SÕDA?
Postitusi kokku 314
tonis

Tundub,et ameeriklased peavad turu huvides paaripäevase sõja ikka maha pidama.Ja seda ainult majanduslikus mõttes.Paratamatult tuleb Marx meelde.Aga see selleks.<br />Tahtsin kirjutada hoopis endisest Söe ja Terase Liidust ehk tänasest Euroopa Liidust.Peab ütlema et mida aeg edasi seda rohkem tundub eu selline nsvl sarnane moodustis.Pea kõik riigi tunnused on sellel liidul olemas ja jääb ainult oodata millal repressiivorganid moodustatakse.Teiseks küsimuseks on arvatavasti haldusjaotus.Ei tahaks kuidagi uskuda ,et meie väikesed haldusüksused,vallad,tulevikus olemas on.Eu keskmisega võtteldes on terve eesti paras väike haldusüksus.Veel häirib see et esimeses järjekorras euroopa liidu hüvedest jõuab meieni nähtavasti hindade tõus.Ja miski pärast on mul tunne et tõusjaks on kaubad(goods) ja mitte aktsiahinnad.Paarkümmend % tõusu hävitaks meie niiöelda kesklassi ja paljud jookseksid ka oma eluasemelaenu lepinguid lõpetama.Hakka või euroskeptikuks.

SideKick

hmm, mis kaubad sinu arvates t6usevad Tonis?<br />tehnika on eestis isegi kallim, kui soomes, mis on teatavasti yx EU kalleimaid maid. miks muidu neid sealt sisse veetakse.... (isegi ostsin läpaka soomest, sest paar tuhat eeku tuli odavam, kui eestis)<br />alkohol ja tubakas t6usevad ainult siis, kui riik aktsiis t6stab... soome rahandusmin väidab, et soome saab juba järgmine aasta 1,5Mrd€ lossi, sest eetist tuuakse odavat viina ja suicu + surnuxjoonud soomlased<br />toiduained on eestis l6una euroopa EU liikmete tasemel...<br /><br />t6usevad m6nede yxikute kaupade hinnad, nt suhkur, ei tea miks, kuid miski EU direktiiv or something.<br /><br />:)

tonis

bensiin (15 krooni)ja siit tulenevalt veod ja etc.ka suhkur isegi paar korda ja sellega kaob ka kalev.muuseas ka finantsteenused ja kindlustused.

SideKick

bensiini hinna kujunemisest p6hjalikult <a href="http://money.howstuffworks.com/gas-price.htm">siin.</a><br /><br />mis finantsteenuseid silmas pead? osad on EU seadusega piiratud. nt praegu maksab ylekanne soome pangakontolt eesti kontole 20€, pärast EUga liitumist ei tohi soome pank v6tta rohkem, kui ta v6taks siseriiklikult ylekandelt...ehk tasuta.<br /><br />minu teada on k6igis maades, kes EUga liitunud on enne olnud suur hulk vastaseid ja ka pärast liitumist, kuid siiamaani on k6igil asjad paremuse poole läinud. kas loomulik areng v6i siiski EUst on abi?<br />

Luuser

Pärast liitumist EUga peab ka Eesti võrdsustama, sise- ja välisylekannete hinnad, sellega seoses tuleb keskmiseks ylekandetasuks (3 eek (praegune eestisisene ylekanne) + 200 eek (rahvusvaheline ylekanne)) / 2 = 101,50 EEK.<br /><br />St mobiiliarve maksmisel moodustab ylekandetasu 30%.<br /><br />Diskleimer. Ok, liialdasin arvutustes natuke, aga põhimõtteliselt saab ikka niimoodi olema.<br />PPS. Rahvusvahelise ja kodumaise makse hindadae võrdsustus on alles plaanimisel minu teada, ja mitte veel karm tegelikkus.<br />

Velikij

Kordaks eelmise postituse üle, et mitte konkreetset päeva väga koormata.<br /><br />Minu analoogia tänase päeva ja 31.augusti vahel võib olla ka sügavalt ekslik, juhul kui USA otsustab täna öösel Iraaki mitte rünnata. Nii et vara on rääkida kindlas kõneviisis, aga tõenäosus on igatahes suur.<br /><br />Mis puutub aga viimase aja Molotov-Ribbentropi pakti, siis seda teemat peaks eraldi foorumis käsitlema. Pole mõtet keskenduda ühele konkreetsele börsipäevale. Agressori mahitamine on toimunud 64 aastat tagasi ja toimub ka praegu. Hitlerlik Saksamaa ja Stalinlik Venemaa sülitasid tolleaegsele Rahvasteliidule, sama toimub praegu ÜRO-ga. Ei ole midagi uut siin päikese all, nii kurb kui see ka poleks.<br /><br />

TNT

Nii ta siis algas.<br />Üks küsimus on, huvitav kas see sõda jääb viimaseks sellelaadseks või antakse ka teistele "imelikele" riikidele koonu? Maailm saaks puhtamaks.

tonis

sõjale võiks läheneda vahepeal ka filosoofilisest küljest ja seda mitte ainult marxilikust majanduslikust asbektist vaadatuna.Majandusanalüütikud ja investorid püüavad sõda rahasse <br />arvutada kuid selliste põhiliste tuhandeaastaste nii ida,lääna ka tänapäeva domineerivate hea,hüve,olemise,olemapidamise,tunnetetuse jms teooriatega kipub sõda igas mõttes vastuolus olevaks.Ja just kuidagi ei mahu see sinna "hea" poole peale.Ja kui mingi asi on põhimiselt paha <br />siis ei saa ka sellest sõjast kuidagi midagi positiivset välja lugeda.Ei tohiks ka unustada ajalugu kus 9 saj maj kuni kolmeteistümnes saj maj (pime keskaeg)oli euroopas teatavasti populaarne araabia keel ja ideoloogia lähtus just nimelt Bagdadist.Tänane araabia on küll kõrval naca kuid vaevalt see ükskõik millise riigi,selle kultuuri,selle keele,selle rahva vihkamine kuhugi viib.<br />Eks me näe ka kuidas siis Bush demokraatiat(rahva võimu) kohale toimetab.Karta on et need 250000 USA sõdurit peavad demokraatiat juurutama oma kümme aastat ja vaata et veel kaotusega lahkuma.

