domineerib kuulmismeel: kääks, kolks, kajab ... :D. Vist ühe käega kirjutatud ;)
domineerib kuulmismeel: kääks, kolks, kajab ... :D. Vist ühe käega kirjutatud ;)
se emis ma öelda tahtsin, on see, et misasi on essee ja misasi on jutuke.<br />st need one ri asjad, ja kas abeiski soovis lihtsalt abstraktset m6ttelendu antud teemal,<br />v6i esseed, mis peaks tegelema kysimuse vastuse ja arutlusega..
seda, mis torust tuleb antud teemal. stiil las olla selline nagu su hing tunneb, et on hea. loov lähenemine ja huvitav probleemiasetus..
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon<br /><br />Juba igiammustest aegadest on arvatud, et Neguubiku inflatsiooni kui mitmete tundmatute tegurite ning ainete sublimaat ei allu mingisugustele korrapärasustele. Kuni tänaseni ei ole seda fenomeni suudetud loogiliselt selgitada ja veel vähem näha. Kuid oma pikkade empiirilste vaatluste ja katsetega olen jõudnud järeldusele, et Neguubiku inflatsiooni on võimalik kirjeldada ning mis veel huvitavam – kuulata! Ja kuulata nimelt mullast!<br />Nimelt on Neguubiku inflatsiooni üheks kandvaks teguriks senini peetud inimeste keskmiste lolluste arvväärtuste aegrida. Selle aegrea teise astme tuletist interpoleerides saame aga tulemuseks päikese ja maa omavahelist tõmbumist-tõukumist kirjeldava konstandi. Selle konstandi jagamisel omakorda plutooniumi aatommassiga tekib meil üllatav tulemus – nimelt on vastuseks juba vanadele egptlastele tuntud suurus pii. <br />Teiseks vägagi tähtsaks suuruseks Neguubiku inflatsiooni mõistmisel on negatiivne ajanihe. Igaüks meist teab, et negatiivse ajanihke ja positiivse ajanihke suhtestamine annab tulemuseks ruumi plahvatuse ehk ennakkiirusel deformeerumise. Et sellelaadseid probleeme vältida tuleb negatiivse ajanihke suhtestamisel olla ääretult ettevaatlik ning kasutada teda oma katsetes ainult eraldatud tingimustes. Neguubiku inflatsioonis omab negatiivne ajanihe ilmselt kreatiivse tasakaalustaja rolli kõigi muude komponentide vahel. Negatiivne ajanihe aga seostatuna õigetel alustel transpondrina kasutatava Tambovi konstandiga võimaldab luua selgelt Neguubiku inflatsiooni a-resonantse mateeria voo ehk nn. selgroo. <br />Kolmandaks ja võimalik, et kõige tähtsamaks võtmeks Neguubiku inflatsiooni kirjeldamisel on Araukaani joig. On selge, et selle nähtuse puhul satume me väga pehmele pinnasele, sest sarnaselt Neguubiku inflatsioonile ei ole veel kõik üheselt aktsepteerinud selle nähtuse kõiki parameetreid. <br />Kuid on üha kindlamaks kujunemas arusaam, et Araukaani joig ei oma magnetvälja, värvi, lõhna, ega ka silmale nähtavat kuju. Tegemist on muutuva suurusega muutuvas keskonnas mille parameetrid ja parameetrite muutujad on pidevas muutumises. Seega on põhimõtteliselt võimalik keeruliste matemaatiliste valemite ja loogikakonstruktisoonidega seda nähtust siiski kirjeldada kui hüperderivatiivset muutuja muutujat. <br />Sellega on Neguubiku inflatsioon kui selline laiale üldsusele arusaadavalt suhteliselt lihtsalt lahti seletatud. Nagu eelkirjutatust nähtub, on tegelikult tegemist suhteliselt omapärase kuid kindlasti laiadele rahvamassidele lihtsalt arusaadava nähtusega.<br />Ah jaa, muld! Noh, pange kõrv vastu vanaema lillepeenart ja kuulake. Paari minuti pärast kuulete kindlasti kuidas kajab. See, Neguubiku inflatsioon nimelt.//<br />
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon.<br /><br />Seoses tänapäevase kiire majanduskasvuga tuleb tahtmatult huulile sõna Neguubik. Mida ta siis õigupoolest endast kujutab. Paljud teadlased on ennast vaevanud selle lahtiseletamisega, kuid õiget ning üheselt aktsepteeritavat vastust pole siiski suudetud anda. Käesolevaga püüan ma seda veidi lahti seletada. Ilmselt sai kõik aluse Eesti iseseisvusega ning esimestel aastatel kaasneva tohutu hüppelise inflatsiooniga. Seoses sellega vajas valitsus mingit pidurdamismehhanismi ja siin tuligi appi Neguubik. Eelkõige seondus see kogu majanduse ümberkorraldamises ja välisinvestorite kaasamises. Siinkohal tegid meie riigiisad aga saatusliku vea- nimelt oleks pidanud lootma eelkõige iseenda nõu ja osavusele, mitte aga välismaistele investoritele, kelle eesmärgiks on siiski raha teenimine, mitte aga rahva heaolu parandamine. Võib muidugi vaielda, kas ka valitsuse eesmärk oligi algselt Eesti majanduskasvu tagamine või taheti eelkõige tagada enda heaolu. See aga ei puutu antud juhul asjasse. Kahjuks väljus hea plaan aga kontrolli alt- välismaalased said haisu ninna ning neid kogunes siia meeletul hulgal- ja ära ka neid enam õnnestuda ei ajada. Seega tekkiski väike paradoks- nimelt elame riigis, kus me ise enamikke protsesse ei kontrolli ning töötame eelkõige teiste inimeste hüvanguks. <br />Selline olukord ajas aga teatavatel inimestel vere keema. Võitlesime oma vabaduse eest- aga mis välja tuli- hullem olukord, kui pärisorjuse ajal. Töötame enamiku ajast, et ära maksta oma võlgasid pankadele (mis kuuluvad jälle välismaalastele), ning need harvad puhkusehetked rikutakse tavaliselt jälle ära, kuna naine, laps või keegi muu tahab jälle midagi. Seega otsustas grupp inimesi tagasi pöörduda maaelu juurde, kus neid lootsid pakku joosta Neguubiku eest. Plaan oli iseenesest lihtne- võtta kaasa ainult hädavajalik- st jätta koju telefon, arvuti ja muu viimase aja vidinad, mis on vallutanud kalli Eestimaa. Vaikselt alustada uut elu ning töötada vajalikul hulgal ja ülejäänud aja lihtsalt magada või puhata. Siin nägid aga välismaalased ohtu, sest kes ikka musta töö ära teeb- kui kõik metsas redutavad. Selleks alustasid nad ulatuslikku kampaaniat- kõik asjad anname ära poolmuidu ja veelgi odavamalt, autode liisingintressid ainult 0 protsenti- maja saab osta nüüd ainult 3% intressiga ja veel palju muid alatuid võtteid. Kahjuks läksid osa meie vapratest metsaelanikest selle õnge ja tulid linna tagasi, kus töötasid nüüd kaks korda rohkem kui enne, et kõike neid asju lubada. <br />Võitlus pole muidugi veel lõppenud aga kahjuks tuleb tõdeda, et Neguubiku inflatsioon tähendab selle maailma, mida me kord tundsime lõppu. On küll üksikuid võitlejaid, kuid enamik on selle õnge läinud, müünud maha enda, et rohkem töötada ja siis lõpuks ehk vabadus nautida, kui piisavalt raha koos on- aga huvitav millal seda üldse piisavalt on? Seega jääbki kõlama unistus- mullast kajab Neguubiku inflatsioon, kus Neguubikut veel ei tuntud ning kõik oli palju lihtsam, kui tänapäeval.//<br />
