/>Estonian Cell pani ülikõrgete elektrihindade tõttu tootmise korraks seisma<br/><a target="_blank" href="https://virumaateataja.postimees.ee/7407522/estonian-cell-pani-ulikorgete-elektrihindade-tottu-tootmise-korraks-seisma">https://virumaateataja.postimees.ee/7407522/estonian-cell-pani-ulikorgete-elektrihindade-tottu-tootmise-korraks-seisma</a><br/><br/></blockquote><br/><br/>Estonian Cell pole tselluloositootja

stefan

<blockquote><b>&quot;mihkel48&quot;</b><br/>Estonian Cell pole tselluloositootja</blockquote><br/><i>&quot;Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&amp;Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)&quot;</i><br/><a target="_blank" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tselluloos">https://et.wikipedia.org/wiki/Tselluloos</a><br/><br/>

mihkel48

Just nimelt puitmassi, mitte tselluloosi- vahe on üüratu.

pahurik

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />Mass koosneb tselluloosist.</blockquote><br/>jajah, puu koosneb ka tselluloosist, kas saekater on tselluloositootja?

mihkel48

Massi koostises olev tselluloos on veel puidu koostises ehk mass on sisuliselt puit (tselluloos + hemitselluloos + ligniin). Puitmass on mehhaanilselt kiududeks purustatud/hõõrutud puit. Tselluloos on üks osa puidust, mis eraldatakse keemiliselt tselluloosivabrikus. Õigem oleks öelda, et keemiliselt eraldatakse ligniin jne. ja järgi jääb puhas tselluloos.<br/><br/>Ehk kui sa boksiidi puruks hõõrud, siis sa saad boksiidi pulbri, mitte alumiiniumi.

stefan

Juhul kui flatuu pidas silmas WC-paberit jne, siis sellised tooted SCA enam ei tooda, vaid see osa on eraldatud Essity-sse.<br/><br/>

flatuu

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br />Juhul kui flatuu pidas silmas WC-paberit jne, siis sellised tooted SCA enam ei tooda, vaid see osa on eraldatud Essity-sse.<br/></blockquote><br/>😊 ei - ma pidasin silmas ikka tselluloosi. muideks, tselluloosist tehakse mitte ainult paberit, vaid ka viskoosi. tselluloositehased muutuvad aina enam bioplastide tootjaks, sest ligniin ongi sisuliselt plast. varem oli see tselluloosi tehase jääde, nüüd aga saab väärtuslikuks rohe-tooraineks. aga see selleks. tagasi alguse juurde, investeerida sca-sse energia tootmise pärast jääb mulle mõistetamatuks. muudel eesmärkidel - mõistan.

stefan

<blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br/>investeerida sca-sse energia tootmise pärast jääb mulle mõistetamatuks. muudel eesmärkidel - mõistan.</blockquote><br/>Investeerida metsa pärast. Ja metsaga tehakse erinevaid asju erinevatel aegadel. Aga ära alla hinnata, ka metsa energiasisaldust. Veel siis võimalus ehitada metsamaal tuuletorne.<br/><br/>Saan aru, et siin ei soovita nimetada ei massi, ega paperit, tseluloosi. Noh jätame siis definitsioonid kõrvale.

flatuu

<blockquote><b>&quot;stefan&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;flatuu&quot;</b><br/>investeerida sca-sse energia tootmise pärast jääb mulle mõistetamatuks. muudel eesmärkidel - mõistan.</blockquote><br/>Investeerida metsa pärast. Ja metsaga tehakse erinevaid asju erinevatel aegadel. Aga ära alla hinnata, ka metsa energiasisaldust. Veel siis võimalus ehitada metsamaal tuuletorne.<br/></blockquote><br/>ok, toon siia siis sellise näite. suured pealkirjad - &quot;estonian cell on eesti suurim biogaasitootja&quot;. õige fakt, keegi ei vaidle vastu. aga kas investeerida sinna biogaasi (perspektiivi) pärast? noh, jah. nad kasutavad kogu oma toodetud gaasi ise ära. kusjuures, katavad AINULT 1/3 oma koguenergia vajadusest! siit ma küsingi, et mis see biogaas siia puutub. <br/><br/>kui sa soovid biotoorainesse investeerida, siis seda ma mõistan 100%. aga kindlasti mitte eesmärgil, et biomassist toodetakse energiat, see on surnud tee, kulla maha viskamine. biomassist tuleb toota plastikuid ja keemiatööstuse komponente, igapäeva tooteid inimestele, mis on identsed fossiilse nafta toodanguga. näiteks toota maailma kõige enamlevinumaid plaste: PET, PP, PA, just name it ... misiganes naftast tehakse.<br/><br/>tuuletornide jaoks on vaja vaba maad. maad, lihtsalt maad. metsamaa ei ole siin eelistatud, mets on tuule vastane, pigem võib kasutada põllumaad, ohverdada mõned m2 põldu väärib kindlasti tuuliku nimel.<br/>

