ELi merelaevanduse täiendav maksustamine toob ikka järjekordse kahjumi. Millal see energiakaubandus ükskord hooneteni ometi jõuab? Ja maismaatransporti? Ootame juba kannatamatult.
ELi merelaevanduse täiendav maksustamine toob ikka järjekordse kahjumi. Millal see energiakaubandus ükskord hooneteni ometi jõuab? Ja maismaatransporti? Ootame juba kannatamatult.
Mis see energiakaubandus tähendab?
Hakkavad omavahel CO2ga kauplema nagu kord ette näeb.
Pakun, et Star on shuttle tüüpi uuem ja kallim laev, millele ei ole head liini peale Mega ja MyStari tulekut Tal-Hel liinile. Pikemat kaubaliini on ehk rentaablim sõita rohkem kaubaveole orienteeritud odavama Superfastiga.
To: sell_now. Kuidas nad küll neid laevu tellides sedasi mööda panid?!?
Mööda, miks? Üks on 20 ja teine 25 aastane laev, teenus on arenenud ja keskkond muutunud.
Tallink Q1 analysis: “Challenging year priced in” Link to report
https://www.vikingline.com/press-room/87B99CC070F5D25F
Tehnoloogiahüpe tulemas. Praegused elektrilaevad Helsingborg-Helsingör liinil on umbes 5 MWh, siin siis vaja umbes 100 MWh.
Huvitav kuidas Tallinna sadam vaatab tulevikku, mis puudutab rekkasid Tallinna kesklinnas. Selge tundub aga olevat, et Helsingis kolib kogu liiklus Läänesadamasse. Rail Balticu mõju?
Huvitav veel kuidas mõtleb Eckerö, kellel üks suuromanik on Viking.
Ja kuidas mõtleb Tallink elektrilaevade kohta.
Tunneliküsimus äkki esialgu tagaplaanile. Äkki juba "geopoliitilise turvalisuse" tõttu.
Tallinki tänases Q2s selgub siis materiaalse põhivara loetelus, ja rahavoogude aruandes, et on müüdud materiaalne põhivara väärtuses 64-65 MEUR. Umbes selline peaks siis olema olnud Stari müügihind. On ka olemas ümberhindluse reservis muutus, ehk võimalik, et Star oli kõrgemalt hinnatud, aga ei selline üles- ega allahindlus oleks läinud läbi kasumiaruande. Q2s on küll väiksel määral "muud äritulud ja -kulud", aga ebaselge kas Stari müügiga seotud.
Muidu pole Tallink Q2 optimistlik lugemine, aga see mis on väga hea on netovõla areng:
Netovõlg: 30 juuni 2022: 656 MEUR 30 juuni 2025: 460 MEUR
Võrdluseks:
Enefit Green'i netovõlg:
30 juuni 2022: 64 MEUR 31 märts 2025: 699 MEUR
Stefan! Kui suur on sinu arust võimalus, et Infotar Tallinki börsilt ära viib?
koto Noh, Infortar ju põhimõtteliselt pakkusid kõigile 0,55 EUR/Tallinkaktsia eelmisel aastal, ehk küsimus on pigem kas nad oleksid huvitatud tegema ka ahvatlevamat pakkumist. Puht finantsiliselt tundubki, et Infortaril on päris oluline hoida dividend üleval, ehk selles mõttes oleks vähemtõenäoline pürgida suuremat osa Tallinkist, kui Tallink on juba kontrollitud. Kui oleks lisalikviidsus, siis ehk teine lugu. Pikaajaliselt võib arvata, et on päris kohmakas tegeleda kahe börsinoteeritud ettevõttega, mis suures osas on üks ja sama. Selge on see, et nii Tallinki äri kui Infortari gaasiäri võivad muutuda korralikult tulevikus, ehk kujunevad "uued" ettevõtted aegamööda, mis siis jällegi paneb küsimärgi alla miks peaks olema kaks börsil, kui grupp on niikuinii sama. Aga lühiajaliselt pakun, et finantsid takistavad väljaostu.
koto24/07/25 12:53Stefan! Kui suur on sinu arust võimalus, et Infotar Tallinki börsilt ära viib?
Vastupidi, ennustaks, et kui Tallink muutub rohkem kasumlikuks ja selle tõttu ka Tallinki aktsia hind tõuseb, hakkab Infortar sellest hoopis vabanema ja suundub uutele jahimaadele. Kui kunagi 35a tagasi tundus, et tegu on võikalt kasumliku tegevusvaldkonnaga, siis viimane aastakümme (või paar aastakümmet) ei viita sellele kuidagi, et see selliseks taas muutuks.