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon<br /><br />Mis on muld?<br />Muld on maa mälu.<br />Mis on inflatsioon?<br />Inflatsioon on allakäik.<br />Mulla inflatsioon on seega emakese maa Alzheimer, tema geograafilise mälu lõplik kadumine.<br />Kes on Neguubik? See on kõige raskem küsimus.<br />Minu arvates on Neguubik ungari kettaheitja Robert Fazekas, kes kasutab nimedopingut ja esineb seetõttu vale nime all, et keegi teda ära ei tunneks.<br /><br />Lugu on seega järgmine.<br /><br />Kuri madjar Rober Fazekas, kelles on 90% dopingut ja 10% robert fazekast, käib ringi mööda emakese maa paljast pealage ja tema raskete sammude tümin põhjustab emakese maa mälu kadumist. Peale selle loobib Fazekas emakese maa pead kettaga, millele on kirjutatud kõigi LHV saiti külastatud isikute nimed. Kui ketas puudutab emakese maa kukalt, vajutab mahaplartsatav ketas mulda kõik kettal olevad isikuandmed ja maa imeb need endasse. Tegemist on n-ö primitiivse CD-ROMiga, mis salvestab kõik tehingud, et maa lõplikku inflatsiooni väja arvutada. Nii et tähelepanu, teid jälgitakse! Ketta teisele küljele on veel kirjutatud: Haiguste ravi garanteeritud! Fazekas ei ole normaalne. Mis teha.<br /><br />Miks huvitab Rober Fazekast üldse LHV, et ta sinna oma nina peaks toppima? LHV tähendab madjarite arvates “Lost Horse Value”, mida võiks eesti keelde tõlkida kui “kadunud hobuväärtus”. See on konstant, mis ütleb maailma kohta nii mõndagi.<br /><br />Kas olete tähele pannud, et hobuseid ongi viimasel ajal kuidagi vähemaks jäänud? Mõelege selle peale ja teil hakkab kõhe!//<br />
Mine kohe kähku puhkusele-see on väga tõsine sümtom!:)
26/08/04 14:05<br />see on ylikova :D
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon<br /><br />Neguubiku inflatsiooni mõiste on pärit ajast, mil Pubellaania Iseteadva Nabariigi seaminister Neguubik võttis vastu otsuse juurutada oma vastset leiutist, milleks oli hüdrolingvistiline toru ehk toru, mille abil seemneid arbuusi seest välja puhutakse. Leiutist pidas Neguubik vajalikuks seetõttu, et Pubellaania Iseteadvas Nabariigis toitub enamik inimesi arbuusidest, nende hulgas ka imikud. Arbuusidest just seetõttu, et nad kasvavad Pubellaaniamaal looduslikult, on kergesti kättesaadavad ja neid pole vaja toota (vähemalt mitte esialgu). Et arbuusidest toituvad ka imikud ja nende emadel pole ülekoormuse tõttu aega arbuusidest seemneid välja noppida, leiutaski Neguubik hüdrolingvistilise toru. Selgituseks niipalju, et hüdrolingvistiliseks nimetatakse toru seetõttu, et enne arbuusi seest seemnete väljapuhumist peab arbuusiga rääkima ja kuna vähemalt 95% ulatuses koosneb arbuus veest, on vaja temaga vee keeles rääkida. Pubellaanlased enamasti vee keelt ei oska ning seetõttu monteeris Neguubik toru sisse seadme, millesse on lindistatud veekeelsed sõnad. Nii piisab arbuusiga rääkimiseks vaid nupule vajutamisest. Nagu võib isegi aimata, on hüdrolingvistiline toru väga keerulise ehitusega. Muidu ei suudaks ta täita neid raskeid, kuid hädavajalikke ülesandeid, mis Neguubik on temale omistanud. Seetõttu vajas toote juurutamine rohkesti ressursse. Näiteks maksis ühe hüdrolingvistilise toru tootmine samapalju kui Kamazi koorma jagu porolooni (pubellaanlaste majapidamises samuti oluline toode). Nii oli Neguubik sunnitud hädavajaliku toote juurutamise ja levitamise jaoks tõstma muude toodete hindu ja et sellest ei piisanud, laenama naaberriikidestki. Et Neguubiku esimene partii hüdrolingvistilisi torusid ebaõnnestus (arbuus ei tundnud ära kümmet sõna üheteistkümnest), siis oli Neguubik sunnitud uue partii tootmiseks tõstma jorjeni- ja spinatiseemne hinda ja veelkord porolooni hinda, samuti gofroplasti hinda. Nii kasvasid ka kõigi toodete hinnad, mida valmistati jorjenist ja spinatist, poroloonist ja gofroplastist. Rahutult oodati hüdrolingvistiliste torude uut partiid. Kui see lõpuks valmis, siis selgus, et Scania kastitäie arbuuside seast pooled ei tundnud ära hüdrolingvistilise toru käsklusi, mis ta seemnete väljastamise osas jagas. Mis aga tundsid, neisse jäi ikka kaks kolmandikku seemneid alles. Taas näppisid emad närviliselt arbuuside seest oma näppudega seemneid välja, et nende maimukesed saaksid ohutult rahvuslikku vilja süüa. Siis oodati toote turuletulekut juba kolmandat korda. Pubellaanlased olid tootest nii kaua unistanud, et ei pidanud paljuks isegi porolooni eest kolm korda rohkem raha välja käia kui pooleteise aasta eest. Kui uus partii taas valmis, selgus, et nii kaugele oli Neguubik jõudnud küll, et arbuusid tundsid ära kümme sõna üheteistkümnest, aga seemned ei läinud mitte arbuusi teisest otsast välja, vaid kippusid samast otsast sisse tulema kui sellest, kust puhuti. Siis hakkas Neguubik kahtlustama, et lumi on salaja Pubellaanias sadamas käinud ja arbuusisordile liiga teinud. Et lume kahjustusi ennetada, otsustas ta sisse seada lumehirmutiste süsteemi. Ta kuulutas välja toetuse neile, kes nõustusid lumehirmutisi tootma või ise selleks saama. Seepeale tormas kastitäie tasuta jorjeni- ja spinatiseemne eest kohale kodanikud Kilptädi ja Erimõmm. Tuli veel hulk rahvast, aga rohkem jorjeni- ja spinatiseemet Neguubikul ei olnud. Nii jäid need kaks kodanikku lumehirmutisi vorpima ja arbuusiväljadele seadma. Kui vorpimisest ära väsisid, hakkasid nad ise lumehirmutisteks. Need lumehirmutised said nii hirmsad, et tunamullunegi lumi läinud taevasse tagasi. Ent Neguubiku toodet polnud endiselt kodus kellelgi. Inflatsioon kasvas ja kasvas. Rahvasuus hakati seda kutsuma Neguubiku inflatsiooniks. Kes enam ei suutnud Neguubiku leiutise arengut toetada, pidi paratamatult minema mulla alla. Taas oodati kasutamiskõlbliku hüdrolingvistilise toru valmimist. Enam ei jätkunud Neguubikul ressursse ühtteist veekeelset sõna seadeldise mälus hoida. Nii pidi ta sõnade arvukuse kahandama viiele ja poolele. Rahvas oli pettunud, aga toodet oodati ikka huviga. Inimestel olid juba näpud rakkus sellest seemnete väljanoppimisest. Et toodet ei tulnud ega tulnud, otsustas rahvas minna Neguubiku assistentide Kilptädi ja Erimõmmi käest aru pärima. Loodeti näha kas või ühtegi hüdrolingvistilist toru, mis seemned välja puhuda aitab. Kilptädi teatas, et tema oskab arbuusi seest seemneid välja puhuda ja tema on sellist toru näinud, aga muu olevat ärisaladus. Nii jäi rahvas ikka pika ninaga. Järjest enam pubellaanlasi oli läinud mulla alla, sest ärisaladust ega Neguubiku suurepärase leiutise arengut ei jõutud enam toetada. Ressursside vähesusele vaatamata lasi Neguubik välja uue partii. Arbuusid tundsid ära kõik viis ja pool sõna. Seemned kippusid kohatult igast kandist läbi koore välja. Tarbijakaitseamet otsustas, et see on ebaesteetiline ja ebaeetiline, kuna sellise seemnete väljumise korral tekib väikelapsel arbuusist väärastunud pilt ja hilisemas elus ei suuda ta väljadel kasvavat arbuusi ära tunda. Selle peale said vanaemad-vanaisad rabanduse ja paljud neist kolisid jällegi mulla alla. Neguubik aga ei jätnud