abesiki

tonis,<br />Väga huvitav oleks lugeda kui keegi arutleks sõja teemal filosoofilisema poole pealt. Kuid siiski tuleks asja juures eristada n.ö. "kodukootud" arvamuse avaldamist ja filosoofiat. Filosoofia rajaneb mingilgi konsktruktsioonil; stilistilisel valikul ja eelduse-väite-tõestuse-järelduse süsteemil.<br /><br />Mainid "...kuid selliste põhiliste tuhandeaastaste nii ida,lääna ka tänapäeva domineerivate hea,hüve,olemise,olemapidamise,tunnetetuse jms teooriatega kipub sõda igas mõttes vastuolus olevaks..."<br />Anna mulle andeks teravus, kuid isiklikult ei erista ma antud väite põhjal saekaatrimehe nõrga vaimse tausta põhjal omistatud elutõdesid filosoofiast. See tähendab, et saekaatrimees esitab oma elu arusaamad kujul: "Maailmas on lood nii, tõde on see, rikkaks saab nii..jne." Filosoof aga vihjab konkreetsetele allikatele ja tuletusmehhanismidele, miks mingi asi peab just nõnda olema. Niisiis, millised filosoofid ei õigusta sõda mitte ühelgi tingimusel?<br />Kas saaksid viidata täpsetele lehekülgedele, teooriatele või millele iganes, millel sinu loogika rajaneb? Teema võib huvi pakkuda - saaks kontrollida ja vahetu elamuse.<br />Kas antud filosoofid on rohkem usust tuleneva või täpsest teadmisest (teadusest) tuleneva arutluse esindajad? Hegeli moodi miehed või Leibnizi, Pascali, Russelli moodi.<br /><br />Jube kihvt oleks teada, mis on see "hea" pool. Isiklikult olen siiani arvanud, et maailmas eksisteerivatest asjadest on porgand hea ja kaalikas halb. Teisalt oleks köitev lugeda tõestusmaterjali, kus keegi on näidanud, et need asjad või mõtted, mis kuuluvad hulka X, on ajaloolises perspektiivis head.<br />Mis on hea? Mis on halb? Seda vististi paljud filosoofid uurivadki ning kirjeldavad ettevaatlikult peale 10 aastast rännakut teooriates pisukest nägemust headusest.... Lihtsalt meenub üks kuulujutt mehest, kes otsis pikka aega tõde ja püüdis seda määratleda, kuid lõpuks ütles: "Kurat, seda polegi vist olemas!"<br /><br />Anna mulle andeks minu harimatus, kõvasti väiksem erudeeritus -, ja isegi lollus. Sest minu vaimu väiksus ARVAB, et idamaine religioon üldse ja veelgi enam diktaatorlik süsteem takistab selle all kannatavate inimeste intellektuaalset (teadmistepõhist) arengut.<br />Niisiis, äkki sa põhjendaks filosoofiliselt ja kvaliteetselt, miks sõda pole vajalik...<br /><br /><br /><br />

Velikij

laurime,<br /><br />sedapuhku mitte niivõrd sõjast kui üldisest taustast ja taustsüsteemist.<br /><br />Tunnen end tõesti Sinu postitust lugedes nõrga vaimse taustaga saekaatrimehena, kes esitab oma nägemuse elik visiooni elu ja maailma asjadest stiilis "see on hea ja see on halb". <br /><br />P.S. Kuidas rikkaks saada, nägemus kahjuks täielikult puudub. Aga see pole hetkel oluline.<br /><br />Ilmselt jagad filosoofiat kaugelt rohkem kui enamik siinsetest foorumlastest. Mis veelgi olulisem, ilmselt oskad selgitada, millel rajaneb Sinu loogika, millised on allikad ja tuletusmehhanismid, kui oled esitanud mingi väite. Ja seda viimast oled Sa ju teinud, väites, et:<br /> "idamaine religioon üldse ... takistab selle all kannatavate inimeste intellektuaalset arengut".<br /><br />Mina ei ole võimeline teisiti kui saekaatrimees, Sulle ei vastu vaidlema ega ka Sinuga nõustuma. Suudan oma seisukohti formeerida üksnes empiirilise kogemuse najal, mis rajaneb paljuski intuitsioonil ja teistel väheaktsepteeritud tuletusmehhanismidel.<br /><br />laurime, palun ole nüüd hea ja esita meile oma väite näitlik tõestus. Filosoofiline! Eelda, et ma olen Sinu oponent, kes ei suuda kuidagi uskuda, et idamaine religioon takistaks inimese intellektuaalset arengut (vähemasti mitte rohkem kui Ameerikas laialt levinud baptism). Aga ära esita mulle kodukootud arvamust, vaid palun konkreetsetel allikatel ja tuletusmehhanismidel rajanevat tõestuskäiku. Usun, et seeläbi saaks nii meie foorum paremaks kui foorumlased targemaks.<br /><br />Tänan Sind selle eest juba ette! Loodan, et töö tuleb põhjalik.

leon

Heh!Ameerika on ju heategija paljukannatanud Iraagi rahva jaoks!Täitsa omakasupüüdmatu üritus, ka Inglismaa toetab seda, sest nemad o n ka head.Väga õilis. Minu tagasihoidlik arvamus on, et sõja alustamine näitab ainult USA nõrkust, eelkõige poliitilises plaanis.Ameerika kui aktsia on langustrendis.Oluline oleks trendi murdmine suure käibega, enne pikaks ei läheks:).

Jüri_Heero

Mulle tundub, et teil on siin segamini filosoofia, teadus ja talupojaloogika. Kusjuures seda viimast paistab kõige rohkem olevat (mis pole üldse paha muidugi). Filosoofia teatavasti ei tuginegi suures osas asjade tõestamisele - see on nagu teaduse pärusmaa. Filosoofid tegelevad sellega, mida tõestada ei saa - näiteks elu mõte.<br />