stefan

flatuu<br/>Pelletsihinnad, naftahinnad, elektrihinnad, gaasihinnad - nad on omavahel seotud. Mitte otseselt, aga kaudselt. Tõepoolest, mida rohkem töödelda, seda rohkem lisaväärtust. Aga lõpuks jääb alles ka väiksema lisaväärtusega tooted.<br/><br/>Kuivõrd metsamaa sobib tuuletornidele sõltub maastikust, ehk kui ühtlane maa on.

pahurik

metsamaal pannakse ikka uuesti mets kasvama, väheviljakat maad ja merd on tuulikute jaoks küllaga.<br/>PS stefan, ma ei tea mida sa tuuletornide all mõtled siin, aga pigem arvan, et sa räägid tuulikutest.

opex

Teil on EC osas ikka viltu, see mida nad toodavad ja pressivad pärast kuubikuteks, on ingl. k. pulp e. tselluloos, puidumassijutt on selline rohekarvaline jutt kõrvade paitamiseks ökoajastul. <br/>Activities: Pulp production; Products: Bleached aspen BCTMP pulp

mihkel48

See,et mingi asi võib olla ühte moodi inglise keeles ei tee teda kohe samaks eesti keeles. Tselluloos on tselluloos ja puitmass on puitmass. Kas sul on mahlas ka tselluloos või?- orange juice with pulp.<br/><br/>

opex

Igast teisest puidust tehtud sama asi on eesti keeles ka puitmass su arust või? Mida see sõna tselluloos su arust tähendab siis? Mehhaaniline protsess jne. on see. Lagundatakse puit tselluks, see pleegitatakse ja kuivatakse.<br/>PS. iga uue tehase tegijad tahaks jah oh nii ökot sõna puitmass kasutada halvamaigulise tsellulooosi asemel

opex

908080

mihkel48

opex, siin ei ole ökoga midagi pistmist. Tsellulosivabrikus n.ö. &quot;keedul&quot; keemiliselt eraldatakse puit osadeks. Üheks selle protsessi saagiseks on tselluloos. On happelisi (sulfitkeet- näiteks Tallinnas Fahles olnud tselloloositehas) ja aluselisi (sulfaatkeet- näiteks Kehras olev tselluloositehas) &quot;keete&quot;. Selle protsessi saagis on ca 40% 90+% puhtusega tselluloos. Algsest massist on keemiliselt eraldatud ligniin jne. Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris. Sisuliselt on iga tekkinud kiud eraldi võetuna ikkagi seesama puit oma algse koostisega (tselluloos + hemitselluloos + ligniin). Kundas see tekkinud kiud veel pleegitatakse ja siis pakitakse. Saagis on ca 95%. Protsess kuni pleegitamiseni on sarnane Püssi puidkiudplaadi vabrikus toimuvale/toimunule. Eesti keel on siin palju rikkam kui inglise keel, kus iga taimne mass liigitub pulbiks. Eesti keeles see nii ei ole.<br/>

opex

<blockquote><b>&quot;mihkel48&quot;</b><br />Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris. </blockquote><br/>EC toodab BCTMP pulp&#39;i, = bleached <b>chemi</b>-thermomechanical pulp, kuidas ei lahutata keemiliselt? Sulfitiga.

mihkel48

<blockquote><b>&quot;opex&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;mihkel48&quot;</b><br/>Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris. </blockquote><br/>EC toodab BCTMP pulp&#39;i, = bleached <b>chemi</b>-thermomechanical pulp, kuidas ei lahutata keemiliselt? Sulfitiga.</blockquote><br/><br/>Ok opex- 1-st tonnist puidust, saab Kundas kui palju lõpptoodet? 1-s tonnis puidus on kui palju tselluloosi?<br/>Tselluloosist saad sa toota lisaks paberile veel viskoosi, püssirohtu, lakke, täiteaineid ravimitele jne. jne.<br/>Kas Kundas toodetust saab sama teha?