Üks "finantsivaba" lahendus oleks veel pakkuda Tallinki aktsionäridele Infortariaktsiad väljavahetamiseks. Siis muutuks lõpuks Infortari aktsia likviidseks. See aga omakorda ei pruugi olla hea Infortari aktsia hinnale, aga võimalik stsenaarium ikka.
...pakkuda Tallinki aktsionäridele Infortariaktsiad väljavahetamiseks.
No seda varianti ma rohkem pidasingi silmas. Saaks rahad ühte potti.
stefan24/07/25 13:08...pakkuda Tallinki aktsionäridele Infortariaktsiad väljavahetamiseks.
Tallinki ja Infortari võlausaldajatele tuleb see idee samuti maha müüa ja ma ei usu et see oleks kerge, vaid sealt tekiks päris palju "agasid".
Paistab nii et enne kui mõni uus laev tellitakse, valmis saab on laenukoormus nulllähedaseks jõudnud.
Tallink Q2 analysis: “Perhaps some signs of improvement” Link to report
Keegi käis festivalil? Kas Hanschmidt rääkis palgatöölisest pankurist äkitsi laevafirma suuromanikuks saamisest või millestki muust? Sõbra jaoks küsin.
Tallinki üheksa kuu kasum langes ligi 90 protsenti
Muide, kas keegi vihastas Stefani välja, et teda enam siin postitamas ei kohta?
Uus foorum vihastas? :)
Tallink Q3 analysis: “Ready for consumer revival” Link to report
De opvang op het schip de MS Silja in de Merwehaven wordt verlengd tot en met 31 januari 2027, met de mogelijkheid om nog een jaar te verlengen. Op het schip is plek voor 2.000 statushouders die wachten op een woning in Nederland. Tot nu toe werden alleen statushouders die toegewezen zijn aan een gemeente in Zuid-Holland opgevangen, maar voortaan kunnen ook statushouders uit andere provincies hier tijdelijk verblijven.
https://www.rotterdam.nl/rotterdam-verlengt-opvanglocaties-coa
Det stora rederiet Stena Line köper Wasaline och tar över färjetrafiken mellan Vasa och Umeå. Aurora Botnia blir ändå kvar i städernas ägo. https://yle.fi/a/7-10087415
Olukord on siis muutunud nii absurdseks, et 2025 aasta kohta võime tõenäoliselt öelda, et Tallink on kasumis Hollandis aga kahjumis Läänemerel. Aga mina usun, et nii võibki jätkata, kuna Läänemere laevaäri ei ole enam nagu oli. Peamine põhjus on selles, et Eesti on muutunud meeletult palju kallimaks soomlastele (ja rootslastele) kui oli. Suvel reisisin Göteborg-Fredrikshavn. Sel liinil on päevas ehk 4-5 reisi. Hel-Tal liinil teeb Tallink üksi 14 reisi päevas. Tulevik saab olema teistsugune, ma arvan. Kui Tallink vähendaks reiside arv 50% võrra, siis ehk vähenes reisijate/autode arv 10-20% võrra (muidugi ka piletihinna küsimus). Sto-Tal liin ja Soome-Rootsi liinid lähevad vaevaliselt edasi, aga arvan jällegi, et tuleb ühendada kolmnurgas Stockholm-Tallinn-Helsinki, et oleks kasumlik toode tulevikus. Siingi üks "aga" nimelt keegi ei tea mid teeb Viking Line. Vikingi kohta jälle, siis üks youtuber väitis, et nad peaksid Katajanokka->Länsisatama mõne aasta pärast kolida. Kui nii oleks, siis ehk veel tõenäolisem, et Eckerö+Viking ühel päeval ühineksid. Siis mõne aasta pärast on jällegi Rail Baltic Muugal, mis samuti kõik pahupidi keerab.
Ühesõnaga, palju muutujad Tallinki võrrandis edaspidi.
Kui üldse midagi sellist, siis pigem Infortar mitte Tallink
Linnahalli kai külge saavad maabuda ainult väikesed laevad, suurte laevade tarbeks tuleb seal kogu kaide süsteem ja akvatoorium kapitaalselt ümber ehitada. Tallinki laevad on linnahalli jaoks liiga suured. Lisaks - ka praegune linnahall, oma lagunevas olekus, ei ole takistuseks sealt kaudu laevaühendust pidada. Samuti võimalikku kopteriühendust.