abesiki

jyri heero, mhhh...Kust sa võtad, et ei tugine tõestamisel? Filosoofia üheks uurimisobjektiks on omaenda missioon. Vaata näiteks siit, mis filosoofia on: http://www.hot.ee/indrme/misonfil.htm<br />Velikij, ma ei väitnud seda, vaid arvasin (kirjutasin suurte tähtedega). Aga siiski üritasin midagi kiiruga kritseldada, mis on kahjuks ebakvaliteetne nii viidete kui loogika poole pealt ilmselt. Süvenemine nõuaks suuremat ressurssi...<br /><br /><br /><br />Mitmetes esseistlikes (1) või isegi rangematesse raamidesse pandud arutlustes kasutatakse alusmeetodina binaarseid opositsioone &#8211; see tähendab, et vastandatakse totaalselt erinevaid arusaamasid või asju ning selle konflikti toel üritatakse mingi järelduseni jõuda. Ühe esimese niisuguse rangema vastanduse tegi Platon (2), kes jaotas maailma olemuse kaheks (3):<br />a) Ideede Maailm<br />b) Asjade Maailm<br />Seda järgis 17. sajandil ka John Locke, kes pidas oluliseks uurida, kuidas kehad tekitavad inimestes ideid (4). Niisuguse jaotuse vastu astus aga Platoni õpilane Aristoteles, kes arvas, et ideedelgi peab füüsiline kuju olema, et nemadki peavad mateeriaga seotud olema (5).<br />Antud jaotusele on ilmselt mõnevõrra lisa andnud ka Juri Lotmani &#8220;Kultuuris ja Plahvatuses&#8221; toodud mudel (6), kus ta tõdeb, et kahe erineva süsteemi omavaheline kommunikatsioon saab ainult siis aset leida, kui neil on ühisosa või vähemalt kokkupuutepind. Kokkupuutepind osutub tema arvates tõlkemehhanismiks. Ühesõnaga idee võib olla iseenesest füüsilist &#8220;kaalu&#8221; mitteomav, kuid temaga koos käib &#8220;asjade&#8221; maailmas olev tõlkija, ilmselt on see meie aju &#8211; ilma tõlkijata ei saaks ka idee tekkida.<br />Käeoleval juhul polegi oluline, kas idee omab füüsilist vastandust või mitte, vaid oluline on fakt, et eksisteerib niisugune nähtus nagu Ideede Maailm. Teine huvitav tegur on, et mõtteid/ ideid on alati teadaolevatest asjadest rohkem &#8211; kui on kolm asja, siis neid saab vähemalt 7 moodi liigitada ning igale liigitusele uue nime anda (7).<br /><br />Oletame, et praeguseks momendiks a on Ideede Universumis hulk X mõtteid, tundmusi, arusaamasid või mida iganes; nimetatult kuidas tahes. Hulga X saame, kui liidame kokku kõikide maailmas elanud või elavate inimeste üksikideed, mis on momendiks a tekkinud. Et võiks aset leida niisugune &#8220;nähtus&#8221; nagu inimestevaheline kommunikatsioon, peab enamusel üksikideedel olema keeleline või vaimne ühisosa teistega &#8211; näiteks kui ma nimetan mõiste pastakas, siis tekib pea igaühel meist selle individuaalne ettekujutus.<br />Eristame siinkohal väljendid ettekujutus, mis tekib mingite &#8220;asjade&#8221; vaatlemisel ja mõiste, mis on &#8220;asi&#8221; ise. Ettekujutus on isikuline ja mõiste üldine. Nimetame suva alusel mõisteks sellise &#8220;asja&#8221;, millest on vähemalt 10 inimesel ettekujutus. Näiteks tool, arvuti, tass, jne. Kuna eelnevalt oli mainitud mõistet nagu headus, on arvatavasti tohutul hulgal inimestest sellest ettekujutus. Oletame ka samas, et mõiste headuse kohta on hulk Y mõtteid ja ideid kokku Ideede Maailmas, mis on loomulikult samas hulga X osahulk. Niisiis, mida rohkem on mõiste headus kohta kujutluspilte ja alamõisteid, seda objektiivsemalt suudame headust hinnata.<br />Eelneva loogika kaasabil saame defineerida mõiste areng &#8211; mida rohkem me uusi teadmisi saame mingist konkreetsest või üleüldse innovatiivsest mõistest, seda kiiremini me areneme ja seda objektiivsemad me oleme. Võiks isegi järeldada filosoofilises mõttes: suurem objektiivsus=areng.<br /><br />Väide: Ühiskondlikus süsteemis, kus suur roll on ühel religioonil või on diktaatorliku süsteemi all, on areng pärsitud.<br />Tõestus: Sõltumata monopoolsest vormist, võim või usk, toob see kaasa heaolukao. Näiteks kui usuline monopol toodab uusi veendumusi, siis ühe ühiku (mõiste) tootmiskulud jäävad peaaegu alati madalamaks kui hind (info kättesaamine), mida rahvas oma energia näol maksab selle omandamise eest (8). S.t. et diktaator või usujuht teenib rahva energia taustal üleliigset austust.<br />Kui rahval on võimalus hakata konkureerima antud üheülbaliste veendumustega, siis väheneb ühe uudse/ innovatiivse mõiste &#8220;tootmiskulu&#8221; ning ideede ja mõtete turg leiab iseenesest optimaalsemad arenemisvõimalused. Kui üheks kindlaks suurmõisteks on usk, mis moodustab hulgast X omakorda osahulga Z, siis vaimse vabaturu süsteemis omandaks ta küll teistsuguseid lähenemisviise (islamiusu missioon muutuks), kuid täheldatav oleks selle valdkonna palju kiirem kasv.<br />Johtuvalt ülaltoodust võib tõdeda, et mida vähem on kehtestatud inimeste vaimumaailmale piiranguid, seda suurem on ka intellektuaalne kogutoodang &#8211; Ideede Universum, kuhu on hõlmatud kogu inimkond, läheneks suuremale objektiivsusele.<br /> <br />1 &#8211; näiteks Benedetto Groce &#8220;Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika&#8221;<br />2 &#8211; näiteks http://www.radicalacademy.com/philaristotle1.htm<br />3 &#8211; dualism on olnud valdav mitmete filosoofide arutlustes, nt. Descartes, kuid on ka mitmeid oponente, Wittgenstein vist.<br />4 &#8211; pole meeles konkreetseid lk., kuid selle kohta on viide Varraku poolt ilmunud väikeses ülevaatlikus raamatus &#8220;Locke&#8221;<br />5 &#8211; samalt saidilt http://www.radicalacademy.com/philaristotle1.htm<br />6 &#8211; pole jällegi raamatut käepärast, aga selle kohta on ta kirjutanud kuskil alguses, esimeses või teises artiklis<br />7 &#8211; Samast Varraku sarjast raamatus &#8220;Russell&#8221; on tsiteeritud kuskil keskel ühte Bertrand Russelli tõestust, miks filosoofiat on rohkem kui asju; see on loomulikult ka parem tõestus<br />8 &#8211; Seda miks monopol heaolu kao tekitab, võib leida pea igast makro õpikust<br /><br /><br /><br />

