Sunly börsile
Postitusi kokku 34
momentum

<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/0/e02667e20bca6cdca911cf90275a927bd9e73785.png"/><br/><br/><a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/">Sunly</a> on Eesti päritolu taastuvenergia tootmis- ja arendusettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas. Sunly arendab taastuvenergia projekte läbi <b>Sunly Infra</b> ja juhib taastuvenergia ja elektrifitseerimise startuppide portfelli läbi <b>Sunly Startup</b>. <b>Sunly City</b> rendib päikesepaneele ettevõtetele, kortermajadele, eramajadele jt. <br/><br/>Ettevõte sai alguse, kui 4Energia müüs end Enefit Greenile. <br/><br/><a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/offshore-wind-farms/">Ettevõttel on arenduses 1644 MW ulatuses offshore tuuleparke</a>: <br/>• SW1 offshore wind farm: 84 MW<br/>• SW2 offshore wind farm: 144 MW<br/>• SW3 offshore wind farm: 144 MW<br/>• SW4 offshore wind farm: 132 MW<br/>• SW5 offshore wind farm: 84 MW<br/>• SW6 offshore wind farm: 492 MW<br/>• SW7 offshore wind farm: 252 MW<br/>• SW8 offshore wind farm: 120 MW<br/>• SW9 offshore wind farm: 120 MW<br/>• SW10 offshore wind farm: 72 MW<br/><br/>Samuti on ettevõttel arenduses 725 MW ulatuses on-shore tuuleparke: <br/>• SW Metsatuul: 425 MW<br/>• SW Multituul: 155 MW<br/>• SW Tuulekohin: 60 MW<br/>• SW Tuulerii: 50 MW<br/>• SW Tuulepõld: 35 MW<br/><br/>Sunly teatas äsja, et omandab ja ühendab endaga Poola ettevõtte <b>Alseva</b>: <blockquote>Alseva Group has successfully been cooperating with Sunly starting from 2019. “For Sunly, this is an important milestone for expanding our existing renewables portfolio. This transaction brings us in Poland at least 400 MW ready to build solar power developments in the short term and 2000 MW in 5 years,” commented <b>Priit Lepasepp</b>, the CEO of Sunly. <br/><br/>Alseva Group has a pipeline of 2000 MW, has won renewable energy auctions for over 200 MW, and has constructed or is currently constructing over 250 MW of solar parks in Poland. The company offers one-stop-shop services for large-scale solar parks, starting from land identification, permitting, designing and construction to long-term operating and maintenance services. <br/><br/>“We started mainly with 1 MW solar projects but in 2020 our first 60 MW large-scale solar project won at the Polish renewable energy auction. Our aim is to increase our market share from 4% to 10% by 2030 and become one of the leading players in Poland. Therefore, we have decided to take our existing cooperation with Sunly to a new level by joining the companies under common ownership,” said <b>Anna Zagrajek</b>, the CEO of Alseva Group. <br/><br/>Besides a bigger pipeline the synergy of this transaction is also created by uniting the teams of the two companies. “For Sunly it is very valuable that now we have increased our team from 30 to approximately 100 highly qualified professionals. People of Alseva Group are mainly engineers, accompanied by technicians and specialists who can deliver the full range of support for solar parks. This has made Alseva Group a very successful company, growing exceptionally fast,” commented <b>Tadas Navickas</b>, the Country Manager of Sunly in Poland. <br/><br/>Following the transaction, Alseva will continue business as usual, and all Alseva Group’s employees and management will remain with the company. Both companies share similar values and have a mission to contribute to the green transition. The deal will be finalised within the first quarter of 2022. <br/><br/>After this deal, Sunly will have 6,7 GW of renewable energy projects under development. Sunly is a renewable energy company developing, constructing and operating solar, wind and storage projects in Poland and Baltics. Sunly also invests in electrification startups such as <b>Zero Terrain</b> and <b>Energiasalv</b>, <b>Themo</b>, <b>GridIo</b>, <b>Solarstone</b>, <b>Rexplorer</b>, <b>Skeleton Technologies</b>, <b>Beast</b> and others. </blockquote><br/><br/>Pärast Alseva ostmist, on Sunly roheenergia arendusportfell 6.7 GW suurune. <br/><br/>Finantseerimiste ja investeeringute ajalugu: <br/><br/>17 Märts 2019 teatas Sunly, et <a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/two-cycles-on-the-stand/">Sunly Startup investeeris Smart Load Solutions startuppi</a>. <br/>12 November 2019 teatas Sunly, et <a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/kaamos-group-invests-in-sunly/">kinisvaraettevõte Kaamos Group omandas 1/6 ettevõttest Sunly Land</a>.<br/>16 Oktoober 2020 teatas Sunly, et <a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/metsagrupp-starts-to-develop-wind-power-in-cooperation-with-sunly/">Eesti üks suurematest maaomanikest OÜ Metsagrupp on koostöös Sunlyga alustanud ühisettevõttes SW Metsatuul OÜ roheenergia arendusi</a>. <br/>2 November 2020 teatas Sunly, et <a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/seb-granted-the-first-green-loan-of-eur-1-7-million-to-the-energy-company-sunly-for-the-construction-of-solar-parks/">sai SEB pangalt 1 700 000 EUR päikeseparkide arenduseks</a>. <br/>18 November 2020 teatas Sunly, et <a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/lhv-pension-funds-to-invest-in-renewable-energy-company-sunly/">LHV pensionifondid investeerisid 14 000 000 miljonit EUR Sunly Land 8% võlakirjadesse</a>. <br/>01 Juuli 2021 teatas Sunly, et <a target="_blank" href="https://sunly.ee/en/sunly-raised-28-million-euros/">kaasas 28 000 000 EUR aktsiakapitali olemasolevatelt ja uutelt investoritelt</a>. <br/><br/><br/>11 Jaanuar 2022 esines Sunly CEO Priit Lepasepp ÄP raadios ja mainis, et ettevõte võib kaugemas tuleikus jõuda börsile: <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/saated/2022/01/11/lepasepp-kasvu-rahastamisest-esmalt-professionaalsetelt-investoritelt-ja-siis-borsile">Lepasepp kasvu rahastamisest: esmalt professionaalsetelt investoritelt ja siis börsile</a><blockquote>Taastuvenergiaettevõte Sunly jätkab hoogsat kasvu ja võib lähiaastatel hakata otsima lisarahastust. Üks variant investeeringute kaasamiseks on minna börsile, ütles Sunly asutaja ja tegevjuht Priit Lepasepp.<br/><br/>Lepasepp rääkis Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis, et &quot;ühiskond peaks osa saama sellest, kuidas ettevõtted kasvavad&quot;. Tema sõnul on esialgne plaan minna uut raha kaasama professionaalsetelt investoritelt, seejärel otsida tuge võlakirjadega ja ühel hetkel jõuda IPOni ehk aktsiate avaliku pakkumiseni.</blockquote><br/><br/>Sama intervjuu pikemas teksti-formaadis: <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2022/01/11/sunly-mitmekordistab-poolas-ostu-teel-oma-paikeseparkide-suuruse">Sunly mitmekordistab Poolas ostu teel oma päikeseparkide suuruse</a>.

