Tants tulumaksu ümber
Postitusi kokku 224
Roimar

fire, sind ma 0% tulumaksulubaduse peale ei valiks. mul on miskipärast tunne, et selle lubaduse täitumise tõenäosus on nullilähedane. 20% tulumaksu kehtestamise tõenäosus ei ole ka väga suur, aga sama ebatõenäoline tundus kunagi ettevõtete tulumaksu kaotamine.<br /><br />mulle keskerakond ja savisaar ei meeldi, aga ma ei mõista reformi selle pärast sugugi hukka et nad praegu koos valitsevad. lähtuda tuleb mängureeglitest, kus asja määrab ära häälte arv riigikogus. reformierakond sai kunagi vastu näppe, kui ajas pea kuklasse, viskas patsid üle õla ja ütles, et mina keskerakonnaga koostööd ei tee (nagu respublika täna). sellega ei saavutatud midagi. küll aga saavutati keskerakonnaga koalitsioonis seda, et ettevõtete tulumaksu vabastus kehtib endiselt ja astmelist tulumaksu pole siiamaani kehtestatud. reformi põlgaks juhul kui minnakse keskiga koalitsiooni ja siiski võimaldatakse kehtestada astmeline tulumaks. <br /><br />võib olla on respublika puhul õige lubadus see, et ta mitte mingil juhul savisaarega koostööd ei tee. äkki on palju valijaid kelle jaoks on see hea argument. ise eelistan lubadusi, milles lubatakse midagi ära teha mitte tegemata jätta. respublika paneb omale piirid ette. selline võimalus on ju täitsa olemas, et respublikal oleks võimalus keskerakonnaga koalitsioonis olles kõik oma valimislubadused täita. paraku on see tee kinni, pole võimalik mitte mingil juhul pensionäride häälte abil oma lubadusi täita.

tollimees

Kui töötaja tulumaksu vähendamist tarbimise seisukohalt vaadata, siis on ju asjal teoreetiliselt jumet. Sel juhul tuleks eelarveauk täita käibemaksu ja lukskauba-maksu suurendamise teel. St uute asjade ostmise raskemaks muutmise teel. Idee on selline, et kui miski riistapuu üles ütleb, ei osteta mitte kohe uut vaid minnakse odava, vähemaksustatud remontija juurde, kes asja korda oskab teha. See vähendab prügi hulka. Mõte on meelde jäänud aastatetagusest Soome telesaatest. Teisalt on tunne, et see skeem sobiks ehk ainult tehnoloogiast pilgeni heaoluriikidesse. Eestit viiks see embargo käes vaevleva Kuuba suunas, kus vanadest vrakkidest midagi kokku kõpitsetakse. Ei usu, et eestlased on hetkel vabatahtlikult nõus oma tarbimist piirama, pigem tõstma. Ja konks ka selles, et piirang paneks uue tehnoloogia sisseostmisele põntsu, mis töö efektiivsust ei tõsta.

gurmanka

roimar, katsu aru saada, et ettevõtte tulumaks on Eestis endiselt olemas, kui ei usu vaata rahaministeeriumi kodulehelt maksude laekumise kohta.

Roimar

gurmanka selgita lähemalt seda ettevõtte tulumaksu asja. minu teada seda pole. kas seal rahandusministeeriumi kodulehel on kirjas laekumise rida ettevütte tulumaksust? hästi ei usu.

kinks

Ettevõttel tekib tulumaks juhul kui kasum dividendidena välja võetakse - eestlasele 26%, rootslasele 0%

Kuldar1

kinks, oot-oot nii see nüüd kindlasti ei ole ega pole kunagi olnud. (ise veel raamatupidaja...)<br />Roimar, ettevõte maksab tulumaksu välja makstud dividendidelt määras 26/74, ehk lihtsamalt öeldes on brutodividendilt vaja maksta 26% riigile.

Kuldar1

Eelnevale täpsustuseks, et see millest kirjutasin on ettevõtte poolt makstav tulumaks ja osad mitteresidendid (kelle osalus on alla 20% või asuvad madala maksumääraga riikides) peavad kättesaadavast dividendist ka veel 26% (topeltmaksustamist vältivat lepingut omavate riikidega 15%) ära andma.

Roimar

nojah, see dividendidena või mingil muul moel väljavõetava tulu maksustamine on loomulikult olemas. kui seda nimetada ettevõtte tulumaksuks, on see muidugi olemas. ise pidasin silmas seda tulumaksu mida mujal riikides ettevõte maksab sõltumata sellest kas ettevõttest võetakse tulu välja või mitte. võime ettevõtte tulumaksu puudumise ümber nimetada investeeringute maksuvabastuseks või millekski muuks, asja sisu see ei muuda.