Luuser

laurime väide: Ühiskondlikus süsteemis, kus suur roll on ühel religioonil või on diktaatorliku süsteemi all, on areng pärsitud.<br /><br />Kommentaar väite ja tõestuse kohta.<br />Tõestuskäik iseenesest ok.<br />Aga probleem selles, et väidet saab tõlgendada vähemalt kaheti.<br /><br />Variant 1. "Ühiskondlik süsteem" = "Iraagi rezhiim" ja "üks religioon või diktaatorlik süsteem" = "Baath"<br />St "Iraagi rezhiimis, kus suur roll on Baathil, on areng pärsitud."<br /><br />Variant 2. "Ühiskondlik süsteem" = "Maailmakord"ja "üks religioon või diktaatorlik süsteem" = "USA"<br />St "Maailmakorrass, kus suur roll on USAl, on areng pärsitud."<br /><br />Kõik osalised tõenäoliselt kyll nõustuvad algse väitega, aga tõlgendavad erinevalt.<br /><br />Nii et mis on "maailmatõe" huvides tähtsam, kas<br />a\ see, et yhes väikeses maailma regioonis oleks vähem võimumonopoli<br />või<br />b\ see, et maailmas kui tervikus oleks vähem võimumonopoli?<br /><br />Diskleimer. Ei pyya omada poliitilisi vaateid isiklikul tasandil.<br /><br /><br />

tonis

jaja kogu see nn filosoofide kamp kellest laurime kirjutab on küll rohkem seltskond kelle tõdesid ja arvamusi meile õpetatakse ja enamasti poliitfilisoofia või sotsiaalfilosoofia nime all,kuid tegelikult on tegemist ainult filosoofia ajalooga,st et mida keegi kunagi ütles ja mida mõtles ja mida keegi ka tundis.selles suhtes selline saekaatrimees on täna just see kes peab ennast filosoofiaga vabandama ja enda jaoks selgeks tegema kas tegu on tema joaks hea või halvaga.reeglina on asjad lihtsad.head ja halvad.ilma defineerimata ja tõlgendamata.tahan vägisi ennast positsioneerida sellesse seltskonda kes peab seda sõda eriti halvaks.Hegel pooldas korda(respublica) ja oli natside ideoloogiks ja ega see Kant ka oma surmanuhtluse pooldamisega ingel polnud.Prantslased oma revolutsiooni ja tapmistega sel ajal ei kannata kriitikat.Positivistid ,mille järgi tänane ameerika elab astuvad suurematesse ämbritesse ka täna.<br />ei kujuta tgl ette et sõda on võimalik mitte halvana kujutada,tunnetada,aduda ja rääkimata oma nahal tunda saamisest.

spunk123

Jah, filosofeerida ja muidu targutada on tore, aga minule on alati tegusad inimesed rohkem meeldinud kui "jutuvennad", olgu nad siis sajandite tagant voi tanasest paevast.<br /><br />Mulle ei meeldi samuti (nagu ilmselt suuremale osale inimkonnast) soda.<br />Aga pakkugu palun moni sojavastane valja tootav variant, mis peaks siis praeguses olukorras tegema? Kas peaks:<br /><br />1) jatkama URO-Iraagi labiraakimisi, mis on kestnud juba 12 aastat, millede kaigus on vastu voetud hulgaliselt resolutsioone, kuid mis pole siiani tulemusi andnud? Kui kaua veel voib Iraagi-poolset kokkulepetest mittekinnipidamist taluda? Siinkohal oponeerin uhe foorumlase arvamusega (vist oli Velikij, aga vabandust, kui eksin), et USA ignoreerib URO resolutsioone. USA-l on taielik alus olemas - JN resolutsioon 1441 tagab korgete rahvusvaheliste ekspertide hinnangul legitiimsuse Iraagi desarmeerimiseks.<br />Riik, mis URO resolutsioonidele ja teistele rahvusvahelistele lepetele (nait. Genfi konv.) vilistab, on hoopis Iraak. Kasvoi sellesama URO JN resoluts-ga 1441 on Iraagil ju selged piirangud relvastumise osas, millest - nagu on naha - on ule astutud.<br /><br />2) mitte midagi tegema, s.t. tuleks loota, et Saddamil ei teki enam ilmaski saaraseid kavatsusi nagu tal tekkisid Iraani, Kuveidi, Saudi-Araabia ja Iisraeliga? Tundub naiivne, voi mis? Kui ta on juba kaks korda keemiarelva kasutanud, siis pole ju mingit alust kahtlusteks, et ta voib ka tulevikus mond massihavitusrelva kasutada? Kullap sai isu tais ja edaspidi mangib rahvusvaheliste reeglite kohaselt? Kaitumine URO-ga ju ilmestab Saddami paipoisi imagot?<br /><br />3) sojaga - kui ainukese vahendiga, mida Saddam kuulab - siiski selle diktaatorliku rezhiimi kukutama? Voi ehk ei olegi vaja rezhiimi kukutada - tuhja neist iraaklastest, iraanlastest, saudidest, juutidest ja teistest piirkonnas elavatest rahvastest? Peaasi, et Saddam meie ouele kaklema ei kipuks? Aga kui kipubki, siis parast on praegustel sojavastastel hea suudistada valitsust, et see oigel ajal midagi ette ei votnud...<br /><br /><br />Praegusel juhul minu arvates "hundid soonud, lambad terved" taktika ei toota: kui oled soja vastu, siis oled tahes-tahtmata Saddami pooolt. Ja selle poole peaks igauks ise valima.<br />Kui tahetakse lihtsalt olla ameerikavastased, siis on ka teisi valdkondi, mille vastu protestida. Protesteerige voi Kentmanni tanava sulgemise vastu. <br />Ma ei vaidagi, nagu ei kipuks USA monikord maailma politseinikku mangides liialdama, aga praegusel juhul olen mina kindlalt USA positsioonil ehk soja poolt. Ja mul on hea meel, et ka Eesti valitsus on poole selgelt valinud. <br />Soda on halb, aga muud diplomaatilised lahendused pole lihtsalt aidanud seda konflikti lahendada. Ja ka soda on uks poliitika vorme.<br /><br />Selge see, et USA naitab selle sojaga veelkord koigile, kes on maailmas riik number uks, aga kui minul vaikeriigi kodanikuna on valida, kas olla Bushi voi Husseini sober (aga eestlane ei saa olla koigi sober korraga voi mitte kellegi sober), siis ei teki hetkekski kahtlustki, kumb pool valida. Igaljuhul eelistan ma demokraatliku riigi demokraatlikult valitud presidenti uhele diktaatorile, kes ei kohkle sojas enda elu ja heaolu nimel kasutamast lastest ja naistest koosnevat inimkilpi. Keemia- ja bioloogiline relv on seekordses sojas veel kasutamata...Loodan vaga, et ei kasutatagi, kuid selle kasutamiseks Iraagi poolt tuleb valmis olla. Ja jallegi millegiparast, ei tule mul mottessegi, et keemia- voi biorelva voiks kasutada USA, see riik on lihtsalt niivord palju usaldusvaarsem.<br /><br />Ja veel - Prantsuse, Saksa ja Venemaa tippjuhid peaksid motlema, miks kull paljud Iraagis elavad inimesed tervitavad liitlasvagesid? Ehk on iraaklased toesti oodanud seda, et keegi nad Saddami rezhiimist vabastab? <br />Kui paljud sojavastased apelleerivad USA nafta-huvidele, siis ei tasuks ara unustada, et Prantsusmaal ja Venemaal on vaga suured majandushuvid Iraagis, nende "EI SOJALE" on suuresti tingitud mitte sellest, et soda on paha ja rahu on ullas, vaid sellest, et Iraak on neile riikidele tohutult volgu ja tahetakse oma volad katte saada. Alles tuli uudis, et Venemaa firmad on muunud Iraagile kaasaegset tankitorjetehnikat ja millegiparast usun, et nuud, kus maavaed on reaalselt Iraagi pinnal, ei jaa seesugune uudis viimaseks omataoliste seas.<br />Ei ole midagi uut siin paikese all.<br /><br /><br />