jonni. Aina kasvavale inflatsioonile vaatamata püüdis ta leida vahendeid, mis takistaksid arbuusiseemnete väljumist igast kandist läbi koore. Katsetused olid neelanud väljade viisi arbuuse. Pubellaanlastele hakkas neid väheks jääma. Siis otsustas Neguubik katseteks valida kõrvitsa, sest sellel ju ka seemned sees. Seekord toppis Neguubik hüdrolingvistilise toru heliaugukesed kinni. Kõrvitsa seest lendasid kõik seemned korrapäraselt välja. Seda imet näidati ka Pubellaania Televisioonis otseülekandena. Kahjuks oli palju kärsitult ootavaid pubellaanlasi juba mulla all ja neil jäi see nägemata. Nüüd aga lõpuks oli põhjust rõõmustada. Elevusega küsiti seda maagilist toru poodidest. Vastuseks oli ikka, et pole veel tulnud, aga varsti tuleb. Rõõmu jätkus aga vaid seniks, kuni jälle tuli uudis tarbijakaitseametilt. Nimelt ei saa toodet müügile lasta, kuna Neguubik on toote nimetuseks pannud arbuusi seest seemnete väljapuhumise toru, aga katsetel puhus ta seemneid välja hoopis kõrvitsa seest. Pubellaanlasi suri kui kärbseid. Ka Neguubiku kopsudest ei tulnud enam õhku ja mulla alla läks temagi. Vähesed allesjääjad kuulevad veel siiamaani mulla alt puhumist. Sellest jutustasid nad ka ühele ajakirjanikust turistile, kes oma suurele-laiale kodumaale jõudes kirjutas artikli “Mulla all kajab Neguubiku inflatsioon”.//<br />
Olgu siis nimetatud ka viimane tähtaeg essee saatmiseks - pühapäev.<br />Kindlasti oleks tore, kui viitsiksite avaldada oma arvamust ülesse pandud esseede kohta. Kirjutajatel hea teada, mida nende ridadest arvatakse.<br /><br />Lõpuks üritan teatava metoodika alusel välja valida enimmeeldinud essee ja samas üritan oma valikut põhjendada siinsamas foorumis. Mõne sõna vestlen saatjatega lisaks ilmselt. Pole midagi teha - kogu protsess on tegelikult väga subjektiivne ja võib-olla ma ei oskagi parimat inimest selle projekti jaoks välja valida. Kunagi tulevikus siis teataks - kas idee teostamine õnnestus või läks vett vedama.<br />
Andke minna, aga koht on selle asja jaoks vale valitud.
v6ibolla paluksid hoopis Võsa Petsi abiks politseikroonikast? ;)<br />jääb teine tööta ja puha..
//Algarvude sära punases kaevus<br /><br />“Veri!Ei mingit kahtlust!”<br />Ta vaatas punast plekki läbi suurendusklaasi.Siis lükkas ta piibu teise suunurka ja<br />ohkas.Loomulikult oli see veri.<br />Meisterdetektiiv Blomkvisti suurepärane vaist oli ta järjekordselt eesmärgini<br />juhtinud.Tema,Kalle Blomkvist,Lillköpingi väikelinna ehk isegi kuulsaim elanik,ei<br />saanud endale lubada eksimusi.Ta libistas ennast köisredelit mööda paar astet allapoole<br />ning kohendas detektiivi kohustuslikku varustusse kuuluvat veidi kulunud aevurilampi,<br />kuid ta ei pidanud seda sisse lülitama.Huvitaval kombel oli ümberringi piisavalt sära,et<br />Kalle ei peaks pimeduses kobama.<br />Mida sügavamale Blomkvist laskus,seda võikamaks avanev vaatepilt muutus.<br />Üksikute vereplekkide asemel voogasid aevu seintel purpurpunased jõulised verejoad.<br />Jah,selle nägemine vapustanuks igaüht,kuid mitte Blomkvisti,ta oli selleks liiga palju<br />saladuslikke mõrvu lahendanud.Ometi pidi temagi tunnistama,et sellise massimõrvaga<br />polnud ta varem kokku puutunud.<br />Kui Kalle oli piisavalt ringi vaadanud,võttis ta ettevaatlikult veel mõned proovid<br />mahajäetud aevu seintelt ning asus kutsuva päikesevalguse poole ronima.Ta lonkis<br />aeglaselt kodu poole,kogu tee juhtumi üle juureldes.<br />Kodus,kirjutuslaua taga,hakkas ta mõrvapaigalt leitud ja kilepakendisse kogutud<br />jäänuseid pintsettide abil piltmõistatuse kombel kokku seadma.Ta tundis,et hakkab<br />tasapisi mõrvamüsteeriumi jälile jõudma.Blomkvist pühkis otsaesiselt lambivalguse<br />kuumas voos läikiva higipiisa ning lasi korraga kuuldele rõõmuhõiske,kui mõistis,et<br />arv,mille ta oli kokku saanud,oli hiljuti Josh Findley poolt avastatud,kuid seejärel<br />salapärastel põhjustel kadunuks kuulutatud 41.Mersenne'i algarv:2 24 036 583 -1.<br />Kalle Blomkvist oli avastanud ning a edukalt lahendanud järjekordse julma ja<br />külmaverelise tapatöö.Kaev oli punaseks värvunud tuhandete õnnetute algarvude<br />verest.Jäi veel üks,ja kõige olulisem küsimus – es oli suuteline midagi sellist korda<br />saatma?Kes?<br />Meisterdetektiiv teadis vastust.Oli täiesti ilmne,et nii jubeda teo jaoks oli piisavalt<br />motivatsiooni ainult algarvude ainsatel vaenlastel – kordarvudel.Kordarvud vaevlevad<br />püsivalt identiteedikriisis ja kompleksides.Ühelt poolt nad kadestavad algarve,teisalt<br />jälle peavad neid ebanormaalseteks,sest algarve tuleb ette vähe ning nende olemust<br />jagavad lahti ainult arv 1 ning antud algarv ise.Arvudevahelist vihkamist õhutab veelgi<br />algarvude suur rahulolu iseendaga ning nende sisemine sära.Teised arvud neid ei<br />mõista,kuid algarvud ise tunnetavad oma tõelist väärtust.Nad teavad,et nad on<br />matemaatikas asendamatud.Võtame näiteks maailmas ülipopulaarse RSA rüpto-<br />süsteemi,algarvud teavad,et ilma nendeta seda ei eksisteeriks.Ainuüksi nende<br />asutamine rüptograafias annab piisava põhjuse,et särada terve igaviku.Särada asvõi<br />surnult vanas veest tühjaks pumbatud kaevus.Kuid siiski särada.<br />*****<br />Noore detektiivi jõupingutused olid vilja kandnud,mõrv oli lahendatud.Tema töö<br />oli tehtud,ta jättis uurimise lõpuleviimise ning formaalsuste vormistamise kohaliku<br />politseikonstaabli hoolde.Blomkvist ei tegele süüdlaste karistamisega,see jääb teiste<br />ülesandeks.Tema on Kalle Blomkvist – Rootsi kõige andekam meisterdetektiiv..//<br />
kõige stiilipuhtam on 26/08/04 10:45 kirjutis. Väga hea keelekasutus töö tellija enda eelistusi arvestades. lihtsalt suurepärane lingvistiline ekvilibristika. ja mis peamine, täiesti mõttelage.<br /><br />3.14 punkti pii-st.<br /><br />kui natuke kritiseerida tohib, siis oleksid mul siiski ka selle teksti suhtes mõned tähelepanekud. <br />ja nimelt - tambovi konstant on natuke liiga robustne väljend, liig distinktne argotism, kui soovite, mida tuleks vältida. tingimata oleks tarvilik kasutada abstruussemaid amfibioole. trafaretse, isegi vulgaristliku tambovi asemel oleks oodanud viidet cauchy jääkliikmele või seose ebamäärasuse korral darboux summadele, mis lisaksid nii vajalikku akadeemilisust, läkitaksid õilsa autori vaimu hõljuma kõrgustesse madalat päritolu lugejaskonna peade kohale ning põhjustaksid viimastes nokturnset melanhooliat ning depressiivse hälvitusega tagasivaateid oma ülikooliaastatele.<br /><br />L.O.L.
riq, tuleb Sinuga nõustuda, 26/08/04 14:05 on ka väga-väga suurepärane. aga ma jään oma esialgse valiku juurde, see vastab rohkem tellija enda varasematele kunstikavatsuslikku laadi pürgimustele.