momentum

PR: <a target="_blank" href="https://sunly.ee/et/taastuvenergia-tootja-sunly-kaasab-200-miljonit-eurot/">Taastuvenergia tootja Sunly kaasab 200 miljonit eurot</a><blockquote>Sõltumatu elektritootja <b>Sunly</b> kaasab oma taastuvenergiaportfelli arendamiseks <b>Baltikumis</b> ja <b>Poolas</b> ligikaudu 200 miljonit eurot uusi investeeringuid. Kapitali suurendamise protsessis osalesid nii Sunly senised aktsionärid kui ka uus investor <b>Mirova</b>, kes on seotud <b>Prantsusmaa</b> juhtiva jätkusuutlike investeeringutega tegeleva varahaldusettevõttega <b>Natixis Investment Managers</b>. Tehingu tulemusena ei omandanud ükski investor Sunlys enamusosalust. <br/><br/>Kaasatud kapitaliga finantseerib Sunly oma kaheaastast investeerimiskava, mis hõlmab 17,9 GW päikese- ja tuuleparkide arendusi Baltikumis ja Poolas. Sunly taastuvenergia projektide kogumaht Eestis on 5,5 GW. <br/><br/>Sunly tegevjuht ja kaasasutaja <b>Priit Lepasepp</b> sõnas, et on olemasolevatele ja uutele investoritele usalduse eest ülimalt tänulik. „See on meie partnerite kogukonnale ja tiimile suurepärane uudis. Liigume edasi, et rajada päikese- ja tuuleparke ning leevendada käimasolevat energiakriisi,“ märkis Lepasepp. „Meie taastuvenergia projektid aitavad kaasa energiahinna vähendamisele ja energiajulgeoleku suurendamisele.“ <br/><br/>Sunly kasvab üha kiirenevas tempos ja kavatseb lähiaastatel suurendada oma tiimi praeguselt 135 inimeselt 400-ni. Et töötajad ettevõtte kasvust osa saaksid, pakub Sunly neile kõigis neljas riigis ka aktsiaoptsioone. <br/><br/>Mirova infrastruktuuri fondihalduse juht <b>Raphaël Lance</b> selgitab: „Meil on suur heameel, et saame investeerida Sunlysse. See on kooskõlas meie strateegiaga, mis näeb ette Euroopa energiapöördele pühendunud arendajate toetamist, et aidata neil kasvada suureks sõltumatuks taastuvenergia tootjaks. Meil on Sunly aktsionäride ja juhtkonnaga ühised väärtused, soovime võimalikult kiiresti arendada tuule- ja päikeseparke ning edendada projekte, mis austavad loodust, on kooskõlas kohaliku kogukonna huvidega ning millel on ühiskonna heakskiit. Me mõlemad tahame laienemisel järgida säästva arengu kõrgeimaid standardeid ja oleme veendunud, et Balti riikidel ja Poolal on energiapöördeks hea potentsiaal.“ </blockquote>

momentum

<a target="_blank" href="https://sunly.ee/et/rohetehnoloogia-startupid/">Sunlyl on ka oma startup-investeeringute portfell</a>: <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/5/4/54a6113ab9b4d81d0694be3ccd2874c04954b4ab.png"/>