raearu

spunk123.<br />Kahjuks valib suur osa demokraatliku korra eeliste kasutajaid isikliku mõttemaailma mugavuse pärast inimõiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse asemel massimõrvades süüdistatava diktatuuri pooldamise.

gurmanka

kallid USA toetajad,<br /><br />leidke netist ameeriklaste endi vändatud film "Bowling for Columbine" (sai öösel parima dok.filmi Oscari) ja siis diskuteerime edasi teemal rahvaste enesemääramisõigus, demokraatia, USA õiglased sõjad ja nende rahuarmastus.<br /><br />Spunk, kui ÜRO JN EI OLE ANDNUD USA-le LUBA IRAAGI VASTU SÕJALISE JÕU KASUTAMISEKS. kui keegi ÜRO resolutsioone rikub on see ÜRO otsustada, mida ette võtta. Muuseas 30 aastat on möödumas ÜRO resolutsioonist, mis kohustab yht juudiriiki okupeeritud aladelt lahkuma. võibla peaks paar laksu Iisraeli pihta andma, et sellest väljakannatamust olukorrast pääseda?

riq

filosoofiast: kasulik on kyll tunda teaduse alustalasid, kuid kas filosoofia ei syndinud ajal mil rahva yldine m6tlemisv6ime madal oli? kas tänapäeval pole isegi protsentuaalselt rohkem inimesi kes suudaks platoni jne sarnaste m6tetega välja tulla?<br /><br />asju hinnates tuleb paika panna kriteeriumid - kas me filosoofia och talupojam6istuse juures hindame m6tte ilu, tema abstraktsust v6i praktilisust? filosoofia elu m6tte yle on kyll ilus kuid kasutu (!?). hetkel käib filosofeerimine s6ja yle, ja loomulikult saab inimene j6uda oma järeldusteni oma ajus ainult nende asjade p6hjal mis tal seal ajus juba olemas on, kas siis tajutuna v6i valmism6elduna. seega kuna meil on erinevad taustad on eri maailmapildid ja kui väga abstraksteks minna eksiteerib ka pseudofilosoofia v6i talupojafilosoofia mis by definition pole halvem "standartfilsoofiast". seega v6ib vaielda vaid jutu sisu selguse yle, mitte teooria tasemel.<br /><br />ja mind alati hämmastab kuidas inimesed mätsivad teaduse sildi all kinni vaba m6tlemise ääretu piirituse - no kamoon, formaalsust on vaja ainult selleks kui m6te reaalsusse yle kantakkse, foorumites nagui see siin on tähtis ju ainult enda väljaelamine ja m6nedel vastutustndlikel inimestel ka oma m6tete selgitamine teistele.<br /><br />seega, k6ik vahendid on lubatud selleks et oma m6tteid teistele selgeks teha. isegi kui need on mitteformaalsed ja m6tted ise on vigased.<br /><br />s6jast: kui s6da on maailmas oleams siis ta peab seal olema. s6da on okei, surm ja kannatused on okei. nad ongi selleks nii valulikud ja pahad et inimesed neist hoiduksid. selleks ju valu loodi et inimene kaitseks end vigastuste eest!<br /><br />kui vaadelda loodust yldisemalt siis elu surm on igal pool, ja samamoodi nagu loodus eksperimenteeris dinosaurustega, eksperimenteerib ka inimestega. keegi siin foorumis kunagi ytles et k6ige elamisv6imelisem asi on maailmas bakter - see k6ige lollim. kas s6da ja inimene pole mitte jumala l6putöö teemal "kas m6istus ja intelligents tagavad evolutsioonis pysiva yleoleku massi ja kiirpaljunemise yle?"<br /><br />ausalt öeldes ma heameelega vaataks kuidas usa maailma domineerib ja kuidas savisaar eestit hävitama asub. peale selliseid katastroofe on alati v6imalus maailma uuesti luua. ehyki hävitamine on tundeliselt erutavam, on ylesehitamine pikas perspektiivis mentally second to none..<br /><br />ja kui asi juba mentaliks läks, siis miks enamus uskusid k6ik viitab hinge ylimuslikkusele? no ikka sellepärast et inimm6istuse ja tunnete maailm on suurem kui tajuda suudame, me voiks sisuliselt pillid kokku panna ja kolida kogu täiega oma ajusoppidesse elama, lylitades keha välja ja surres fyysiliselt ilma et meie m6te seda tajuks.<br /><br />aju on yks lahe mänguasi ja yhes inimajus on ruumi palju enamale kui kogu universiumis, sest see mida tajuda ei suuda pole oluline, nagu pole oluline ka see osa maailmast mis meid kunagi ei m6juta<br /><br />ylim nauding ei toimu sinu kehas,<br />see toimub sinu peas.<br /><br />olete kunagi tabanud end m6nelt m6ttelt mis teid lausa ogaraks ajab?<br />nii perfektne m6te, nii täiuslik.. ja nii lyhike!

maakas

Nuujah, kuna inimõigused on ÜRO väljamõeldis, siis kas neid on enam üldse vaja - kui G.W.B. kõike niigi teab? Kuna USA niigi teab kuidas sõjavange kohelda ja kuidas okupatsioonireshiime kehtestada, siis miks on vaja veel Genfi konvensioone? Miks on üldse vaja mingeid kokkuleppeid riikide vahel kui on on ometigi olemas keegi, kes oskab ilma teiste õpetamata alati õigesti asju sättida? Miks on vaja rahvusvahelisi institutsioone, kui meil on olemas riik ja selle juht, kes teab (jumalast antud õigusega) niigi kuidas rahvused peavad asju ajama, mis seadusi kehtestama ja kuidas omavahel suhtlema? See on ju tarbetu! Tuleb lihtsalt kehtestada kogu maailmas demokraatia! Ja maailm naeratab vastu! ;)<br />Muuseas praegune olukord meenutab Napoleoni sõdu... kehtestas ju oma tsiviilseadustiku mis oli kindlalt progressiivne ainult et lõpp läks jamaks...<br />aga USA liitlased Aafrikast on Eritrea, Etioopia ja Uganda...