reinvein

Kinksil on väga mõistlik lähenemine: kus on analüüs tulumaksuseaduse muutmise tagajärgedest. Vaieldes ainult kitsalt tulumaksu teemal saabki olla ainult üks järeldus: tulumaksu kogumine on üleüldse kahjulik tegevus, viies tulumaksu 0%-le võidaksid kõik-ettevõtjad ja palgasaajad, suureneks meie majanduse ekspordivõime ja allhanke võime jne.<br />Teine suhteliselt kitsalt võetud väide on siin foorumil kõlanud, justkui oleks meil (ja ka teistes riikides-eriti Rootsis)liiga palju muidusööjaid: valitsusametnike-bürokraate, sotsiaaltoetuste saajaid jne. Minu arust on tänapäeval tehnoloogi arenenud sellisele tasemele, et kui kõik tööjõus inimesed hakkaksid tegelema ainult tootmisega poleks seda kuskile panna. Seega saab olla ühiskonna arenguga kaasas käia ainult üks loogika: Aasta aastalt "muidusööjate" armee kasvab ning koos sellega kasvab maksukoormus. Teistsugused sammud: soov maksukoormust alla suruda, vähendada valitsuse kulutusi viivad lõpuks taandarengule ning selle ühiskonna ebastabiilseks muutmiseni. Ebastabiilsus tekib suurest ühiskonna kihistumisest millega käivad kaasas kriminogeense olukorra halvenemine, narkomaania, üldise haridustaseme halvenemine jne.<br />Minu jaoks tuleneb eeltoodust kaks järeldust:<br />Eesti maksukoormus on alanenud sellisele tasemele mis on käivitanud ühiskonnas negatiivse dendentsi- kasvab kihistumine, väheneb sotsiaalne kapital. Seega on vastuvõetamatud kõik tulumaksu puudutavad lahendused, mis vähendavad tulumaksu koormust.<br />Teiseks. Kui tulumaksusüsteemi muuta siis ainult suurema progressiivsuse suunas, tasakaalustamaks kaudsete maksude negatiivset mõju ühiskonna sidususele.

rakuc

to tollimees:<br /><br />käibemaksu tõus ei piira töö efektiivsuse tõusu kuna käibemaks masinatelt saadakse tagasi.<br />Seega masina ostmata jätmise põhjuseks ei saa olla maksu suurus, vaid masina tasuvusaeg.<br /><br />Tarbimismaksu (käibemaks) tõstmine 50%ni mõjutab hoopis tarbijakäitumist...<br />tõuseb soov teenindada ennast ise, valmistada esmavajalikud asjad ise jne<br />

raearu

Reinvein.<br />Eesti Vabariik on üks maailma riikidest ning peab majanduslikku konkurentsivõistlust teiste riikidega.<br />Kui Eestimaal oleks rajatud sellised firmad nagu Kemira, StoraEnso, UPM, Kone ja Nokia ning veel mõni rahvusvaheliselt tunnustatult tipptehnoloogiat ja tippspetsialiste omav firma, võib kõrge maksutase olla üks vahenditest konkurentsis püsimiseks majanduslikus kõrgliigas.<br />Kahjuks kuulub Eesti Vabariik majanduslikult nn Uude Euroopasse, kus käib omavaheline konkurents investeeringutele ja allhangetele. Samamoodi konkureerib invetseeringutele ja allhangetele ka Venemaa, kus on kehtestatud proportsionaalne tulumaks 13%. Kuulus suusavabrik Viisnurk enam suuski ei tooda, kuna jäi konkurentsivõitluses alla Moskva lähistel asuvale tehasele, sest 13% tulumaksu puhul on firma tööjõukulud sama netopalga puhul madalamad kui 26% tulumaksu puhul<br />Eestis tegutsevate firmade raskemasse olukorda asetamine siin maksukoormuse tõstmise läbi<br />võib viia hoopis vastupidisele tulemusele. Eesti ju oma brand puudub.

reinvein

raearu,<br />oma jutus ei rääkinud, et maksukoormust peaks tõstma, kuigi üldiselt läänemaailmas see on nii.<br />Eesti puhul peaksime majanduse seisukohalt välja selgitama kitsaskohad:<br />1. Probleemiks tööjõu kõrge maksustamine võrreldes meie praeguse hetke konkurentidega (mitte niivõrd majandusliku kõrgliiga riikidega), noh näiteks eelpool mainitud venemaa.<br />2. Tuleb tagada, et meie tööjõud oleks kvaliteetne (vaja teha riiklikke kulutusi haridusse, koolitusse)<br />3. Tuleb tagada turvaline ja korruptsioonivaba ettevõtluskeskkond (vaja riiklikke kulutusi politseile, õiguskaitsesse, ning efektiivset sotsiaalabi)<br />4. Väikesed investeeringud teadus ja arendustegevusse<br /><br />Pikemas perspektiivis arenguvõime tagamiseks tuleks oluliselt suurendada riigi kulutusi 2,3 ja 4 punkti täitmiseks. See välistab maksukoormuse alandamise ning pigem peaks kaaluma defitsiidiga riigieelarvet nende punktide täitmiseks. Mis puudutab tööjõu maksustamist, siis on siin küll ilmselt kohane sisse viia astmeline tulumaks, kus põhitööjõu (teenivad 5000-10000 kuus) tulumaksu koormust alandatakse, alandades sellega tööjõu maksumust. "Rantjeed" võiks julgelt maksustada tunduvalt kõrgema maksumääraga tagades selliselt riigi tulude säilimist ning vähendades riigi vajadust võõrvahendite järele<br />

reinvein

veel tulumaksust,<br />kindlasti ole maksupoliitiliselt vale samm ettevõtte tulumaksu kaotamine. Kehtiva seadusega on ettevõtlustulu maksustamine tehtud raskeks ja maksust kõrvalehoidmine liiga kergeks. Ma ei hakkaks rääkima keerukatest skeemidest toon lihtsama. Kaks ettevõtlikku inimest Toomas ja Tõnu (pole omavahel kuidagi seotud isikud) asutavad oma äri ajamiseks ühemehe osaühingud ja teevad nii, et kogu ettevõtlusest saadud tulu koguneb ühemehe firmasse. Ja iga kuu annab Tõnu firma Toomasele, kui eraisikule turuhindades pikaajalist laenu näiteks 100 000 krooni. Samamoodi teeb Toomase firma andes sama summa samadel tingimustel Tõnule laenu. Loomulikult võib laenu aastast aastasse pikendada ja kasvatada piiramatult ja loomulikult ei kavatse kumbki pool laenu tagastada. Riski pole, maksukohustust pole, kuluta raha nagu suudad maksuvabalt.