Minule on siiamaani tundunud, et projektijuht ja kunstnik on ikka suht erinevad ametid ja üldjuhul hea projektijuht ei ole hea kunstnik ning vastupidi. Seetõttu ei saa abesiki kavatsustest eriti aru. Ilmselt jääb mul kreatiivsusest puudu (irooniliselt).
vaja oligi ju kirjanikku.
Aga küsimus on selles, kas väga andeka essee kirjutanud isik on võimeline ka kirjutama selle 1-2 lk teksti välismaa bossidele?<br /><br />Tegijad, kes te aktsepteerite projekte, kirjutage millises stiilis jutt teile kõige rohkem "peale läheb". Loovus on väga hea asi, kui seda kasutada mõistlikkuse/võimete piires. Utoopiat sooviks ikka leida raamatupoest.
Mingiks kõvemaks soolapuhumisprojektiks käib väike ettevalmistus?<br />Või ma teen liiga kellegile?<br />
Kamoon matrox, ürita oma keskeakriis ikka kodus naisega rahulikult ära lahendada. Sa ei pea seda muret foorumist foorumisse pajatama.<br /><br />Ma saan täitsa aru, et igasugused kompleksid tekivad kui ikka EYP pensifondi oled aidanud seal mätasse keerata – või oli juba lapsepõlves varjatud soov Yukose kaudu Kremlit toetada? Mine osta parem poest karp mune ja loobi rahustuseks FSB logo.<br /><br />Einoh, herr Kunsing ju teab, kuda loovat potentsiaali üles leida ja milline inime oleks parim projekti jaoks, millest ta midagi ei tea. Krt, vat selle projekti visandi koostamise puhul oleks tõesti vaja kübe kribamise annet. Uuh ..u scare me.<br />
abesiki idee ongi koguda kokku miljon esseed ja need 1 krooniga maha müüa. Ma arvan, et see on täiesti reaalne.
ok. think whatever u want. kuid pidage meeles:<br />1) ma ei küsi kelleltki siin sentigi, pakun hoopis võimalust<br />2) esseedega pole võimalik midagi teha - autoriõigused kuuluvad kirjutajatele<br />
abeiski, kysid kyll.<br />aeg on raha.<br />ise lopetasin ma nö eskiisi kirjutamise sel hetkel, kui kaks tundi sai ajutegevust täis..<br />aga teema oli algarvude sära punases kaevus. ideeks matemaatiline must auk.<br />takistusin eelkoige matemaatiliste ja fyysikaliste teadmiste taha..<br />selleks et mölka ajda peab ikka teemast teadma, siis suudad kildu panna..<br />
abesiki, se ei ole esimene kord, kus Sa kasutad foorumis teiste vastu häbematut tooni ning pöörad asja isiklikuks, kui Sulle teise inimese seisukoht ei meeldi.<br />Selline ettepanek, et ole edaspidi korrektne ja viisakas.<br />Sa ise palusid tekstide kohta arvamusi. Seega tuleb valmis olla, et neid tuleb mitmesuguseid.<br /><br /><br />
:-) ära siis nii südamesse võta, tundmatu noor sõber. uuh, u amuse me. keep up tha good work.
kusjuures, mingid anonüümsed noored sulesepad (ma olen ju juba sügavas keskeakriisis) võivad mu pihta mune loopida küll, kuid see nende enesetunnet parandab. peaasi, et lugejatel huvitav oleks.
pitsat, pitsat ... teravus ja väiksed võimumängud toovadki esile lhv foorumite eheduse. jube kahju oleks kui siin läheks teemad ja kogu probleemiasetus asjadele keskmiseks. sotsiaalpornot leiab niigi külluses. vaata kui lahe oli karumõmmi ja fiti kokkupõrge invest versus treidimine teemal. see oli nauditav. kusjuures mul on respect mõlema mehe vastu.<br /><br />matrox, ma vaatasin et sa tahad selle essee kirjutanud inimest minu pärast mõnitada, pidades silmas ühte teist foorumit. kui sa lähened teravalt, pead arvestama ka sellega, et võid tugevama nõela vastu saada.
ok, abesiki, lisame teravust - ehk kuidas härra soovib. <br /><br />ei oma autoriõigusi järgnevale tekstile. Autor on üks mu tuttav, kes siin foorumis ei figureeri.<br />___<br /><br />Essee<br />Algarvude sära punases kaevus<br /><br />Sissejuhatus<br /><br />Ekraaniloleva essee teema valikul olen tuginenud abesiki üleskutsele. Selleks, et tungida pealkirja sõnumi sisuni, analüüsin esmalt teema püstitamise võimalikke ajendeid. See on essee esimene eesmärk. Lähenedes pealkirja mõtestamisele selle püstitamise ajendi vaatenurgast, saab analüüsida seal peituvaid probleemiasetusi ning anda omapoolne teemakohane hinnang. See on essee teiseks eesmärgiks.<br /><br />1. Teema püstitamise ajendid: mis jääb pinna alla?<br /><br />Teema püstitaja enda väitel, on “lugu järgmine”. Rohkem kui poole aasta jooksul pole nimetatud isik viitsinud kokku panna ühe projekti visandit, mis tuleb esitada “1-2 A4 ulatuses inglise keeles”. Kummalisel kombel, arvestades motivatsiooni üpris laiaulatuslikku puudumist, on sama isik kirjutanud leheküljelise üleskutse, milles pakutakse “mõnele inimesele võimalust” tulla käesolevas (st. nimetatud isiku peas olevas) projektis osanikuks (nn. ajudoonoriks), kes paneks kogu loo väga ilusti kirja. <br /><br />Ajudoonori sobivust näitab essee kirjutamine absurdsel teemal.<br /><br />2. Abesiki punane kaev<br /><br />Kommenteerimata siinkohal üleskutse ülejäänud – pehmelt väljendudes kummastavat – teksti ning analüüsimata abesiki muid alaväärsuskompleksist tingitud kirjalikke väljaastumisi LHV foorumis(1), teeksin siiski ühe omapoolse järelduse: üleskutse autori aju ei kaardista ümbritsevat reaalsust adekvaatselt. Tõestus? Algarvud säravad punases kaevus.<br /><br />Kokkuvõte<br /><br />Väidetavat miljonidollarist projekti ei ole olemas.<br /><br />(1) http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=65205
bingo! :)