momentum

PR: <a target="_blank" href="https://sunly.ee/et/ebrd-investeerib-sunlysse-30-miljonit-eurot/">EBRD investeerib Sunlysse 30 miljonit eurot</a> <blockquote><b>Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)</b> toetab rohelise energia arendamist <b>Balti </b>riikides ja <b>Poolas</b>, investeerides 30 miljonit eurot sõltumatusse elektritootjasse <b>Sunly AS</b>. Pank omandab omakapitali investeeringu näol Sunlys vähemusosaluse. See lõpetab ühtlasi 2022. aastal alanud Sunly kapitali kaasamisringi, tehes uute investeeringute kogumahuks ligikaudu 230 miljonit eurot. <br/><br/>EBRD investeering võimaldab Sunlyl laiendada oma taastuvenergia tootmisvõimsust Baltikumis ja Poolas, mis on ülioluline kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks ja piirkonna energiajulgeoleku edendamiseks. <br/><br/>EBRD Euroopa energiavaldkonna juht <b>Grzegorz Zielinski </b>sõnas: „Meil on hea meel olla Sunly partneriks ja toetada nende kasvuteekonda. Kiiresti kasvavad taastuvenergia arendajad, nagu Sunly, on <b>Eesti</b> ja lähipiirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel kesksel kohal, ning me jagame hea meelega oma teadmisi kasvatamaks Sunly võimekust ja panustamist piirkonna rohelisele energiale üleminekul.“ <br/><br/>Investeerides Sunly-sse, liitub EBRD institutsionaalsete investorite grupiga, mida juhib <b>Mirova</b> – jätkusuutlikule investeerimisele pühendunud investeerimisfond. Sarnaselt Mirovaga aitab EBRD Sunlyl tugevdada ettevõtte keskkonna-, sotsiaalseid ja üldjuhtimise tavasid, keskendudes eelkõige tarneahela riskide ja probleemide juhtimisele. <br/><br/>Sunly tegevjuht <b>Priit Lepasepp</b> kommenteeris: „Oleme rõõmsad, et meid toetab selline silmapaistev ja mõjukas puhta energia investor nagu EBRD. Nende pühendumine jätkusuutliku majanduskasvu edendamisele on kooskõlas Sunly missiooniga ning oleme uhked, et pank on meie investoriks energiaturvalisuse tagamisel Baltikumis ja Poolas.“ <br/><br/>Sunly on Eesti kõige kiiremini kasvav eraomanduses olev taastuvenergia arendaja ja elektritootja, kes tegutseb Poolas ja Balti riikides. Ettevõttel on mitmekesine osalusbaas, sealhulgas jätkusuutlikkusele keskendunud <b>Prantsuse</b> varahaldur Mirova. <br/><br/>EBRD on juhtiv institutsionaalne investor, kes on praeguseks investeerinud Eestis 105 projekti 905 miljonit eurot. </blockquote><br/><br/>ÄP valgustab: <a target="_blank" href="https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/12/ebrd-ostab-30-miljoniga-sunly-vaikeosaluse">EBRD ostab 30 miljoniga Sunly väikeosaluse</a><blockquote>Sunly tegevjuht Priit Lepasepp rääkis, et EBRD saab taastuvenergia ettevõttes 5% suuruse osaluse. Kapitaliringi põhiline osa oli arendusportfelli mahu suurendamine ja selle kvaliteedi tõstmine, samuti töötajaskonna suurendamist nii peakontoris Tallinnas kui ka Poolas, mis on Sunly suurim turg, lisas ta.<br/>...<br/>Kui palju täiendavat kapitali järgmisel aastal kaasa plaanitakse, jätab Lepasepp praegu saladuseks, aga pigem on see „sadades miljonites suurem praegusest”.<br/><br/>Pole saladus, et Sunly mõlgutab mõtteid minna avalikuks börsile, mis oleks kättesaadav Eesti investoritele. „Nii see mõte laiemas plaanis on. Oluline on see, et tulubaas suureneks. Kui avalikuks minna, siis selleks momendiks peab väga suur osa sellest varast, mida täna ehitama hakkame, olema ka valmis saanud. Kui järgmises ringis kaasame, siis selles portfellis on kindlasti rohkem tuuleprojekte, kuhu see kapital läheb,” selgitas Lepasepp.<br/><br/>Küsimusele, kas Sunly aktsiate esmane emissioon võiks tulla 2025.–2026. aastal, vastas ta, et siduvalt ta seda ei kinnita. „Kui Excel näitab alati lõplikku tõde, siis niimoodi võiks eeldada, aga täna ei oska rohkem kinnitada. Peab alati vaatama, kas turg on sellel momendil valmis.”<br/></blockquote><br/><br/><br/>5% @ 30 000 000 = 600 000 000 EUR ettevõtte koguvaluatsiooniks praegu. Ehk u. 1/2 EGR1T või IGN1L<br/><br/>Ülejäänud börsi mcap hetkel: <br/>Ignitis grupė <br/>IGN1L 1 480 354 232 EUR<br/>Enefit Green <br/>EGR1T 1 196 642 778,5 EUR<br/>LHV Group <br/>LHV1T 1 141 802 892,51 EUR<br/>Telia Lietuva <br/>TEL1L 1 127 356 422,03 EUR<br/><br/>Tallink Grupp <br/>TAL1T 421 603 659,29 EUR<br/>Tallinna Kaubamaja Grupp <br/>TKM1T 395 073 240 EUR<br/>Šiaulių bankas <br/>SAB1L 373 051 009,32 EUR<br/>Tallinna Sadam <br/>TSM1T 368 200 000 EUR<br/>Coop Pank <br/>CPA1T 265 316 191,67 EUR<br/>Merko Ehitus <br/>MRK1T 255 234 000 EUR<br/>Tallinna Vesi <br/>TVE1T 243 000 000 EUR

