<blockquote><b>jam</b><br />- 15% limiiti ei tohiks ju olla, tegemist on esimese päeva hinnaga ja puudub igasugune alushind, millelt 15% arvestada, IPO jaotuses fikseeritud hind ei saa imho kuidagi olla siin referentsiks :)</blockquote><br/>Vähemalt 1 IPO on esimese päeval lockupis küll istunud ja ei saanud normaalajal avaneda. Rohkem hetkel meelde ei tule. Minumeelest oli EEG1T. <br/><br/><blockquote><b>momentum</b><br />PROGNOOS: <br/>1) Märkimiskorralduse esitab 22 610 investorit<br/>2) Raha pakutakse €780 344 712 ehk 6,5x ülemärkimine<br/>3) Avaneb €2.05<br/><br/>SELGITUS: <br/>1) Kui TAL1T IPO-s osales ca 17 000 inimest, siis vahepeal tekkinud finantsvabaduse buumi tõttu eeldasin 33% suuremat investeerimisaktiivsust inimeste seas.<br/>2) Arvutuskäik: <br/>(75 404 968 + 11 300 000) 6,5x ülemärkimine €1,80 aktsia eest = investorite soov osta kokku 433 524 840 aktsiat €1.80 = €780 344 712<br/>Eeldan, et infrastruktuuri-investorid osalevad suurelt. <br/>Eeldan, et madala inflatsiooniga keskkonnas osaletakse suurelt. <br/>Eeldan, et Eesti (jm) pensionifondid osalevad suurelt. <br/>Eeldan, et Eesti eraisikud ja investorid osalevad suurelt. <br/>Eeldan, et rahvusvahelised investorid osalevad suurelt ja geograafiliselt laiahaardeliselt.<br/>3) Natuke alla 15% limiiti (Kuna IPO hind pole kokku lepitud, siis alternatiivse vastusena pakun järgmise lahenduse: IPO hind 1,14 )</blockquote><br/><u>Kommentaare märkimistulemusele</u>: <br/> <b>Märkimiskorralduse esitanute arv</b> oli kerge üllatus. Arvasin, et vaheapeal on investeerimiskultuur elavnenud. <br/>Aga minumeelest tuli IPO laiadele massidele ikkagi üsna äkki, samuti enne suvist puhkuseperioodi. <br/>Seega ei näe 13 723 jaemärkijast kontot probleemina. <br/> <b>Kogunõudluse</b> osas olin liiga optimistlik, aga tundub, et IPO-kliima ongi Euroopas sel aastal olnud nõrgapoolme, seega ei pea rohkem kui kolmekordset tulemust samuti halvaks tulememuseks. Henrik Igasta Superiast on natuke avanud märkinud institutsioonide profiili: <a target="_blank" href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinna-sadama-ipo-noustaja-koigi-osapoolte-soove-pole-voimalik-100-rahuldada?id=82599445">Tallinna Sadama IPO nõustaja: kõigi osapoolte soove pole võimalik 100% rahuldada</a><br/><blockquote>Lõviosa osalenud rahvusvahelistest institutsioonidest on<b> Ida-Euroopa või tõusvate turgude orientatsiooniga</b>, aga<b> oli ka infrastruktuuri sektorile spetsialiseerunud fonde</b>.</blockquote><br/><br/>Seega tundub, et osad segmendid tegid oma töö nii nagu oodatud ja osad segmendid ei tulnud taha ja sinna see 6,5x ülemärkimine jäigi. Kui oleks muud segmendid ka liitunud, siis oleks ehk ka üle 5x olnud ülemärkimine. <br/>Eelnevalt prognoositult: <br/> Eeldan, et infrastruktuuri-investorid osalevad suurelt. / OSALISELT<br/> Eeldan, et madala inflatsiooniga keskkonnas osaletakse suurelt. / PAISTAB, ET ÜLDSE MITTE<br/> Eeldan, et Eesti (jm) pensionifondid osalevad suurelt. / TÄIELIKULT<br/> Eeldan, et Eesti eraisikud ja investorid osalevad suurelt. / TÄIELIKULT<br/> Eeldan, et rahvusvahelised investorid osalevad suurelt ja geograafiliselt laiahaardeliselt. / OSALISELT. GEOGRAAFIA VÄGA HEA, HUVI OK, AGA OLEKS VÕINUD OLLA LAIEM/SÜGAVAM<br/><br/>Ei saaks öelda, et oleks väga jõuliselt inflatsiooniteema üles kerkinud ja et väga laia haardega märgiti. Jäi pigem tavaliseks CEE/<i>frontier markets</i> mänguks. <br/>See fakt ise-enesest jälle midagi halba minumeelest ei tähenda, oleks lihtsalt eeldanud, et nii suure ettevõtte IPO paneb natuke lihtsamalt raha jooksma. Aga tundub, et teatavad geopoliitilised pinged Brexiti, Itaalia, Põhja-Korea jmt teemadel on jätnud lääne investorid oma turgudele. Samuti on keskpangad tegelikult oma intressitõusu tsükli alguses (ECB) või täitsa arvestatava koha peal (FED), varsti leiab hea <i>yield</i>´ga asju ka kodule lähemalt. <br/> <b>Jaeinvestorite diskrimineerimine</b> ei ole minumeelest teema mida üles tõsta. <a target="_blank" href="https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=843593&messageId=1060952">Märkimistulemustest</a>: <blockquote>Eesti jaepakkumise nõudlus moodustas 23% pakkumise kogunõudlusest. Jaeinvestoritele jaotatakse kokku <br/>18 404 968 aktsiat ehk ligikaudu 21% kõigist jaotatavatest aktsiatest.