Aga kuna sealt Soomesse ega Rootsi laevu ei välju, siis ei tasu see värk end ära. Kunagi Soomesse tasus.
Linnahalli juurest käivad järgmised laevad: https://www.sunlines.ee/
Tulemused: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b7f20e74fd862485e23b933e9a05263fb&lang=et&src=listed
Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult kontserni nõukoguga ettepaneku tasuda 2026. aastal dividendi 6 senti aktsia kohta.
Puhaskasum YoY = -57% Dividend payout ratio = 2,6
Selliste numbritega asja nimetatakse tavaliselt dividend trap-iks.
Pole küll välja toodud, aga arvatavasti dividendide väljamaks kahes osas jälle?
Puhaskasumi puhul on tegemist on raamatupidamusliku vallatusega. Q4´25 vs Q4´24 on amorti keeratud -56.5% madalamaks ehk joonistatud aasta kasum 3 milli pealt 17 peale. Mitte et see liiga oluline on, meedia jaoks puhtalt tehtud. Sisuline osa on pigme seal rahavoo poolel.
Hetkel on tegemist võlakirjaga, mitte aktsiaga. Sest väärtuskasvu on keeruline genereerida pikemas vaates. Sisuliselt puuduvad selleks sammud, mida saaksid teha põhiäri kontekstis. Ehk hetkel toimubki vaba rahavoo ära jagamine võlaomanike ja aktsionäride vahel.
Praegust divikat saab sisuliselt maksta puhtalt 2025 aasta tavapärasest suumera materiaalse põhivara müügi tõttu. Seega hetkel Tallinki ostmisel pead suutma hinnata, kas 2026 EDITDA on võimeline taastuma 2024 tasemele või mitte.
Kaua sa ikka saad seda põhivara müüa, et dividendi maksta...
Tsitaat Kaua sa ikka saad seda põhivara müüa, et dividendi maksta…
Omakapitali aktsia kohta on ca. 1 eur. Kui kasumit ei teeni, siis 6 senti aastas makstes 16-17 aastat? Aga isegi 2025 oldi kasumis... päris pikalt võib nii minna
Dividendi makstakse rahast, mitte omakapitalist ;)
Netovõla ja EBITDA suhe on aasta lõpu seisuga 3,32. Isegi praeguse tempoga edasi tammudes saavad ühel hetkel laenud makstud, aga rahavoog jääb. Jaotamata kasum on 340,173 miljonit. Siit saab veel pikalt jäneseid kübarast välja tõmmata... Tallinki puhul on ka täiesti reaalne stsenaarium, et tulevad kullast lipsunõeltega hiinlased ja teevad pakkumise, millest on raske keelduda. Mul on Tallink portfellis täitsa olemas ja mina hetkel müüma ei kavatse hakata...
Ühed tulemused, kaks erinevat nägemust.

Minule hakas sama asi kohe silma. Päris nauditav silmamoondus ja tore lüke.
Regula peaks varsti müüki tulema, äkki ostavad ära hea vana pann.
Paavo läheb minema - väga keansti on Tallinki vedanud läbi viimaste kriiside. Jääb loota, et järgmine on sama tubli!
Minu silmis mitte sugugi hea uudis. Nõgene on läbi ekstra raskete aegade Tallinki vedanud. Äärmiselt tugev juht ja intelligentne administraator. Ootab uue juhi ära, kehvemal juhul tuleb maha müüa.
Stefan? Mis see nüüd ometi on. Üks ettevõte maksab oma laevade laene maha ja teine ehitab ja on arengufaasis. Õunad ja apelsinid. Teist ei oleks oodanud.
AGM Tegelikult on raske veel öelda kes investeerib, ja kes ei. Aga jah, Tallink on läbinud metamorfoosi kus vana mitte dividendi maksev ettevõte on muutunud suurte dividendide maksvaks ettevõtteks. Samas pole põhjust kritiseerida, et see aasta makstakse aastakasumist rohkem, ettevõte ongi vähenemas oma reaalvara hulka, ja siis tuleb vaadata pigem rahavood äritegevusest kui aastakasumi.
Tallinki äri on endiselt täiesti jagatud eri kategooriates:
Mingil määral punkt 2 ehk toetab punkt 3. Kasvõi mullu oli prahtimistulud umbes 55 MEUR, ja Rootsi liinidel oli segmentide tulem umbes 0, see siis enne "jagamatude kulude" arvestamist.