abesiki

reivein,<br /><br />kas oled KE propagandist? Asi on selles, et sinu jutt on sulaselge demagoogia (nagu minulgi tihti). Miks?<br />Esitad väite, et maksukoormust peaks tõstma ja ütled, et üldiselt on see läänemaailmas nii. Millistes riikides ja kui suur see on? Äkki on tehtud sellega kohutav viga?<br />Millistes teadustöödes on jõutud järeldusele, et maksukoormus peab suur olema? Nimed, viited, vastuargumendid?<br />Kas nende tööde iseloom on empiiriline või on tõestused formaalselt ja loogiliselt tuletatud?<br /><br />Millise loogilise tuletusega oled leidnud Eesti majanduse kitsaskohad? Või on see ilukirjanduslik emotsioonipuhang?<br />Mina arvan, et Eesti majanduse kitsaskohad on:<br />1) Kanade suur arv<br />2) Peetri halb tervis<br />3) Juhani katkine auto<br />4) Silkude vähenemine Läänemeres<br /><br />Ütled, et pikemas perspektiivis tuleks oluliselt suurendada riigi kulutusi 2,3 ja 4 punkti täitmiseks. Äkki pole riigikulutusi vaja tõsta, vaid hoopiski kanade populatsiooni? Samaoodi suvaline arvamus nagu sinul.<br />Peaks kaaluma defitsiidiga riigieelarvet? Nalja teed, või kirjutad majandusfoorumis. Jooksevkonto defitsiit tahab vägisi kahekohaline protsentides tulla.<br />Miks tahad rantjeedest portjeed teha? Aa õige - kõik võidavad keskpärasusega. Vaata, rantjeed maksavad inimestele palka ja loovad töökohti.<br /><br />Huvitav oleks teada, milliste printsiipide ja loogika toel arvad, et poleks vale fiskaalpoliitiline samm ettevõtte tulumaksu taaskehtestamine. Prognoosi selle toel siis oodatavaid muutusi SKP-s. Minuteada on avaliku sektori käes olev raha alati ebefektiivsem kui erasektori, monopoolsed süsteemid õgivad iseend.<br />Skeeme saab alati ja iga maksukorra ajal rakendada. Pigem on küsimus eetilistes tõekspidamistes. Ja ega see nii lihtne ka pole.<br />Maksuküsimuses pole vaja arvamusi, vaid tõestusi, ja printsiipidelrajanevaid on väga raske leida. Tõesta, argumenteeri, viita, uuri, mitte ära avalda arvamust. Börsil lihtlabane arvamine viib hukatusse.<br />Connection closed:)

raearu

Reinvein.<br />Kui raha laenatakse või antakse krediiti, on korrektne, kui selle kohta sõlmitakse kirjalik leping, milles on kirjas tagastamise tähtaeg, intressid ja viivis laenu tagastamise tähtaja ületamise puhuks ning maksuametil on seda võimalik kontrollida.<br />Astmelist tulumaksu ma ei poolda ning selle negatiivsusest on sama teema all põhjalikult juttu eespool ja lisaks veel, et on äärmiselt ebamoraalne panna astmelise tulumaksu läbi mõni kõrge sissetulekuga inimene, kellel näiteks peaaegu kogu sissetulek läheb ravikuludeks, abitusse olukorda.<br />Astmelise tulumaksu suurim oht ongi tema ebamoraalsuses.<br />Mis puutub investeeringute vajadusse siis olen 100% nõus.

Kuldar1

Reinvein, see mida sa Tõnu ja Toomase näite varal kirjeldad ei ole vähegi arvestatavamal määral tõsine ettevõtlus vaid mingi pisiärikad, kes võivad tõesti nii teha.<br />Eks sa proovi näiteks 10 Mio EEK-i nii eraisikule laenata, et intresse reaalselt ei tasuta ja tähtaeg on väga pikk. Olen täitsa kindel, et esimene maksurevisjon tembeldab selle teeseldud tehinguks ja maks 26/74 pluss maksuintress on kindel tulemus.<br />Aga ma kujutan ette, et enamusel poliitikutest pole vähegi tõsisemast ärist õrna aimugi, kahjuks.

alltime

Keski tulumaksureformi juures on veel üks lahe aspekt, eeldatavalt on üks suur osa nende valijatest pensionärid st. pensionäride rahakotti ei puuduta otseselt astmeline tulumaks.

endriko

Pensionäride rahakotti puudutab astmeline tulumaks kaudselt - auk riigieelarves vähendab võimalusi pensionitõusuks.