momentum

05.12.2023 <a target="_blank" href="https://sunly.ee/et/sunly-kuue-paikesepargi-ehitust-latis-rahastab-swedbank-22-miljoni-euroga/">Sunly kuue päikesepargi ehitust Lätis rahastab Swedbank 22 miljoni euroga</a><blockquote><b>Eesti</b> taastuvenergia ettevõte ja sõltumatu energiatootja <b>Sunly</b> planeerib<b> Lätti </b>kuut päikeseparki koguvõimsusega 52 MW. Ehitust finantseerib <b>Swedbank Läti </b>22 miljoni euroga. Tegu on Swedbank Läti seni suurima panusega Läti päikeseparkide sektoris. <br/><br/>Kõik kuus päikeseparki peaksid alustama tootmist 2024. aastal. Parkide võimsus ulatub 4 MW-st 13 MW-ni, kokku 52 MW, ja need asuvad Läti eri piirkondades. Kaks parki <b>Bauska</b> vallas, kolmas <b>Jelgava</b> vallas, kaks <b>Vidzemes</b>: <b>Barkava</b> lähedal, <b>Madona</b> vallas ja <b>Aluksne</b> linna lähedal ning kuues <b>Kurzemes</b> – <b>Liepāja</b> järve piirkonnas. <br/><br/>Sunly finantsjuht CFO <b>Lili Kirikal</b> märgib: “Meil on eriti hea meel koostöö üle Swedbankiga Lätis, kuna oleme Swedbank Läti täna suurim projekt päikeseparkide ehituses. Lahendus sai võimalikuks tänu laenu hoolikale struktureerimisele, mis võtab arvesse elektrihindade võimalikku kõikumist. Usume, et see on eeskujuks sarnastele finantseeringutele tulevikus.” <br/><br/>Sunly Läti maajuhi <b>Toms Nāburgsi</b> sõnul ei näita rahastus ainult Sunly rolli ja valmisolekut arendada taastuvenergia tootmist, vaid on ka samm edasi piirkonna energiavarustuse ja energiajulgeoleku kontekstis. “See samm võimaldab Sunly-l vaadata ambitsioonikalt oma tulevikuplaanide poole, et varustada Balti riike ja Poolat taastuvenergiaga,” lisas Nāburgs. <br/><br/><b>Jevgenijs Ivanovs</b>, Swedbank Läti ettevõtlusosakonna juht toob välja, et piirkondliku taastuvenergia ettevõtte sisenemine Läti turule näitab Läti riigi võimet ja potentsiaali liikuda julgemalt energiatootjaks. “Läti ühe suurima finantseerijana on meil hea meel osaleda selliste projektide arendamises, mis tagavad energiasõltumatuse ja aitavad kaasa majanduskasvule,” sõnas Ivanovs. <br/><br/>2024. aastal valmib ka Eestis,<b> Pärnumaal </b>Sunly ja <b>Metsagrupp</b> koostöös päikesepark, mille ehitust rahastab Swedbank Eesti 17,8 miljoni euroga. Sunly on saanud toetust mitmetelt märkimisväärsetelt investoritelt, sealhulgas rahvusvahelistelt tegijatelt nagu <b>Mirova</b> ja <b>Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD),</b> kes on mõlemad keskendunud jätkusuutlikutele investeeringutele.</blockquote><br/><br/><br/><br/>08.02.2024 <a target="_blank" href="https://sunly.ee/et/sunly-kindlustas-66-miljonit-paikesejaamade-ehitamiseks-poolas/">Sunly kindlustas 66 miljonit eurot päikesejaamade ehitamiseks Poolas</a><blockquote>Sõltumatu energiatootja <b>Sunly </b>sai 65,9 miljonit eurot projektirahastust <b>Poola</b> ühelt suurimalt pangalt <b>mBank</b> eesmärgiga arenda ligi 100 MW päikeseparke. Ettevõte kasutab finantseeringut 58 projekti käimalükkamiseks üle riigi. <br/><br/>MBank rahastus katab Poolas 58 päikesepargi ehituse, millest enamik asuvad <b>Lõuna-Poolas</b>. Näiteks refinantseeritakse eelmisel aastal käivitatud Sunly suurim, 60 MW võimsusega päikesepark <b>Rzezawas</b>, <b>Krakówi</b> lähedal. Tegemist on ühe massiivseima päikesepargiga Poolas. Rzezawa park suudab katta keskmise energiatootmisega 65 000 MWh aastase energiavajaduse 30 000 kodumajapidamises. <br/> <br/>Ettevõtte tegevjuhi ja asutaja <b>Priit Lepasepa</b> sõnul on Poola äärmiselt atraktiivne turg. „Poola on tänaseks teine suurim taastuvenergia turg <b>Euroopa Liidus</b>, millel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. Prognoosid näitavad, et järgmise kolme aasta jooksul ootame tootluse kahekordistumist ning Sunly kavatseb sellele kasvule oluliselt kaasa aidata. Järgnevatel aastatel kavandame 4,6 GW koguvõimsusega päikese- ja tuuleparkide rajamist Poolas ja <b>Baltikumis</b>, muuhulgas koos vastava salvestustehnoloogiaga. Oleme põnevil, sest meil on pardal partner nagu mBank, kes tunnetab taastuvenergiaturu potentsiaali ja selle tähtsust Poola energiatarbijatele,” sõnas Lepasepp. <br/><br/>Sunly sisenes Poola turule 2019. aastal, kui alustas koostööd <b>Alsevaga</b> – juhtiva suurte päikesefarmide arendaja ja EPC-lepingu alltöövõtjaga Poolas. Eelmisel aastal viis Sunly lõpule Alseva kontserni 100-protsendilise omandamise. Samal ajal omandasid Alseva grupi varasemad omanikud osaluse Sunlys. Sunly omab Poola turul ainulaadset võimekust hallata kogu projekti elutsüklit, sh arendust, disaini, ehitust, hooldust ja varahaldust. <br/><br/>2023. aastal kaasas Sunly ligikaudu 200 miljonit eurot oma olemasolevatelt investoritelt, <b>Prantsuse</b> fondilt <b>Mirova</b> ja <b>Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD)</b> päikese- ja tuuleparkide arendamiseks ning ehitamiseks Baltikumis ja Poolas. Sunly on avatud kapitali kaasamiseks pankadelt ning professionaalsetelt võlakirjade ja aktsiate investoritelt edasiste tegevuste finantseerimiseks. <br/><br/>Sunly investeerib ka alustavatesse ettevõtetesse, mis tegutsevad energia, varustuse, materjalitehnoloogia ja liikuvuse valdkonnas. Ettevõtte portfellis on 16 varajase faasi ettevõtet, kelle väärtused kattuvad Sunly omadega. </blockquote><br/><br/><br/><br/><br/><br/>07.03.2024 <a target="_blank" href="https://sunly.ee/et/sunly-ja-metsagrupp-rajavad-ristile-baltikumi-suurima-244-mw-paikesepargi/">Sunly ja Metsagrupp rajavad Ristile Baltikumi suurima 244 MW päikesepargi</a><blockquote><b>Ristile</b> ehitatav 244 MW päikesepark on <b>Sunly </b>ja <b>Metsagrupi </b>poolt piirkonda rajatava energiapargi esimene etapp. Pargi ehitus algab selle aasta teises kvartalis ning oodatav valmimisaeg on 2026. aasta alguses.<br/><br/>Ligi 350 000-st päikesepaneelist koosnev 244 MW päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektri tarbimise. Uuenduslikud pöördraamiga paneelid tõstavad pargi tootlikust; pargi hea asukoht ning tehniline lahendus teevad Risti päikesepargist väga efektiivse elektrijaama. Risti päikesepargi valmimisel on tegu<b> Baltikumi </b>kõige suurema päiksepargiga.<br/><br/>Sunly Eesti juhi, <b>Klaus Pilari</b> sõnul näevad Sunly ja Metsagrupp Risti päikeseparki osana suuremast plaanist. “Meie jaoks on tegemist esimese suurema näitega hübriidpargi projektist, kus sama liitumispunkti taga asuvad nii päikesepark kui ka tuulepark ja salvestus.” Pilar selgitas, et Risti pargi puhul nähakse otstarbekust alustada päikesepargi rajamisest. Järgmiste Sunly energiaparkide puhul rajatakse suure tõenäosusega esmalt tuulepark ning seejärel lisatakse teised võimalused tootlikkuse kasvatamiseks ja salvestuseks.<br/><br/>Risti päikesepargi kavandamisel võeti arvesse kohaliku kogukonna soove ja vajadusi. Osa päikesepargi tulust panustab Sunly Risti osavalla eelarvesse, toetades nii piirkonna arengut. Näiteks elektrihinna 50 eurot/MWh korral oleks vastav tasu ca 75 000 eurot aastas. Terve energiapargi valmimisel pakub Sunly kogukonnale soodsamat elektrit.<br/><br/><b>Lääne-Nigula</b> vallavanema, <b>Janno Randmaa</b> sõnul loob päikesepark võimaluse soodsama taastuvenergia kasutuselevõtuks piirkonnas ning annab seal asuvatele ja sinna tulla soovivatele ettevõtetele võimaluse toota soodsamalt ja keskkonnasõbralikumalt.<br/><br/>Risti osavallavanem <b>Rein Kruusmaa</b> tõi välja hea koostöö Sunly ja Metsagrupiga ehitusetapi ettevalmistusprotsessis. “Läbi sisukate arutelude leidsime võimalusi vähendada erinevaid mõjusid Risti piirkonna elanike jaoks ning saavutasime kokkulepped, mis toetavad tulevikus piirkonnas elavaid inimesi,” lisas Kruusmaa.<br/><br/><b>Risti päikesepargi kavandamisel on pandud suurt rõhku tehnoloogilisele innovatsioonile, et maksimeerida toodetavat energiamahtu. Pargi pöördraamiga paneelid pööravad ennast vastavalt päikese suunale, mis tagab parema tootlikkuse hommiku- ja õhtutundidel, mil elektritarbimine on suurem.</b><br/><br/>Risti pargi ehitus algab 2024. aasta teises kvartalis. Esimeses etapis tellitakse paneelid ning pargi rajamiseks vajalik muu tehnoloogia. Teises etapis alustatakse alajaama töödega. Risti päikesepargi oodatav valmimisaeg on 2026. aasta esimeses pooles. Sunly ja Metsagrupi rajatava Risti päikesepargi maksumus on ligi 120 miljonit eurot.</blockquote>