Kokkuvõtvalt 2025: Eesti-Soome segment Müügitulu: 314 MEUR Segmendi tulem: 70 MEUR
Rootsi-Soome ning Rootsi-Eesti segmendid Müügitulu: 311 MEUR Segmentide tulem: 0 MEUR
Nagu öö ja päev niisiis. Aga on siis ka teine anomaalia kus prahtimisäri on väga kasumlik, suurte tuludega ja väiksete kuludega.
Hea küll, Viking Line on hakanud ette valmistama elektrilaevaprojekti Hel-Tal liini jaoks, aga Tallink on ka rääkinud, et tulevikus tuleb uusi investeeringuid, ebaselge aga millal. Küsimus siis pigem, missugune saab liiklus olema Hel-Tal liinil tulevikus. Kas pikamaa kaubavedu üldse saab toimuma Helsingi ja Tallinna kesklinnade vahel. Pigem mitte ma arvan. Siis on alles sõiduautod ja reisijad mis edaspidigi liiguvad nagu täna Länsisatama ja Vanasadama vahel. Mitu laeva ja väljumisi on selleks majanduslikult õigustatud...
Ja siis jällegi pikad Rootsi-liinid, mis nendega teha... Mingisugune kultuurimuutus on toimunud, kus vana turism Rootsi-Soome on vähenenud. Soomlased kes kolisid Rootsi pärast sõda, ja nende lapsed etc ei ole enam nii suur reisijate grupp. Noored ei joo enam nii palju alkoholi, vaid vaatavad oma mobiiltelefoni. Odavlennud on tulnud. Ma arvan siiski, et kui ühendada nii Stockholm, Helsingi ja Tallinn kolmnurgaliikluses siis peaks olema piisavalt kruiisireisijaid ka aastaringselt. Viking Line'il siinjuures on oma "kodu" Ahvenamaal, ja Tallinkil ikka Tallinnas, mistõttu oleks mu arvates mõistlik, et Tallink oleks see, kes loobuks keskkonna jaoks mõttetute ringreisidest Ahvenamaale, ja selle asemel sõidaks igal ööpäeval lihtsalt Stockholm-Tallinn-Helsingi-Tallinn-Stockholm. Taxfree-pood poleks siis enam taxfree-pood, aga seegi äri mis pole enam nii hea, ma arvan. Parem ühendada kolme linna reisijad.
Väga palju ei muutunudki läinud aastal, aga arvan endiselt, et suuri muutusi on tulemas selles kuidas Tallinki (ja Vikingi) äri hakkab toimuma. Neil ongi selged tugevused mille peal ehitada, aga ka segmente mis vajab muutusi ja uusi tulevikuvaateid. Vikingi puhul peaks olema küsimus ka, kas ühel päeval ühineda Eckeröga.
Palju vana juttu mult, aga vaatan huviga kuidas Läänemere laevaäri areneb.
Viimaste päevade agressiivset müügisurvet tekitasid Swedi pensionifondid.
Olen viimased poolteist aastat igakuiselt mitu korda Helsingi vahet sõitnud ja ära proovinud kõik teenusepakkujad. Vaadates konkurentide laevade seisukorda ja väärtuspakkumist, siis ütleks, et Viking ja Eckerö peavadki investeerima ning oluliselt. Tax-free poe osas nõus. Hinnaerinevused väga minimaalsed vs Eestiga kui neid üldse on.
Oot, mis väärtuspakkumine? Millest me räägime? Viking või Eck mõlemad viivad kohale mingi 6-15 eur per kärss Hesasse. Kajut 20 eur juurde. Rong lennujaama 5 … vaevalt keegi arvab, et oleks mõtet aega raisata soomes? …
Tallink Q4 2025 analysis: “What if 6c dividend is sustainable" Link to report
Kas kütuse hinnatõus ka Tallinkile haiget teeb? Sest tundub,et midagi krutitakse seal Lähis-idas ja hinnatõusud ei tule ajutised,kardan.
Tallink liigub biogaasil. Omaenda lehmafarmidest on abi 😀
Ilus emotsionaalne lugu Eesti Ekspressilt ;)
Tallink Q1/26 Update: “Close to 10% yield” Link to report
Tallink Q2/26 Update: “+8% yield despite fuel price increase” Link to report
Tallink Q3/26 Update: “Pretend it’s a Bond” Link to report