reinvein

Kuldar1,<br />ma ei räägi milline on tõsine ettevõtlus ja milline mitte. Räägin tulumaksust ja tuletaks meelde, et 2001 aasta maksuameti andmete põhjal oli ainult 149 isikut kelle aastatulu oli üle miljoni krooni ja kes maksid riigile tulumaksu alla 2%. Kui liidame siia ettevõtte tulumaksu 748 256 000 krooni, millest ca 500 000 000 oli erisoodustusmaks siis saame tõsisema äri panuseks tulumaksu näol ca 6% tulumaksutuludest. Seega on tulumaksu laekumise seisukohalt just kohane rääkida pisiärikatest Tõnust ja Toomasest. Mis puudutab tõsiseid tegijaid siis nemad peaks ju oma vara haldama läbi oma firmade, kes nii ei tee on ilmselt rumal. Mina küll ei omaks ise hansapanga aktsiaid vaid ikka läbi ÖÜ Reinvein.<br />Kindlasti oma isiklike kulude jaoks laenatud raha kohta on Tõnul ja Toomasel ka vastav laenuleping koos kõigi vastavate sätetega: tähtaeg 20 aastat, intress EURIBOR+4% jne. Ja miks mitte tasuda ka intressi, laenatud raha arvelt.

reinvein

laurime,<br />ma ei ole isegi keskerakonna toetaja mitte. Ma räägin astmelisest tulumaksust, millele ma ei näe ühiskonna stabiilsuse seisukohalt alternatiivi.<br />Ühendriikides näiteks on nii avalike kulutustega:"Viimase viiekümne aasta jooksul on ühiskondlike kulutuste osakaal SKP-st kiiresti kasvanud. 1930.a. moodustasid need 11%. Tänapäeval (1988) moodustavad need 35% SKP-st" Joseph E.Stiglitz. Economics of the public sector. Kulutuste kasvule vastab ka tulude kasv, millest lõviosa langeb siiski maksukoormuse kasvule ja teatud osa ka föderaalvõlale.<br />Selleks pole vaja teha erilist teaduslikku tööd et teha järeldust: kulude kasvamisel on vaja kasvatada ka tulusid ehk säilitanaks eelarve tasakaalu tuleb tõsta maksukoormust.<br />Arvan siiski, et majandusfoorumis võib ka rääkida eelarvedefitsiidist, seda muidugi eeldusel kui on teatud liberaalsus lubatud majandusteooriates ning ei ole üheselt paika pandud, et meil on ainult üks õige majandusteooria: neoliberaalne.<br />Ei tasuks niiväga erutuda ka jõukamate suurema maksustamise pärast. Kindlasti ei teeks maksukoormus rantjeest portjee, vaid ikka miski muu, isiklik rumalus ilmselt. Ja kindlasti ei anna rantjee inimestele tööd heategevuslikel eesmärkidel vaid ikka selleks, et oma rikkust suurendada. Arvan, et sellised märkused oleks kohased, kui ma oma arvamustes oleks väitnud, et vihkan rikkaid ja et kõik nad tuleks saata madalapalgalisele tööle ning võtta ära kogu nende vara. Nii ma kindlasti ei mõtle vaid usun, et Eesti jõukamad inimesed on ka meie andekamad ja paremad pojad ja tütred. Küsimus on ainult selles, kas praegune maksusüsteem on õiglane ja optimaalne. Minu vastus on , et ei ole.

Velikij

Täpsustan, reinvein, mitte neoliberaalne, vaid neoklassikaline. Ja sellele pole tõesti alternatiivi!

raearu

Eesti Entsõklopeedia: rantjee on isik, kes elatub laenuprotsentidest või väärtpaberituludest - laenuprotsendist, aktsiate dividendidest, ja obligatsioonide müügist.<br />Rantjee a la Victor Hugo (kes oli iseloomult väga egoistlik ja ebaõiglane isik) oli inimene, kellel oli mõnuslt suur aastasissetulek, mille saamiseks rantjee ei pidanud midagi tegema.<br />Isik, kes egoistlikel eesmärkidel annab inimestele tööd selleks, et oma rikkust suurendada, on minu meelest ettevõtja.<br />Kuid milline on tänapäeva rantjee? Kes on tänapäeval on rantjee a la Victor Hugo?

Roimar

reinvein, selles on sul õigus, et ettevõtja ei taha tegeleda heategevusega vaid annab inimestele tööd oma rikkuse suurendamiseks. sellist käitumist pole võimalik muuta, seda saab ainult ühiskonna huvides ära kasutada. <br /><br />ühiskonna huvides pole sugugi see, et suuremate tulude puhul peaks suurema osa tuludest riigile ära võtma. see vähendab isikliku rikkuse suurendamise võimalust ja ka motivatsiooni järjest rohkem töökohti luua ja koos raha teenimisega maksude näol riigikassat täita. <br /><br />eesti andkamad ja paremad pojad (nagu sa, reinvein, kirjutasid) ei viitsi heategevuse jaoks punnitada ja vähem andakad ei saa sellega hakkama. miks motivatsiooni hävitada? kadedusel baseeruv astmeline tulumaks tekitab võrreldes proportsionaalse tulumaksuga allakäigu. proportsionaalsele tulumaksule pole alternatiivi. <br /><br />kui inimeste tuludele kehtestada astmeline tulumaks siis miks mitte kehtestada ka ettevõtetele astmeline tulumaks?