camouflage

ma lugesin ka selle jutu läbi ja ütleme nii, et kui oleks kuidagi selle ettevõttega seotud, siis ainuke hääl, mis peas vasardaks, oleks MÜÜ, MÜÜ, MÜÜ ja kohe. Tundub, et see ärimudel sellisel kujul lendu ei lähe ja jutt mingist kogukonna müügist ja sotsiaalsest sidususest on täielik joga, millega agooniat pikendada...

PeaLiK

Kummaline hinnastamine (vähemalt erapakettide lõikes). Näiteks võrreldes Alexela börsihinnapaketiga (marginaal: 0,457 s/kWh; kuutasu €2,02) on:

  • pakett S konkurentsis vaid juhul kui aastane tarbimine jääb vahemikku: 2573-3000 KWh
  • M vahemikus: 5199-6000 KWh
  • L vahemikus: 10451-12000 KWh
  • XL üle 15702 KWh

Uuelt turule tulijalt ootaks ikka vähe särtsakamat pakkumist, kui see, et kohe avapauguga turukonkurentidele enamuses tarbimisvahemikes alla jääd. Või püütakse lolle leida.

ttrust

Sunly lubas Läänemaale Risti päikeseparki rajama asudes mida?

  • Tulevad võimsad akupargid.
  • Päikesepatareid muudavad oma suunda vastavalt päikese liikumisele taevavõlvil.

Kumbagi pole tulnud, kui vaadata videot, mida täna näitas Aktuaalne Kaamera oma uudislõigus. Kas need esialgsed lubadused olid teadlik pettus või lihtsalt elu kujunes selliselt välja? Kui äriplaan rajanes akuparkidel, siis on see päris kõva äriline tagasilangus, mis tingiski selle, et nüüd tuli oma äriline strateegia ära muuta.

Jimmy_Butler

Mind paneb Sunly juhi jutus hämmastama tagasivaatav nostalgia eelmiste aastate (ajuvabalt) kõrgete suviste elektrihindade osas. Esimeste päikeseparkide strateegiat ju ei rajatud üles sellele, et suvine päevane ja öine MWh hind on 80-90€ ning üle selle. Nüüd on ühtäkki jube õnnetus, kui ööpäeva keskmine hind ei ole 2 kuni 3x kõrgem, kui ta oli 2019 või 2020 ehk siis ühtäkki on energiatootjatel suur draama, et oleme naasemas normaalsuse juurde. Akud on kindlasti suur investeering, aga aitab päikeseparkide hinnariski maandada.