flatuu

<blockquote><b>&quot;opex&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;mihkel48&quot;</b><br/>Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris. </blockquote><br/>EC toodab BCTMP pulp&#39;i, = bleached <b>chemi</b>-thermomechanical pulp, kuidas ei lahutata keemiliselt? Sulfitiga.</blockquote><br/><br/>pole miskit parata, mihkel48 saab siit selge punkti. sellel teemal pole mõtet vaielda. BCTMP jah sisaldab tselluloosi, aga mitte ainult, nagu ülal nimetatud, siis ka muud. sõna pulp kasutatakse rääkides küll tselluloosi kohta ka, aga BCTMP ei ole õige nimetada tselluloosiks.

opex

@mihkel<br/>Kundast toodetud kokkupressitud tsellu muudetakse paberitehases tagasi kiuks mis läheb paberisse, nagu läheb ka muu <i>virgin pulp</i> ja recycled (taaskasutuspaberist) tsellu. Võimalik täitsa, et kui nad tahaks nad saaks toota ka muuks otstarbeks kiudu, aga nad ei taha, nad teevad seda grade&#39;i mida paberitehased ostavad.

mihkel48

<blockquote><b>&quot;opex&quot;</b><br />Igast teisest puidust tehtud sama asi on eesti keeles ka puitmass su arust või? Mida see sõna tselluloos su arust tähendab siis? Mehhaaniline protsess jne. on see. Lagundatakse puit tselluks, see pleegitatakse ja kuivatakse.<br/>PS. iga uue tehase tegijad tahaks jah oh nii ökot sõna puitmass kasutada halvamaigulise tsellulooosi asemel</blockquote><br/><br/>Puit ei võrdu tselluloos, nagu piim ei võrdu laktoos, nagu liha ei võrdu rasv.

opex

Kui uuetehasemehed tahavad ka &#39;puidumassi&#39; toota kuigi teevad tselluloosi tegelikult kas siis tsellu = puidumass?

mihkel48

<blockquote><b>&quot;opex&quot;</b><br/>Kui uuetehasemehed tahavad ka &#39;puidumassi&#39; toota kuigi teevad tselluloosi tegelikult kas siis tsellu = puidumass?</blockquote><br/><br/>Ei uuetehasemehed tahavad selgelt tselluloosivabrikut teha. Ja sellele küll tahetakse &quot;rohelisemat&quot; nime panna- biomassi tehas või biotoodete tehas jne. Põhjendatakse seda sellega, et nende tehase toode ei ole enam paljas tselluloos, vaid ka ligniin, kanpol, tärpentiin ja muu keemia + energia (roheenergia:)). Aga vahet ei ole, mis nimi sellel pannakse, seda on vaja.

opex

pekkiläinud projekti mehed kasutasid sellist keerulist kirjeldust:<br/>&quot;puidurafineerimistehas tselluloositootmisega, mis kasutaks täiesti uue põlvkonna tehnoloogiat, millega on puidust võimalik luua palju kasulikke ja taastuvaid biotooteid&quot;

mihkel48

Probleem on selles, et rohehullus nõuab igale asjale rohelist nime. Kui nimetad asja nii nagu asi on, siis ei saa teha, sest pole piisavalt roheline. Kui nimetad liiga roheliselt, siis ei saa teha, sest tegeled rohepesuga. Igal juhul rändab suur hulk tselluloosi (biotoodete) tootmiseks sobilikku puitu Eestist välja, rohelisse ja puhtasse Rootsi ja Soome, kus sääraseid tehaseid on kahepeale 50 ringis. Parafraseerides, siis ära toita me ennast suudame, aga p..st puhtaks pühkida ei suuda.

flatuu

<blockquote><b>&quot;opex&quot;</b><br />pekkiläinud projekti mehed kasutasid sellist keerulist kirjeldust:<br/>&quot;puidurafineerimistehas tselluloositootmisega, mis kasutaks täiesti uue põlvkonna tehnoloogiat, millega on puidust võimalik luua palju kasulikke ja taastuvaid biotooteid&quot;</blockquote><br/>oligi väga õige lause. puit sisse ja välja tuleb nii tselluloos, kui muud keemiatööstustele vajalikud toormed. urmas klaas lihtsalt ei saanud sellest keerulisest lausest aru ja vahetas riiklikud huvid enda poliitilise profiidi vastu.<br/>