//autori aju ei kaardista ümbritsevat reaalsust adekvaatselt?//<br />oeh ... kas peame üle võtma esimese aluse ilma milleta ei saa midagi head kokku panna?<br />loomulikult ei projekteeri minu hallollus ümbritsevat reaalselt.<br />minu probleem on selles, et ta teeb seda veel liiga realistlikult.<br />iga looja, teadlase, leiutaja ülesanne on otsida neid võtmeid, kuidas saada võimalikult "kõverpildis maailm" kätte.<br />sellistest asjadest tavaliselt avalikult ei räägita, sest see on ohtlik.<br /><br />//alaväärsuskompleksist tingitud väljaastumised?//<br />alaväärsustunne on ilmselt tuntud kahe variandina - koos suuruseluuludega ja ilma. ilma nendeta on kübe kehvem, s.t. motivaator puudub. alaväärsuskompleks tugevas vormingus annab eelise näha asju eemaltvaates ja samuti väga kiire regeerimisvõime, kuid siin on küsimus, et kas reaktsioon toimus suuruseluulu poole või mitte. samuti on probleem, kas suuruseluulu on suunatud ühiskonda või iseenda sisse. kui iseendasse, siis pole seda inimest enam elus või viibib ta arstide järelvalve all. oligarhid on vast tuntumad näited, kuidas alaväärsuskompleks ja ühiskonda suunatud suuruseluul positiivselt töötavad.<br />ma tänan loomulikult komplimendi eest, et just alaväärsuskompleksist kommendin, aga isiklikult arvan, et nii alaväärsusest kui suuruseluuledest jääb kübe vajaka - neid pole lihtne arendada ka.<br /><br />//on vaja teha 1-2lk inglise keeles, aga samapalju siin juba kommentinud//<br />sellele pole nii lihtne vastata, seda peab tundma.<br />põhimõtteliselt on tegu klassikalise olukorraga - mis jääb oma kinnisideest väljapoole, ei paku piisavat motivatsiooni - psühholoogiline blokk.<br />võib-olla ka suhtlemisvajadus, et pakkusin<br />koostöö on üks moodus asju oma õlgadelt ära liigutada<br />teostamata ideed kurnavad<br />asju mida sa pead tegema, ei taha teha, kuid samas võid 50 korda rohkem teha midagi mida sa ei pea<br /><br />//miljonidollarist projekti pole olemas//<br />mainisin ju: 100K -1M dollarit<br />samas: see on raskelt määratletav mis tulu võiks olla<br />teisalt: mõistate ilmselt ise, et seda ideed ei saa ma vähemalt täna ära rääkida<br />veel: kõik võib ebaõnnestuda<br />ning: saadav tulu oleneb väga palju võimetest, kuidas seda projekti suudetakse käsitleda<br />ehk: proovida võib kui raha otseselt ei nõua<br />ja: kasutajanimi abesiki on piisavalt pikka aega siin figureerinud. sry, aga ma poleks nii loll, et oma kasutajanime all "tillitamisprojekti" üles panna, juhul kui see oleks.<br /><br />//http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=65205//<br />pitsat, matrox + kompanii. poleks olnud mõtet seda siia üle kanda. pitsatil oli antud juhul tõsiseid probleeme mõistmisega, et marginaal esitatakse tihti protsentides. matroxile võib aga öelda, et kõik mis ühe hingetõmbega pole arusaadav, ei pruugi olla sisutühi. isiklikult minule piisas ühe erudiidi arvamusest hiljem, et loos on huvitav iva olemas ja paljud vastuastujad tegid lihtsalt end lolliks. selles alguse postis oli paar matslikku demagoogilist eksimust minu poolt, kuid mälu järgi ei viidanud sellele keegi. sry, Romario, kuid sinu sõber on minu jaoks siiski inkognito - peaks vbla kunagi otsima 3 või 4 sellist arvustajat, kes suudaks sellele teemale tõsiselt peale astuda ning paluda neil oma hinnang anda. hetkel oletaks, et su sõber saaks ai vaimselt.<br />aga üritame selle jätta, sest näiteks minu jaoks on too ammune teema igavaks muutunud :)<br /><br />//abesiki//<br />le meeldib lhv sait<br />ta kribab siia südamest ja ütleb kohe mida mõtleb<br />ta ei hakka pugema<br />ta võib teravmeelitseda vahepeal, sest vürts tundub lahe<br />kui kritiseerib vulgaarselt, siis seepärast et miski või keski muutuks paremaks<br />või tundub talle see stiilne<br />ta usub inimestesse ja nende heatahtlikkusesse<br />on kaugel ideaalsest inimesest, kuid hinges on idealist<br /><br /><br />Kas ma saaksin veel kuidagi abiks olla mõne probleemi või küsimusega?<br />
Abesiki,<br /><br />saaksid küll :-)<br /><br />Näiteks sellega, et sa loeksid läbi sulle saadetud esseed ja siis võrdleksid neid tõeliste tippteostega:<br /><br />vt ntx: deepsky Re: Hind või kvaliteet (a la K-Arvutisalong)? 03/08/04 20:26<br /><br />Minu meelest võiks LHV sellele mehele (või naisele, kes iganes, vahet pole) lausa väikese rulli libistada, et ta aeg-ajalt siin kommimas käiks. Ilmselt on tegu tipptegijaga, kelle põhitöö ongi kirjutamine - igast sõnast õhkab professionaalsust! Tundub, et tänapäeva Eestis suudab ainult Kaur Kender oma helgematel hetkedel (suur NB! ainult helgematel hetkedel, jamaitea kas see sõltub Obolonist, espressost või miskist muust :) samahästi kirjutada (ei arvesta vana põlvkonna tegijaid ja kodumaiseid dekadente). <br /><br />abesiki, on see mingi noorte novelistide konkurss? Anna siis veidi lihtsamad teemad! Aga sul on ju tipptaset vaja? Pöördu deepsky poole! Lase tal proovitöö teha ja riputa siia üles! See oleks tõeline tase!<br /><br />Deepsky headus seisneb veel selles, et ta mitte ainult ei kirjuta ise suurepäraselt, vaid ka inspireerib teda ümbritsevat maailma. Näiteks IMHO abesiki parim comment aastate jooksul LHV-s on just samas k-arvutisalongi jutulõimes: abesiki Deepsky II version 03/08/04 23:55
velikij. deepsky jutt oli kommendina muidugi lahe, kuid Eestis leidub ilmselt piisavalt inimesi, kes vaatavad sellele kommendile korraks peale ja võivad siis laduda lehekülgede kaupa sarnast koodi. neid on loomulikult vähe, kes selleks suutelised on.<br />see kuulub valdkonda - "lõbustame massi"<br />nii mõnedki profid on igavuse pärast massile teenuse pakkumisest loobunud ja tegutsevad oma spetsialiteedis ning nende üllitised on suunatud ainult vaimsele eliidile. massile on need mõistetamatud tihti või lihtsalt ei paku huvi. loomulikult ei tegutse need inimesed raha nimel.<br /><br />kui deepsky on seda tahtnud, on ta juba essee saatnud või teeb seda või kui ei taha, ei saada.<br /><br />milleks peaksin andma lihtsamad teemad? ma ei otsi keskmist inimest, vaid ühte inimest sajast, kes on võimeline antud teemal paugutama. siin vist juba on üleval mõni selline essee, mis on lõdva randmega paarikümne minutiga kokku pandud. et hoopis müügimeest ja projektikirjutajat tarvis? see asi on õpitav - paar müügi- ja projektiteemalist üllitist kätte ja loov inime kirjutab varsti midagi head kokku juba. keerulisem point on leida inimene, kes suudab näha kaugemale kui tavaliselt.