Kuldar1

Reinvein, ühtepidi sa räägid, et rikkad ei maksa maksu ja teistpidi, et õiglane oleks astmeline maks. Kas sul ei tundu, reaalsus võiks seal just vahepeal olla ehk proportsionaalne maks. <br />Eelnevale postitusele vastuväiteks siiski, et läbi firma vara haldamisel on piirid. Näiteks oma eluaset on ikka suht mõtetu ja riskantne läbi firma hallata. Samamoodi pöörab maksuamet üha suuremat tähelepanu kõikvõimalikele erisoodustele. Seega ka erisoodustusmaksu võib teatud mööndustega lugeda osade isikute tulumaksuks. Lisaks olen täiesti kindel, et 2002 aasta andmed erinevad juba oluliselt 2001 andmetest.

reinvein

roimar,<br />ettevõtte tulumaks tuleb nagunii aastast 2009, sest kõik teised variandid Eesti tulumaksuseaduse harmoniseerimiseks direktiiviga 90/435/EMÜ on väga kahtlased ja eestile ilmselt kahjulikud. Samuti tuleb ilmselt viia dividenditulu füüsilise isiku tuluks. Ilma selle sammu astumata ei tohi kehtestada ka rohkem maksuastmeid kui praegu.<br />Neile kes kardavad või hirmutavad astmelise tulumaksuga, tahaks öelda: kuidas pole küll praegu kehtiva astmelise tulumaksuga toimunud astmelist allakäiku?? Väidavad ju mitmed proportsionaalse tulumaksu kaitsjad, et meil ongi astmeline tulumaks 0 ja 26%-se määraga ja matemaatiliselt on neil õigus (maksupoliitiliselt siiski mitte).

reinvein

velikij,<br />kui ainult neoklassikaline majandusteooria on alternatiivitult õige siis kehtestaks ehk ka klassikalise ettevõtte tulumaksu :)))

reinvein

kuldar1,<br />ja 2003 aasta andmed erinevad oluliselt 2002 aasta andmetest ja 2004 aasta omad 2003 andmetest jne. Sellega olen ma 100% nõus, aga mis see asjasse puutub, et erinevatel aastatel on andmed erinevad. Kui tahame midagi arvudel põhinedes väita, siis saame ikkagi kasutada kõige värskemaid olemasolevaid andmeid.

Roimar

reinvein, mida sa oma jutuga öelda tahad?<br /><br />kas seda, et kohe tuleks kehtestada astmeline ettevõtete tulumaks kuna 2009 on vaja eesti maksuseadus mingi el direktiiviga ühtlustada (mille numbrit sa tead, tubli)? <br /><br />või seda, et meil tuleks kohe kehtestada astmeline tulumaks kuna stirlitz teab ja kirjutab, et 30-ndatel olid ameerikas väiksemad maksud ja nüüd on suuremad, ? <br /><br />kas seda, et maksusüsteem tulumaksuvaba miinimumiga ja proportsionaalse maksuga 26% ja 3-4 erineva astmega tulumaks on täpselt sama asi?<br /><br />need argumendid ei kõlba su väidete kinnituseks, mõtle midagi muud välja.