raearu

maakas.<br />Kuhu Suur Vend ununes? Muidu braavo!

riq

ja veel,<br />minuarust on ok et iraak kasutab k6iki vahendeid s6jas, ka inimkilpi.<br />miks?<br />sest iraak on way n6rgem kui usa. samal p6hjusel on ka terrorism ok, sest terrorit teevad j6ud kel ei ole v6imu s6dida. kui terroristid saaks oma armee teeks nad s6ja, kasv6i palestiina vabastamiseks. aga nyyd tugevamad dikteerivad mis on 6ige (=s6da) ja mis on vale (=terrorism) ehkki sisuliselt on tegu samasuguse vägivallaga.<br /><br />kui usal oleks samad relvad mis iraagil, oldaks ka julmemad.<br />see on nagu see et suuremeelne saab vaid see olla kellel on mille eest suruemeelne olla..<br /><br /><b>s6jas ja armastuses on k6ik lubatud!</b><br /><br />yleyldse on neil teemadel m6ttetu vaielda, igayhel oma arvamus aga se arvamus ei koti kedagi sest tehakse ikka nii et kel j6ud sel 6igus. seega oleme me nagu padjaklubi siin kes pläkutab.<br />t6si kyll, sotsiaalne suhtlemine on tervisele hea :)

riq

ja olete te yldse kindlad, et k6ik kes siin foorumis osalevad, ei oma juba oma toimikut CIA's?

riq

eriti lahe on see et terroristidest s6javange piinata on täitsa okei, <br />aga usa s6javange telekas näidata ei ole okei - genfi konventsiooni rikkumine!<br /><br />piinamine vs telekas näitamine.<br />tule jumal appi..

gurmanka

kui "bowling for columbine" pole kättesaadav, siis väike kronoloogia USA välispoliitikast:<br /><br />1953 kõrvaldatakse Iraani peaminister Mossadeq, asemele diktaator Shah;<br />1954 kõrvaldatakse Guatemala demokraatlikult valitud president Arbenz (hukub 200 000 tsiviilisikut);<br />1963 mahitatakse Lõuna Vietnami presidendi Diem'i palgamõrv;<br />1963-1975 sõjavägi tapab Kagu-Aasias 4 000 000 inimest;<br />Sept 11 (sic!) 1973 viiakse läbi riigipööre Tshiilis, demokraatlikult valitud president Allende mõrvatakse, asemele pannakse diktaator Pinochet, 5000 inimest mõrvatakse (hiljem tapab Pinochet kõvasti rohkem - gurmanka);<br />1977 mahitatakse võimule sõjaväeline rezhiim El Salvadoris, hukub 70 000 elsalvadorlast ja 4 USA nunna;<br />1980-ndad treenitakse Osama bin Laden'it ja kaasterroriste tapma sovjette, CIA annab neile<br />3 000 000 000 USD-i;<br />1981 Reagani administratsioon annab väljaõpet ja raha Nikaraagua "kontratele", hukub 30 000 inimest;<br />1982 Saddamile antakse miljardites abi relvade ostmiseks Iraaniga sõdimiseks;<br />1983 Valga Maja annab salaja Iraanile relvi iraaklaste tapmiseks;<br />1989 CIA agent Manuel Noriega (teenistuses ka kui Panama president) keeldub täitmast Washingtoni juhtnööre, USA tungib Panamasse ja kõrvaldab Noriega, hukub 3000 panamalast;<br />1990 Iraak tungib USA relvadega Kuweiti;<br />1991 USA tungib Iraaki, Bush seenior paneb Kuweiti taas diktaatori võimule;<br />1998 Clinton pommitab Sudaanis "relvatehast", selgub, et seal valmistati aspiriini;<br />1991-tänaseni Iraaki pommitatakse iga nädal (nyyd tihedamini - gurmanka), ÜRO arvab, et pommitamine ja sanktsioonid on põhjustanud 500 000 iraagi lapse hukkumise;<br />2000-2001 antakse Afganistani Talibanile "abi" 245 000 000 USD-i;<br />Sept 11, 2001 Osama bin Laden kasutades CIA väljaõpet tapab 3000 inimest;<br />jätkub<br /><br /><br />

maakas

veel... see on loogikaviga kui kellelegi tundub, et sõja vastu olles ollakse Saddami poolt. See võib nii olla aga ei pruugi nii olla. Kui maailmas poleks rohkem kedagi ega midagi kui need kaks, siis oleks see õige.. aga kahjuks on igal sõjal rohkem osapooli. Nagu anekdoodis, et kuna karvamütsiga sell ei ole pede siis karvamütsita tegelased on järelikult kõik seda seltsi...<br />(Väär)Eelduseks on muidugi see, et maailmas saab midagi muuta aint sõdadega. Isiklikult arvan, et parimaks diktatuuri säilitamise vahendiks on majandussanktsioonid ja eraldamine Kuuba ja P-Korea näitel...

synop

huvitav kust otsast vaadatuna USA demokraatlik riik on ? valitsus asub usas tavainimesele kättesaamatutes kõrgustes. presidendivalimised jms on puhas jura. absoluutne enamus ameeriklasi peab bushi jäletiseks. ennenägematud demonstratsioonid sõja vastu ning paljude senati liikmete mitterahulolu asjade käiguga ei lahe valitsusele absoluutselt korda.<br /><br />ja tõelist (usa rahva) möllu näeme siis, kui rätipead bagdadi all vikati vibutama hakkavad :)

leon

synop:nõus.Ei ole USA demokraatlik riik.Ja et paljud ameeriklased peavad Bushi jäletiseks on samuti tõsi.Teiseks valitsemisajaks see mees küll pukki ei saa, kui Iraaki ei suudeta lähema nädala jooksul vallutada.Siis hakkab idee eesmärgi vastu töötama.Minu meelest, kuigi ma pole sõjandusekspert, pole sõja kiire lahenemine tõenäoline, mis saab aga edasi?Kui palju Ameeriklaste raha kulub selle maa oma võimu all hoidmiseks?<br />Ja lisaks kuratteabmillenimel surma saanud noored Ameerika kodanikud...<br />

synop

yks huvitav mõte.. sõjateemast puhkamiseks:<br /><br />jagage usa annual budget usa rahvaarvuga.<br />nyyd vaheta jagatav ja jagaja eesti vastavate näitajatega.<br /><br />pole yldse paha :) ja sooviks arvamusi kuulda, et mida selline tulemus näitab :))