Mulle muidugi meeldib ka väga, kuidas näiteks Enefit alaprognoosis suvist Estlink 2 tagasituleku mõju, nende analüütikaosakonna võiks vist kohe lahti lasta.

Draax   →  Jimmy_Butler

Kui suur see Estlink 2 mõju siis on? Mulle on jäänud mulje, et suvel on kohalik tuul ja päike, mis hinda alla löövad (+ muidugi väiksem nõudlus).

Aga intervjuust mõjus kõige veidramana see lause, et peame panema tarbijad rohkem elektrit tarbima. Klassikaline "müüme inimestele ja ettevõtetele midagi, mida nad ei vaja ja mille eest nad meile maksavad" strateegia.

Mis selle mudeli äriline potentsiaal võiks olla?

ttrust

Mismoodi Sunly üldse loodab oma elektrit otse jaetarbijatele müüa, nii et mingeid võrgutasusid, aktsiise, jne. ei lisandu? Kas tehnilisi asju ka kusagilt lugeda saab? Ja mis saab siis kui Sunlys parasjagu päike ei paista ja paneelid elektrit ei tooda? Mis moodi siis tarbija oma elektri kätte saab? Kuidas üldse tagatakse sellisel otsemüügi korral elektrisagedus 50Hz ning sünkroonsus muu elektrivõrguga, kui paneelidest otse kaabel tarbijani viiakse? Või kui ei viida otse kaablit, mismoodi siis saab muudest tasudest eemale hiilida?

Draax   →  ttrust

Kogu see elektritootmise "innovatsioon" kipubki praegusel ajal taanduma sellele kuidas võrgutasusid vältida. Kui õigesti mäletan, on see põhimõtteliselt võimalik, kui viia tootmine tarbimisele väga lähedale ja teha eraldi võrk. Põhimõtteliselt siis päikese/tuulepark tööstuspargi kõrvale.

Probleem taastuvelektriga ongi see, et kui päikest ja tuult ei ole, siis tahaks ikkagi ju põhivõrgust ka elektrit saada. Aga põhivõrgu ja jaotusvõrgu haldajad peavad võimsusi tagama 12 kuud aastas. See omakorda viib hinnastusmudeli muudatusteni võrgutasudes - tulevikus ei maksta võrgutasusid enam tarbimise pealt, vaid suurem osa tasudest tuleb võimaluse eest tarbida (loe: kWh põhine võrgutasu muutub vähem oluliseks, aga ampripõhine püsitasu/kuutasu võib muutuda päris kalliks), ehk siis selline tarbija kes loodab 8 kuud aastas võrgutasusid vältida, peab siiski 12 kuud maksma suhteliselt krõbeda paketi eest, et ülejäänud 4 kuul aastas ka elekter kusagilt tuleks.

Kuidas selle juures tagada, et tavaline kodutarbija kogu seda tsirkust kinni ei pea maksma, on omaette küsimus.

MartinSaar77   →  Kurika5

Ma tõlgiks artikli nii :smiley: Seis on umbes:

  • “Pangad ei anna raha” = pangad ei usu äriplaani.
  • “Elektrihind madal” = me ei teeni midagi.
  • “Peame ise müüma” = keegi teine ei taha meie elektrit.
  • “Kuni 70% odavam” = turundusmull, mis sõltub 17 tingimusest ja ilmast.
  • “Pole marginaali” = raha teenime kuutasult või tulevikus muud moodi.
ttrust

Põhimõtteliselt saab rajada päikesepargi kõrvale krüptokaevanduse, mis kaevandab krüptokoine ainult siis kui päike paistab. Muul ajal asi lihtsalt seisab. Siis tekib küsimus, aga miks siia? Miks seda kõike mõnda kõrbesse ei rajata, kus päike paistab päeviti aasta läbi?

privador

Olgem ausad-see on puhas mull. Reaalne elu on see, et seda elektrit saadakse ajal kui keegi seda ei vaja. Ja kui on vaja, siis ei tule seda kuskilt. Mulle tundub, et põhifunk on läinud valuatsiooni üles pumpamiseks.

vipvalve   →  Draax
Draax23/07/25 09:50

Kuidas selle juures tagada, et tavaline kodutarbija kogu seda tsirkust kinni ei pea maksma, on omaette küsimus

.. peakaitsme järgi ehk.. kodutarbijal tavapärane 20..25..32 A, suurtarbija kes nn vöimsustarvet vajab on vast kardinaalset miskit suuremat..

Draax   →  vipvalve

Suurtarbijal on liitumine kusagil keskpingel.

Aga suurtarbija juba tavaliselt kombineerib neid erinevaid tootmisviise. Tal on oma päikesepark tehase katusel, et suvel odavamalt elektrit saada. Tal on mingi avariigeneraator või mitu või siis isegi mingi kombijaam, mis teeb kolm ühes: toodab elektrit, kütab hooned soojaks ja kasutab selle käigus ära mingid tootmisjäägid nagu puiduhake vms.

Sellist kombijaama käitab talvel, päikesepaneelid aitavad suvel. Milleks suurtarbijale Sunlyt vaja?

vipvalve   →  Draax
Draax23/07/25 14:21

Milleks suurtarbijale Sunlyt vaja?

.. no ta väidab et mingi hulk kliente tal on.. vbla elamuarendajad? neil kohustus nagunii paneele panna, vbla saab siis ka nii kombineerida, et ise paneele ei pane ag tagad nõude täidetuse Sunly elektriga??

marker   →  Draax
Draax23/07/25 14:21

Aga suurtarbija juba tavaliselt kombineerib neid erinevaid tootmisviise.