iPilot

No võtaks kah sõna oma pisukeste majandusteadmiste tasemel.<br /><br />Minu nägemus asjast on selline:<br />1. Kapitalismi toimimise alus on see, et kapital koondub inimrühma kätte, kes oskab sellega midagi ka peale hakata. Ehk siis tegutseb selle kapitali kasvatamise nimel suvaliste vahenditega. Võib-olla 1/100-st on rantjee aga ülejäänud teevad midagi "valgemat"<br />2. Ettevõtluskeskkonna dünaamika määrab ära vaba muude majandusressursside hulk ettevõtlike inimeste käes<br />3. Piirangud absoluutse kapitalikontsentratsiooni tekkele seab ühiskonna moraalne vastutus nende inimeste ees, kellel puudub võime ise miskit ette võtta. Selleks, et neil nina vee peal hoida tuleb tulusid ümber jagada.<br /><br />Edasi tuleks teha tegelikult analüüs ja tulevikuprognoosid ning sellest lähtuvalt anda endale aru, kas hetkel on kasulikum:<br />1. Otsustada suurema dünaamika kasuks (proportsionaalselt madal tulumaks)<br />2. Otsustada laiemapõhjalise sotsiaalse heaolu kasuks (astmeline tulumaks)<br /><br />Arvestada tuleb sealjuures ka seda, et Eesti pole mingi suletud enklaav ning kõik, mis siin otsustatakse avaldab mõju ka ümbritsevale ettevõtluskeskkonnale. Ehk siis makse alandades nähakse siin paremat ja ostujõulisemat turgu potentsiaalselt odavama tööjõuga ning tekkiv majandusdünaamika (ettevõtlusressursside kogunemine ettevõtjate kätesse) kasv tekitab lisamagneti siia investeerimiseks, mis suurnedab kasvu veelgi etc.<br /><br />Põnevaks muudab valiku kolmas muutuja. Nimelt ei huvita õnnetut riigiabi saajat mitte see, mitu protsenti ta rikka inimese tuludest omale saab (noh, ütleme nii, et ei peaks huvitama) vaid mitu krooni ta omale saab. Ehk siis kui me eeldame, et dünaamika suurenedes suureneb kogu ühiskonna tulu kiiremini kui dünaamika vähenedes võib tekkida olukord, kus madalam maksustamine annab riigiabi saajale suurema tulu kui suurem astmeline maksustamine.<br /><br />Lisaks tulevad mängu veel EU direktiivid jms., mis muudab kogu pildist arusaamise tavakodanikule suht. keeruliseks.<br /><br /><br />Valvsaks muudab mind asjaolu, et AFAIK pole ükski erakond, kes seda tulumaksu siia/sinna väänab siiani suutnud anda veenvat analüüsi, kuidas nad selle tulemuseni jõudsid, et see Eestile ka kuskilt otsast kasulik on. Minule on jäänud mulje, et käib võigas valijate häälte ostmine, mis minul isiklikult tekitab sellist tülgastust, et jäta või valimistele minemata.<br /><br />Parempoolse mõtteviisiga harjunud inimesena tundub mulle RE pakkumine kõige loogilisem. Peale kõige muu on positiivne näide ettevõtte tulumaksu kaotamise toimimise näol olemas.<br /><br />Kesk langeb minu jaoks mängust välja, kuna see seltskond on võimu nimel valmis vanaema kah maha müüma. Inimesed kahjuks ei mäleta seda kuidas Savikas eelmise peaministriks oleku aja jooksul üritas pressi juurdepääsu avalikule infole piirata ning tsenseerida. Mälu värskendamiseks soovitan aeg-ajalt lugeda üht eredaimat parteipropagandaväljaannet, mida mina näinud olen - Kesknädalat. Adolfilgi oleks olnud siit üht-teist õppida.<br /><br />Res Publica tundub liialt populistlik ning nn. "värskete tegijate" vaimustusega kaasa minna ei taha (Pealegi, mis värske see läbikukkund linnapea Palts ikka on).<br /><br />Ja ega muid mõistlikke tegijaid eriti polegi kellel oma panus panna. Isamaa pole ikka veel kriisist üle saanud. Sama Mõõdukatega, kelle puhul samuti populism häirib.<br /><br />Nii, et mina panen vist oma kaardi seekord taas RE taskusse ehkki kõheldes.<br /><br />Minu jaoks oleks ideaalne pilt tänastes tulumaksuvaidlustes see kui miski erakond tuleks ja ütleks. Vaat me siin analüüsisime värki ja leidsime, et lähema x aasta perspektiivis on kasulik meile tulumaksumudel A ja sealt edasi y aasta perspektiivis on kasulik mudel B ja kaugemale me ei näe. Et saaks nagu vabaks sellest "Me oleme vaskapoolsed, seega astmeline ja me oleme parempoolsed seega proportsionaalne" ja et oleks nagu oma valijaga aus. Aga ausus on vist viimane asi, mida ühelt erakonnalt oodata.<br /><br /><br />PS! Ei kuulu ühtegi erakonda ja ei astu kah. Vähemalt enne pensionile minekut ei viitsi aktiivselt võimelda sihukestes kampades:-)

Kuldar1

Reinvein, 2002 aasta andmete struktuuriline erinevus 2001 andmetest puutub vägagi asjasse, kuna praegune tulumaksu süsteem kehtib alles alates aastast 2000. Ennem kui midagi muuta tuleb aru saada kuidas vana töötab. Aga tundub, et poliitikutele on tähtsam muutmine muutmise pärast, kahjuks.

reinvein

roimar,<br />ma ei kavatsegi mingeid argumente otsida, et kinnitada Sinu väiteid astmelisest ettevõtte tulumaksust, või stirlitzi või james bondi teadmiste või mitteteadmiste paikapidavusest - seda tahtsingi oma jutuga öelda.

Velikij

reinvein,<br /><br />Millisteks hindad Mõõdukate shansse ületada 5% valimiskünnis?<br /><br />Mul on praegu ettepanek Sulle & kõigile kihlveoks:<br /><br />1) Kui mõõdukad ei saa ühtegi kohta parlamendis või 1 koha, saan mina 2 õlut (LHV kihlveoühik:)<br />2) Kui mõõdukad saavad 2 kohta parlamendis, on seis sixty-sixty ja igaüks joob oma kulul<br />3) iga koha eest parlamendis, mis mõõdukad saavad üle 2, teen mina 2 õlut välja.<br /><br />Supersoodne pakkumine ju: max kaotus 2 õlut, max võit 99 õlut! Minu poolt suur risk jälle.<br /><br />LHV on siis vahekohtunikuks. Graafik? Keegi muu?