mõne päeva jooksul siis loodan selgusele jõuda, kellele see projekti visandamise mõnu pakkuda. oodatust rohkem lugusid saabus.:)<br /><br />//Sibulatehase kääks<br />Arvatavasti teavad kõik ülipopulaarse kodumaise õlle "Sibul" lugu. Seda,<br />kuidas väikesest õlletööstusest kasvas lühikese ajaga konkurent<br />õlletööstustele ja mis oleks peaaegu pankrotti viinud kaks suurt<br />õllehiiglast.<br />Kuid edu on sama suur tulema kui minema ja nii juhtuski, et mull lõhkes ja<br />väga suure pauguga.<br /><br />Taustinfot ettevõtte kohta pole väga palju mõtet anda, niigi teavad<br />enamjaolt kõik, kuidas osaühingust Sibulaõlu, mis alustas ühe<br />villimisaparaadiga, kasvas 14 kuuga kahte tootmishoonet omav börsile suunduv<br />ettevõte mis ähvardas lämmatada uudse maitse ja väga osava müügistrateegiaga<br />kõik teised õlletooted. Sibula õlu suutis konkurentidest 1/3 võrra odavamate<br />hindadega ja kergelt sibulamaitselise heleda õllega võita paljude<br />eestimaalaste südamed. Kui üleelmise aasta alguses tootis Sibulaõlu vaid<br />124000 liitrit heledat sibulaõlu, siis eelmise aasta alguse seisuga tootis<br />ettevõte kuus üle 3.4 miljoni liitri heledat sibulaõlut millele lisandus ka<br />tume sibulaõlu tootmismahuga üle 800000 liitri kuus. Sellise tootmismahu ja<br />eeldatava 5% kasvu ning prognoositud sooja suvega oleks Sibulaõlu kindlasti<br />vallutanud üle poole kodumaisest õlleturust.<br /><br />Mis tingis aga selle, et eelmise aasta lõpu seisuga oli Sibulaõlu<br />tootmismaht vaid 78000 liitrit kuus?<br />Kindlasti täiesti läbikukkunud reklaamikampaania kevade lõpupoole. Sarnaselt<br />paljudele konkurentidele otsustas ka Sibulaõlu loosida toodete ostjate vahel<br />välja tervelt 30 enamlevinud sõiduautot ja seda ülilühikese kampaania, 1<br />nädala, jooksul. Esmaspäeval väljareklaamitud kampaania suurim probleem<br />seisnes selles, et kogu kampaaniale registreerumine toimus läbi interneti,<br />kuid esimese paari tunni jooksul oli kampaanialeht ülekoormatud ning sellele<br />järgnes serveriruumi põleng. Kampaania katkestati järgmisel päeval ja kahju<br />ulatus mitmekümne miljoni kroonini.<br /><br />Sellest seisust oleks ettevõte veel puhtalt välja tulnud kui järgmisel<br />nädalal poleks lahvatanud skandaal - nimelt avastati korralise veeproovi<br />analüüsi käigus, et õlle valmistamiseks kasutatav vesi sisaldas 41<br />mikrogrammi/liitri kohta elavhõbedat, mis on üle 40 korra lubatust rohkem.<br />Tootmine peatati esialgu kaheks päevaks, tehti täiendavaid analüüse ja<br />selgus, et mürgist vett oli kasutatud peaaegu terve viimase nädala jooksul<br />ning kõik müügilolevad partiid võeti poodidest tagasi. Selgus, et elavhõbe<br />oli vette sattunud töötajate lohakuse ja ebakvaliteetse puhastusseadme süül.<br /><br />Siit algas ka tarbijate silmis usalduse kaotanud ettevõtte langus. Kuigi<br />peale kõiki puhastusaktsioone ja analüüsitehnikasse investeerimist käivitati<br />tootmine jälle 9 päeva pärast, oli tagasilöök tohutu ja läbimüük sisuliselt<br />olematu. Peagi avastasid ka konkurendid, et kerge sibulamaitsega õllel on<br />suur menu ja tõid üheaegselt turule kaks suhteliselt odavat toodet millel<br />oli koheselt suur edu.<br /><br />Sibulaõlu lõpetas kurvalt, 320st töötajast vallandati 270 ja allesjäänud 50<br />töötaja palku kärbiti. See tõi kaasa kogemustega töötajate lahkumise ja<br />ettevõte oli sunnitud veelgi otsi kokku tõmbama.<br />Tänase seisuga on Sibulaõlu suutnud küll saavutada enamvähem stabiilse<br />läbimüügi kuid konkurentsis püsimist neile kauaks ei ennustata. Ka ei ole<br />nende muutumatu maitsega õlled enam nii atraktiivsed võrreldes konkurentide<br />Maheda Sibula ja Vürtsisibulaga. <br /><br />Kokkuvõtteks siia juurde, et suure eduga kasvaval ettevõttel on alati risk<br />kukkuda kõrgelt ja väga valusalt. Õlleturg sai terve selle krahhiga suure<br />tagasilöögi ja õlle tarbimine langes eelmise aasta kokkuvõttes üle 30%, mis<br />tõi probleeme ka teistele, kuigi nagu nad ise ütlevad - lõpp hea kõik hea ja<br />kuri sai oma teenitud palga ja nüüd ulub mahajäetud sibulaõlletehases vaid<br />tuul.//<br /><br />
//Algarvude sära punane kaev<br /><br /><br />Projekt. Kavalad teed, kuidas maailma osaks saaks midagi, mida tahetakse, et maailma osaks saaks. Nii saabki. <br /><br />Mingi asi. Sellest enam ei pääse. See nõuab inimese välja. Kui projektis on hästi leitud kavalad teed. Inetu küll, aga nii saab. <br /><br />Sest lõpuks ei ole ju vahet. Kui maailma osaks on saanud, siis sellega tehakse. Mida saab. <br /><br />Lõpuks on ainult üks küsimus. Mida me tahame. Sest me teeme niikuinii, mida me saame. Kui me juba saame, saame me tõeliselt. Me peame.<br /><br />Ära arvata, mille saama peame, mille nõuab välja projektiga maailma osaks saada lastud asi. See on edu. Ja alatu.<br /><br />Tunda ja püüda lõksu mõned inimesed. Nii palju kui vaja. Tunda teid. Julm. Kuid tulus.<br /><br />Üks filosoof ütles, et asja toob esile sõna. See on tähendus. See nõuabki välja. <br /><br />Algarvude sära punane kaev ei nõua veel kuhugi. Lihtsalt pealkirjana huviga ühte esseed. Selle ta sai. Olgu, ükskõik...// <br />
Abeski on niisiis leidnud uue hobi, inimesel pole midagi normaalset enam oma vaba ajaga peale hakata. Tra mai või 12 points – projektijuhi konkurss!<br /><br />Kui herr Lepik oma accepti annaks, siit võluks juba kindlasti välja hea proosa teemal “Kuidas Anija mehed Eurolandi käivitasid” (https://www.lhv.ee/personal/premium/index.cfm?doc_id=27242). Muuseas ilma stop lossita. Alates sellest, kui sain tuusiku Rootsi & kaine ja kammituna oma tulevase bossi kätt surusin. Lõpetades IT meeskonnaga, kelledest x% käis Falcki koosseisus lõunavaheaegadel trammis nr. 3 jäneseid püüdmas. Mitte et Rootsis mingeid erilisi vaatamisväärsusi oleks peale kuningalossi ja 2 alkopanga. Arvestades kohalikku turukonjuktuuri, oleks arvatavasti another 1M tugriku idee hakata tootma alkovaba viina. Täiesti Free 12 points investeerimisidee ilma essede ja ajudoonurluseta.<br /><br />Minu arvamus antud teemadest? Täielik jaburdus. Mulle sobib.<br /><br />Algarvud on kahtlemata üks omapärasemaid loodusnähtusi. Punane kaev on külm ning enamasti märg. Paljud algarvud, mis on kunagi olnud punases kaevus – kas siis vabatahtlikult või mitte, tunnevad edaspidigi tungivat vajadust nautida punase kaevu karget hingust. Vahel muutub algarvudel vajadus punase kaevu järele lausa vastupandamatuks, nad on ühe ainsa kaevu eest valmis andma mida iganes... <br /><br />Tänapäeva suurimaks probleemiks võibki lugeda sõltuvust punasest kaevust. Sellest vabanemiseks pole siiani vastavaid vahendeid leitud. Samuti on teadlased kindlaks teinud, et raskesti haigestunud algarv võib teist arvu nakatada ka kastekannulisel teel...