NLiidus oli põllumajandus selliselt tuksi keeratud, et suurettevõtetel olid igasugused põllumajanduslikud abimajandid, millega põhitootmise kõrval likvideeriti “riiklikke kitsaskohti” EL on nüüd energeetikas rohehullusega samasse kohta jõudnud.

ttrust
marker24/07/25 11:13

NLiidus oli põllumajandus selliselt tuksi keeratud, et suurettevõtetel olid igasuguse põllumajanduslikud abimajandid....

Katustel olevad paneelid - et see on ajutine nähtus. Uusi paneele varsti enam tõenäoliselt ei paigaldata ja kui vanad paneelid on oma eluea lõpetanud, muutuvad katused paneelivabaks. Päikesepõhine elektritootmine koondub ainult selleks spetsialiseerunud tootjate kätte ja teistel pole huvi sinna oma nina toppida.

Ehk ainult siis võib toimuda päikesepaneelidega elektritootmismaailmas mingi pööre kui on avastatud ja käiku läinud tõeliselt odavad ja väga pikaajalise salvestusvõimalusega elektrisalvestusviisid. Ja ka siis ei pruugi see mingit erilist pööret tuua, et päikesepaneelidega nano- ja mikrotootjatel asi kasumlikuks muutuks.

Draax   →  ttrust
ttrust24/07/25 12:56

Katustel olevad paneelid - et see on ajutine nähtus. Uusi paneele varsti enam tõenäoliselt ei paigaldata ja kui vanad paneelid on oma eluea lõpetanud, muutuvad katused paneelivabaks. Päikesepõhine elektritootmine koondub ainult selleks spetsialiseerunud tootjate kätte ja teistel pole huvi sinna oma nina toppida.

Vastupidi. Uutele hoonetele esitatavaid energiatõhususe nõudeid on võimatu täita, kui sa katusele paneele ei paigalda. Nii et väga tõenäoliselt näeme edaspidi neid paneele uutel ehitistel juba kohustuslikus korras.

ttrust   →  Draax
Draax24/07/25 15:55

Vastupidi. Uutele hoonetele esitatavaid energiatõhususe nõudeid on võimatu täita

Nojah, lollakad "energiatõhususe" reeglid ma unustasin täiesti ära....

P.S. Abstraktne bürokraatlik "energiatõhusus", mille lahendab ära katusel paiknev päikesepaneelistik, on ju sulaselge pettus või valskus või vimka (vali sobiv). Tegelikult ju on nii? ¤¤¤¤¤¤¤¤¤ Miks ei võiks kogu see Ristil paikneva võimsa päikesepargi igasuguste uute hoonete vahel ära jagada nii, et iga hoone saab ühe abstrakse lõigu sealt pargist ja seega iga uus hoone saab ka vajaliku "energiatõhususe". Bürokraatia on häppi, Brüssel on häppi, hoonete omanikud on häppid ja ka Sunly on häppi, kui mingi papp selle eest Sunlyle liigub.

marker   →  ttrust
ttrust24/07/25 17:59

Miks ei võiks kogu see Ristil paikneva võimsa päikesepargi igasuguste uute hoonete vahel ära jagada

Päikesepargile tuleb dotatsioone maksta. Hoone omanik kirub ja paigaldab.

2korda2

Hoone katusele paigutatud paneelidest tuleva pealt ei pea võrgutasu maksma. Paned lokaalselt miski salvetuse ka juurde ja võid hakata vaatama, kas saab võrguühenduse väiksema vastu vahetada. Eriti sobib see tootmistele, kus elektritarbimine on küll suur aga ebaühtlane (tõstemehhanismid, tööpingid, keevitused jms). Sellises tootmises võivad paneelid+aku võrguühenduse osas oluliselt kulusid kokku hoida. Mina olen oluliselt pessimistlikum just nende põllupaneelide osas, mis juba täna peavad oma toodangu suuremas osas sisuliselt tasuta ära andma. Neil ei ole sisuliselt alternatiivi.

ttrust   →  2korda2
2korda225/07/25 13:13

Hoone katusele paigutatud paneelidest tuleva pealt ei pea võrgutasu maksma....

Siin on varem seletatud, et küll see ära muudetakse. Oled suure võrguga ühendatud, hakkad tulevikus maksma võrgutasu, mis ei sõltu eriti sellest, kui palju sa võrgust elektrit tarbid või võrku müüd või iseenda tarbeks elektrit toodad. Päris ilma suure võrguga liitumiseta sa niikuinii hakkama ei saaks.... või saad? Sa ei saa ju ka võrguühendust väiksema ühenduse vastu vahetada, sest talvel on sul niikuinii võrgust palju elektrit vaja, sest paneelid ei tooda midagi ja su akud on juba nädalaid täiesti tühjad.

Põllul olevatel paneelidel ja katusel olevatel paneelidel pole sisulist vahet, sest kas sa toodad oma isiklikul katusel elektrit või tarbid võrgust nullilähedase hinnaga voolu, sama teeb välja. Isegi oma katusel elektri tootmine võib tulla kallim, kuna kogu selle paneelinduse paigaldamine läks maksma kas kümneid või sadu tuhandeid (olenevalt katuse suurusest). Sama kehtib ka akude puhul - pole vahet kas tarbid põllul olevate akude energiat või iseenda akude energiat. Kõik see maksab.

PeaLiK   →  ttrust

Sa võid võrgust nullilähedase hinnaga voolu ju tarbida, aga elektrilevi ja elering koorivad ikka oma ja mida aeg edasi, seda rohkem. Viimasel elektriarvel oli võrgutasu 42% suurem, kui elektrihinnale kulunud papp. Paneelid on nii odavaks läinud, et võid muretult terve maja nendega üle taguda, tootku nad midagi või mitte. Sadadest tuhandetest pole juttugi. Võrku pole neid tõesti enam mõtet ühendada, aga kui paneelid praeguse leitsakuga konditsioneeri ringi ajavad, on täitsa abiks.

ttrust   →  PeaLiK

Pealik, just seda ma kirjutasingi - kui praegu veel on võrgutasu suurus sõltuvuses tarbitud elektri hulgast, siis tulevikus see arvatavasti nii enam pole - ega võrguettevõte loll ole.