riq

Velikij ilmselgelt kirjutab optsioone välja :p<br />Sinuga v6iks kihla vedada kasv6i juba seet6ttu et Sind ka reaalelus kuulata saaks :)<br />ja Sinu max kaotus poleks mitte 99 olut vaid 198 olut ja eesti rahva hääbumine :)<br /><br />maksudest veel:<br />eile avastasin poes lahedad odavad arvutimängud - 100-200 eek tykk.<br />olin n6us kohe ostma, ei viitsi pirada. samas 800 ma ei maksaks.<br />mangud on paar aastat vanad, pole topnoch aga aus olla siis mängulusti pakuvad enivei vähesed mängud..<br /><br />probleemiks on aga see et klient ei tohi ära harjuda odavate hindadega.<br />siin ongi point, et topnochi eest maksad rohkem, ja kui asi vananeb maksad vähem.<br /><br />mis seost maksudega? well, see idee on varem siin juba välja käidud ka:<br />tulumaks v6iks t6esti olla astmeline, aga vabal valikul.<br />vastavalt maksu suurusele saad riigilt ka teenuseid.<br /><br />aga asi töötaks ainult teoorias, sest praktikas läheks asja haldamine ylikeerukaks.<br /><br />minuarust v6ikski maksusysteem olla pigem natuke eba6iglane kui keeruline.<br />me v6ime siin teoritiseerida filosoofilises plaanis, kuid l6puks makstakse makse ikka<br />here and now ja inimesed koik ei ole päris ideaalsed aatemehed eksole.<br /><br />ja maksupoliitika peaks unustama ära teooriad ja vaatama praktikasse.<br />ei mingeid "euroopas tehakse nii" voi et "maksukoormuse alandamine kasvatab ettev6tlust"<br />jne. turult tuleb v6tta mis turg suudab maksta ning seda tuleb teha cost-effective way,<br />in most predictable way, strightforward way ja veel v66rs6nu..<br /><br />reaalpartei, realismipartei

raearu

JUST! JUST!<br />Arvamuste erinevus on ainult selles, kui palju võtta ja kellega seda jagada.

juura

Kogu tulumaksu 20%-ni alandamise tulemuseks on see ,et riigi taskust võetakse 6% ära ja antakse ettevõtjaile, palgasaaja peab aga need 6% kaudsete maksude näol kinni maksma.<br /> Võtame kaks postulaati:<br /> a)palga kasv on 9% aastas<br /> b)tööturul lepitakse kokku netopalgas<br />Netopalga hetkeline 6% tõus pidurdab selle tõusu mõneks ajaks ja aasta tõusuks tuleb veel 3%,seega kokku samapalju kui iga aasta 9%.Palgasaaja võit 0%. Ettevõtjale läheb tööjõud aga 6% odavamaks. Riigil 6% puudu;vaja tõsta kaudseid makse, palgasaaja peab need kinni maksma ja tema reaalpalk langeb hoopis 6% võrra. Mitte üks maasikas lisaks ,vaid hoopis ära.<br /> Majandus ka ei elavne,sest välismaisele investorile on meie tööjõud niikuinii 600% odavam.See 6% ei määra midagi.<br />Kuna reform on omanike partei siis see sobib talle,ainult miks lollitada töövõtjaid.

Roimar

6% odavam tööjõud on oluline. eesti tööjõud konkureerib pigem teiste ida-euroopa riikide tööjõu hinnaga, millest ta ei ole 600% odavam. Majandus elavneb ka veel sealt et tarbimine siseturul suureneb ja sealt tuleb osa kaotusest riigieelarvesse käibemaksuna tagasi. postulaat 9% palgatõusust on vale. see ei ole ette antud suurus ja sõltub majanduse kasvust. kasv ei teki igasuguse maksupoliitika puhul.

SideKick

kas te juba yxkord aru ei saa, et raha ei kao kuhugi?!?!<br />nagu isamaa reklaamis, l6ika leiba kuidas tahad, suuremaks ta sellest ei lähe.<br /><br />inimestel on 6% rohkem ja selle eest nad tarbivad rohkem, riik saab 6% pealt kohe 18% kätte ja firmadel on rohkem raha (väiksem tööj6ukulu, suurenev myyk) investeerida->maj. kasv v6i kui firma v6tab kasumit välja, siis maksab 20%.<br /><br />20%ga paraneks ka maksude laekumine.

Velikij

riq, kuidas siis on?<br /><br />ostad optsiooni ära?<br />

j_roger

Jälgides eile ETV's korraldatud "Gigantide Võitlust" tekkisid järgmised mõtted:<br /><br />RE on endale võtnud kindla alustala, millest lähtub oma tegevuses: kõik saab alguse majandusest ja nii see tegelikult vast kipubki olema, kuna on ju ammu tuntud tõde, et: "It's all about the Benjamins".<br /><br />KE edu alus on vasete olemasolu Eesti ühiskonnas. Selline järeldus tekkis sellest, kui saate jooksul kuulsid, kuidas Tädid mitmeid ja mitmeid kordi korrutasid ja rõhutasid, kui vaene Eesti rahvas on ja kui hukas elu on ja nemad on tulnud, et rahvas sellest hukatusest päästa. Samas raha puudus on tingitud majanduse vähensest arengust ning tegelikult astmelise tulumaksuga suudetaksegi tagada majanduse võimalikult aeglane areng. Majanduse arengu kiirus on aga pöördvõrdelises seoses KE elueaga - tehke järeldused ise.<br /><br />Tegelikult ei ole elu midagi hukas, kes tõesti nii väeti ja saamatu on, et ei suuda omale elatist lauale täna teenida, see mingu Sotsametisse ja seal antakse raha kõige elutarviliku heaks alates leivarahast kuni veemõõturite paigalduse rahasamiseni. Täna on ainult lahendamata suutlikus jagada raha seda vajavatele - puudub tõhus kontrollmehhanism.<br /><br />RP aga ilmselt oma vähesele kogemusele teenekate riigikogu tädidega vaidlemises ei saanud eriti midagi asjalikku rääkida, peale oma valimislausete.<br /><br />See Valimisstuudio oli kahtlemata üks kuumemaid, mis seni olnud aga samas vähe konstruktiivne, kuna reaalset arutelu tegelikult ei toimunud - kõik ajasid oma vahtu suust välja.<br /><br />Loodame, et laupäeval@21:35, kui valimisstuudios on peaministri kandidaadid, saab saate sisu olema vähe konstruktiivsem.

raearu

Laupäeval teen panuse Savisaare peale, Siim on tubli teine!