<br /><br />On püstitatud hüpotees, et antud sõltuvuse põhjustajaks on eelkõige põhjaveed, mis sumbuvad punasesse kaevu Columbia vihmametsadest, samuti on süüdistatud epideemia esilekutsumises UFO-sid ning Hiina kuningat. <br /><br />Kahjuks on narkootilise kaevu mõju vallutanud mitte ainult algarvud, vaid ka LHV floora & fauna. Võtab lausa silma veele nähes Abeskit keksimas puult puule ning projektijuhi otsinguil punasest kaevust endal juukseid peast kitkumas...<br /><br />On ülimalt masendav vaadata, kuidas algarvud seisavad massidena linnaväljakutel, aasadel, niitudel ning ootusrikaste nägudega taeva poole jõllitades palvetavad igal täistunnil, et kõrgesti austatud punane kaev annaks neile kasvõi 244,8 tugrikut. <br /><br />Massiliselt on algarvude seas levinud enese rahuldamine kastekannu abil, mis omakorda soodustab HAIGUSE ohjeldamatut levikut. Tekib küsimus, kuidas panna piir algarvude ajaloo suurimale epideemiale! Leian, et sellele küsimusele peame vastama just meie – suured Investorid, Ärigeeniused. Me ei tohi jätta kasutamata ühtegi võimalust, et teha algaarvudele punases kaevus olemine turvaliseks, et muuta kastekannud kahjutuks. Algarvud peame päästma meie, Straddlegurud, kui me tahame, et seni leidmata algarvud saaksid investeerida nagu meie, kartmata kukkuda punasesse kaevu.<br /><br /><br />Nii lihne see ju oligi! Muide, kui leidub veel abivalmis inimesi siis paluks abi ja argumeteeritud seisukohavõtte teemadel:<br /><br />1. A meta-level knowledge-based algorithm derived from a collaborative high-speed toolkit<br />2. A responsive binary language for a synchronized secure system<br />3. An optimized mobile architecture embedded in a type-safe secure protocol<br />4. An interactive concurrent work cluster applied to a dynamic proxy theorem prover<br />5. An active programmable compiler derived from a balanced parallelizing protocol<br />6. A virtual high-speed language derived from a responsive parallelizing solution<br />7. Jne...<br /><br /><br /><br />Igatahes oma 12 points annan 26/08/04 10:45-le ebanormaalselt fanaatilise perverssustesse süvenemise eest.<br /><br />Ja Velikij... ma olen vägagi loksutad sinu verbaalsest kõhulahtisusest komplimentide alal, kuid oled tähele, et pannud herr M.C. tavaliselt shordib seda, mis siin foorumites leidub?<br /><br />Kui LHV teamil on soovi sponsoreerida, siis paluks:<br /><br />HP: 221002375390<br />Nimeks panna Ms. Trikkk<br />Ja selgituseks: uusi hilpe vaja<br /><br />tundub pop väljend olema<br />
<b>Võitjad selgunud!</b><br /><br />Kõigepealt peaks mainima, et niisugused teemad kohe meelitavad teatavat tüüpi inimesi ligi. Vähemalt minu isiklik arvamus on selline. Ja palju häid lugusid saabus. Mõned lood on veel ülesse panemata. Ei jõudnudki kõigiga korralikult vestelda ja minu valik on seetõttu väga subjektiivne. Raske oli tegelikult valida.<br />Üritasin esitada ka online`s paar lisaküsimust. Need olid erinevad, kuid üks variant oli umbes järgnev:<br />1) Mida Te näeksite banaanil ja elektril ühist?<br />2) Oletame, et peaksite müüma banaane 50 krooni kilo. Et seda mingilgi määral edukalt teha, peaks olema tegu ilmselt toote- või turundusinnovatsiooniga. Millist ideestikku või strateegiat kasutaksite?<br />3) Oletame, et Teile pärandati miljon teelusikat. Kuidas Te üritaksite need kuue kuuga ära müüa?<br />Mõni kirjutas parema essee, mõni vastas paremini. Vastamiseks võis paar minutit mõelda. Suurem osa jäi küsimustega tõeliselt jänni. 4-5 inimest vastas hästi. Ma ei oskagi loogilist põhjust anda, miks kaks inimest antud projekti silmas pidades paremini tundusid sobivat. Just ANTUD PROJEKTI. Tõesti, huvitavaid lugusid saabus.<br />Ja lõpuks juhtus nii, et ma ei suutnud kahe inimese vahel valikut teha. Nad nagu täiendaksid teineteist ANTUD PROJEKTI silmas pidades. Ja mõtlesin, et äkki pakuks mõlemale. Juhtuski nii, et ühe inimese asemel leidsin kaks (25% ja 25%).<br />Aga kogu projekt võib vabalt minna vett vedama.<br /><br />Kes on siis need ajudoonorid? Esimese inimese essee on postitatud 26/08/04 14:05. See lihtsalt ei ole normaalne lugu!!! Positiivses mõttes. Kui seda tähelepanelikult lugeda, siis vähemalt minule tundub, et tegu pole lihtsalt abstraktsiooniga, vaid asjad on väga vahvalt seostatud. Kõigele ei saa ma ilmselt pihtagi. Tavaliselt üritatakse luua ja seostada asju klassikalisel viisil, mis on muutunud juba omamoodi ikoonideks. Alzheimeri - Fazekase - madjari - emakese maa pealae - CD-ROMi ja LHV telje puhul on tegu päris erinevatest klassifikatsioonidest võetud teguritega. Ja need on õnnestunud siduda nii, et kogu lugu kannab ikkagi sõnumeid.<br />Loo taga on doktorikraadiga turundustegelane.<br /><br />Teine inimene ei saatnudki esseed, hoopis järgneva jutu. Küsisin temaltki need küsimused ja ta vastas hästi ning üldse jättis sümpaatse mulje. Pean silmas just kuidas erinevatele probleemidele vaatab, mida mõtleb, jne. Tema on kõrgharidusega ettevõtja, kes on seotud ja on olnud seotud erinevate projektidega. Huvitav oleks ilmselt mainida, et faili nimi, mille avasin, oli "maaitanteenidasulosasellestmiljonist.doc"<br /><br />//Valmiv kirjatükk peaks oma iseloomult olema nö „elevator pitch“ kirjalik versioon, mis on riskikapitalistide definitsiooni kohaselt rahataotlejapoolne sisutihe lühitutvustus oma tegevuse tähtsamatest aspektidest ning mille ajaline kestvus ei tohiks ületada liftisõidu kestvust ja mis peaks olema lihtsustatud sisuga.<br /><br />Sarnaselt muudele esitlustele, tuleb ka käesoleval juhul alustada esitluse kirjutajate eesmärkide fikseerimisest. Kindlasti tuleks kontrollida nende eesmärkide kattuvust/konfliktsust sihtgrupi eesmärkidega.<br />Kommenteeriksin alustuseks oma mõttekäigu lähtepunkti. Nimelt kõik teostatud ideed sünnivad siia ilma vähemalt kaks korda – esiteks autori peas ning seejärel kirjapanduna/teostusena. Probleem seisneb autori oskuses taasesitada oma peas eksisteerivat selliselt, et adressaadile suunatud info transformatsioon oleks võimalikult väikese hälbega, mis kindlustab adressaadi poolse adekvaatse interpretatsiooni. Hälbe minimiseerimine on võimalik adressaadi käitumuslike eripärade kaardistamises ning analüüsitulemustele vastavalt esitluse sisu vormistamine. <br /><br />Kuna väidetavalt on Eesti poolne tingimuslik aktsept ideele saadud, siis eeldatavalt on juba kellelegi suudetud antud äriideed adekvaatselt selgitada. Kirja adressaatideks oled foorumis märkinud Eesti osapoole globaalsed bossid, kelles tuleb oma ideega huvi äratada.<br />Esimese sammuna tuleks adressaadi kohta võimalikult palju tõest informatsiooni hankida, sest see suurendab oluliselt eesmärgi saavutamise tõenäosust. Võimalusel tuleks vastused leida järgnevatele küsimustele:<br /><br />Kes on kirjatüki adressaat(did)? Kes tegelikult esmafaasis kirja läbi töötleb? Kas otsustajad on kindlaid otsustusmehhanisme järgivad indiviidid või pigem intuitiivse lähenemisega? Mis võiksid olla osutajate motiivid? Mis otsustajaid motiveerib? Milline oleks parim ajastus oma esitluse saatmiseks? Kes peaks olema saatja (meie/Eesti poolsed alluvad/kolmas allikas)? Kes võiksid olla mõjusad soovitajad/toetajad? Kuidas ennast nende jaoks positsioneerida?