Siis ongi tulevikus nii, et maksad võrgutasu ja sul sisuliselt vahet pole, kas päikeselisel päeval toodad ise "nullhinnaga" elektrit või tarbid võrgust nullhinnaga elektrit.

Ning kui soetad endale kallid akud, siis pärast päikese ära kadumist, tarbid akude pealt ise mingi kalli omahinnaga elektrit või tarbid võrgust kalli omahinnaga elektrit.

Maksumus - sajad tuhanded - jutt pole ainult eramajadest, kui sul on mingi tootmine, siis selle tootmise toitmiseks võib ka praeguste odavate päikesepaneelide ja lisaseadmete hindade juures kogu süsteemi hind küündida päris suureks.

2korda2

Tehase katusele rajatud paneelipark (me räägime vähemalt "kümned kW-d" mõõtkavast) on põllu omast kallim "peame tõstma kogu kupatuse katusele" võrra kallim. Samas maa eest maksma ei pea. Mina ei tea, kumb kuluartikkel suurem on aga väga olulist vahet seal ei ole. Kui "eile" pidi 500A käivitusvooluga pingi operaator minema võrguettevõtjalt küsima 600A+ ühendust, siis keerutas võrgu müügimees muhedalt vuntsi ja teatas, et kohalik keskpinge alajaam vajab selleks "pisukest" ümberehitust ja see maksab öljardi. "Täna" annab sellist pinki sisaldava tehase planeerija projekteerijale oma elektritarbijate karakteristikud (käivitusvoolud, keskmised tunni ja päeva tarbimised jms) ja küsib parimat lahendust. Ajas kasvava tõenäosusega (seda tõusu põhjustab muuhulgas ka võrgutasude tõus) tuleb lahenduseks:

  • katusele X kW paneele
  • tehase kõrvale eraldi konteinerisse (sedasi on odavam kindlustada) Y kWh akusid (+paneelide juhtimise automaatika)
  • konteineri ja tehase vahele 600+A ühendus.
  • võrgu ja konteineri vahele 150A liitumine. Oluliselt väiksem tõenäosus, et võrguettevõtja liitumiseks öljardit küsib ja päris kindlasti hakkad hiljem maksma väiksemat võrgutasu. Boonusena võid saada hiljem kõne pahaselt võrgumüüjalt - tema on sulle lubatud A-d ju tavapärase ülekattega ka teistele tarbijatele müünud aga sa tarbid talvekuudel lähes 90% maksimumist 24/7 ja nüüd vaja võrguettevõtjal endal alajaama suuremaks ehitada.

ttrust, palun saa aru - mitte keegi mitte kuskil pole isegi mõelnud sellele, et ühesugust võrgutasu hakkavad maksma nii 40A peakaitsmega kummibox kui 1kA liitumisega saekaater.

ttrust

Lõppkokkuvõttes pole ju vahet, kas rajad selle päikesepaneelide pargi kuhugi tehase katusele või kõrvale, otse mingile kõnnumaale, kui muidugi ruumi on. Enamasti ju on.

2korda225/07/25 14:44

ttrust, palun saa aru - mitte keegi mitte kuskil pole isegi mõelnud sellele, et ühesugust võrgutasu hakkavad maksma nii 40A peakaitsmega kummibox kui 1kA liitumisega saekaater.

Paranda mind, kus ma väitsin et erinevad ettevõtted ühesugust võrgutasu maksma hakkavad? Ma olen varem väitnud, et võrgutasu hakkab tulevikus rohkem sõltuma võrguühenduse võimsusest (peakaitsme võimsus) või sõlmitud lepingust, mitte aga tarbitud voolu hulgast. Saekaater muidugi vajab kas suurt isiklikku päikeseparki ja/või võimsat võrguühendust.

marker   →  2korda2
2korda225/07/25 14:44

katusele X kW paneele

Akude ja inverteriga maks voolu alla tõmmata on arusaadav. Aga miks need paneelid pildis on? Ettevõte peab ju talvel ka toimima.

2korda2   →  marker
marker25/07/25 14:53

Akude ja inverteriga maks voolu alla tõmmata on arusaadav. Aga miks need paneelid pildis on? Ettevõte peab ju talvel ka toimima.

Kui sul õnnestub sõlmida võrguleping milles kWh komponent puudub, siis tõenäoliselt pole paneelidel tõesti mõtet. Mina ei näe, et nähtavas tulevikus see ülearu tõenäoline oleks või isegi seda, et kWh komponent piisavalt tühiseks muutuks. Pigem jäetakse kWh hind samaks ja pannakse järjest kuutasu otsa, et siis 5 aasta pärast kurta "võrgutasu kWh komponendi hind pole vaatamata THI kasvule juba 5 aastat tõusnud, seepärast peabki nüüd korraga 30% otsa panema". Su miilid muutuvad. Külmhoone omanikul on isiklikest paneelidest rohkem tulu loota kui metalli keetjal. Ehk - loomulikult ei saa kõigile sama pulgaga mõõta.

Svennu

Juba mitmendat korda loen siit foorumist, et kohe-kohe, juba käega katsutavas tulevikus hakkab võrgutasu olema sõltumatu tarbitud elektri kogusest. Kas seda on mõni asjaga seotud instants ka teada andnud, et nii võiks kunagi olla või arutatud mingites ametkondades või lausa mõni daatum välja hõigatud, millal see juhtuma peaks? Või siin lihtsalt osa seltskonnast arvab, et nii saab varsti olema?

Mul on paneelid katusel ja eraldi akut ei oma, küll aga oman kahte elektriautot ja hetkel nagu ei oskaks kurta. Aga ju tulevik siis nii helge pole 🤷