US

Gurmanka, riq, Synop ... täitsa lõpp... minu arvates olete õigel teel. Polekski arvanud, et selliseid arvamusi kohtan.<br />Kõige arusaamatumad välispoliitika kommentaarid tänasel päeval Jüri Luik, Harri Tiido, Toomas Hendrik Ilves... Ei tea kas nad mõtlevadki nii või on nad eeskujulikud CNN-i vaatajad!?<br /><br /><br /><br />

stocker

Varsti hakatakse kaevikuid kaevama

maakas

Sõda on hea ja kasulik... aga aint kahjuks mitte kõigile osavõtjatele ja osasaajatele... :(<br />Noh Vietnamis mõned miljonid vietnamlased pandi magama demokraatia eest ... kõrval Kambodzas tapsid kommud paar miljonit ilma, et USA oleks märganudki, rääkimata vahelesegamisest. Ja mina ei taba ära, mis vahe on napalmil ja kangil kui nad Sul peas on...<br />Mu meelest pidid iraaklased rõõmuhõisete ja lilledega USAt tervitama aga ma ei näe seda millegipärast CNNist. Seda see punane börsil vist tähendabki, et hetkel on väike agitpropi mull lõhkenud või nii...<br />Keegi ju ei kahtle, et USA võidab aga selge pole see, mida see võit tähendab ja kaasa toob?<br />Ühtset opositsiooni ei ole ega vist tule ja USA okupatsioon ilma kohalike ja ÜRO toetuseta oleks pikemalt suhteliselt raske.

spunk123

Gurmanka,<br /><br />Mina, vaites, et liitlastel on seaduslik alus Iraagi desarmeerimiseks (ka soja abil) URO JN resolutsiooniga 1441, toetusin eksperthinnangule, mis on koostatud Tony Blairi valitsuse jaoks. Minu jaoks on see piisavalt usaldusvaarne allikas. Viimast ettevalmistatud resolutsiooni ei pandudki haaletusele eeskatt seetottu, et legitiimsus soja alustamiseks oli juba niigi olemas ning voimalik FRA veto uue resolutsiooni haaletusel oleks sojalise jou seaduslikkuse oigustuhiseks kuulutanud.<br /><br />Sinu kronoloogia USA valispoliitikast on muidugi muljetavaldav, aga objektiivsuse huvides voiksid valja tuua ka kronoloogia Iraagi valispoliitikast. Eriti hea pildi saaks, kui vorrelda konkreetselt Bush-jun ja Husseini mehetegusid, ei ole ju motet 1954. aastal Guatemaalas hukkunud 200 000 inimest Georg W. kaela ajada.<br /><br />Synop, Leon,<br /><br />Kui te USA-d demokraatlikuks riigiks ei pea, siis on sellest lihtsalt kahju, siin pole motet vaitlust alustadagi. Aga kustkohast on tulnud teie vaide, et ameeriklased peavad Bushi jaletiseks? Paar paeva tagasi tehtud CNN-i ja USA Today kusitluse jargi toetas sojalist operatsiooni Iraagis (ja seega Bushi poliitikat) umbes 3/4 kusitletud ameeriklastest. Palun pohjendage oma vaiteid!<br />Leoniga olen nous kihla vedama, et Georg W. Bush valitakse USA presidendiks ka teiseks ametiajaks. Paku omapoolsed tingimused ja teeme diili ara?<br />

riq

paar päeva tagasi arvasid enamus ameeriklasi et hussein on süüdi 911 terrorirynnakutes kah..

riq

mis me vaidleme - puhtad poisid pole kumbki.<br />ainult et yks pyyab näidata et tegutseb õigluse nimel, just see silmakirjalikkus ajabki närvi.<br /><br />ja demokraatia pole vist kunagi täitnud oma teoreetilist ylesannet, sest p6hineb absurdsetel eeldustel nagu ka kommunism, naiteks et valija teeb teadlikke otsuseid, voi et valitud esindavad valijate huve.. ainus p6hjus miks demokraatia toimib on kuna ta ei kiusa inimesi liialt.<br /><br />mistahes laiskuseläve mitteyletav poliitiline reziim on pysiv. <-- minu väide

leon

Spunk123: CNN ja US Today kajastavad uudiseid lähtudes praegusest situatsioonist, momendil pole need sõltumatud infoallikad.Ma jään oma seisukoha juurde, et Bush pole populaarne ja tema ebapopulaarsus kasvab koos sõja venimisega.(jäletis on vast palju öeldud, tõsi)<br />Rusikatega vehkimine näitab välispoliitilist suutmatust ja miks peaks sellist riigipead tagasi valitama?Kui on demokraatlik valitsemiskord...Aga mis puutub kihlveosse, siis ma olen viimasel ajal nii palju kaotusi kandnud, et pole miskit vahelegi panna:).Äkki jätrame selle ära ja vaatame niisama kuidas asi läheb?

dol

See Iraagi sõda meenutab mulle üha enam "Barbarossa" plaani. Loodetavasti see nii hullusti ei lõppe...!?

synop

igati nõus leoniga ja vastuseks spunkile: ei maksa CNNi ja US Tänat eriti asjalikeks infoallikateks pidada, just postitasin teise foorumisse sellesisulise väite + tõestuse.<br /><br />õnneks yks kohalik siin tõlgib mulle aljazeera.net värki, tundub igati objektiivsem, samaväärselt kajastatakse mõlema poole tegemisi.

synop

spunk: kui sa ise usas asud, siis pole samuti mõtet vaidlust alustada, sest saatan on juba su meele myrgitanud :)

spunk123

Leon,<br /><br />Olen Sinuga taiesti nous, et soja venimise korral Bushi populaarsus vaheneb. Kuid Sul jaid siiski argumendid oma vaite toestuseks toomata. Kui Sa CNN-i ei usalda, kas on Sul siis votta mone Sinu jaoks usaldusvaarse kusitluse andmed, mis naitaksid, et Bush on nii kohutavalt ebapopulaarne?<br />Mis kihlveosse puutub, siis ega Sa ju kihlvedu selleks solmi, et kaotada - Sa oled ju ikka kindel, et Bushi ei valita tagasi? Sellise kaitumisega tunnistad kaudselt ju oma kaotust?<br />Aga olgu pealegi, las jaab siis kihlvedu solmimata.<br /><br />Synop,<br /><br />Mulle meeldivad huumorimeelega inimesed:) Seda vaatamata sellele, et ise toesti USA-s - selles niiii pahas riigis - asun.<br />Ma ei tea, kas peaksin nuud siis Allahit voi Saddami ennast paluma, et paaseksin saatana kaest?<br />Kas Iraagi TV vaatamine ja sojavastastel aktsioonidel esireas loosungitega lehvitamine suudaksid rehabiliteerida minu patused motted?<br />Synop, aita!:) <br />

