jyri heero, mhhh...Kust sa võtad, et ei tugine tõestamisel? Filosoofia üheks uurimisobjektiks on omaenda missioon. Vaata näiteks siit, mis filosoofia on: http://www.hot.ee/indrme/misonfil.htm<br />Velikij, ma ei väitnud seda, vaid arvasin (kirjutasin suurte tähtedega). Aga siiski üritasin midagi kiiruga kritseldada, mis on kahjuks ebakvaliteetne nii viidete kui loogika poole pealt ilmselt. Süvenemine nõuaks suuremat ressurssi...<br /><br /><br /><br />Mitmetes esseistlikes (1) või isegi rangematesse raamidesse pandud arutlustes kasutatakse alusmeetodina binaarseid opositsioone – see tähendab, et vastandatakse totaalselt erinevaid arusaamasid või asju ning selle konflikti toel üritatakse mingi järelduseni jõuda. Ühe esimese niisuguse rangema vastanduse tegi Platon (2), kes jaotas maailma olemuse kaheks (3):<br />a) Ideede Maailm<br />b) Asjade Maailm<br />Seda järgis 17. sajandil ka John Locke, kes pidas oluliseks uurida, kuidas kehad tekitavad inimestes ideid (4). Niisuguse jaotuse vastu astus aga Platoni õpilane Aristoteles, kes arvas, et ideedelgi peab füüsiline kuju olema, et nemadki peavad mateeriaga seotud olema (5).<br />Antud jaotusele on ilmselt mõnevõrra lisa andnud ka Juri Lotmani “Kultuuris ja Plahvatuses” toodud mudel (6), kus ta tõdeb, et kahe erineva süsteemi omavaheline kommunikatsioon saab ainult siis aset leida, kui neil on ühisosa või vähemalt kokkupuutepind. Kokkupuutepind osutub tema arvates tõlkemehhanismiks. Ühesõnaga idee võib olla iseenesest füüsilist “kaalu” mitteomav, kuid temaga koos käib “asjade” maailmas olev tõlkija, ilmselt on see meie aju – ilma tõlkijata ei saaks ka idee tekkida.<br />Käeoleval juhul polegi oluline, kas idee omab füüsilist vastandust või mitte, vaid oluline on fakt, et eksisteerib niisugune nähtus nagu Ideede Maailm. Teine huvitav tegur on, et mõtteid/ ideid on alati teadaolevatest asjadest rohkem – kui on kolm asja, siis neid saab vähemalt 7 moodi liigitada ning igale liigitusele uue nime anda (7).<br /><br />Oletame, et praeguseks momendiks a on Ideede Universumis hulk X mõtteid, tundmusi, arusaamasid või mida iganes; nimetatult kuidas tahes. Hulga X saame, kui liidame kokku kõikide maailmas elanud või elavate inimeste üksikideed, mis on momendiks a tekkinud. Et võiks aset leida niisugune “nähtus” nagu inimestevaheline kommunikatsioon, peab enamusel üksikideedel olema keeleline või vaimne ühisosa teistega – näiteks kui ma nimetan mõiste pastakas, siis tekib pea igaühel meist selle individuaalne ettekujutus.<br />Eristame siinkohal väljendid ettekujutus, mis tekib mingite “asjade” vaatlemisel ja mõiste, mis on “asi” ise. Ettekujutus on isikuline ja mõiste üldine. Nimetame suva alusel mõisteks sellise “asja”, millest on vähemalt 10 inimesel ettekujutus. Näiteks tool, arvuti, tass, jne. Kuna eelnevalt oli mainitud mõistet nagu headus, on arvatavasti tohutul hulgal inimestest sellest ettekujutus. Oletame ka samas, et mõiste headuse kohta on hulk Y mõtteid ja ideid kokku Ideede Maailmas, mis on loomulikult samas hulga X osahulk. Niisiis, mida rohkem on mõiste headus kohta kujutluspilte ja alamõisteid, seda objektiivsemalt suudame headust hinnata.<br />Eelneva loogika kaasabil saame defineerida mõiste areng – mida rohkem me uusi teadmisi saame mingist konkreetsest või üleüldse innovatiivsest mõistest, seda kiiremini me areneme ja seda objektiivsemad me oleme. Võiks isegi järeldada filosoofilises mõttes: suurem objektiivsus=areng.<br /><br />Väide: Ühiskondlikus süsteemis, kus suur roll on ühel religioonil või on diktaatorliku süsteemi all, on areng pärsitud.<br />Tõestus: Sõltumata monopoolsest vormist, võim või usk, toob see kaasa heaolukao. Näiteks kui usuline monopol toodab uusi veendumusi, siis ühe ühiku (mõiste) tootmiskulud jäävad peaaegu alati madalamaks kui hind (info kättesaamine), mida rahvas oma energia näol maksab selle omandamise eest (8). S.t. et diktaator või usujuht teenib rahva energia taustal üleliigset austust.<br />Kui rahval on võimalus hakata konkureerima antud üheülbaliste veendumustega, siis väheneb ühe uudse/ innovatiivse mõiste “tootmiskulu” ning ideede ja mõtete turg leiab iseenesest optimaalsemad arenemisvõimalused. Kui üheks kindlaks suurmõisteks on usk, mis moodustab hulgast X omakorda osahulga Z, siis vaimse vabaturu süsteemis omandaks ta küll teistsuguseid lähenemisviise (islamiusu missioon muutuks), kuid täheldatav oleks selle valdkonna palju kiirem kasv.<br />Johtuvalt ülaltoodust võib tõdeda, et mida vähem on kehtestatud inimeste vaimumaailmale piiranguid, seda suurem on ka intellektuaalne kogutoodang – Ideede Universum, kuhu on hõlmatud kogu inimkond, läheneks suuremale objektiivsusele.<br /> <br />1 – näiteks Benedetto Groce “Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika”<br />2 – näiteks http://www.radicalacademy.com/philaristotle1.htm<br />3 – dualism on olnud valdav mitmete filosoofide arutlustes, nt. Descartes, kuid on ka mitmeid oponente, Wittgenstein vist.<br />4 – pole meeles konkreetseid lk., kuid selle kohta on viide Varraku poolt ilmunud väikeses ülevaatlikus raamatus “Locke”<br />5 – samalt saidilt http://www.radicalacademy.com/philaristotle1.htm<br />6 – pole jällegi raamatut käepärast, aga selle kohta on ta kirjutanud kuskil alguses, esimeses või teises artiklis<br />7 – Samast Varraku sarjast raamatus “Russell” on tsiteeritud kuskil keskel ühte Bertrand Russelli tõestust, miks filosoofiat on rohkem kui asju; see on loomulikult ka parem tõestus<br />8 – Seda miks monopol heaolu kao tekitab, võib leida pea igast makro õpikust<br /><br /><br /><br />