<br/>...<br/>51% pakkumises osalenud jaeinvestoritest märkis kuni 1000 aktsiat ja 78% jaeinvestoritest märkis kuni 3000 aktsiat. </blockquote><br/> Kui märgitakse 23% ja saadakse 21%, siis pole ju palju maha lõigatud huvi. <br/>Soovitust vähem sai kätte siiski ainult ca 20% jaekontodest. Ülejäänud said peaaegu kogu oma koguse või väga lähedase koguse: <br/>1000 aktsiat100% kätte märgitud kogusest<br/>1500 aktsiat84% kätte märgitud kogusest<br/>2000 aktsiat76% kätte märgitud kogusest<br/>2500 aktsiat71% kätte märgitud kogusest<br/>3000 aktsiat___68% kätte märgitud kogusest<br/>Vähemalt 70% said kätte kõik kes märkisid kuni 3000 aktsiat ja neid kontosid oli ca 80%. Ehk jaeinvestorite börsiletõmbamise ülesanne sisuliselt on täidetud. <br/><br/><u>Igasta artiklis on veel huvitavaid nüansse</u>: <br/> <b>Kuidas teha edukas IPO?</b> "Selleks, et IPO oleks edukas, on <u>vaja eeldatava jätkusuutliku turuhinna tasemelt kaasata erinevat tüüpi investoritelt võimalikult laia geograafilise baasi pealt maksimaalne nõudlus</u>."<br/> <b>Kuidas tagada järelturul aktsiahinna kasv?</b> "Nõudluse maksimeerimise <u>eesmärk on tekitada ülemärkimine ja defitsiit aktsiate järgi, mis siis kutsub investoreid üles järelturul saadud osalisele positsioonile lisa ostma</u>."<br/> <b>Kuidas tagada aktsiahinna jätkusuutlikkus</b> (ehk et ei hakkaks kukkuma)? "Samas jätkusuutlikkuse üks oluline määraja – ja sellest ei saa tehingu kriitikud hästi aru – on ka <u>aktsiate jaotus. Jaotad liiga palju spekulatiivsele massile on olemas risk, et ebasoodsas turuolukorras võivad spekulandid kiiresti välja tahta</u>. Kui aktsia hakkab langema, on müüjaid nii institutsioonide kui ka jaeinvestorite seas. Nii võibki juhtuda, et isegi näiliselt edukas ülemärgitud tehing võib turul alla kaubelda. <b><u>Rõhuv enamus Tallinna Sadama instiutsionaalsest nõudlusest pärines kas ankurinvestoritelt, s.h. pika investeerimishorisondiga n.n. Tier 1 rahvusvahelistelt institutsioonidelt või Eesti ja Balti pensionifondidest</u></b>. Osales loomulikult ka veidi spekulatiivsemat riskifondide ja privaatpankade raha, aga nende allokatsioon on kokkuvõttes kas null või selle lähedane."<br/> <b>Miks on oluline tagada allokatsioon ankurinvestorile, aga mitte spekulandile?</b> "Müüma kiputakse sellist jaotist siis, kui positsiooni järelturul hinda oluliselt liigutamata suurendada pole realistlik või kui investoril avaneb võimalus oma raha mõnes atraktiivsemas investeeringus kasutada. Samas <u>ankurinvestor ikka naljalt vahetul järelturul positsiooni müümas ei ole ja Tallinna Sadama tehingus mõned ankuroderid ka olid</u>."<br/> "<b>Kes on ankurinvestor ja mis on tema roll IPOs, et õigustada talle teiste institutsioonidega võrreldes paremat jaotist? </b><br/><u>See on üldjuhul institutsioon, kes edastab suure siduva ostusoovi või annab tõsise indikatsiooni tehingus osalemise kohta korraldajatele kas vahetult enne märkimise algust või esimesel päeval</u>. <b><u>Eriti olulised on nõudluse genereerimisel ankrud, kelle order ei ole hinnasensitiivne ehk hinnalimiidita</u></b>. Sadama tehingus oli selliseid investoreid ja osaliselt tänu nende varajastele orderitele õnnestus kogu tehing ka oodatust edukamalt. <u>Ankurinvestor võtab aktsias suure positsiooni ja pikaajalise vaate ja ning sellega arvestades üldjuhul antakse sellistele investoritele ka teiste institutsioonidega võrreldes parem jaotis</u>."<br/> <b>Miks on oluline siiski jaeinvestorile (spekulandile) märkida?</b> "Teine oluline kaalutlus jaeinvestoritele jaotamisel on <u>soov tagada aktsia positiivne ja likviidne järelturg</u>." <br/>* Kuid <b>miks on jaeinvestorile siiski vaja vähe märkida?</b> "<u>Rahvusvahelises kogemuses on jaeinvestor ka edukas IPOs järelturul siiski netos müüja ja kui aktsia peaks langusse minema, siis agressiivne müüja</u>. Ehk siis jaotusstrateegia ja jätkusuutliku hinna planeerimise seisukohast on disproportsionaalne jaotis jaele on emitendi seisukohast pigem riski võtmine, sest jaemassi käitumist on keeruline prognoosida. Eesti jaeinvestorkond on enamasti suhteliselt n.ö. sticky ehk stabiilne, pika vaatega."<br/><br/>Hea, et selline artikkel kirjutati. Valgustab hästi <i>book-building</i>´ loogikat ja jaotuse mehhanismi.