SideKick

synop, gurmanka jt<br />kui spunk on liiga cnn m6ju all, vbla oled sina siis liiga aljazeera m6ju all? kuidas sa tead, et sinu t6de on see ylim t6de, vbla aljazeera tsensuur on lihtsalt paremini varjatud?<br />aa vbla oled sina hoopis saddami käsilane, kes pyyab siin LHV foorumlasi usa vastu keerata??<br /><br />väidad, et enamus usalasi on s6ja vastu, mitte ei toeta vaikides presidenti (bush) nagu väidavad US today ja cnn? kust tead, käisid polli tegemas? v6i lugesid aljazeerast?<br />see, et 100 000 inimest tänaval plakatiteka ringi marsib on BS, kui inimene on millegi vastu, siis ta läheb tänavale möllama, poolt....noh...vihma sajab ja jalka tuleb TVst ja k6ht on tyhi jne<br />Oscari gaalat vaadates jäi silma rohkem "support our toops" plakateid, kui "not in our names".<br /><br /><br />tegelt on siinne vaidlus m6ttetu ja läheneb Delfis toimuvale, poliitika yle vaidlemine on m6ttetu, ainult tylli minnakse. ja mis vahet seal on, et sin s6imate yxteist, nagunii kedagi see ei koti!<br /><br />m6elge parem investimise peale, SB esitles oma uut picki, BKSi, mis langes täna atraktiivsele tasemele. <br /><br /><br />:)

synop

spunk123: Mulle meeldivad ka :) Saatana käest pääsemiseks meetodeid on mitu, kui jälle läbi astun siis arutame ja võibolla on sellest abi. which state ? ja tõepooles, usas on head huumorit tunduvalt raskem leida, kui siin foorumis. Luban ka tulevikus selle eest hea seista.<br /><br />tegelikult jätsin enne ytlemata selle, et kõik need jänkid (yle kymne, alla saja) kellega mina olen kokku puutunud, neavad bushi ennekuulmatutesse kohtadesse ja kas ei käinud valimas või valisid gore. seega olen kokku puutunud ehk minoriteedis oleva valimiga :)<br /><br />lisaks tundub kõrvaltvaadates (laskumata igasugu vandenõu fantaasiatesse), et bushi käed on seotud kellegi kolmanda poolt ja seda kolmandat ei oska ma hetkel defineerida. bush ise ei ole nii kõva mees, kui välja paistab ;) yks variant on igasugu sponsjoorid, kes ta pukki aitasid.. aga midagi nagu oleks veel :)<br /><br />ps. Leon: palju sul puudu jääb betist ? Mina ka GWB 2-kordset valimist ei usu.

leon

See krdi pagana Saatan saatis mulle eile peaaegu margin calli, üritasin kah põlevate naftatornide valgel rikastuda!Hmm, kui suur panus võiks kõne alla tulla muidu?Äkki saan sedasi oma kaotuse tasa?<br />

gurmanka

spunk,<br />ega selline Blairi poolt tellitud eksperthinnang äkki erapoolik ei ole? minu jaoks ei ole see usaldusväärne allikas, vaid Blairi halb katse oma tagumikku katta. äriilma analoog - kõik suuremad sigadused toimuvad klienti nõustanud advokaatide ja audiitorite heakskiidul.<br /><br />Bush Jr ja Saddami on veidi vara võrrelda, sest nende valitsemisperioodid on suhteliselt erinevad, mistõttu objektiivsusest oleks asi kaugel. Võrdle nt Stalinit ja Hitlerit 1935. aastal. Hitler polnud veel millegagi eriti hakkama saanud. Kui Sa loed mu eelmist postitust, siis leiad, et Guatemala 200 000 ma Bush Jr kaela ei ajanudki ning Iraagi(Saddami) välispoliitika on vägagi mõjutet USA omast kuni Kuweiti ründamiseni.<br /><br />rene2,<br />aljazeerat ma ei vaata väikse keelebarjääri tõttu ;-). aga mõtle nyyd natuke kumb väide võiks olla tõene:<br />1) USA kontrollib maailma meediat<br />2) Iraak kontrollib maailma meediat<br />

oll77

Küsitlustest ja nende tõlgendamisest.<br /><br />Eile RTL-i reporter küsis inimestelt tänaval "Kus asub Iraak?". Ette anti maailma kaart riikide piirjoontega, kuid ilma riikide nimedeta. Saksamaal küsiti ca 15-lt inimeselt ja "pihta" ei saanud keegi. Markantseimad näited pakutud riikidest olid Kreeka ja Rumeenia. Kõige lähemale pakuti Iraani. Üks noor tütarlaps tegi linnukese India juures :)<br /><br />Järgmiseks oli reporter esitanud sama küsimuse USA-s. Seal suutis kohe esimene panna näpu Iraani peale, kuid see oli ka kõik. Edasi tulid Itaalia, Egiptus, Poola, Valgenevene...<br /><br />Lõpetuseks paluti välja otsida ka Afgansitan ja P-Korea. Kõige meeldejäävam oli noormees USA-st, kes Afganistani asukoha kohta tegi risti Läti kohale :-O<br /><br />Küsitlused USA-s ja mujal võivad näidata palju asju. Selle konkreetse küsitluse järgi teen mina nüüd järelduse, et mitte keegi ei tea, kus tegelikult asub Iraak ;)<br /><br />PS. Kas Sina juba tead, kus asub Iraak?

Master

Küsitluse teeb huvitavaks ju ka see, et käesoleval ajal näeb Iraaki ja selle ümbrust kujutavaid (kontuur)kaarte pea igas uudistesaates ning ajalehtede välisuudiste lehekülgedel... Midagi peaks ju ikka külge jääma.

SideKick

gurmanka, synop vaatab/loeb aljazeerat.<br /><br />aga sinu väidetele pole v6imalik vastata, sest kubmagi pole v6imalik t6estada.<br />

synop

et pääseda saddami käsilase mainest siis on lood nii, et mina vaatan kõik kättesaadavad uudistesortsud läbi ja siis kujundan oma arvamuse. on kellelgi välja pakkuda natuke parem lahendus ?<br />irw... aljazeerat tõlgib mulle yks araablane.

raearu

aljazeerat pole erapoolikuses süüdistanud isegi Iisraeli valitsus, kuid araablasest tõlgi vahendusel on 99,9%-ne erapoolikus garanteeritud. IRW!

jn

tehke kutid uus pealkiri SÕDA2 siis pole nii visa see üles alla siblimine!!!!!!!!!!