<br /><br />Ülalkirjeldatule vastuseid leides tuleb meeles pidada, et kuigi inimesed üldjoontes põhjendavad oma valikuid ratsionaalsete väidetega, on siiski enamus otsuseid tehtud emotsionaalsetele alustele toetudes. Seega ei tohiks liialt vaimustuda oma idee tehnilistest omadustest, sest need on valdavalt ratsionaalse iseloomuga. Pigem tuleks rõhuda reaalsele tunnetatavale kasule – kuidas ja kui palju võib meie idee implementeerimine bossidele ja nende poolt juhitud organisatsioonile kasu tuua. Selleks tuleks kaardistada ka organisatsiooni tegevusvaldkond, eesmärgid, missioon, kultuur, peamise probleemid, jne. <br /><br />Üheks kirjatüki probleemseks faktoriks on teema laiahaardelisusest tulenev keerukus, järelikult tuleks leida võimalusi sisu lihtsustamiseks (suurettevõtete bosse ei valita ametipostile ainult kõrgtasemeliste teadmiste pärast antud tegevusvaldkonnas, vaid hoopis näiteks suurepäraste juhtimisvõtete omamise tõttu). Esitluses tuleks alustada üldisest ning võimalusel vältida detailidesse laskumisest, kuid detailidele viidates tuleks esile kutsuda diskussiooni tekke võimalust. Lihtsustamisel võivad aidata vastused järgnevatele küsimustele (mis aitavad ka endil ideed ja kompleksust aduda):<br /><br />Kas suudame kokku panna antud ärivaldkonna nö „suure pildi“? Millistele globaalsetele trendidele saame esitluses toetuda? Kas on tuua korrelatsioone minevikust, mille abil tuletada võimalikke tulevikutrende? Kas on võimalik viidata autentsetele ja üldtuntud allikatele? Milliseid abistavaid illustratsioone saaksime kasutada?<br /><br />Idee tuumikut avades peaksime vastama järgnevatele küsimustele (mida rohkem suudame bosside küsimusi ennetades ette ära vastata, seda parem):<br /><br />Kas idee on korduvkasutatav? Kuidas idee ühtib antud organisatsiooni eesmärkidega? Kas idee moodustab uue süsteemi või on mõne suurema süsteemi osa? Kui süsteemi osa, siis kuidas on see integreeritav? Kas idee on korduv kasutatav? Milline on idee perspektiiv? Kus ja mis ulatuses saab seda mujal kasutada? Milline on meie võime äriidee realiseerimisel kaasa aidata? Kas meie panus on kontseptuaalne või nö hands-on? Kes on meie idee toetajad? Kas ideed on lihtsalt ülevõetav? Mis on hinnangulised investeeringud?<br /><br />Kokkuvõtteks lisan, et ülaltooduga arvestamine ei anna 100% garantiid antud äriidee õnnestumisele, kuid kindlasti suurendab see arvestatavalt õnnestumise tõenäosust. Õnnestumise üheks eelduseks on, et suudame tekitada diskussiooni bosside ja meie (või meie esindajate) vahel, kus saaks juba detailsemalt oma seisukohti põhjendada.//<br />
Abesiki, milleks sind veel pärast selle idee tutvustamist veel vaja on ?
a) seda asja ei võetaks menetlusse muidu, sest isik on teada, kellelt visandit oodatakse<br />b) tänaksin alttõmbajat, et ta ei soovinud osalust ja tegi minu eest asja ära (kusjuures osalusest jääb ilma)<br />c) ilma selle organisatsioonita on keeruline antud ideega midagi teha<br />d) loodan, et leidsin usaldusväärsed inimesed - ma ei usu, et sedaviisi ideede pihtapanemisega jõuab kaugele<br /><br />kuid käkki saaks kindlasti keerata, iseasi, kas see majanduslikult kasulik oleks.
abesiki, esseedest veelgi rohkem huvitaks lugejaid ehk kavalamad pärlid hiljem privaatselt esitatud probleemidele ;)
Ma ei pidanud silmas ajudoonureid vaid Organisatsiooni.
Ma ei ole kuulnud, et mõni suurem ja auväärsem asutus tegeleks neile esitatud projektide vargusega. See pole midagi nii head, et ta võiks oma mainega riskida. Vähemalt minuteada on kombeks ikkagi austada nii öelda autoreid. But never knows.
Austada autoreid...;)) Sa ikka paned ja su naiivsus kohati lausa rabab.<br /><br />Abesiki, ma soovin sulle ja su üritusele edu. Ma olen üht koma teist ka näinud rahaküsimise ja rahapakkumise vallas nii erakapitali kui ka kolmanda sektori osas. Ja kahjuks ma pole veel näinud, et lihtsalt idee eest makstakse. Ja lihtsalt see, et oma laiskusest ja idee kirjapanemise eest ära anda pool võimalikust projektist. No ma ei tea. Sa ise ütlesid kusagil ennem vist, et raha ja ajud saavad varem või hiljem kokku:). See tundub praegusel juhul küll tõsi olevat.
Ettepanek jätkata väga toredat, vahvat konkurssi, viies läbi teise etapi luulevormis.<br />Väljakutse veelgi kõrgemal kunstilisel tasandil...<br />Loomingu nautimine käsikäes majanduse arenguga...<br />Tore, nii tore...<br /> <br />
no mis siis nüüd häda on?<br />et peab hakkama värisema... peale sinu kommenti?<br />ausalt, rõve oleks mõelda, et sinusugune inimene veel kuskil supipoti juures istub.<br /><br />jumala pärast, inimesed, ärge kunagi tehke midagi, mille jaoks pole erilisi kulutusi vaja teha.<br />ärge isegi proovige, kuna coral ju teab!!!<br />coral on geenius, tal on ülevaade kogu maailmast.<br />ta tunneb kõiki inimesi.<br />coral on RAHA, tema on kõiksuse alge.<br />mõni inimene julgeb tunnistada, et tal on tiba ajusid, aga coral on kõvem - coral=RAHA<br />sorry, mul pole ajusid (igaks juhuks pean sellisele inimesele juurde märkima "oleneb kellega võrreldes"), aga meeldiv tutvuda, Hr. RAHA.<br /><br /><br />
Kuule abesiki, ära hakka jälle ülbama ja ärplema.<br />Ole soliidne, nagu sa tahad olla.. ülimalt haritud ja väljapeetud kõrgemal lihtsamatest tegelastest, parima keelekasutusega jne.<br />Aga mis mulle elu on näidanud on see, et coralil on kahjuks õigus. Nii küll tavaliselt rikkaks ei saada, ainult kõva "pistmine" aitab sedaliiki lepingut saada.<br />Üks veel , mina ei ole kohanud üliharitud inimest kes oskaks pappi teenida, neid segab just seesama haridus ja haritus.<br />Ah ja seda ka, et tünga tegemine ja soolapuhumine on päris peenike äri.<br />Aga muidu edu ja andke teada kuidas läheb, meie siin hakkame panuseid tegema.
Minu tagasihoidliku repliigi mõte oli see, kui sul on võimalus, siis proovi sellest võtta maksimaalset. See tähendab, et võta ennast kokku ja proovi ise see paber valmis kirjutada. Sa oskad piisavalt hästi kirjutada, see ei tohiks olla sulle ju probleemiks. <br />Lisaks, kui kohapealsetele ülemustele asi meeldib, siis miks sa koos nendega seda ideed edasi ei arenda ja miks need oma bossidega ei suhtle? Ja veelkord, millega sina seal vahel kasulik oled? <br />
Abesiki ühes siinses foorumis räägiti Äripäeva ajakirjanike küündimatusest. Kui ma neid esseesid loen mida sa kribanud oled siis ma mõtlesin, et äkki sa võiksid Äripäeva tööle minna
Kas keegi oskab maakeeli öelda, mida ja kellele peab abesiki tõestama, et abilisi otsib?
tundub, et abesiki on üsna laiahaardeline, kas keegi lõpuks sai ka selle milli kätte? Praeguseks juba uued projektid, kui vaadata enimklikitud foorumeid:)
ära pabista, küllap annan kunagi teada, õnnestus või mitte.<br />kübe ta venib ja aega läheb, aga ära proovime.<br />kõike ilusat.<br />