Velikij

ma teen laupäeval panuse, et pühapäeval päike tõuseb ida poolt ja loojub lääne poole. selle peale kihla ei hakka vedama.

Aimar

Mina panen putti Keskerakonnale ja calli Reformikatele.<br /><br />To indrekk - seal valimisstuudios ei saanudki teised sõna saada, sest Oviir ja Tõnisson ei andnud selleks võimalus. Olid abitud nagu peata kanad ja muud neil üle ei jäänud kui vahele segada, mingit vahtu ajada ja moraalitult tänitada.

j_roger

Et oleks vähem kisa ja rohkem villa peaks valimisstuudio olema korraldatud nii, et igal külalisel on ees kaks nuppu: "jah" ja "ei". Saatejuht esitab küsimuse ja külaline vastab. Ja ongi kõik mustvalge, sest elu on lihtne. Kõik a'la "see on nüüd nii, et... päris üheselt võtta ei saa..., teisalt lähtudes..." on Bull's. Võibolla siis näeks saatekülaliste seisukohti selgemalt.<br /><br />Teine variant oleks see (mulle endale hingelähedasem), et tuleks töötada välja poliitikute testimiseks psühhotestid ja las teevad need ära ning siis ongi selge pilt, kes kuidas mõtleb ning milliseid tagamiad haub.

fire

Rene2, pole päris nõus väitega: "kas te juba yxkord aru ei saa, et raha ei kao kuhugi?!?!"<br /><br />just kaob, kuna eestlased tarbivad rohkem välismaiseid kaupu siis raha kaob välismaale.

SideKick

fire: <br /><br />ma ei pidanud päris sellis jagamist silmas<br /><br />20% tulumaks kiirendab majanduskasvu (v6i hoiab seda jätkuvalt kiirena).<br /><br />kuid, kui me lisame siia välismaalt saadavad investeeringud, siis oleme nullis.

iPilot

To: indrekk<br /><br />Nõus! Intelligentsustestid teeme kah. Ja vat mina tahaksin olla seal komisjonis, kes neid teste analüüsib. Ja siis võtaks järgmise kõne:<br /><br />M: "Teate, hr. Savisaar. Me siin analüüsime neid IQ teste ja teie tulemus kipub tulema üpris kõvasti alla saja. Noh, me muidugi teame, et tegelikult olete väga nutikas ja läbinägelik inimene aga numbrid on numbrid..."<br /><br />piinlik vaikus<br /><br />S: "Mida te soovite"<br /><br />M: "Ei mis nüüd meie soovime. Ega me mõned müüdavad ole. Teie soovitage"<br /><br />S: <nohiseb ja krabistab paberitega><br /><br />M: "Teate, teie IQ test näitab kahekohalist arvu ja esimene number on 7..."<br /><br />S: "Tallinna Vee peadirektor on..., kuidas teie nimi oligi"<br /><br />M: "Oh, jah vabandust. Vaatasin vale rida. See kahekohaline number käis hoopis Kallase kohta. teil on kolmekohaline ja algab kahega. Nii, et oleme kokku leppinud?"<br /><br />S: "Jah, kurat"

reinvein

velikij,<br />sinu poolt pakutud kihlvedu minu poolt vastu võetud!<br />Olen pühapäeva õhtul Tallinnas, klaarime ära, minu mobla 05046423

Velikij

pühapäeva õhtu on keeruline<br /><br />ma ei saa enne tulema kui hääled loetud<br /><br />tel nr olemas, see on põhiline!<br /><br />aga mul on jube hea meel, et keegi julges oma veendumusi ka õllega kaitsta!<br />

riq

<a href="http://www.postimees.ee/080906/esileht/arvamus/217030.php">Kunstiinimese nägemus</a> maksundusest Eestis. Väga lyhyesti ja ytimekäästi see mida minagi arvan. v.a. see ettev6tte tulumaksu osa.. eriti hea on viimane lõik:<br /><i><br />Samas on muidugi täiesti hämmastav, et inimesed, kellel pole mitte midagi tegemist majanduskasvust saadava hüvega, usuvad siiralt, et neil on põhjust selle üle heameelt tunda. See on juba kapitaliseerimise kõrgem pilotaaž – vaestel tekib isegi õnnetunne kapitali kogunemisest rikaste taskusse. <br /></i>

lodu

Asi siiski pigem selles, et nad usuvad, et nende naabril või tuttaval on "tegemist majanduskasvust saadava hüvega" ja seoses sellega arvavad end kohustatud olema ka ise sellist õnnetunnet etendama. See sarnaneb sektantide kogunemisega, kus iga osaleja püüab teist üle trumbata endale langenud püha osaduse suurusega. Liberaalse ühiskonna eelis on siiski see, et igaühel on vabadus loll olla ja lollilt tegutseda, kuid selline kohustus puudub.